piruette, chassé’sid, atitüüde ning pöördeid; templitantsijataride etteasted, mis olid esitatud ideaalselt sünkroonis; ühe adagio (lüürilise duett-tantsu) sammukombinatsioon, mis kulmineerus ühe tõeliselt meisterliku grand jeté’ga tõi lausa külmavärinad ihule. Eriti tugevalt mõjus Varjuderiigi tseen, kus oli korraga laval vähemalt 20 valgetes kleitides baleriini, kes tantsisid laitmatu tehnikaga efektset koreograafiat. Ühtlasi on Varjuderiigi stseenist saanud balleti sünonüüm, mida esitatakse sageli iseseisva numbrina. „Bajadeer“ on oluline ühenduslüli romantilise ja klassikalise balleti vahel, kuuludes vene balletirepertuaari olulisemate teoste hulka. Kriitikud on kirjutanud: „Kui teile ei meeldi „Bajadeer“, siis ei meeldi teile ükski ballett!“ Käesolev etendus oli originaalne ning erakordne, kuna oli kujundatud eesti endise kuulsa balletitantsija ning tänase kunstilise juhi Toomas Eduri poolt
realismiks. Honoré de Balzac 1799-1850. "Isa Goriot" 1834-1835, "Eugene Grandet" 1833, "Sagräännahk" 1831. "Inimlik komöödia" on hiiglasik panoraamteos, kus kirjanik püüdis käsitleda kõiku ühiskonnanähtusi ja kujutada kõigi ühiskonnakihtide elu oma kaasajal. "Inimlik komöödia" jaguneb kolme ossa: "Kommete etüüdid", "Filosoofilised etüüdid", "Analüütilised etüüdid" (kus etüüd tähendab uurimust, uurimist). "Kommete etüüdid" jagunevad kuuest osast ehk stseenist: "Stseenid provintsielust, eraelust, Pariisi elust, sõjaväeelust, poliitilisest elust, külaelust". "Filosoofilised etüüdid" on eksitava üldpelkirjaga, kuna need pole filosoofilised uurimused, vaid lihtsalt autori varasemad teosed, milles oli vähem fakte ja rohkem fantaasiat. "Analüütilised etüüdid" jäid kavandatavas suurteoses pelgalt nimetuseks, kuigi autor pidas sellesse ossa kuuluvaks "Abielufüsioloogiat". Gustave Flaubert 1821-1880
annab vajaliku koherentsusega valgust. Hologrammi salvestamisprotsess Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Hologrammi salvestamisprotsess Valguse faasi salvestamiseks igas kujutise punktis kasutab holograafia referentskiirt, mis kombineerub valgusega stseenist või objektilt (objektikiir). Optiline interferents referentskiire ja objektikiire vahel põhjustab tänu valguslainete superpositsioonile sarja intensiivsusservi, mida saab salvestada standardsele fotofilmile. Need servad moodustavad filmile teatud tüüpi difraktsioonivõre. Film iseseisvalt ei näita kujutist, vaid omab lihtsalt lainemustrit. Laserkiir suudab selle alusel luua kolmemõõtmelise projektsiooni. Hologrammi rekonstruktsiooniprotsess
16. 17. sajandi luterlikus matusekultuuris olid kiriku seintele üles seatud epitaafid ehk mälestuspildid üks tähelepanuväärseimaid mälestamiskunsti teoseid. Epitaafe tellisid endale jõukad linnakodanikud, aadlikud ning pastorid. Erinevalt hauakivist ei olnud epitaafi asukoht seotud matmiskohaga, samuti võis selle tellida juba inimese eluajal ning ammulahkunud pereliikme mälestuseks. Tavaliselt koosnes epitaaf kolmest osast: mäletatavate portreedest, usulisest stseenist ja tekstist. Enimkujutatud usulised stseenid olid Kristuse ristilöömine ning Kristuse ülestõusmine. Portreedel kujutati inimesi lähtuvalt nende sotsiaalsest positsioonid ja seisusest. Tavaliselt esitleti mehi vaatajast vasakul ja naisi paremal poolel. Epitaafil kujutati ka varalahkunud pereliikmeid ning lapsi. Tekstiline osa koosnes peamiselt lühikesest eluloost ning piiblitsitaadist. Eesti kirikutes on säilinud rikkalik kogu kiriku
Tänu uudsetele ja vaimustavatele filmidele said inimesed omale parimaid elamusi, mida 18. sajandil ei osatud ette kujutadagi. Uue sajandi väljakutseks on kujunenud filminduse piiride lõhkumine. Üha enam näeme me reklaamides sõnumit ,,Just nagu filmis", mida on hakatud ka reaalses elus praktiseerima. 21. sajandi tehnoloogia abil on võimalik vaadata 3D ja 4D filme. Filmid, mis on 3D-na kinolinadele jõudnud on inimestel võimalik vaadata ruumiliselt, tundes, et on ise osa stseenist. 4D filmide puhul saab vaataja kogeda peale ruumilisuse ka liikumist. Inimeste teadmised filmikunsti põhiväärtuste kohta on palju arenenud ja täiustunud, mistõttu suudetakse luua adrenaliini tekitavaid filme. Meenutades aega , mil oli 18. sajand olid inimesed juba alustanud millegi uue loomisega, mis tänapäevalgi aset leiab filmindus. Ühiskond väärtustas ja väärtustab siiani filmikunsti olulisust ja paindlikust. Filmikunstiga saame jäädvustada olevikku, muuta minevikku ja
aastal Vanemuises. Undi näidendite problemaatika on lähedane tema proosale, selles on oluline koht võimu ja vaimu vastasseisul, ta püüab vaatajaid ikka ja jälle sokeerida alasti elutõe näitamisega. Nii on antiikainel põhinevas draamas "Phaethon, päikese poeg" (1968) esikohal peategelase tõeotsingud ja võitlus vägivallavõimuga. Näidendis "Good-bye, baby" (1975) esitab ta 13 stseenis pilte elu alla- ja tühikäigust, olemise mõttetustest ja tühisusest. Stseenist "Parsifal lahkub nõiutud lossist" järeldub, et me kõik vastutame ühtviisi selle eest, mis meie ümber toimub. Vaikimine ja mittesekkumine ei vabasta kedagi vastutusest ega muuda sündinut olematuks. Olulisel kohal Undi draamaloomingus on "Vaimude tund Jannseni tänaval" (1984), milles ta kasutab rohkesti kultuuriloolist materjali. Näidendis kujutab Unt luuletaja Lydia Koidula ning tema elu ja loomingu uurija Aino Kalda kohtumist pärast surma vaimude maailmas
kõiki helikõrgusi täpselt märkida. 9. 12. sajandini muutus kirikulaulu traditsioon suulisest kirjalikuks. Sel ajal võeti loomingumeetodina kasutusele troop. Traditsioonilisi tekste laiendati sel moel, et ühel häälikul kõlanud pikkade kaunistuste kohale pandi kommenteeriv või poeetiline tekst. Troopide baasil tekkis 10. saj paiku keskaja kirikumuusikale väga iseloomulik zanr liturgiline draama. Sellest teatraalsest piibli teemalisest stseenist sai üks jumalateenistuse osa. Esimesed näited mitmehäälsest kirikulaulust on pärit 10. sajandist. Ainus sellest ajast teadaolev mitmehäälsuse tüüp on organum saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. Noodikirja kasutuselevõtt võimaldas esimest korda rääkida muusika autoritest, siiani olid heliloojad anonüümsed. Esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos on · Leoninus · Perotinus 13
andsid talle inspiratsiooni ja jõudu kirjutada oopereid. Tal oli kaks koera, kes olid alati tema kõrval ja reisisid koos temaga. Ooper räägib Tannhäuserist, kes oli terve aasta koos Veenusega, armastuse jumalannaga. Ta kohtub taas Elisabethiga, oma tõelise armastusega. Samal ajal on Elisabethi armunud ka Wolfram. Elisabeth on segaduses ja laseb end üles puua. Samal õhtul laulab Wolfram südant soojendava laulu. Ta palub tähtedelt, et nad juhataksid Elisabethi taevasse. Sellest stseenist on tulnud üks kõige kuulsamatest muusikateostest, mille R. Wagner kirjutas ''O du mein holder Abendstern'', mis on eesti keeles ''O, mu kallis õhtu täht'' ooperist ''Tannhäuser''. Loos '' Dir töne Lob'' räägib Tannhäuser, sellest kuidas sa tahab lahkuda Veenuse juurest, et elu mõtet leida. Veenus on nõus, kuid on kindel, et Tannhäuser tuleb ta juurde kiiresti tagasi. Tannhäuser laulab laulu ''Dir, Göttin der Liebe, soll mein Lied
andsid talle inspiratsiooni ja jõudu kirjutada oopereid. Tal oli kaks koera, kes olid alati tema kõrval ja reisisid koos temaga. Ooper räägib Tannhäuserist, kes oli terve aasta koos Veenusega, armastuse jumalannaga. Ta kohtub taas Elisabethiga, oma tõelise armastusega. Samal ajal on Elisabethi armunud ka Wolfram. Elisabeth on segaduses ja laseb end üles puua. Samal õhtul laulab Wolfram südant soojendava laulu. Ta palub tähtedelt, et nad juhataksid Elisabethi taevasse. Sellest stseenist on tulnud üks kõige kuulsamatest muusikateostest, mille R. Wagner kirjutas ''O du mein holder Abendstern'', mis on eesti keeles ''O, mu kallis õhtu täht'' ooperist ''Tannhäuser''. Loos '' Dir töne Lob'' räägib Tannhäuser, sellest kuidas sa tahab lahkuda Veenuse juurest, et elu mõtet leida. Veenus on nõus, kuid on kindel, et Tannhäuser tuleb ta juurde kiiresti tagasi. Tannhäuser laulab laulu ''Dir, Göttin der Liebe, soll mein Lied
See kunstniku algoritm on teine tavaline lahendus, kuid vähem effektne, suudab samuti valida stseeni elementide vahe. Z-buffering on ka tundud depth bufferinguna. Kui objekt renderdatakse 3D graafikakaardi poolt, iis selle sügavus genereeritakse piksli poolt, mis säilitatakse buffris. See buffer on tavaliselt sätitud, kui kahe-dimensooni reana (x- y), koos ühe elemendiga iga ekraani piksli jaoks. Kui teine objekt stseenist peab renderdatud saama samas pikslis, siis graafikakaart võrdleb mõlemate sügavusi ja seejärel valib välja selle, mis on vaatajale kõige lähemal. Valitud sügavus salvestatakse Z-buffrisse ja vana vahetatakse välja. Lõpus, Z-buffer lubab graafikakaardil korrektselt toota tavalisi sügavuse ettekujutusi: lähedane objekt peidab selle, mis on kaugemal. Seda kutsutakse Z-cullinguks. Joonis : Z-buffering ja 3D
tuhandeid inimesi ainult selle pärast, et ta au oli riivatud. Näidendist ei tulene Hamleti isa selgeid tapmise motiive. Loomulikult Claudiuse võimuhimu ja võimalik kuninganna armastus mängisid otsustava rolli, kuid kui lähtuda terve riigi huvidest on veel küsitav kes kuningatest oleks parim valitseja? Hamleti isa kohta teame ainult seda, et tema edukalt sõdis Norraga, kuid see ei iselomusta teda kui rahumeelset poliitikut. Teisest stseenist me saame teada, et Claudius teeb ettevalmistusi Norra printsi võimaliku rünnaku tagasilöömiseks. Claudiust on makiavellist, ,,Valitseja" ideede ideaalne kehastus: ''heaolu säilitavad need, kelle tegutsemisviis vastab olemasoleva aja eripäradele". Oma õiglushimus Hamlet jättis kahe silma vahele riigi valitsemise küsimuse, mistõttu Taani troon jääb lõpuks Norra printsile, tema isa põhivaenlasele. Kas
"Ruslan ja Ludmilla" Mihhail Glinka "Ruslan ja Ludmilla" "Ruslan ja Ludmilla" Mihhail Ivanovits Glinka ooper, koosnev 5. stseenist Puskini poeemi põhjal originaal luuletuste säilitamisega. Ajalugu "Esimene mõte Ruslan ja Ludmilla andis mulle meie tuntud koomik Shakhovsky ... Ühel õhtul Zukovski juures, Puskin rääkides oma poeemist ,,Ruslan ja Ludmilla" ütles, et ta teeks paljuid kohti ümber, ma tahtsin küsida temalt mida ta tahaks ümber teha, kuid, tema enneaegne surm takistas mind
4. Vabadusvõitleja ja lüürik 1840. aastatel langes Verdi populaarsus kokku Itaalia ühendamise liikumise ajaga. Tema romantiline ja kohati kurb muusika sobis hästi Itaalia poliitilise olukorra vastaste meeleoludega. Verdi kolmas kirjutatud ooper ,,Nabucco" eeslinastus 8.märtsil 1842.aasal ,,La Skala" teatris, Milanos ning tegi ta populaarseks üle terve Itaalia, eriti Milanos, mis oli nendel aastatel okupeeritut Austria poolt. See ooper räägib ühes Piibli stseenist. Rahvas samastas end Piiblis kirjeldatud Paabli vangipõlve viidud juutidega. Orjade koorilaulu selles ooperist on isegi mitu korda pakutud Itaalia hümniks. Milanolased hakkasid pooldama Sardiinia kuningat Vittorio Emannuele II katseid ühendada Itaalia.Kuna selliste vaadete avalik esitamine oli keelatud siis kasutas rahvas loosungit ,, ELAGU VERDI! ,,, kus Verdi oli lühend sõnadest Vittorio Emanuele Re D'Italia (Itaalia kuningas Vittorio Emanuele).
rekonstrueerida stseeni just nii, kuidas see tegelikult võis aset leida. Ta oli sel eesmärgil spetsiaalselt uurinud klassikalisi monumente. Linnavärav, millest Jaakobus on just läbi toodud on Rooma võidukaar ja kõik eskortivad sõdurid kannavad Rooma leegionääride rõivaid ja relvi, nii nagu me neid näeme autentsetel klassikalistel monumentidel. Ning mitte ainult kostüümide ja ornamentide detailid maalil ei meenuta vanu skulptuure. Kogu stseenist õhkub rooma kunsti vaimu ja selle karmis lihtsuses ja ranges suursugususes. Nagu Masaccio, kasutab Mantegna uut perspektiivivõtet, kuid ta ei kasuta seda nii, nagu seda tegi Uccello kes tahtis demonstreerida uusi efekte, mida see võis pakkuda. Mantegna kasutab perspektiivi rohkem selleks, et luua omamoodi näitelava, millel ta kujud seisavad nagu tõelised, käegakatustavad elusolendid. Me võime näha mis on juhtumas: Jaakobust saatev protsessioon
kõiki helikõrgusi täpselt märkida. 9. 12. sajandini muutus kirikulaulu traditsioon suulisest kirjalikuks. Sel ajal võeti loomingumeetodina kasutusele troop. Traditsioonilisi tekste laiendati sel moel, et ühel häälikul kõlanud pikkade kaunistuste kohale pandi kommenteeriv või poeetiline tekst. Troopide baasil tekkis 10. saj paiku keskaja kirikumuusikale väga iseloomulik zanr liturgiline draama. Sellest teatraalsest piibli teemalisest stseenist sai üks jumalateenistuse osa. Esimesed näited mitmehäälsest kirikulaulust on pärit 10. sajandist. Ainus sellest ajast teadaolev mitmehäälsuse tüüp on organum saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. Noodikirja kasutuselevõtt võimaldas esimest korda rääkida muusika autoritest, siiani olid heliloojad anonüümsed. Esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos on Leoninus Perotinus 13
Selles umbes 20 minutilises filmilõigus oli näha mitmeid asju, mis on omased mitte tsensuuri all olevale filmikunstile. Naine võttis peast rätiku, samuti võttis ta pealt ära ka jakki või pikema pluusi. Selline naise palja ihu näitamine Iraani filmides pole enam peale islamirevolutsiooni võimalik. Samuti olid Taji ning taksojuht Hashem tol ööl vahekorras – seda küll otseselt ei näidatud, kuid see selgus nendevahelistest vestlustest kui ka pikast stseenist, kus nad hiljem üksteise embuses voodis lamasid. „Brick and Mirror“ puudutas veidi ka riigi sotsiaalseid ja poliitilisi puudjääke. Näiteks kui Hashem pöördus politsei poole, et teavitada lapse leidmisest, siis politsei keeldus teda aitamast. Samuti ka haiglas ei olnud töötajad eriti vastutulelikud, sest neil oli juba piisavalt palju hüljatud lapsi, kelle eest hoolitseda. Seejärel tahtis mees pöörduda valitsusametnikke poole, et leitud
vastasseisul, ta püüab vaatajaid ikka ja jälle sokeerida alasti elutõe näitamisega." Näidend ,,See maailm või teine", 1966. See oli tema esimene näidend. Draama ,,Phaethon, päikese poeg", 1968. See põhineb antiikainel ning on peateemaks on inimese tõeotsingud ning võitlus vägivallavõimuga. See näidend on ühiskonnakriitilise alltekstiga. Näidend "Good-bye, baby" (1975). Seal esitab ta stseene elu mõttetusest ja tühisusest ning allakägust. ,,Stseenist "Parsifal lahkub nõiutud lossist" järeldub, et me kõik vastutame ühtviisi selle eest, mis meie ümber toimub. Vaikimine ja mittesekkumine ei vabasta kedagi vastutusest ega muuda sündinut olematuks." Draama "Vaimude tund Jannseni tänaval"(1984). Seal kujutab Unt Lydia Koidula ning tema loomingu uurija Aino Kalda kohtumist pärast surma vaimude maailmas. 8
Ameerika kirjanik tabab üsna kohe ära meelsuse, mis majanduslikus ja poliitilises segaduses vaevlevas linnas valitseb. Vanemuise suur saal on muudetud tõeliseks pillerkaaritamise paigaks. Lampidega kaunistatud lavaraamid säravad hiiglaslike 10 jumestuspeeglitena, seda muljet süvendavad läikivhõbedased eesriided, mis panevad saali sillerdama. Triksterina ehk mängu juhtiva trikitajana stseenist stseeni liikuv konferansjee (Hannes Kaljujärv) seob tantsu- ja laulunumbritega vahelduvad tegevuspildid omavahel tugevamalt kokku. Samas tõmbab tema liiga särav ja liiga kõiketeadev lavakuju kohati tähelepanu eemale sellest, mis toimub väljaspool kabareed. Näiteks kaob majapidajanna preili Schneideri (Eva Püssa) ja juudi kaupmehe Schultzi (Aivar Tommingas) romansi areng taustapillerkaari peaaegu ära
turuplatsile. Kõikjal oli rahvasumm, kes ootas näitlejaid. Nii muutus kogu keskaegne linn korraga teatriks ja linnaelanikud publikuks. Kesk-Euroopas kasutati vankrite asemel "simultaanlava". 9 Linna kõige suuremale väljakule püsitati kuni tosin pisikest lava. Mõningaid stseene esitati ka väljaku keskel, kust oli palju hõlpsam jälgida tegevust. Eriti pikad olid müsteeriumid Inglismaal. Üks Yorki müsteerium koosnes 4 stseenist ja iga stseen oli antud ühele tsunftile lavastada. Samal ajal oli siis see ka tsunftide vaheline võistlus kumb ehitab paremad dekoratsioonid, meisterdab kostüümid ja etendab stseeni. Kõige levinum müsteeriumi teema oli Kristuse surm ja ülestõus. Publik soovis tõetruud etendus ja seda ta ka sai. Näitlejaid tõsteti plokkide abil õhku, luugid avanesid järsku neelates näitlejaid põrgusügavustesse. Piinamist ja hukkamist tähistas üle lava purskav härjaveri
IMPRESSIONISM Sissejuhatus Impressionismi määratlemisest Impressiooni - mulje (aisting) Maali pind on vahend kujuteldava maailma edasiandmiseks Impressionism ja impressionistid 1874. a esitas Claude Monet maali "Impressioon. Tõusev päike" (sealt sai alguse impressionism ja paljude jaoks see maal sümboliseerib impressionismi üldse) Kriitik Theo-dore Duret ütles et Monet' maalid tõepoolest annavad edasi aistinguid, lühiajalisi ilminguid vaadeldavast stseenist. oli esimene omataoline. Impressionistlike kunstnike rühmitus: Claude Monet, Camille Pissarro, Paul Cezanne, Auguste Renoir, Alfred Sisley, Frederic Bazille. Nende eesmärk oli seista vastu konservatiivsele, klassikalisele õpetusele ning hakata maalima vabas õhus, kasutades uudset, julget ja "visandlikku" laadi. Neile ei meeldinud tollase kunstikooli range õpetuskord, kus nad pidid jälgima klassikuid, kui nad tahtsid olla edukad
See väljendub selles, et riik annab töötutele toetust kui on näha, et inimene üritab endale tööd leida, kuid mingil põhjusel seda ei saa. Kuna tegevus võtab aset Prantsusmaal, mis on Esimese Maailma riik, on tegu ka kaasaegse postindustriaalse ühiskonnaga. Kõigil inimestel on töötegemisvõimalused rassist, soost ja vanusest hoolimata ning kompetentsus, täpsus ja professionaalsus on väga tähtsal kohal. Seda võis filmis näha stseenist, kus Driss esimest korda Philippe'i juurde tööintervjuule läks. Kui kõik teised kandidaadid olid kõrge kogemusega ning antud valdkonnas haritud, siis Driss seda polnud ning filmis oli tunda tema vastu algset üllatust, et ta positsioonile üldse kandideeris. 2.3. Kultuur Filmis olid esindatud kõik kolm kultuurilist komponenti: kognitiivne, normatiivne, materiaalne. Stseen, mis näitas kognitiivust oli näiteks see, kus Driss helistas naisele, kes oli
nõrkusi ning pakub välja oma vaatekoha Rooma Mithrase ja Iraani usundi seostest. Oma referaadis tutvustan kõigepealt lühidalt Mithrase müsteeriumitega seotud küsimusi, seejärel esitan Cumont' teooria lühikokkuvõtte koos Hinnellsi kriitikaga ja Hinnellsi enda seisukohad pulli tapmise stseeni tõlgendamisest. Lõpetan referaadi oma mõtetega Mithrase reljeefi tõlgendamisest ja Hinnellsi argumentidest. Mithrase müsteeriumist ja pulli tapmise stseenist Mithrase kultuse üle on palju erinevaid spekulatsioone. Põhjuseks on asjaolu, et Mithrase kultuse kohta on väga vähe kirjalikke allikaid. Arheoloogiliste leidude põhjal võib öelda, et Mithrase kultus levis üle kogu Rooma riigi ajavahemikus 1-5. sajand. Mithrase kultus oli kindlasti müsteeriumite kultus. Mithrase kummardajad koondusid väikestesse, arvatavasti 20- 30-liikmelistesse ,,kogudustesse". Mithrase templid paiknesid sageli maa-aluses koopas või olid kujundatud koopana
Michelangelo(1475-1564). Oli skulptor, maalikunstnik, arhitekt, ja luuletaja. Kuulus töö: valgest marmorist Taavet võitluseks valmistunud noor mees. Pieta vagadus, hardus, kannatus. Mooses Julius II hauamonument Küürutav poiss Sixtuse kabeli laemaalid Laemaal koosneb 9'st suuremast kompositsioonist maailma loomise teemal ja hulgast väiksemast stseenist. 500 m2, 300 inimfiguuriga. Detailina Aadama loomine. 1536-1541 maalis Michelangelo Viimse kohtupäeva Sixtuse kabeli altari seinale. Keskne kuju on vihane Kristus. Rooma kapitooliumi väljakul lõpetas Peetri kiriku kupli ja tegi Laurentsiuse kloostri raamatukogu sisekujunduse Firenzes. Töötas alati üksi, oli üksildane ka elus. Raffael(1483-1520). Oli Rooma klassikalise koolkonna rajaja. Tööd lihtsad, selged, harmoonilised
sugupoole vastu, kuigi sellega on seotud ka vastastikust vaenu. Kõik oleks arenenud normaalselt, kui mitte Oskari juures mõiste ,,sakslane" ei mängiks erilist ergutavat ja otsustavail hetkil aukartuse põhjusel tõkestavat osa; ja teiseks, kui vanaisa ei võtaks Erikalt vaikimislubadust pargi stseeni puhul (lk. 157 jj.), kusjuures väga olulisel määral räägib jälle kaasa kalkuleerimine, et Oskar on eestlane ja omab aukartust sakslase vastu. Pargi stseenist alates muutub olukord psühholoogiliselt sügavaks. Nii on nähtavasti kavatsuslik võte - panna armastuses vastamisi eestlane ja sakslane - toonud kaasa nähtuse, et harilikust armastusromaanist on saanud eeskätt sügav psühholoogiline romaan. Ja veel rohkem: minu arust on see asjaolu nihutanud lõpuks pearaskuse karakteriseerimisele, s. o. eestlase hindamisele, ja on armastuskompleksist teinud rahvusekriitika, kuigi ehk autor eestlase kritiseerimiseks ei kavatsenud sõjakäiku ette võtta
Slaid asendab jooksva ekraanipildi, mille taastamiseks tuleb kasutada käsku `REDRAW. Regenereerimine taastab jooksva ekraanipildi samuti. 8. Loomutruud kujutised Loomutruude või realistlikult varjutatud kujutiste saamiseks kolmemõõtmelistest pinda- dest ja kehadest või regioonidest saab kasutada käsku RENDER. Null-laiusega ja ilma kõrguseta jooned kujutist ei anna. Täitmisel kasutab käsk RENDER informatsiooni jooksvast stseenist ja valikuhulgast. Stseen on kombinatsioon nimelisest vaatest ja valgus- allika(te)st. Kui stseen on valitud, siis käsk RENDER seda ka kasutab. Stseeni puudumisel võetakse kasutusele jooksev vaade koos kõigi võimalike valgusallikatega. Valgusallikate puudumisel võtab RENDER vaikimisi kasutusele nn. "üleõla valgusallika": otse vaataja suunast lähtuva kaugvalguse intensiivsusega 1. Käsu RENDER käivitamisel tuuakse ekraanile häälestamist võimaldav dialoogaken (vt
«Toepoolest, mulle paistab, et see naine hakkab ogaraks minema,» ütles lord Winter püsti tõustes. «Rahustuge, rahustuge ometi, proua puritaanlane, või muidu lasen ma teid kongi panna. Tont võtku, mu hispaania vein on teile pähe hakanud. Aga te ei pruugi muret tunda, sedalaadi joobumus ei ole ohtlik ega jäta mingeid tagajärgi.» 546 Ja lord Winter väljus vandudes, mis tol ajal oli täiesti kooskõlas rüütellike kommetega. Felton seisis tõepoolest ukse taga ja ei olnud kogu stseenist kaotanud ainsatki silpi. Mileedi oli õigesti arvanud. «Jah, mine, mine aga mine,» ütles ta oma mehe-vennale, «otse ümberpöördult, tagajärjed on tulemas, kuid sina loll ei näe neid aga enne, kui on juba hilja neid vältida.» Jäi uuesti vaikseks, möödus kaks tundi. Kui toodi õhtusöök, leiti mileedi valjusti lugemas palveid, mida ta oli õppinud rangelt puritaanilt, oma teise mehe vanalt teenrilt. Näis, et mileedi on ekstaasis ega märka, mis tema ümber sünnib
annaabi.ee 
