Koolistress Helina Saar, 10.b 07.05.2015 Ma arvan, et iga noor inimene on kokku puutunud sellega, et tunneb end vaevatuna, kurnatuna või liigse pinge all. Nii mõnigi neist on kindlasti tundnud end lausa paanikas mingi olukorra pärast. Siis tekib soov põgeneda probleemide eest, kuna ei osata olukorraga teisiti lihtsalt toime tulla. Lastel on esinema hakanud üha rohkem stressi ja depressiooni. Paljudel lastel on peavalud, mida nimetame pingepeavaludeks. On lapsi, kelle on ülepinge viinud koolistressini. See võib olla põhjustatud õppimisega seotud emotsionaalsetest pingetest, alaväärsustundest,
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Reisikorraldus RK22 Kaie Kuuse KOOLI- JA TÖÖSTRESS Refereet, Isiksuse ja sotsiaalpsühholoogias Juhendaja: Anneli Kana Tallinn 2009 2 Sisukord SISSEJUHATUS ...........................................................................................................................3 1 STRESS .......................................................................................................................................4 2 KOOLISTRESS...........................................................................................................................5 2.1 Mis võiks koolistressi vähendada?...............................................................................6 3 TÖÖSTRESS .............................................................................
PARKSEPA KESKKOOL Marleen Reisberg 11a MIS ON STRESS JA KUIDAS SELLEGA TOIME TULLA? Uurimistöö Juhendaja: Heli Maaslieb Parksepa 2013 Sisukord SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. Mis on stress? ......................................................................................................................... 4 2. Stressi tekkepõhjused ............................................................................................................. 5 2.1. Sotsiaal-majanduslikud stressitegurid ............................................................................. 5 2.2. Elukeskkond, stress ja keskkonnasäästlik eluviis ..............................................
Stress on organismi üldine pingeseisund, kus sul on raske toime tulla kogu sind puudutava informatsiooniga. Väike stress halba ei tee, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui tunned, et absoluutselt kõik on üle pea kasvanud. Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks.
meeldib kinno või kontserdile minna, kes armastab gurmaanlikku õhtusööki. Samuti on omal kohal lapse tunnustamine heade tulemuste eest - mitte võrrelda teda veel tublimate õpilastega, mis võib tekitada lapses lootusetuse tunde. Õppimine on elu loomulik osa ning suurelt jaolt on see loominguline protsess. Uute teadmiste ja oskuste omandamine kestab terve elu ja seetõttu on arukas õppimisprotsessi endale meeldivaks muuta. Kahtlemata on igaüks meist tundnud rõõmu omandatud teadmiste ellurakendamisest ning eesmärgi saavutamisest. (3) Kasutatud kirjandus 1. http://www.vedur.ee/uudistaja/foorum_ala.php?aID=935 2. . http://www.parnu.ee/Raulpage/stress/teke17.html 3. http://www.hot.ee/celestis/art_kool.htm
Psühholoogia STRESS Referaat 10b klass 2007 SISSEJUHATUS Stressi peetakse ,,kahekümnenda sajandi haiguseks", mis põhjustab rohkem vaevusi kui ükskõik milline tänapäeva meditsiiniline tuntud haigus. Vaatamata sellele, kas me endale sellest aru anname või mitte, on enamikule meist saanud see harjumuseks, millest me ei oska vabaneda. Juba hulk aastaid on arstid meid hoiatanud, et stress on tervisele kahjulik. Pidev stressisolek võib põhjustada suuri probleeme nagu vähk, kõrge vererõhk või südame pärgarterite haigused. Uurimused on tõestanud, et stress võib olla ühe üheks tähtsamaks teguriks, mis kiirendab HIV-viiruse kandja haigestumist AIDS-i. Kõike halba, mida me stressist teame, kuid on ikkagi raske sellest vabaneda ja õppida lihtsalt lõõgastuma. Põhjus võib olla sellest, et me ei osuta oma
11.klass Juhendaja: Heli Rand Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. STRESS ..................................................................................................................... 4 2. KOOLISTRESS ......................................................................................................... 6 2.1. Koolistressi põhjused ......................................................................................... 7 2.2. Koolistressi avaldumine ....................................................................................
inimene hakkavad vähendama distantsi hirmuobjektiga. Alguses sõidetakse koos mööda sellest. Järgmisel päeval sõidetakse treppi ja korraks peatutakse. Järgmine etapp koolimajja sisenemine. Edasi tehakse, kuni vaadatakse klassi, sisenetakse klassi, istutakse tagapingis. Seda kõike koos lähedasega. Tuleb tagada, et laps pole pinges. Lähedane vähendab distantsi, tagades, et ise ja laps on ka pingest vaba. Sotsiaalne ängistus kardab sotsiaalseid situatsioone. Kardab klassi ette vastama tulla, täiskasvanuga silm-silma vastu rääkida, kiusaja hakkab jälle kiusama. Tuleb välja selgitada ja nendega tegutsema hakata. Hirm teatud ruumiosade vastu. Muus kohas on lapsel huvitavam väljaspool kooli on huvitavam. Tuleb kooli küll, lahkub poole pealt. Siis tuleb koolis õppimine huvitavamaks teha.
kontroll. Maiki ema ei teadnudki täpselt, missuguste pahanduste- ja kõhus. ga oli tema poeg hakkama saanud. Ta pidi kogu aeg töötama ja oli seetõttu väga palju kodunt ära. Nii ei teadnud ta poja Vanemad, pärastlõunastest tegemistest suurt midagi. Samuti ei tundnud kes on ise alles lapsed ütelda. Lihtsalt äkki ei suutnud kumbki mees enam kainelt Heike mõelda. Hirmuäratavalt agressiivne atmosfäär ja vanemate ruumipuudus muutsid Heike veelgi närvilisemaks. Ta
meelesüsteemides ja 50aastane mees, kes realiseeris ennast liigutusvilumuses on osa presidendina lahkub ametist; kuidas psüühilisest arengust ja nad käitub sageli lesk või leskmees või surev patsient avaldavad mõju intellektile ja isiksusele. Paljud inimese teadmised maailmast saame me meelte kaudu ja neid saadakse tänu kehalisele aktiivsusele.. Täiskasvanueas Alzheimer`i tõvest Erinevused vaimses arengus tingitud muutused ajus (esineb 5% väljenduvad õppimises, inimestel, kes on üle 65 aasta vanad) mäletamises, mõistmises ja
........... 142 7. Suhtlus ja interaktsioon patsientide ja nende lähedastega .......................................................... 152 8. Psühhosotsiaalsed probleemid patsientidel ................................................................................ 159 10. Vägivald kiirabitöös ................................................................................................................. 171 11. Stress ja läbipõlemine............................................................................................................... 180 12. Surm ja suremine...................................................................................................................... 195 13. Ergonoomika kiirabis ............................................................................................................... 204 14. Sündmuskoha ülevaatus, esmane hinnang ja patsiendi uurimine ..............
«Hei!» kisas ta keset vaikset ootamist, mis ärevusele oli järgnenud. «Jupiter, püha Neitsi, kuradi vigurdajad! Kas te meid tüssata tahate? Kuhu jääb etendus? Alustage, või muidu alustame meie uuesti!» Rohkem polnud tarvis. Poodiumi sügavusest kuuldus keel- ja puhkpillide muusikat; vaip tõsteti üles; neli kirevat ja mingitud isikut tulid välja, ronisid järsust redelist üles ja ülemisele platvormile jõudes rivistusid rahva ees talle sügavalt 24 kummardades. Muusika jäi vait. Algas müsteerium. Pärast seda kui need neli isikut heldelt vastu olid võtnud oma kummarduste tasu käteplagina näol, alustasid nad keset pühalikku vaikust proloogi, millest me aga lugejat meeleldi säästame. Muide, nagu juhtub veel meiegi päevil, tundis rahvas suuremat huvi riiete vastu, mida näitlejad kandsid, kui osa vastu, mida nad etendasid. Tõtt öelda, nõnda pidigi olema. Kõik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
