Usundilugu Põhimõisted · Kultuur - inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastule. Enamasti on kultuurid selles mõttes määratletavad keele kaudu (näiteks eesti kultuuri puhul), kuid sellest on ka erandeid. Näiteid: hiina kultuur, antiikkultuur, ameerika tänapäevakultuur jne. · Subkultuur - kultuur koosneb subkultuuridest, subkultuure iseloomustab: oma keel, oma riietus nt kriminaalid, massikultuur üritab subkultuure maha müüa. · Massikultuur - pealevoolukultuur. · Religioon - ladina keeles religare (seotud olema), seotud olek millestki/kellestki, religioon on tänapäeval tihti subkultuur, aga Islamis keskne, religioonid tekitavad tänapäeval kokkupõrkeid. Jooga · Joogi - joogaga tegeleja. · Jooga sõna tuleb sanskriti keelest sõnast yug - eesti keeles side, ike.
faktid nagu kuritegevus, globaliseerumine, perekond jne.) f. Ühiskonna kirjeldus, mis antud filmis kajastatud on g. Kultuur (millise kultuuriga on tegu, millised sümbolid, rituaalid, tabud, tavad, moraalinormid, seadused, väärtused filmis kajastamist leiavad, kas esineb etnotsentrismi, kultuurišokki, kultuurikonflikte. Samuti tooge välja, kas filmis on märgata subkultuure, neile omaseid sümboleid, materiaalseid, normatiivseid või kognitiivseid tunnuseid) h. Sotsialiseerumine (kas filmis toimub sotsialiseerumine, re- ja desotsialiseerumist, kes on sotsialiseerumisagendid, tähtsad teised) i. Hälbekäitumine (millist hälbekäitumist märkate, kas tegemist on deviantsuse või kriminaalsusega, kuidas reageeritakse, mis põhjustab hälbekäitumist, kas hälve on
.............................................................................................. 5 Kokkuvõtteks.................................................................................................... 6 Kasutatud materjalid......................................................................................... 7 SISSEJUHATUS: Subkultuur on erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupp, mis eksisteerib suuremas kultuuris. Tihti sisaldab kultuur arvukalt subkultuure. Subkultuurid võivad põhineda ühisel eal, religioonil, etnilisel pärandil või tõekspidamistel. Subkultuuris võivad peale väliste tunnnuste esineda ka kõik võimalikud kultuurielemendid: oma eripärane keel, moraal, hierarhia, kunst, muusika, kombestik, traditsioonid, ajalugu, uskumused. Süstemaatilised subkultuuri uurimused said alguse 20 sajandi kahekümnendatel, Chicago koolkonnas, peale 1945 aastat andsid suurima panuse kriminoloogid ning subkultuure defineeriti eelkõige kui
.............................................................................................. 5 Kokkuvõtteks.................................................................................................... 6 Kasutatud materjalid......................................................................................... 7 SISSEJUHATUS: Subkultuur on erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupp, mis eksisteerib suuremas kultuuris. Tihti sisaldab kultuur arvukalt subkultuure. Subkultuurid võivad põhineda ühisel eal, religioonil, etnilisel pärandil või tõekspidamistel. Subkultuuris võivad peale väliste tunnnuste esineda ka kõik võimalikud kultuurielemendid: oma eripärane keel, moraal, hierarhia, kunst, muusika, kombestik, traditsioonid, ajalugu, uskumused. Süstemaatilised subkultuuri uurimused said alguse 20 sajandi kahekümnendatel, Chicago koolkonnas, peale 1945 aastat andsid suurima panuse kriminoloogid ning subkultuure defineeriti eelkõige kui
Itaalias on kanep muutunud noorte jaoks niiöelda normaalseks ja selle kasutamine on noorte endi seas avalik. Eestis aga toimub see tegevus varjatult. Itaalias on noortel tekkinud kanepisuitsetamise üle sisemine kontroll, nagu alkoholigagi aga Eestis on selle teke raskendatud. Eesti noored hoiavad oma harjumust tihti salajas isegi tüdruk- või poisssõbra eest. Nii koonduvad noored Eestis gruppideks või võrgustikeks, mis meenutavad pigem subkultuure. Nende subkultuuride sees levivad arusaamad piiravad noorte vaimset silmapiiri ja tekitavad n-ö seisva vee efekti. Sellistes sõprade-kanepisuitsetajate "tiikides" võivad üsna kontrollimatult vohada vildakad arusaamad mõistlikust ja soovitavast. Ehkki uimastikasutajaid kiputakse tihti näitama ohvritena (ja mõnel puhul see nii tõesti ka on), mängivad isiklikud sisemised normid kontrolli omamises olulist rolli
Kõik otsivad oma erinevusi, iseärasusi ning eesmärke materiaalsetest väljunditest kuna see on kujunenud tänapäeva ühiskonnas staatuse ja edukuse mõõdupuuks. Jätaksin nüüd selle vaese inimese kibestunud jutu ja toon mõned teemakohasemad paralleelid. Otseselt Eestiga on keeruline leida tugevaid seoseid mis oluliselt eristuks teistest riikidest ja kultuuridest. Tulenevalt tehnoloogia hüppelisest arengust on väljade teooria omandanud uue mõõdu, erineva seisukohaga isikuid ning subkultuure on tänu internetiseerumisele tekkinud nagu seeni pärast vihma. Sellest võiks järeldada, et võitlusväljale on lisandunud palju erinevaid arvamusi ja tõekspidamisi. Samas võiks ka mingis teoorias väita, et inimese sotsiaalne tagaõu või lävimisulatus on terve maailm. Enam pole keeruline suhelda täiesti teisest kultuurist, geograafiliselt kaugelasetsevas piirkonnas ning muude tõekspidamistega indiviididega ja vastanduda nendega erinevatel sotsiaalsetel väljadel.
9. Milline on ülejäänud ühiskonna suhtumine sellesse subkultuuri? Kui ühiskonnas esineb vastakat suhtumist, siis kes on need, kes suhtuvad hästi ja kes need kes suhtuvad halvasti? KIRJUTA SIIA:Noored inimesed suhtuvad sellesse subkultuuri üsnagi tavaliselt, nad ei poolda küll seda, kuid nad ei suhtu sellesse ka halvasti. Vanemad inimesed küll ei saa emodest aru. Nad vaatavad küll üleni musta ning katkistesse riietesse riietunud noori imelikult ning nad ei salli selliseid subkultuure üldse. Kõigile on ju teada ,et nooremad inimesed on erinevatele uuendustele vastuvõtlikumad, aga vanemad inimesed ei suuda uuendusetega kaasa minna, nad ei salli neid. 10. Milline on massimeedia suhtumine sellesse subkultuuri? Kas seda kajastatakse palju? Millises valguses? KIRJUTA SIIA:Massimeedia ei ole erilist tähelepanu sellele subkultuurile pööranud, pigem räägitakse teistest subkultuuridest- näiteks homodest.Kuigi teatakse küll , et on selline subkultuur olemas nagu emod. 11
Hilistel 80ndatel ja 90ndate alguses vastasid paljud kadunud generatsiooni liikmed kultuurilistele pingetele reividel osalemisega. Reivikultuur arenes koos altenatiivse elustiiliga, mis astus vastu mainstream konventsioonidele. Selliste tansupidudega käis kaasas tihe party drug' ide tarvitamine. Ka minevikus on noorte tegevused, peamiselt just need, mis sisaldavad endas muusikat ja drooge, motiveerinud valitsust kontrollima drooge ja subkultuure, skeenesid või elustiile, mis neid ülistas. Sellised näited on näiteks jazz ja marihuaana või hipid, LSD ja kokaiin. Hilistel 90ndatel, kui USA-s oli reiviliikumise tippaeg, koheldi seda kui järjekordset illegaalseid drooge kasutavat lärmakat seltskonda, keda tuleb kontrollida, mitte kui tähendusrikast kultuurilist kogemust (Anderson & Kavanaugh, 2007). Aineid tarvitavatel subkultuuridel on kombeks oma teadmisi, muljeid ja lugusid omavahel jagada
•Tööga seotud ootused peegeldavad meie väärtusi •Iseenda väärtuste teadvustamine: suurem tõenäosus leida endalesobiv töökoht. Näiteks: •Kas eelistad toetavat või pigem konkurentsi rõhutavat töökeskkonda? •Kas kõige olulisem Sinu jaoks kõrge sissetulek või tasakaal töö-ja eraelu vahel? •Indiviidi ja organisatsiooni väärtuste sobivus tagab tööelu kõrgema kvaliteedi Valitsev kultuur ja subkultuurid •Suured organisatsioonid: valitsev kultuur ja palju subkultuure •Subkultuur: väärtuste kogum, mis on jagatud vähemuse poolt; on valitsevast kultuurist erinev; kujunenud grupi kogemuste pinnalt •Vastanduvkultuur: sisuks väärtused ja arusaamad, mis on otseses vastuolus valitseva kultuuriga TUGEV ORGANISATSIOONIKULTUUR •normide ja väärtuste kogum, mis on üle terve organisatsiooni jagatud ja millest hoitakse kinni; •Liikmetevahelinesuhtlemine on lihtne;•Liikmed vastastikuses sõltuvuseks (minu vajaduste rahuldamine seotud teiste
Viimast käsitleti pehme ja naiselikuna, millegi vähem väärtuslikuna „tõelise mehelikkusega“ võrreldes Hipid: algusajaks 60ndad ja kohaks USA, eriti San Francisco California. Erinevalt teistest subkultuuridest valdav osa osalejaid keskklassi noored. Vastukultuuri ideoloogiad – mäss oma vanemate kodanliku kultuuri vastu. Seksuaalvabadus, uimastite tarvitamine, kommuunide loomine alternatiivseid eluväärtuseid järgides. Kuidas Hebdige’i käsitluses subkultuure ühiskonnas laiemalt seletati (ühiskonna osaks muudeti)? Subkultuurid haarasid endale tähendused, pöörasid need ümber, tehes seda peamiselt läbi riietuse, muusika jm vaba-aja kaupade tarbimise läbi. Läbi “tarbimisrituaalide paljastab subkultuur oma ‘salajase’ identiteedi ja kommunikeerib selle keelatud tähendusi. Nii neid tarbekaupu subkultuuris põhiliselt kasutakse ja see neid ortodoksematest kultuurilistest moodustistest eristabki
inimese püüdlused ja emotsioonid tseremoonia abil grupi kontrolli alla. Ühiskonnas alagruppidel on paratamatult erinevad võimalused, unikaalsed kogemused ning vajadused. Erinevusi väärtustes, arusaamades, normides ja käitumises nim subkultuuriliseks kohandumiseks ehk subkultuuriks. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonna liikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Kuna kõikides ühiskondades esineb tööjaotus, spetsialiseerumine ning erinevused võimus ja prestiizis, võib subkultuure leida igas ühiskonnas. Oma olemuselt on subkultuur üldise kultuuri variatsioon, mis võimaldab ühiskonna alagrupi liikmetel elada ühiskonnas domineeriva grupi liikmetest erinevates tingimustes. On ka selliseid rühmituse, mille liikmed eelistavad jääda isoleerituks kultuuri põhivoolust, et säilitada oma unikaalne elustiil (amishid USAs, ortodokssed juudid). 3
erinevate pop-muusika instrumentidega- termin võeti kasutusele 60.datel, mittelääne muusika liigitus), Klassikaline muusika ( Bach, Beethoven), Free Jazz ( katastroofiline muusika, periood mil taheti vabaneda kindlast rütmist jms- muusika oli müra) ART- rock Traditsiooniline nii pillides kui seadetes. Muusika põhineb tavalisel laulustruktuuril. Surf rock. 60. Ameerika lääne osas pop rokkmuusikastiil Kuldaeg 61-64. Hilisematele stiilidele m]ju avaldav. Surfkultuur on üks subkultuure. Selle tarbijateks kõrgema palgalised keskklassi mehed. Mitte eriti populaarne subkultuur sai hoo sisse kui tuli müügile odav lainelaud. Surfrock algselt instrumentaalmuusika. Peamine meloodi instrument kitarr, saksofon. Mõjutused blues. Kantri, rock n roll ja ka keskaasia muusikast. 1 esimesi artiste Dick Dale. Isa Poolakas, ema Liibanonist. Kasutab tuupilist kitarrikõla. Saundi eripära on rohke kaja ja 1 sama nooti mängitakse kiiresti Tuntuim lugu Miserlou, aastast 62
ususüsteem ühiskonnas on sotsiaalsed institutsioonid. Ehk ühiskonna liikmete individuaalsete ja kollektiivsete põhivajaduste struktuure nim. Sotsiaalseteks institutsioonideks.) Subkultuurid alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest advokaadid, arstid. Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, millega end üldisest massist eraldada. Kontrakultuurid subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas. Massikultuur tänapäeva idustriaalühiskonna kultuur, mida iseloomustab kultuuriväärtuste tootmine laiadele massidele ja nende levitamine massimeedia kaudu
Väärtussüsteemid esinevad kõigis ühiskondades, nad olla individuaalsed, grupilised, rahvuslikud, ühiskondlikud. Igal inimesel on oma väärtushierarhia, mille järgi antud inimene instinktiivselt käitub. Kultuur (missuguse kultuuriga on tegu, millised sümbolid, rituaalid, tabud, tavad, moraalinormid, seadused, väärtused filmis kajastamist leiavad, kas esineb etnotsentrismi, kultuurisokki, kultuurikonflikte. Samuti tooge välja, kas filmis on märgata subkultuure, neile omaseid sümboleid, materiaalseid, normatiivseid või kognitiivseid tunnuseid) Ameerika kaksikmandri asustamine algas umbes 17 000 aastat tagasi. Aasiast üle Beringi väina tulnud rahvad hõivasid järkjärgult kontinendi kogu selle äärmuslikus mitmekesisuses. Kuni 16 sajandi alguseni elasid ja arenesid sealsed rahvad peaaegu täiesti lahus ülejäänud maailmast. Ameerika avastas eurooplastele teatavasti Christoph Kolumbus 1492. aastal. Tema
Läbi ajaloo on toimunud võrdlus kultuursete käitumisnormide üle, kus kõrgklassi esindajad peetakse kultuurseteks ja madalama sotsiaal staatusega inimeste ja võõramaalsate käitumist peetakse ebakultuurseks. 20. Sajandil on muutunud kultuur pluralistlikuks ehk sotsiaalsete gruppide erinevaid käitumis- ja mõtlemisharjumustega inimesed on erineva kultuuriga kuid mitte kultuursed või ebakultuursed. Sageli vastanduvad ühe kultuuri (ühiskonna) sees peavoolukultuurile mitmeid all- ehk subkultuure. Kultuuri tekkimis aega ei osata määrata, kuid eeldatakse et neandraalastel oli oma kultuur. Kõige vanemad kollektiivsed ettekujutused (tavad, kombed)võisid olla seotud järgmiste valdkondadega: tuli, surm, toit. Mõned kultuuriteadlased peavad kultuuri lähtekohaks religiooni, kuna paljud kultuurinähtused on seotud (kunst, teater, kirjandus) sellega, eriti teispoolsuse kujutamisega. Inimene käitub enamasti samamoodi nagu teised samas sotsiaalses
nist kõrvale jäänud ühiskondi, mida nimetati primitiivseteks, eelajaloolisteks jne. [2] 1.2 Etnoloogia ja teised teadused Etnoloogia uurimisobjekti ja meetodite võrdlus teiste teadustega: püüd mõista kultuuri kui tervikut; on humanitaarne ehk sisaldab huvi keelte, kunsti jne vastu; sotsiaalteadus- tes on lähim sugulane sotsioloogia, neid eristatab etnoloogiast traditsiooniline meetod (etnograafiline välitöö, kõikide kultuuride võrdlev vaatlemine). Antropoloog uurib subkultuure. Subkultuur on teatava eristava teadmisega grupp ühiskonna sees (etniline, proffessionaalne...). Etnoajalugu uurib kultuuri minevikku, näit. Arhiiviandmeid (sünni, surma kohta) või maadeuurijate kirjeldusi. [3] 10 Peatükk 2 Etnoloogiateaduse ajalugu Inimesi on alati huvitanud nende oma kultuur, kuidas on mingid kombed tekkinud ning kuidas näevad neid teised kultuurid. Siiski on isegi täpsemad sellistest kirjeldustest jää-
Hoopis vastupidi, kui tööpuudus kasvas, siis korterivargused hakkasid langema. Seda hakati seletama teooriaga ning et situatsiooni, et sobiv sihtmärg oleks ilma ärahoidjatega jäi vähemaks, sest tööpuuduse kasvu tõttu elamupiirkonnas märksa rohkem oli töötuid indiviide, kes olid ärahoijateks. Eriti hästi läheb ta kokku uuema ruutinsete tegevuste vaatlusega, mis ütleb, et koguaeg on motiveeritud kurjategija olemas. SUBKULTUURI TEOORIA Uuritud on kuritegelike subkultuure ning on vaadatud kuritegelike subkultuuride võimaliku mõju selle kaudu, et kuritegelikud subkultuurid võivad põhjustada kuritegelikku käitumist. Subkultuuride all mõeldakse kultuurinormide osa, mis on osaks võetud väiksemate kuritegelike kultuuride poolt. Kuritegelik subkultuur ei oma seost mingisuguse konkreetse territooriumiga üldiselt. Ta on omane konkreetsetele piirkonnas tegutsevatele kurjategijatele.
Käitumisreeglid ehk sotsiaalsed normid ettekirjutused, mis kirjeldavad ühiskonnas soovitavat käitumist ning samuti määratakse nendega ära keelud ehk ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise tabu. 35. Mis on subkultuur? Näited Subkultuurid alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest advokaadid, arstid. Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, millega end üldisest massist eraldada. 36. Mida nimetatatakse kontrakultuuriks? Kontrakultuurid subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas. 37. Mida nimetatakse sotsialiseerumiseks? Sotsialiseerumine on protsess, milles inimene omandab kultuuri ning ta õpib tundma
38. Mida nimetatakse sotsiaalseteks normideks? Käitumisreeglid, mis kirjeldavad ühiskonnas sobivat käitumist, aga ka keelud, mis määravad ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise ehk tabu. 39. Mis on subkultuur? Näited Alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest advokaadid, arstid. Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, millega end üldisest massist eraldada. 40. Mida nimetatakse kontrakultuuriks? Näited Grupp inimesi kes vastanduvad üldlevinud arusaamadele. subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas. Nt biitnikud, lillelapsed, uimastitarvitajad, kultuuriheidikud 41
väärtuslikumaks, "õigeks", tähtsamaks. So universaalne. Võib olla nii positiivne kui negatiivne. (Oma kult pidamine paremaks kui teistel) Ksenofoobia vihatakse neid, kes teistmoodi. 51. Mis on subkultuur? näited Subkultuurid alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest advokaadid, arstid. Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, millega end üldisest massist eraldada. 52. Mida nimetatatakse kontrakultuuriks? Näited. Kontrakultuurid subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas. 53. Selgitage mida tähendavad assimilatsioon, akulturatsioon ja akommodatsioon. Näited juurde.
uurimismaterjalile läheneti pigem tekstuaalselt – Sissejuhatus sotsioloogiasse 2013 Rene Mäe 5 tegeleti märkide (semiootilise mõttes) lugemisega distantsilt ning oma käsi ‘räpaseks’ ei tehtud. B kk jaoks tähendas subkultuur eelkõige töölisklassi subkultuuri. Võiks isegi öelda, et nende noorte hulgas, kes töölisklassi ei kuulunud, ei saanudki subkultuurist üldse rääkida [mis saab hiljem üheks oluliseks kriiitkaks]. Oluline on see, et B kk lahkas just II ms järgseid subkultuure, mitte kõiki noorsookultuure läbi aja ja ruumi. Seega, Briti subkultuurid esindasid töölisklassi noorte katsumusi end eristada nii enda vanemate (töölisklassi) kultuurist, mida iseloomustas töötus, alkoholism, tülitsemine ja samal ajal ka nö domineerivast keskklassist (politsei, õpetajad jne.). Vanematekultuurist nad aga põgeneda ei saanud, sest klass oli selleks liiga tugev piirang. Kolm jõudu, milles B kk lähenemise järgi subkultuurid
uurimismaterjalile läheneti pigem tekstuaalselt Sissejuhatus sotsioloogiasse 2013 Rene Mäe 5 tegeleti märkide (semiootilise mõttes) lugemisega distantsilt ning oma käsi `räpaseks' ei tehtud. B kk jaoks tähendas subkultuur eelkõige töölisklassi subkultuuri. Võiks isegi öelda, et nende noorte hulgas, kes töölisklassi ei kuulunud, ei saanudki subkultuurist üldse rääkida [mis saab hiljem üheks oluliseks kriiitkaks]. Oluline on see, et B kk lahkas just II ms järgseid subkultuure, mitte kõiki noorsookultuure läbi aja ja ruumi. Seega, Briti subkultuurid esindasid töölisklassi noorte katsumusi end eristada nii enda vanemate (töölisklassi) kultuurist, mida iseloomustas töötus, alkoholism, tülitsemine ja samal ajal ka nö domineerivast keskklassist (politsei, õpetajad jne.). Vanematekultuurist nad aga põgeneda ei saanud, sest klass oli selleks liiga tugev piirang. Kolm jõudu, milles B kk lähenemise järgi subkultuurid
uurimismaterjalile läheneti pigem tekstuaalselt – Sissejuhatus sotsioloogiasse 2013 Rene Mäe 5 tegeleti märkide (semiootilise mõttes) lugemisega distantsilt ning oma käsi ‘räpaseks’ ei tehtud. B kk jaoks tähendas subkultuur eelkõige töölisklassi subkultuuri. Võiks isegi öelda, et nende noorte hulgas, kes töölisklassi ei kuulunud, ei saanudki subkultuurist üldse rääkida [mis saab hiljem üheks oluliseks kriiitkaks]. Oluline on see, et B kk lahkas just II ms järgseid subkultuure, mitte kõiki noorsookultuure läbi aja ja ruumi. Seega, Briti subkultuurid esindasid töölisklassi noorte katsumusi end eristada nii enda vanemate (töölisklassi) kultuurist, mida iseloomustas töötus, alkoholism, tülitsemine ja samal ajal ka nö domineerivast keskklassist (politsei, õpetajad jne.). Vanematekultuurist nad aga põgeneda ei saanud, sest klass oli selleks liiga tugev piirang. Kolm jõudu, milles B kk lähenemise järgi subkultuurid
Käitumisreeglid ehk sotsiaalsed normid ettekirjutused, mis kirjeldavad ühiskonnas soovitavat käitumist ning samuti määratakse nendega ära keelud ehk ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise tabu. 33. Mis on subkultuur? Näited Subkultuurid alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest advokaadid, arstid. Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, millega end üldisest massist eraldada. 34. Mida nimetatatakse kontrakultuuriks? Kontrakultuurid subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas. Pakub elustiili nendele, kes ei suuda või ei taha kohaneda ühiskonnas väljakujunenud normidega
mõju suhtes, mis väljendub siseturu üliranges kaitsmises (vihatakse neid, kes teistmoodi ) Näide: Pagulaste sisseränne. 51. Mis on subkultuur? Näited. Subkultuurid - alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest advokaadid, arstid Näide: amishid, hipid, veganid, loodusekummardajad (mahetoit, looduslikust materjalist rõivad ja kodu sisustus jne), kommuunis elamine. 52. Mida nimetatatakse kontrakultuuriks? Näited. Kontrakultuurid - subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas. Näide: hipid Nõukogude Liidus, biitnikud Suurbritannias. 53
kompenseerimisega kompenseerimisega Tarbijakäitumist ei mõjuta ainult kultuuriline keskkond, vaid ka sinna kuuluvad subkultuurid. Subkultuurid on kultuuri alamrühmad, mille kandjad pärinevad küll ühesugusest kultuurilisest keskkonnast, kuid erinevad spetsiifiliste väärtushinnangute poolest. Harilikult on subkultuurideks jagunemine seotud rassiliste, usuliste või rahvuslike erinevustega. Subkultuure moodustvad aga ka teismelised, pensionärid, hipid või punkarid. Üldjuhul kuuluvad kõik inimesed mingisugusesse subkultuuri. Turundus arvestab subkultuuriliste erinevustega siis, kui vastavad rühmitused loovad piisavalt suuri turge. Sagedamini moodustuvad sellised turud seoses toidukaupade, riiete, autode, muusika, mööbli jms. ostmisega. Sotsiaalsed mõjurid Tarbijate käitumine ei sõltu ainult majanduslikest ja kultuurilistest mõjuritest, vaid ka
struktuurisetele piirangutele isiklikult ja palju vabamalt läheneda. Pakub strateegiaid. Massiühiskond ei ole mitte ühtlustav, vaid eristav. Vabadus on massiline. ** Hebdige arvab, et Vastupanu aga kommertsialiseerub, vabadus muutub süsteemiks läbi ümberdefineerimise meedia poolt - halvakspanu ja moraalne paanika või inkorporeering tüüpilise noore käitumisse. Arvatakse isegi et tänapäeva turumajanduslikus kiskjailmas subkultuure ei eksisteeri. Autentsust ei ole võimalik säilitada, sest see müüakse noortele tagasi kiiremin kui see tekib. Tootmine kasutab turu nõudlust kiiresti ära - praegu saab osta rebitud teksasid. Ühelt poolt kommertsialiseerumine surmab autentsuse (vrd autentsuse tootmise skeem), teiselt poolt surmab vastupanu - muutub esteetiliselt vastuvõetavaks. Augustamine muutub subkultuurist tavaliseks, siis lisatakse sinna juveelid ja see muutub glammiks jne. Tekivad
Industriaalne, massi-, materiaalne, poliitiline, vaimne, elitaarne. Aga räägitakse veel ka kultuuriareaalist, kultuuribarjäärist, kultuurikonfliktist, kultuurisokist, sub- ja kontrakultuuridest jne Kultuuride mitmekesisus: Subkultuurid alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest advokaadid, arstid. Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, millega end üldisest massist eraldada. Kontrakultuurid subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas. Massikultuur tänapäeva idustriaalühiskonna kultuur, mida iseloomustab kultuuriväärtuste tootmine laiadele massidele ja nende levitamine massimeedia kaudu Kultuuride mitmekesisus:
moderniseerimine näib võimatu. 80ndate lõpuks on kolmanda ja neljanda maailma riikide nimekiri väga lai ja seetõttu ka segadusse ajav. N: väga jõukad naftariigid (Bahrein); kõrgelt moderniseeritud ja arendatud maj-ga riigid (Singapur); riigid, kus maj-lik õitseng on kõrvuti äärmise vaesusega (Brasiilia); väga vaesed riigid (Bangladesh). ESIMENE MAAILM POLIITILINE KULTUUR Kuna palju erinevaid poliitilisi kultuure ja subkultuure (rahvusriigid!), siis pole võimalik ühtset poliitilist kultuuri leida. Enamikud riigid kõiguvad kahe põhilise ideoloogilise õpetuse- klassikalise liberalismi ja sotsiaalse heaolul (social welfarism) vahel. Klassikaline liberalism Locke, Rousseau, Smith, Mill. Kolm keskset teemat: 1. kõlbeline käitumine, moraal - õigus elule, vabadusele ja isiklikule õnnele. Õiglus baseerub aususel ja suhtumisel kõikidesse võrdsetel alustel. Kodanikuõigusi kaitstakse riigi vahelesegamise eest. 2
annaabi.ee 
