Raamatupidamisaruandluse analüüs Edasi võrreldakse bilansivara põhirühmade kasvutemposid netokäibe kasvutempoga. 1. Näeb, millised varad on kasvanud kiiremini kui müügitulu. Kas liigselt soetatud varad (potentsiaal tulevikuks) või müügiraskused? 2. Kui müügitulu kasvutempo>varade kasvutempost, on ettevõtte varad efektiivselt kasutatud. Täiendavat infot annab ettevõtte põhinäitajate trendi analüüs dünaamikas. Raamatupidamisaruandluse analüüs Suhtarvuanalüüs Suhtarvuanalüüs võimaldab esile tuua finantsnäitajate vahelisi seoseid. Analüüsi käigus võrreldakse firma suhtarve eelnevate aastate näitajatega, majandusharu keskmistega, konkurentidega, prognoosidega. Suhtarvude põhiliigid: Likviidsussuhtarvud e maksvõime näitajad Efektiivsuse näitajad Rentaabluse suhtarvud e tootluse suhtarvud Kapitali struktuuri e finantsvõimenduse näitajad Raamatupidamisaruandluse analüüs Suhtarv on kahe või enama aruandelise näitaja jagatis,
Erinevus raamatupidamise ja finantsjuhtimise vahel RMP tegeleb ettevõttega seotud asjaosaliste huvides ja see on reglementeeritud väga täpselt (nt. Rmp seadus, siseeeskirjad jne) Finantsjuhtimine on valdavalt omanike ja tippjuhtkonna huvides, mistõttu on suhteliselt vabas vormis teostatav ja vabatahtlik. 3 Peamised finantstegevused Seotud kuue valdkonnaga: 1. Finantsanalüüs majandusseisundi analüüs, suhtarvuanalüüs jne 2. Juhtimisarvestus allüksuste ja toodete kuluarvestus, analüüs ja juhtimine 3. Finantskavandamine tulude, kulude ja kasumi prognoosimine 4. Käibekapitali juhtimine rahakäive, nõuded, varud ja kohustused 5. Investeeringute eelarvestamine tasuvusanalüüs ja väärtuse loomise analüüs 6. Finantskontroll süsteemi loomine ja juhtimine, riskide juhtimine 4 Finantsjuhtimise peamised
VARA on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). KOHUSTUS on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. OMAKAPITAL (NETOVARA) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; TULU aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; KULU aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud ...
Ohutusvaru 1 600 800 Tegevusvõimendus: Eelarvestatud andmed kasv +15% muutus käive 7500000 8625000 15% muutuvkulud 4375000 5031250 15% piirkasum 3125000 3593750 15% püsivkulud 2458000 2458000 0% ärikasum 667000 1135750 70% Tegevusvõimenduse aste: 4,7 Suhtarvuanalüüs: Maksevõime tase 500 000/500 000 = 1 Võlakordaja 500 000+3 000 000/6 500 000 = 0,54 ehk 54% Ärikasumi rentaablus 667 000/7 500 000 = 8,9%
Analüüsil vaadeldakse kõiki majanduslikke nähtusi vastastikuses seoses ja sõltuvuses. Vaatluse alla võetakse mitmed perioodi andmed. Paralleelselt arvandmetega analüüsitakse kvalitatiivseid nähteid. Kõige sagedamini uuritakse majanduslikke nähtusi. Finantsaruannete analüüsil on kasutusel kolm põhilist meetodit: 1. muutuste võrdlev hindamine absoluutsuurustes (rahas või ühikutes) ja protsentuaalsel kujul 2. üldistatud kujule viidud aruannete analüüs 3. suhtarvuanalüüs Esimese meetodi puhul arvutatakse rahalised ja protsentuaalsed muutused aruannetes ning kõrvutatakse neid kahe või enama aasta vastavate näitajatega. See võimaldab jälgida muutusi aastast aastasse. Sellise horisontaalse analüüsiga on võimalik kindlaks teha, kuidas arvnäitajad on muutunud- soodsas või ebasoodsas suunas. Esimese meetodi alla võib kanda ka trendianalüüsi, mis kujutab endast horisontaalse analüüsi laiendust, kus omavahel võrreldakse
Sisendite tarnijate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel, Toote ostjate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel. Nende jõudude analüüs aitab juhtidel selgitada tegevusharu olukorda ja välja tuua ettevõtte ees seisvaid võimalusi ja ohte. Üldine loogika seisneb selles, et mida tugevamad on vaadeldavad konkurentsijõud, seda väiksemad on ettevõtete võimalused tõsta hindu ja teenida suuremat kasumit. (18, lk 117) 1.2 SUHTARVUDE ANALÜÜS. Suhtarvuanalüüs on finantsaruannete analüüsi peamine instrument. See võimaldab esile tuua finantsnäitajate seosed ning võrrelda omavahel erinevaid ettevõtteid. Analüüsi käigus võrreldakse ettevõtte suhtarve eelnevate aastate samade näitajatega, kuid ka majandusharu keskmistega ning konkurentide omadega. (7, lk 14) Suhtarvudeks nimetatakse suhteliste suuruste arvväärtusi. Suhtarvumeetod on majanduslike nähtuste koostise, eri nähtuste vaheliste
1. ettevalmistav etapp, mille käigus tehakse kindlaks analüüsi eesmärgid (millistele küsimustele tahetakse vastust saada). Kui soovitakse kindlaks määrata täiendavaid investeeringuid vajavad valdkonnad, võib kasutada horisontaalanalüüsi; ettevõtte positsiooni kindlaksmääramiseks konkurentide suhtes sobib vertikaalanalüüs; põhjalikumat informatsiooni ettevõtte tegevuse edukusele pakub suhtarvuanalüüs. 2. näitajate arvutamine ja interpreteerimine. Analüüsi tulemuste interpreteerimine on loominguline, kuid kõige vastutusrikkam etapp, mis nõuab kompleksset lähenemist. 3. järelduste tegemine üldistatud analüüsi tulemustel ja nende põhjal otsuste formuleerimine edasiseks tegevuseks. Tavapäraselt saadakse analüüsi korraldamiseks informatsiooni raamatupidamisest.
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - BILANSS 4 2 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - KASUMIARUANNE 10 3 SUHTARVUANALÜÜS 3.1 Likviidsusarvud 13 3.2 Käibekapital ja selle koostisosad 17 3.3 Kapitali struktuuri suhtarvud 20 3.4 Marginaal, tasuvus, rentaablus 23 KOKKUVÕTE 27 ARVUTUSKÄIGUD 28 LISAD 33 SISSEJUHATUS Antud töös on analüüsitud kahe ettevõtte rahanduslikku olukorda lähtuvalt möödunud tegevuse tulemustest finantstasandil - AS Starman (www.starman.ee) ja AS STV (www.stv.ee). Mõlemad ettevõtted pakuvad meile võimalust olla kursis toimunuga maailmas läbi kaabel-TV, interneti- ja telefoniteenuse. Analüüs teostatakse põhiliselt e...
- Ettevalmistav etapp, mis hõlmab analüüsi eesmärkide ja eelduste määratlemise ning meetodite valiku - Raamatupidamisaruannete struktureerimine (ühismõõtsustamine) - Analüüsis kasutatavate rahandussuhtarvude kindlaksmääramine - Näitajate arvutamine ja interpreteerimine ehk analüüsi praktiline teostamine - Spetsiaalsete analüüside läbiviimine - Järelduste ja ettepanekute tegemine ning esitamine Erimeetodid: - Suhtarvuanalüüs - Trendianalüüs - Absoluutnäitajate analüüs c. Rahandussuhtarvude süsteem: Esmane liigitus - Koordinatsiooni- ehk struktuurisuhtarvud Iseloomustavad bilansi või kasumiaruande kirjete omavahelisi suhteid - Intensiivsussuhtarvud Iseloomustavad bilansi ja kasumiaruande kirjete vahelisi suhteid Teisene liigitus - Likviidsussuhtarvud (likviidsus - lühiajaline maksevõime e laenukindlus)
1. Ettevalmistav etapp, mis hõlmab analüüsi eesmärkide ja eelduste määratlemise ning meetodite valiku 2. Raamatupidamisaruannete struktureerimine (ühismõõtsustamine) 3. Analüüsis kasutatavate rahandussuhtarvude kindlaksmääramine 4. Näitajate arvutamine ja interpreteerimine ehk analüüsi praktiline teostamine 5. Vajadusel spetsiaalsete analüüside (nt omakapitali tootluse teguranalüüs) läbiviimine 6. Järelduste ja ettepanekute tegemine ning esitamine Meetodid: · Suhtarvuanalüüs · Vertikaalanalüüs · Horisontaalanalüüs · Absoluutnäitajate analüüs i. Likviidsussuhtarvud - Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (current ratio): Kriteeriumid: üle 1,60 - hea 1,20 1,59 - rahuldav ... 1,19 mitterahuldav CR = käibevara / lühiajalised kohustised - Likviidsuskordaja (quick ratio): Kriteeriumid: üle 0,8 hea 0,6 0,8 rahuldav
Vertikaalanalüüsi tulemused on võrreldavad ka erineva suurusega ettevõtete vahel. c. horisontaalanalüüs selle käigus võrreldakse ettevõtte samu näitajaid erinevatel perioodidel (N: võib võrrelda majandusaasta algus- ja lõppseisu). d. trendi analüüs sellega saab kindlaks teha muutusi mingi baasnäitaja suhtes ja seega saab trendi analüüsi tulemusi rakendada just prognooside koostamisel. e. suhtarvuanalüüs selle analüüsi käigus arvutatakse erinevaid suhtarvusid erinevate finantsnäitajate jagatisena. Suhtarvud võimaldavad hinnata majandusprotsesse ja nende tulemusi sügavuti. f. kvalitatiivne analüüs ehk SWOT analüüs - annab hinnangu ettevõte tugevustele ja nõrkustele ning võimalustele ja ohtudele kvalitatiivselt ehk hinnanguliselt. Selle analüüsi jaoks on vaja küsitleda palju inimesi nii ettevõte
1. Äritegevuse rahavoo arvestus 2. Investeerimise rahavoo arvestus 3. Finantseerimise rahavoo arvestus 4. Eeltoodud rahavoogude üldistamine ning aruande lõplik koostamine. Finantsanalüüs on sama näitajate võrdlemine eri perioodidel. Trendianalüüs ehk suundumusanalüüs. Vertikaalanalüüs ehk struktuurianalüüs. See on taoline analüüs, mis näitab ära aruannete üksikute osakaalu terviku suhtes. Bilansi näitaja on hetke näitaja. Suhtarvuanalüüs rahandus suhtarv on näitajate jagatis, mida tavaliselt väljendatakse protsentides või kordades. Suhtarvude baasil jagatakse arvud viide suurde rühma. Suhtarvu informatsiooni interpreteerimisest sõltub analüüsi tulemus ning seega on oluline interpreteerida profesionaalsus kogemust. Analüüsi tulemused sõltuvad aruandluse korrektsuse ja õigsuse kvaliteedist. Raamatupidamise siseeeskiri kas üldse on olemas ja milline on selle kvaliteet.
1. Äritegevuse rahavoo arvestus 2. Investeerimise rahavoo arvestus 3. Finantseerimise rahavoo arvestus 4. Eeltoodud rahavoogude üldistamine ning aruande lõplik koostamine. Finantsanalüüs on sama näitajate võrdlemine eri perioodidel. Trendianalüüs ehk suundumusanalüüs. Vertikaalanalüüs ehk struktuurianalüüs. See on taoline analüüs, mis näitab ära aruannete üksikute osakaalu terviku suhtes. Bilansi näitaja on hetke näitaja. Suhtarvuanalüüs rahandus suhtarv on näitajate jagatis, mida tavaliselt väljendatakse protsentides või kordades. Suhtarvude baasil jagatakse arvud viide suurde rühma. Suhtarvu informatsiooni interpreteerimisest sõltub analüüsi tulemus ning seega on oluline interpreteerida profesionaalsus kogemust. Analüüsi tulemused sõltuvad aruandluse korrektsuse ja õigsuse kvaliteedist. Raamatupidamise siseeeskiri kas üldse on olemas ja milline on selle kvaliteet.
millised muudatused on vajalikud ettevõtte tegevuse parendamiseks tulevikus. 2. Näitajate arvutamine ja interpreteerimine selleks kasutatakse nelja finantsanalüüsi liiki: trendide analüüs suhtarvude kaudu, kus siis arvutatakse ettevõtte tegevuse finantsnäitajad ja võrreldakse neid aruandeperioodi alguse ja lõpu seisuga; suhtarvuanalüüs keskmiste normidega (tegevusharu keskmistega) ja teiste perioodidega võrdlemiseks; vertikaalanalüüs, kus leitakse aruandluse üksikute kirjete osakaal üldsummast ja võrreldakse neid eelmise perioodi vastavate näitajatega; horisontaalanalüüs, milles võrreldakse ettevõtte tegevuse mitme perioodi aruandluse kirjeid ja näitajaid. 5 3
Nt 3 aastat ja analüüsitakse bilansi mahu muutusi. Osa autoreid nimetab horisontaalanalüüsiks majandusaasta algse ja lõpuseisude võrdlust (piirab selle 1 aastaga). Õps arvab esimene on horisontaalanalüüs. Trendianalüüs koostatakse mingi valitud baasaasta näitaja suhtes, millega võrrledakse järgnevate perioodide sama näitajat. Trendianalüüs on sageli aluseks finantsnäitajate prognoosimisel. · Suhtarvuanalüüs. Kõige põhjaikum finantsnäitajate analüüs ning annab ka kõige rohkem infot rahandus otsuste vastuvõtul · SWOT analüüs. Tegemist on kvalitatiivse analüüsiga (hinnanguline). Näitab ettevõtte nõrku ja tugevaid külgi jne. Vt turunduse materjalist. 3. tulemuste üldistamine, järelduste tegemine ning soovitused ettevõtte edaspidiseks tegevuseks. Ettepanekute puhul peaks tegema mitu alternatiivset ettepanekut.
o bilanss, o kasumiaruanne, o rahavoogude aruanne, o aastaaruande lisad, o audiitori järelotsus, o ja kasumijaotuse aruanne. · Finantsanalüüsi protsess o Analüüsi põhjus, eesmärk: toimimine, maksevõime, rentaablus, aktsiate väärtus o Vajalike lähteandmete valimine o Analüüsi meetodite valimine: lugemine, horisontaalanalüüs, vertikaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs o Käsitlus: suhtarvude valimine o Võrdlus haru/sektori teiste ettevõtetega o Võrdlus eelnevate aastatega o Kas informatsioon on piisav: jah või ei? o Kui jah, tegutse vastavalt tulemustele o Kui ei, alusta uuesti lähteandmete valikust 33. Finantssuhtarvude klassifikatsioon ja nende iseloomustus. (lk 152-157, Aerirahandus._Finantsanalueues) · Likviidsussuhtarvud - näitavad ettevõtte võimet lühiajaliste kohustuste tasumiseks
o bilanss, o kasumiaruanne, o rahavoogude aruanne, o aastaaruande lisad, o audiitori järelotsus, o ja kasumijaotuse aruanne. · Finantsanalüüsi protsess o Analüüsi põhjus, eesmärk: toimimine, maksevõime, rentaablus, aktsiate väärtus o Vajalike lähteandmete valimine o Analüüsi meetodite valimine: lugemine, horisontaalanalüüs, vertikaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs o Käsitlus: suhtarvude valimine o Võrdlus haru/sektori teiste ettevõtetega o Võrdlus eelnevate aastatega o Kas informatsioon on piisav: jah või ei? o Kui jah, tegutse vastavalt tulemustele o Kui ei, alusta uuesti lähteandmete valikust 33. Finantssuhtarvude klassifikatsioon ja nende iseloomustus. (lk 152-157, Aerirahandus._Finantsanalueues) · Likviidsussuhtarvud - näitavad ettevõtte võimet lühiajaliste kohustuste tasumiseks
o bilanss, o kasumiaruanne, o rahavoogude aruanne, o aastaaruande lisad, o audiitori järelotsus, o ja kasumijaotuse aruanne. Finantsanalüüsi protsess o Analüüsi põhjus, eesmärk: toimimine, maksevõime, rentaablus, aktsiate väärtus o Vajalike lähteandmete valimine o Analüüsi meetodite valimine: lugemine, horisontaalanalüüs, vertikaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs o Käsitlus: suhtarvude valimine o Võrdlus haru/sektori teiste ettevõtetega o Võrdlus eelnevate aastatega o Kas informatsioon on piisav: jah või ei? o Kui jah, tegutse vastavalt tulemustele o Kui ei, alusta uuesti lähteandmete valikust 33. Finantssuhtarvude klassifikatsioon ja nende iseloomustus. (lk 152-157, Aerirahandus._Finantsanalueues)
riskialdis on ettevõtte juht ning samal ajal määrab m väärtus ära h (ülemise kontroll-limiidi) väärtuse. Raha konversioonitsükkel: ajaperiood ettevõte enda poolt teostatavate maksete ning temale kauba müügist laekuvate maksete vahel. Ettevõtte talitlustsükkel: Talitlustsükkel = Varude konversioonitsükkel + Saadaolevate arvete konversiooniperiood Finantsanalüüs ettevõttes: horisontaal- ja vertikaalanalüüs, trendi- ja suhtarvuanalüüs, Du Pont'i analüüsimudel, pankrotiohu hindamine. Finantsaruannete analüüsimisel kasutatakse peamiselt kolme lähenemisviisi: 1. horisontaalanalüüs ehk muutuste võrdlev hindamine rahalisel ja protsentuaalsel kujul; 2. vertikaalanalüüs ehk üldistatud kujule viidud aruannete analüüs; 3. suhtarvude analüüs. Du Pont'i finantskontrolli süsteem (analüüsimudel) näitab, kuidas on ühendatud omavahel kasumiaruanne ja bilanss
vastu huvi ettevõttevälised huvigrupid, kelleks on valitsusasutused, laenuandjad, kreeditorid ja potentsiaalsed investorid. Finantsinformatsiooni allikateks on ettevõtte majandusaasta aruanded: tegevuse aruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, aastaaruande lisad, audiitori järelotsus ja kasumijaotuse aruanne. Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: aruannete lugemine, vertikaalanalüüs, horisontaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs. Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast. Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused.
lisadest. Audiitori järeldusotsusega annab audiitor omapoolse hinnangu finantsandmete kohta. Eristatakse nelja tüüpi järeldusotsuseid: puhas järeldusotsus, märkustega järeldusotsus, eitav järeldusotsus, hinnangu andmata jätmine. Kinnitatud raamatupidamise aastaaruande alusel langetab üldkoosolek kasumi jaotamise otsuse. Finantsaruannete analüüsi põhilisteks meetoditeks on dünaamikaanalüüs ehk trendianalüüs, suhtarvuanalüüs ja ühismõõtsustatud aruanded. Trendianalüüs (horisontaalanalüüs) kajastab olulisemate näitajate muutumist aja jooksul. Suhtarvuanalüüsi käigus koostatakse bilansi ja kasumiaruande baasil suhtarvud. Ühismõõtsustatud aruanded on suhtarvudel põhinev aruannete esitusmeetod, kus finantsaruannete arvnäitajad esitatakse protsentides baassuurusest. Baassuuruseks võetakse tavaliselt suurim summa aruandes (varade kogusumma bilansis, müügitulu kasumiaruandes).
vastu huvi ettevõttevälised huvigrupid, kelleks on valitsusasutused, laenuandjad, kreeditorid ja potentsiaalsed investorid. Finantsinformatsiooni allikateks on ettevõtte majandusaasta aruanded: tegevuse aruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, aastaaruande lisad, audiitori järelotsus ja kasumijaotuse aruanne. Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: aruannete lugemine, vertikaalanalüüs, horisontaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs. Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast. Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused.
vastu huvi ettevõttevälised huvigrupid, kelleks on valitsusasutused, laenuandjad, kreeditorid ja potentsiaalsed investorid. Finantsinformatsiooni allikateks on ettevõtte majandusaasta aruanded: tegevuse aruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, aastaaruande lisad, audiitori järelotsus ja kasumijaotuse aruanne. Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: aruannete lugemine, vertikaalanalüüs, horisontaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs. Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast. Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused.
vastu huvi ettevõttevälised huvigrupid, kelleks on valitsusasutused, laenuandjad, kreeditorid ja potentsiaalsed investorid. Finantsinformatsiooni allikateks on ettevõtte majandusaasta aruanded: tegevuse aruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, aastaaruande lisad, audiitori järelotsus ja kasumijaotuse aruanne. Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: aruannete lugemine, vertikaalanalüüs, horisontaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs. Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast. Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused.
Lahendus 5,42 + 3,60 + 0,61 + 0,82 + 2,36 = 12,81 kr/km Kulukomponentide osatähtsus kogukulust Püsivkulu 5,42 / 12,81 x 100% = 42,3% Kütusekulu osatähtsus 3,60 / 12,81 x 100% = 28,1% Rehvikulu osatähtsus 0,61 / 12,81 x 100% = 4,8% Remondi- ja hoolduskulu 0,82 / 12,81 x 100% = 6,4% Üldkulu 2,36 / 12,81 x 100% = 18,4% Suhtarvuanalüüs transpordis Võrreldava olukorra loomiseks tuleb ettevõtte oma sõidukipargi operatsioonide mõõtmine ja hindamine ehitada üles niisuguse struktuuri järgi, nagu teevad seda omahinna arvutamiseks ja tariifide koostamiseks turul tegutsevad veoteenuste pakkujad. Otstarbekas on kulude ja mõõtühikute konverteerimine niisugusse süsteemi, nagu seda kasutavad veoettevõtted. Kõigepealt arvutatakse veokipargi tegevuskulud sõiduteekonna kilomeetri kohta ja seejärel leitakse kulud veetud
kogukuludest Lahendus 5,42 + 3,60 + 0,61 + 0,82 + 2,36 = 12,81 kr/km Kulukomponentide osatähtsus kogukulust Püsivkulu 5,42 / 12,81 x 100% = 42,3% Kütusekulu osatähtsus 3,60 / 12,81 x 100% = 28,1% Rehvikulu osatähtsus 0,61 / 12,81 x 100% = 4,8% Remondi- ja hoolduskulu 0,82 / 12,81 x 100% = 6,4% Üldkulu 2,36 / 12,81 x 100% = 18,4% Suhtarvuanalüüs transpordis Võrreldava olukorra loomiseks tuleb ettevõtte oma sõidukipargi operatsioonide mõõtmine ja hindamine ehitada üles niisuguse struktuuri järgi, nagu teevad seda omahinna arvutamiseks ja tariifide koostamiseks turul tegutsevad veoteenuste pakkujad. Otstarbekas on kulude ja mõõtühikute konverteerimine niisugusse süsteemi, nagu seda kasutavad veoettevõtted. Kõigepealt arvutatakse veokipargi tegevuskulud sõiduteekonna kilomeetri kohta ja seejärel
annaabi.ee 
