Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Stringiteooria". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
string, füüsik, aegruum, mõõdet, kvantmehaanika, kummaline, interaktsiooni, märka, lõpmatu, mõõtmelise, klein, teoorias, dimensiooni, teooriasse, tunneme, mateeria, teekond, eksperiment, sümmeetria, printsiipi, struktuurid, kiviks, inimeksistentsi, häving, käsutuses, mõjusid, aatomituuma, teooriaid, meiegi, loota, numbrite, toomise, oldudTallinna Tehnikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond STRINGITEOORIA Referaat Koostas: Nele Sergejeva, xxxxxxYASB Tallinn 2011 Lühiülevaade stringiteooriast Stringiteooria on uurimisala osakeste füüsikas, mille eesmärk on ühendada kvantmehaanika ja üldrelatiivsusteooria. Kuna teooriat ei ole seni veel otseselt suudetud katseliselt tõestada, arvavad paljud teadlased, et tegu on pigem filosoofia kui teadusega. Sellegipoolest on tehtud katseid, mis kaudselt tõestavad stringiteooriat. Stringiteooria eeldab, et aatomis olevad kvargid ja elektronid ei ole 0-mõõtmelised objektid, vaid koosnevad pigem 1-mõõtmelised võnkuvad joontest (stringidest), mille ainsaks dimensiooniks on pikkus. Nende stringide
kaugeltki nähtav. Vanasõna ütleb, et reisimine, lootus südames, on etem kui kohalejõudmine. Uudsuseiha toidab loovust kõikjal, mitte üksnes teaduses. Kui me lõplikult pärale jõuaksime, siis inimvaim närbuks ja sureks. Kuid ei ole usutav, et me eales paigale jääme: kui me ei edene enam sügavuti, kasvab meie teadmiste keerukus ja nõnda püsime me üha avarduvate võimaluste silmapiiri lähedal. Kvantmehaanika M teooria Üldrelatiivsusteooria 10 mõõtmelised membraanid p braanid
kaugeltki nähtav. Vanasõna ütleb, et reisimine, lootus südames, on etem kui kohalejõudmine. Uudsuseiha toidab loovust kõikjal, mitte üksnes teaduses. Kui me lõplikult pärale jõuaksime, siis inimvaim närbuks ja sureks. Kuid ei ole usutav, et me eales paigale jääme: kui me ei edene enam sügavuti, kasvab meie teadmiste keerukus ja nõnda püsime me üha avarduvate võimaluste silmapiiri lähedal. Kvantmehaanika M teooria Üldrelatiivsusteooria 10 mõõtmelised membraanid p braanid
Juhendaja Tanel Liira, füüsikaõpetaja Tartu, 2013 2. Sisukord 1. Sissejuhatus ......................................................................................................... 3 2. Üldine kosmoloogia tänapäeval ............................................................................ 5 2.1 Üldrelatiivsusteooria ........................................................................................... 5 2.2 Kvantmehaanika ................................................................................................ 6 2.3 Teooriate ühendamine ....................................................................................... 7 3. Multiversumite tüübid ............................................................................................ 9 3.1Lapiteki multiversum ........................................................................................... 9 3
Selles referaadis käsitlen ma Stephen Hawking’i uurimusi Üldrelatiivsusteooria, mustade aukude, Suure Paugu teooria ja ajarände kohta. Selle referaadiga tahan ma nii endale kui ka teistele inimestele tutvustada hiilgavat teadlast Stephen Hawking’it ja seda hiigelsuurt Universumi, kus me elame. 3 KES ON STEPHEN HAWKING? Stephen Hawking on maailmakuulus füüsik, kuid avalikkus teab vähe sellest, mida ta on korda saatnud. Teda ümbritseb pigem traagiline oreool – suurepärane teadlane, särava bestselleri „Aja lühilugu” autor, samas aheldatud ratastooli ning ilma jäänud võimest rääkida ja kirjutada. Ta on ka ise öelnud, et põhjus miks teda nii hästi tuntakse on see, et inimesi lummab, millise kontrasti moodustavad tema väga piiratud kehaline jõud ja selle universumi määratu olemus, millega ta tegeleb.(McEvoy, Zarate, 2002)
poole ) ja kõik nähtused toimuvad ajas ja ruumis, siis seega ajas rändamise füüsika on kõige eksisteerimise aluseks. Universumi ajatus on lähtepunktiks paljudele teistele uutele füüsikaseadustele, mis viivad lõppkokkuvõttes arusaamisele, et Universumit ei olegi tegelikult olemas. See ongi Universumi tõeline füüsikaline olemus. 5 Joonis 4 Juba 20. sajandi algusest ei ole füüsika areng edasi jõudnud. Kvantmehaanika ja relatiivsusteooria on olnud viimased suured läbimurded füüsikas. http://www.syg.edu.ee/~peil/maailmapilt/fyysika_areng.jpg Joonis 5 Ajas rändamise teooria omab potentsiaali olla kvantmehaanika ja relatiivsusteooria edasiarendus. Kuid ka ajas rändamise teooria ei ole füüsika arengu lõppfaas. Maailmatajus esinevad üldiselt järgmised peamised füüsikateooriad: klassikaline
Selle valdkonna põhiliseks teesiks on see, et Universumis ei ole tegelikult aega. Universum ise on ajatu, mis tuleb välja ajas rändamise teooriast. Antud tees on lähtepunktiks paljudele teistele uutele füüsikaseadustele, mis viivad lõppkokkuvõttes arusaamisele, et Universumit ei olegi tegelikult olemas. See ongi Universumi füüsikaline olemus. 4 Joonis 4 Juba 20. sajandi algusest ei ole füüsika areng edasi jõudnud. Kvantmehaanika ja relatiivsusteooria on olnud viimased suured läbimurded füüsikas. http://www.syg.edu.ee/~peil/maailmapilt/fyysika_areng.jpg Joonis 5 Ajas rändamise teooria omab potentsiaali olla kvantmehaanika ja relatiivsusteooria edasiarendus. Kuid ka ajas rändamise teooria ei ole füüsika arengu lõppfaas. Maailmatajus esinevad üldiselt järgmised peamised füüsikateooriad: klassikaline
Selle valdkonna põhiliseks teesiks on see, et Universumis ei ole tegelikult aega. Universum ise on ajatu, mis tuleb välja ajas rändamise teooriast. Antud tees on lähtepunktiks paljudele teistele uutele füüsikaseadustele, mis viivad lõppkokkuvõttes arusaamisele, et Universumit ei olegi tegelikult olemas. See ongi Universumi füüsikaline olemus. 5 Joonis 4 Juba 20. sajandi algusest ei ole füüsika areng edasi jõudnud. Kvantmehaanika ja relatiivsusteooria on olnud viimased suured läbimurded füüsikas. http://www.syg.edu.ee/~peil/maailmapilt/fyysika_areng.jpg Joonis 5 Ajas rändamise teooria omab potentsiaali olla kvantmehaanika ja relatiivsusteooria edasiarendus. Kuid ka ajas rändamise teooria ei ole füüsika arengu lõppfaas. Maailmatajus esinevad üldiselt järgmised peamised füüsikateooriad: klassikaline
Gribbin 1997:80). `' Ja sellele kõigele pidi eelnema olukord, kus kõik aatomid olid lähestikku kokku surutud '' (Mary ja John Gribbin 1997:80). `' Parim selgitus kõige-kõige alguse kohta on, et Universum sai alguse ühest väiksest kuumast tulekerast Suur Pauk `' (Mary ja John Gribbin 1997:80). Aga enne kui saame Suure Paugu juurde asuda, peab paar teist mõistet selgeks tegema. 1. Universum 1.1. Aegruum `' Aeg ja ruum näivad olevat väga erinevad mõisted. Ruumis võite tõsta asju sinna, kuhu tahate. Kuid ajas saate liikuda vaid ühes suunas, minevikust olevikku `' (Mary ja John Gribbin 1997:84). `' Ruumil on kolm mõõdet. Saab liikuda ette/taha, vasakule/paremale või üles/alla `' (Mary ja John Gribbin 1997:84). `' Ajal on aga ainult üks mõõde. Ja mis veelgi halvem sellel ühel olemasoleval teljel saab liikuda ainult ühes suunas `' (Mary ja John Gribbin 1997:84).
Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ................................................................................................................................................. 9 SISSEJUHATUS.......
TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS 2005-2006 Sisukord KURSUSE TUTVUSTUS: Programmeerimise algkursus.........................................6 Kellele see algkursus on mõeldud?..................................................................6 Mida sellel kursusel ei õpetata?.......................................................................6 Mida selle kursusel õpetatakse?......................................................................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7 Mis on kompilaator?.............................................................................................8 Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab?......................................8 Millist keelt valida?...........................................................................................8 ESIMENE TEEMA: sissejuhatav sõnavõtt ehk 'milleks on v
Tõenäoliselt saadakse universumist täielikumalt aru alles siis, kui füüsikas luuakse teooria, mis ühendab üldrelatiivsusteooria kvantteooriaga. Nii tuleb paljusid seni saadud tulemusi pidada esialgseteks. Arvatakse, et universum koosneb 5% tavalisest ainest, 25% tumedast ainest ja 70% tumedast energiast. Tume aine erinevalt tavalisest ei kiirga piisavalt valgust, et olla nähtav. Kosmoloogia alused: Kosmoloogiline printsiip. Tegelikult me teame, mis on lõpmatu ruum. Me tajume ruumi nägemismeele abil ja lõpmatu on see ruum, kus igast meile nähtavast esemest kaugemal (tagapool) on veel teisi esemeid. Me ei saa näha kõiki lõpmatus ruumis olevaid asju, järelikult ei saa me neid ka tundma õppida. Kuigi maailm on lõpmatu, näeme me temast siiski vaid lõplikku osa. See, mida me näeme (galaktikad) on kõigis suundades ja kõigil kaugustel ühesugune. Meil pole mingit põhjust oletada, et veel kaugemal see olukord muutuks. Järelikult võime oma
pöörlemine ümber oma telje kutsub esile öö ja päeva vaheldumise.Teades näiteks Päikese ja planeetide asukohta ja kiirust teatud ajamomendil võime Newtoni seadusest lähtudes arvutada nende asukohta suvalisel järgneval momendil. Paraku on maailm hoopis keerulisem ning mitte kõik nähtused ei allu Newtoni mehaanika lihtsatele seaduspärasustele On olemas füüsikaseadusi, mis olemuselt erinevad klassikalise füüsika seadustest. Eelkõige on sellised kvantmehaanika seadused. Näiteks määramatuse printsiibi avastamine avaldas sügavat mõju sellele, milline see maailm tegelikult meie ettekujutustes on. On ju võimatu täpselt ennustada tuleviku sündmusi, kui pole võimalik täpselt mõõta osakeste liikumisseisundit isegi käesoleval momendil.Kvantmehaanika abil ei saa ennustada, milline on konkreetse üksiku katse tulemus. Siin ennustatakse, millised erinevad tulemused on võimalikud ning kui tõenäoline igaüks neist on.Kuna me
TUUMAFÜÜSIKA 1.Tuuma ehitus, Miks prootonid ja neutronid ei liitu tohutult suurte tuumajõudude tulemusel? Miks osakesed millel pole välispinda ei lähene rohkem üksteisele? Põhjus on sama, miks elektronid on üle kogu aatomi laiali jagunenud? Vastuse annab mitteklassikaline füüsika KVANTMEHAANIKA Tähtsaim osa on ENERGIAL Kehtivad ranged reeglid Siin on oma osa mitmel füüsikalisel suurusel. : 1. Osake saab omada vaid teatud kindlaid energiaväärtusi (lubatud energiatasemed) 2. Ühel energiatasemel saab olla vaid kindel piiratud arv osakesi (igal tasemel on see arv erinev) 2.tuuma jõud prooton neutron, Kuna nukleonid on neutraalse värvilaenguga, siis ei saa nende vahel olla tugevat
Selle valdkonna põhiliseks teesiks on see, et Universumis ei ole tegelikult aega. Universum ise on ajatu, mis tuleb välja ajas rändamise teooriast. Antud tees on lähtepunktiks paljudele teistele uutele füüsikaseadustele, mis viivad lõppkokkuvõttes arusaamisele, et Universumit ei olegi tegelikult olemas. See ongi Universumi füüsikaline olemus. 4 Joonis 4 Juba 20. sajandi algusest ei ole füüsika areng edasi jõudnud. Kvantmehaanika ja relatiivsusteooria on olnud viimased suured läbimurded füüsikas. http://www.syg.edu.ee/~peil/maailmapilt/fyysika_areng.jpg Joonis 5 Ajas rändamise teooria omab potentsiaali olla kvantmehaanika ja relatiivsusteooria edasiarendus. Kuid ka ajas rändamise teooria ei ole füüsika arengu lõppfaas. Maailmatajus esinevad üldiselt järgmised peamised füüsikateooriad: klassikaline
Makroskoopiliste kehade liikumine ja selle põhjused; Newtoni seadused. Kehasüsteemide liikumine – aine molekulaar-kineetiline teooria, olekuparameetrite muutumise seaduspärasused. Suure tihedusega molekulaarsüsteemid. Soojus – aineosakeste kaootilise liikumise energia. Elektromagnetism: elektrilaengud ja nende liikumine magnet- ja elektriväljas. Valguse dualism – osakeste voog versus elektromagnetlainetus. Mikromaailma ehituskivid – elementaarosakesed. Kvantmehaanika põhiideed. Relatiivsus maailma käsitlemisel: erirelatiivsusteooria postulaadid, energia ja massi ekvivalentsus ning aegruumi kõverdumine. Universumi teke, struktuur ja evolutsioon. Füüsikas avastatud seaduspärasuste rakendatavus teistes teadustes. Õpimeetodid: loengud, seminarid. Iseseisev töö: töö kirjandusega ja harjutusülesannete lahendamine. 1 MAKROSKOOPILISTE KEHADE LIIKUMINE Makroskoopiliseks nimetatakse nähtust, milles osaleb väga suur arv mikroosakesi –
liikuvas taustsüsteemis. Kvantteooria on küll andnud olulise panuse varajase, väga tiheda ja kuuma universumi kirjeldamisse, mille puhul tuleb tegeleda elementaarosakestega. Arvatavasti saadakse universumist täielikumalt aru alles siis, kui füüsikas luuakse teooria, mis ühendab üldrelatiivsusteooria kvantteooriaga. Nii tuleb paljusid seni saadud tulemusi pidada esialgsteks. Tegelikult me teame, mis on lõpmatu ruum. Me tajume ruumi nägemismeele abil ja lõpmatu on see ruum, kus igast meile nähtavast esemest kaugemal (tagapool) on veel teisi esemeid. Me ei saa näha kõiki lõpmatus ruumis olevaid asju, järelikult ei saa me neid ka tundma õppida. Kuigi maailm on lõpmatu, näeme me temast siiski vaid lõplikku osa. See, mida me näeme (galaktikad) on kõigis suundades ja kõigil kaugustel ühesugune. Meil pole mingit põhjust oletada, et veel kaugemal see olukord muutuks
FLA 1. Mis on loodus? Millele loodus vastandub? Inimlikule, tehislikule? Loodus on inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond. Loodus vastandub selles määratluses inimeste poolt loodud ehk tehiskeskkonnale, aga ka inimesi ümbritsevale mentaalset ehk vaimset komponenti (kunsti, muusikat, arhitektuuri, kirjandusteoseid jne) sisaldavale keskkonnale, mida nimetatakse kultuuriks. Kõik koosneb ainest ja väljast. Aine ja väli on kaks põhimõtteliselt erinevalt käituvat looduse alget. Looduses esineb tasemeline struktureeritus. Igal kindlal struktuuritasemel toimuvaid nähtusi võib seletada sellel tasemel oluliste seaduspärasuste abil ja see ei sõltu kuigivõrd teistele struktuuritasemetele iseloomulikest nähtustest. Sõna loodus ongi maailma see sünonüüm, mis kõige probleemivabamalt sobib füüsikalisse konteksti. Sõnal maailm on ju olemas ka mittefüüsikalised tähendused (mõttemaailm, tundemaailm jne), sõnaga
kvantkromodünaamilise teooriaga, mille järgi tuumajõud tekivad värvilaengute vastastikmõjus. Kromodünaamika koos elektronõrga vastastikmõju teooriaga moodustavad nn standardmudeli. Tugev tuumajõud kahaneb suurte energiate juures. Pauli keeluprintsiip: ei luba kaht osakest viibida ühes ja samas kvantolekus , see tähendab et neil ei või olla sama koordinaat ning sama kiirus. Elementaarosakeste alguseks loetakse 1935a. mil Jaapani füüsik Hideki Yukawa ennustas uue osakese olemasolu, mille mass pidi olema umbes 200* elektroni massist suurem ning mis oleks aidanud seletada tugevat vastasikmõju. Väga suurte energiate juures on kõik kolm vastasikmõju praktiliselt eristamatud- nim. Suureks Ühendteooriaks ( tugev tuumajõud, elektronõrk, gravitatsioonijõud) . Tugev tuumajõud kahaneb suurte energiate juures. Nii elektromagnetiline kui ka nõrk tuumajõud kasvab suurtel energiatel. Seega teatud energia korral mida nim
matemaatiline analüüs ja funktsionaalanalüüs. Põhjuslikkus on liigitatav võimalike tagajärgede arvu järgi. Fatalistliku põhjuslikkuse korral tundub olevat võimalik ainult üks tagajärg. Juhusliku põhjuslikkuse korral on võimalikke tagajärgi üle ühe, kuid siiski lõplik arv ning me saame hinnata ühe või teise tagajärje esinemise tõenäosust (nt täringuvise). Kaootilise põhjuslikkuse korral on võimalikke tagajärgi lõpmatu arv (nt "õnnevalamine"). Tahtelise põhjuslikkuse korral realiseerub kellegi tahte rakendumise tulemusena üks kindel tagajärg. Näiva põhjuslikkuse korral on nii põhjuse kui tagajärjena vaadeldav sündmus tegelikult põhjustatud mingist kolmandast, esialgu märkamatuks jäänud sündmusest (nt astroloogia). Põhjuslikkuse avaldumise vormi määrab varjatud parameeter. Varjatud parameeter on väike (märkamatu) täiendav põhjus (põhjuse diferentsiaalne muut)
Füüsikaline maailmapilt (I osa) Füüsikaline maailmapilt (I osa)......................................................................................1 Sissejuhatus................................................................................................................1 1.Loodus ja füüsika....................................................................................................2 1.1.Loodus..............................................................................................................2 1.2. Füüsika............................................................................................................2 1.2.1. Aja, pikkuse, pindala, ruumala ja massi mõõtmine läbi aegade...........9 1.2.2.Fundamentaalkonstandid ja mis juhtuks, kui need muutuksid...........11 1.2.3. Füüsika ajaloost..................................................................................13 1.3. Füüsikaline maailmapilt...
süsteem. Inimene kuulub maailma ja on selle üheks osaks, ta on paljude protsesside esile kutsujaks ja põhjuseks. Iga sündmus toimub mingis kohas, mingil ajal. Täpselt tuleb määrata ruumi ja aja mõiste. Kõik see, mis jääb üle peale aja ja ruumi eraldamist on mateeria. Ruumi, aja ja mateeria vahekordade uurimine on füüsika kõige tähtsam ülesanne. Ruumi matemaatilisi omadusi kirjeldab geomeetria. Ta on pidev ja lõpmatu, ta on homogeenne (ühtlane). Tema omadused igas ruumi punktis on ühesugused ja seal kehtivad ühesugused seaduspärasused. Ruum on isotroopne üks kõik kuidas keha ruumis ei pööra on keha füüsikalised omadused ühesugused. Mateeria olemasolu ruumis võib ruumi põhi omadusi muuta. Maailm on muutuv ja liikuva ja koosneb mateeriast, millega toimuvad sündmused ja protsessid ja nende kirjeldamiseks on vaja mõistet. Ka ajast saab luua geomeetrilise pildi
HÄÄDEMEESTE KESKKOOL Füüsika MEGAMAAILMA FÜÜSIKA Referaat Anna Karin Ericson Juhendaja: Raimu Pruul Häädemeeste 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. ASTRONOOMIA................................................................................................... 4 1.2. ASTRONOOMIA HARUD................................................................................. 5 1.4. ASTRONOOMIA AJALUGU.............................................................................. 7 2. MEGAMAAILMA MÕÕTÜHIKUD............................................................................ 7 3. VAATLUSASTRONOOMIA..........................................................................
mille abil ta püüab jõuda selgusele iseenda ja oma olemasolu kohta maailmas aga samuti ka sellesama maailma olemuses, tähenduses ja seaduspärasuses." 5. Filosoofia põhiprobleemid ja valdkonnad: Albert Calmus(1913-1860) ,,On üksainus tõesti tõsine filosoofiline probleem: enesetapp. Otsustada, kas elu väärib elamise vaeva või ei vääri, tähendab vastava filosoofia põhiküsimusele. Kõik muu see, kas maailmal on kolm mõõdet, kas vaimul on üheksa või kaksteist kategooriat, tuleb teises järjekorras. See on lihtsalt mäng; enne tuleb vastata." 6. Põhiprobleemid sõltuvad koolkonnast Filosoofilis probleeme käsitletakse üldjuhul koolkondades. Koolkondi/filosoofiavoolusid seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest, meetoditest, põhiprobleemidest neid ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 7. Filosoofia voolud ja koolkonnad
meteoriidid. 1804 Biot näitab, et Maa magnetväli nõrgeneb kõrguse kasvades, satub aga ise õhupallireisi ajal paanikasse. 1806 Jean-Robert Argand ühendab vektorid kompleksarvudega ja uurib tehteid kompleksarvudega geomeetrilisel kujul. 1807 Fulton laseb vette esimese majanduslikul eesmärgil kasutatava aurulaeva. 1807 Joseph Fourier ütleb, et mistahes perioodilisi võnkumisi saab avaldada lihtsamate võnkumiste lõpliku või lõpmatu summana. 1807 Humphry Davy kasutab elektrivoolu kaaliumi saamiseks. 1808 Dalton avaldab "Keemilise filosoofia uue süsteemi". 1809 Jean-Baptiste Lamarck avalikustab oma teooria elu jooksul omandatud tunnuste pärandumisest. 1811 Amedeo Avogadro väidab, et võrdsel temperatuuril ja ruumalal sisaldavad kõik gaasid sama arvu osakesi. 1814 Joseph von Fraunhofer avastab sadu tumedaid jooni päikese spektris.
13. Mis on leiulained? Leiulained on mikroosakeste leiutõenäosust määravad lained, mis leitakse psii- funktsiooni välja arvutamisel. 14. Elektroni lainepikkuse valem, tähis ja ühik. = h/p = h/mv (leiu)laine pikkus, meeter (m) h Plancki konstant, dzaul-sekund (J-s) p elektroni impulss, kilogramm/sekund (kg/s) mv = p seisumassiga osakeste impulss 15. Mida käsitleb kvantmehaanika ehk lainemehaanika? Kvant- e lainemehaanika on mikromaailma mehaanika, see uurib osakeste liikumise korpuskulaarseid ja lainelisi aspekte. 16. Millest tuleneb mikromaailma täpsuspiirang? Milles see seisneb? Mikromaailma täpsuspiirang seisneb osakesi iseloomustavate suuruste paarides. Paljudel juhtudel ei saa paarides kumbagi suvalise täpsusega määrata. Niisiis kui suurendada üht määramise täpsust, siis kaotame alati teise täpsuses. Seda piirangut ei
- Kui vaim on interaktsioonis füüsikalisega, siis võib ta olla kohastumuslik. Samas kõik, mis on evolutsioonis tekkinud, ei peagi olema kohastumuslik. 5. Vaimunähtused sõltuvad ajust ning selle seisukorrast - Aju funktsiooniks on olla vahendaja keha ja vaimu vahel. Parallelism. Veel dualistlikke vaateid keha-vaimu vahekorra /vaimse põhjuslikkuse kohta. Leibnizi parallelism: vaimsed sündmused ning füüsilised sündmused kulgevad paralleelselt (ettemääratud harmoonia). Põhjusliku interaktsiooni nende vahel ei ole, ehkki näib olevat. Mis tagab sündmuste seesuguse paralleelse kulgemise? Jumal on seadnud vaimsed ning kehalised sündmused jooksma teineteisega sünkroonselt. Okasionalism. Tuntuim esindaja Nicolas Malebranche. Okasionalismi järgi ei saa ükski füüsiline või vaimne sündmus midagi põhjustada. Kogu põhjuslik toime kuulub Jumalale. Jumal loob igal hetkel uued sündmused nii, et vaimusündmused ning füüsilised sündmused on omavahel kooskõlas. Kui parallelismis oli
Laineid on erinevaid, uurimise lihtsustamiseks saab neid mitmel viisil liigitada. Tuntuim liigitus on rist- ja pikilained (viitab laine levikusuuna ja osakeste võnkesuuna vahelisele nurgale), merelained kuuluvad pinnalainete liiki, valgus ja röntgenikiired elektromagnetlainete hulka. Kvant-teooria kasutab väljendeid pilootlaine, tõenäosuslaine jms.; väga tuntud on häälelained. Olemas on isegi selline kummaline objekt nagu seisevlaine. Oma füüsikakursuses käsitleme kõige lihtsamat lainetuse liiki - ühtlases keskkonnas levivaid elastsuslaineid. Leitud võrrandeid kasutatakse kõigi teiste lainetuse liikide kirjeldamisel - täpselt niisamuti, nagu harmoonilisi võnkeid keeruliste perioodiliste liikumiste korral. Lainetavas keskkonnas toimub osakeste korrastatud võnkumine. Kui keskkonnaosakesed võnguvad risti laine liikumissuunaga, nimetatakse lainetust
keha seisuenergiaks Er. Seisuenergia on energia, mis on kehal juba üksnes tema olemasolu tõttu. 4-mõõtmelises aegruumis lisandub kolmele ruumiteljele (x, y, z) nende kõigiga ristuv, ajaga võrdelise pikkuse telg (ict), mis on kokkuleppeliselt imaginaarne. 4-mõõtmelises aegruumis on kahe sündmuse ajalis-ruumiline vahekaugus (intervall) kõigi vaatlejate jaoks sama. Üldrelatiivsusteooria kohaselt ei ole olemas jõude vaatleja jaoks, kes tajub jõudu, on vaid aegruum lokaalselt kõver. Kõveras aeg- ruumis liiguvad kehad kiirendusega, mis on seda suurem, mida kõveram on ruum. Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist jõu mõjul. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon kaob, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) elastseks. Kui jõu mõju lakkamisel defor- matsioon (vähemalt osaliselt) jääb alles, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) mitteelastseks ehk plastseks
kadumatus ja muutumatus olemises. Mõtlemine on inimese kõige kõrgem reaalsus. Substantsi käsitleb kui puhast olemist. Kuigi enamjaolt peetakse loogika isaks Aristotelest, on selleks nimetatud ka Parmenidest. Zenoni õpetus seisneb apooriates. Apooria sisaldab kahte vastuolus lauset, millest esimene nendib fakti ning teine lükkab selle ümber. Näiteks võidujooks Achilleuse ja kilpkonna vahel. Achilleus kui esmapilgul kiirem olend ei jõua mitte kunagi kilpkonnast mööda, kuna vahe on lõpmatu arv ja lõpmatust ei saa läbida. Tekib paradoks praktilise mõistusega. Ta on Parmenidesest mõjutatud, tema õpilane, sarnased ideed. Ent ta ei eitanud liikumist, vaid tõstatas küsimuse kuidas on liikumine puhta mõistuse seisukohalt haaratav? Arendas loogilist ja dialektilist meetodit. Hobbes võrreldes teistega on väga üksikasjadesse ja peensusteni minev filosoof. Tema filosoofia koondub kolme objekti ümber: loodus, inimene ja ühiskond. Esimene ja kõige põhilisem on loodus.
Käsitletakse religiooni aspekte, mis on filosoofiliselt tähtsad. Põhjused, miks rääkida Jumalast on nt islam (on hakanud mõjutama (sekulaarsete) eurooplaste elu ja mõtlemist) ja USA (puutub meisse ja seal on religioon tihedalt teiste eluvaldkondadega seotud). Jumala sõna ja mõiste kr k theos, lad k deus. Siin räägime Jumalast, mitte jumalast, sest juttu on monoteistlike religioonide ainujumalast. Traditsiooniline monoteismi Jumal: igavene, lõpmatu ja täiuslik, mittemateriaalne e vaimne, kõiketeadev, absoluutselt hea ja õiglane, kõikvõimas, maailma looja, alalhoidja ja valitseja, ühtaegu teispoolne ja kõikjal kohalolev, isik ja vaba toimija. *Deism – õpetus, mille järgi igavene ja kõikvõimas Jumal on loonud maailma, kuid edaspidi maailma asjadesse ei sekku ega ilmuta end. Seega pole mõtet palvetada, maailm kulgeb omasoodu. Deism ei välista surmajärgset elu.
induktivistlik-empiristlikule vaatekohale ega ka falsifikatsionismi abil. Millise teaduslikku kriteeriumi ta ise välja pakub? Kas minu teadusalas on selliseid uurimisprogramme nagu Lakatos kirjeldab? Kas pseudoteaduses ei võiks samasuguseid leiduda? Mis teeb eristuse? Kas iga taandarenev programm ikka on pseudoteaduslik? Milliseid teaduse ja pseudoteaduse vahele häävaid variante kirjeldab füüsik Peeter Saari? Kuidas tunda ära, kas tegemist on teadusega? (Lakatos, Vihalemm, Saari). Lisaks Chalermi 1-4 ptk ja eriti 7 ja 11 ptk. KV. Vihalemm leiab, et Lakatose metodoloogia pole õige. Lakatos ei taha anda juhiseid edasiseks teadustööks e kuidas kasutada tema lähenemist; Laktos ei selgita, miks füüsika on teadustest ülim; Lakatos ajab ratsionaalsust ja objektiivsust valesti taga jne. Miks Imre Lakatosi arvates ei ole võimalik anda filosoofilist teaduslikkuse
1 IMMANUEL KANT (1724 - 1804) I. ELU, ISIKSUS, TEOSED Õhtumaine filosoofia saavutab I.Kanti teostes oma kõrg- ja pöördepunkti. Erakordne on seejuures, et kõik see sünnib ühe mehe mõttetöö tulemusena. Samal aastal (1781) kui Lessing, suur saksa valgustusaja luuletaja ja tähelepanuväärseim kriitik, sulges silmad, ilmus Kanti esimene peateos, "Puhta möistuse kriitika". Selle teosega saavutab Euroopa valgustus oma körgpunkti ja ühtlasi ületab end körgemal astmel. Kant sündis 22. aprillil 1724 Königsbergis (Preisimaal) sadulameistri pojana. Üks ta esiisadest oli väljarännanud Sotimaalt mõned sajandid enne Immaneuli sündi. Tänu oma vanematekodule, eriti emale oli ta kokkupuutes pietismiga, mis nõudis puhta mõistuse usu asemele ehtsat tundelist ja ranget vagadust.
annaabi.ee 
