Anton Starkopf Anton Starkopf (kunstnikunimi aastatel 1936 1940 Starkopf-Rea; 22. aprill 1889 Kohila vald 30. detsember 1966 Tartu) oli eesti skulptor. Valisin sellepärast, et Tartus on Anton Starkopfi 120. sünniaastapäevaks pühendatud näitus. Näituse ehteks on puuskulptuur "Flora", mis on Eesti Kunsti Toetusfondi abiga restaureeritud ning üle pika aja publiku ees. "Florat", "Andumust" ning teisi skulptuure saab Tartu Kunstimuuseumis vaadata 7. juunini. Lisaks skulptuuridele on näitusel väljas ka Starkopfi tehtud joonistused, mis on ilmselt seotud tema keraamiliste töödega. Ta sündis Lohul paljulapselises taluperes. Talu asus TallinnaViljandi maantee ja raudtee
Kunstiinstituudi ppejud (a-st 1947 prof.; skulptuurikateedri juhataja) ja 1945-48 ka direktor.Pgenes 1950 represseerimise kartuses Moskvasse, kus ttas S. Merkurovi ateljees. A-st 1954 oli vabakunstnik Tartus. Kis 1920, 1923 ja 1926 pireisil Saksamaal, 1925 ja 1937 Rootsis, 1928 Prantsusmaal ja Itaalias, 1929 ja 1939 Soomes ning 1935 Taanis. 1919-27. Eesti NSV teeneline kusntitegelane (1945-50 ja a-st 1961); Eesti NSV rahvakunstnik (1964). Erootika ja kangelasekultus inspirireerisid Anton Starkopfi varaseid joonistusi.Avastanud kujunemistee alguses juugendi piiril erootilisuse kui sajandivahetusel esile kerkinud loomisprotsessi kivitaja,jrgneb ta selle tmbele aastakmneteks,edasi ka realistina.Loomingu algjrgust 1911-1913 prineb tal palju joonistusi,mille primitivi smi ja aistilisuse eeskujusid saab otsida nii Peterburist,Mnchenist kui Pariisist.Tantsija vi lembestseenis akti keha,millel enamasti puudub sisejoonis,mjub peaaegu amorfselt,ltvades
Eduard Wiiralt. Eduard Wiiralt, kodanikunimega Eduard Viiralt sündis 20. märtsil 1898 Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. 1909 kolis pere eestisse. Eduard õppis Tallinna Kunsttööstus koolis, kust edasi läks ta õppima Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljeesse. 19221923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. Eduard Wiiraldil oli palju erineva kuntsdi perioode, nagu näiteks: Mon Paris 1926-1938 Aktid 1932-1934 Maroko 1938-1939, mille ta maalis Marokos viibimise perioodil, joonistas väga tõetruult silmi, nendest võis välja lugeda emotsioone ja hetke tundeid. Põrgu 1930-1932 Arkeia 1938-1942 Joonistused 1931-1937 Lapi maastik 1946
team isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. I maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinasse ning kunstikalduvustega noormees asus õppima Tallinna Tööstuskunstikooli. Aastast 1916 pärinevad Viiralt esimesed puu-ja linoollõiked(graafikatehnika) ning 1917. aastast esimesed ofordi-ja estambikatsetused(sügavtrükitehnika). Pärast Tööstuskunstikooli lõpetamist jätkas ta 1919. aasta oktoobris õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. Selle järel 1922-1923 jätkas Viiralt õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. Lõpetanud Dresdeni Akadeemia asus Eduard Viiralt tagasi elama Tartusse. Viiraldi varasemates töödes oli näha hilis-saksa mõju, aga sürrealism ja teised Pariisi mõjud olid valdavad ta hilisemates töödes. Edasisel perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas. 1923-1925
Kunstinäitus Näitus toimus 7.-30. märts raekojas ja selle autor oli Jakob Kipper kes on sündinud Muhumaal, Lalli külas 1938. aastal. Oma kooliteed alustas ta Lihulas. Kunsti juurde jõudis suhteliselt hilja, 25-aastasena. Tartus õppis Jakob Kipper maalimist ja sai skulptuurialast koolitust prof. Anton Starkopfi eraateljees. Algul ta maalis selleks, et endale elamisraha teenida, kuna sellest enam ei piisanud, tegeles ta kunstiga kui hobiga Hilisematest kunstialastest õpingutest nimetab autor mööblidisaini õpinguid Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ning kalligraafiakursust Villu Tootsi kirjakoolis. Jakob Kipper on töötanud Raplamaal kunstiõpetajana, pidanud restauraatori ja puutöömeistri ametit. Viimased 23 aastat on möödunud esivanemate kodus Muhus, Pärdi talus.
"Põrgu" Graafik Eduard Wiiralt (kodanikunimega Viiralt) sündis 20.03.1898 Peterburi kubermangus Tsarskoje Selos Robidetsi mõisa teenijate perekonnas. Suri maovähi tagajärjel 08.01.1954 Pariisis. Viiralt õppis Tallinna Kunsttööstuskoolis, 1919. aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. 1922 1923 jätkas Viiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias. Tema töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Nagu pealkirigi ütleb, valisin enda huvitavaks kunstiteoseks Eduard Viiralti "Põrgu", mille valmimisaastaks on 1930-1932 ja kasutatud on vasegravüüri. Kui teost nägin, tekitas see minu pisut kõhedust ja veidi ka hirmutas, kuid mida rohkem sellesse
Eduard Viiralt Koostaja: Eva Hein Klass: 12 A Ülevaade elust E. Viiralt on sündinud 20. märts 1898 Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana 1909 a siirdus perekond Eestisse Maailmasõja puhkedes kolis perekond Tallinna ning Viiralt valis õppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli Tallinna Kunsttööstuskool jäi Viiraltil lõpetamata Viiralt jätkas oma õpinguid Anton Starkopfi skulptuuriateljees Tartus Pallases aastal 1919 Osalemine Vabadussõjas katkestas õpingud 19221923 jätkas Viiralt õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias 1923 sügisel sõitis Viiralt tagasi Tartusse 1924 lõpetas Viiralt Pallase graafiku ja kujurina ning töötas seal õppejõuna 19251939 elas Viiralt Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse 1938. juulist kuni 1939. veebruarini elas ta Marokos Marrakechis 1945 jõudis Viiralt Rootsi
Eduard Wiiralt sündis 1898 Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Pärast Tallinna Kunsttööstuskooli lõpetamist jätkas Wiiralt 1919. aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. 19221923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. 1923. aasta sügisel sõitis Wiiralt tagasi Tartusse. Aastatel 19251939 elas ta Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse. 1946. aasta sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi. Ta suri 55-aastasena aastal 1954 ning maeti Père-Lachaise'i kalmistule Pariisis.
eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Elukäik Ta sündis Peterburi kubermangus mõisateenjate pojana. Hiljem siirdus perega Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. II maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna, kus Eduard läks Kunsttööstuskooli õppima. Peale kooli lõpetamist alustas ta õpinguid Tartu Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. Hiljem õppis veel Derseni Kujutava Kunsti Akadeemias Saksamaal. 1923. sügisel sõitis Wiiralt tagasi Tartusse. Edasi elas ta 14 aastat (19251939) Pariisis, peale seda aasta Marokos. 1945. aastal elas Rootsis ja aasta hiljem pöördus lõplikult tagasi Pariisi. Eduard Wiiralt suri maovähi tagajärjel 55aastasena Pariisis. Looming Aastast 1916. leiduvad esimesed tema puu ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi ja estambikatsetused
Kollased lilled sinisel (mõlemad maalid u.1935, õli) ja muud teised on säravad ja erksad. Kui värvigamma hiljem pehmenes, sugenes lähitoonide kooskõlasid (Natüürmort roosa päevavarjuga, Daam rohelises rohelisel - mõlemad 1936, õli). Viimaseis kodumaal valminud teoseis Isaportree ja Natüürmort (mõlemad 1937, õli) on vorm saavutanud senisest suurema plastilisuse. Pariisis loodud maalid on varaseimast õhulisemad ja varjundirikkamad - Nõjatuv akt (1938, õli, asub A. Starkopfi muuseumis), Lugeja (1939, õli). Pärsimäest endast pilte: Pärsimäe autoportreed (maalis iseennast): Mõningaid tema teoseid: Tüdruk kuuvalgel (1935-1937) Prantsuse köök Lamav naisakt (1938, õli) Ortodoksi kiriku interjöör (1934) Talutuba (1937) Interjöör aknaga (1935) Neiu sinises punase Valge kann kaelasidemega (1935) Kasutatud kirjandus: 1) Peatoimetaja: Mart-Ivo Eller
Ernst Jõesaare loomingu näitus Külastasin laupäeval, 19.veebruaril Adamson-Ericu muuseumis Ernst Jõesaare loomingu näitust. Tegemist on mehega, kes on sündinud Tartumaal Suure-Konguta vallas talunikust peentisleri perekonnas 18. juulil 1905. aastal. Tema kunstiõpingud Tartus kunstikoolis Pallas olid seotud erinevate valdkondadega ja mitmetel põhjustel katkendlikud. Maali õppis ta Peet Areni juures ning skulptuuri Anton Starkopfi ateljees. 1930. aastal omandas ta joonistusõpetaja kutse. Ta lõpetas Pallase täieliku kursuse kümnendas lennus 1933. aastal ainukese skulptorina. Aastatel 19341936 oli Ernst Jõesaar Tartus joonistusõpetaja, pärast vabakutseline kunstnik ja perioodil 19401941 Konrad Mägi nimelise Riigi Kõrgema Kunstikooli skulptuuriõppejõud. Minevikku minev isikunäitus hõlmab kujur Ernst Jõesaare teoseid nii Teise maailmasõja eelsest loominguperioodist Eestis kui ka pagulasperioodist Rootsis
EduardWiiralt-graafik, õppis- Tln Kunstitööstuskoolis ja Pallases. Õpingud katkestas Vabadussõda. Lõpetas Pallase graafiku ja kujurina ning töötas seal mõndaaega õppejõuna. Elas Prantsusmaal, Marokos. II MS elas üle Eestis. Hiljem Rootsi, Pariis. Ainsa eestlasena maetud Pére-Lachaise'i kuulsuste kalmistule. Tuntuimad tööd- ''Põrgu'', ''Kabaree'', ''Neegripead'', ''Lamav tiiger'', ''Kaamlipea''(tahtmatu sarnasus Lennart Meriga). Õppis Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. On teinud palju raamatugraafikat. Wiiralt on esinenud näitustel üle maailma. ElmarKits-maalikunstnik, pärit tartust, müürsepa perek-st. Õpib Pallases. Saab nö pariisi hariduse pariisis käimata. Kooli lõpetades ei saa ennast täiendada, kuna alg. okupatsioon.Naine Linda Kits-Mägi maalib mehele sarnaselt.Iseloom. ühes pildis mitu pilti. I periood-impression. Värviline, rõõmus. nt Figuur tooli ja lillega;
Elukäik Eduard Wiiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Pärast Tallinna Kunsttööstuskooli lõpetamist jätkas Wiiralt 1919. aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. 19221923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. 1923. aasta sügisel sõitis Wiiralt tagasi Tartusse. Aastatel 19251939 elas ta Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse. 1946. aasta sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi. Ta suri 55-aastasena ning maeti Père-Lachaise'i kalmistule Pariisis.
õpetajaks Nikolai Triik (eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog). 1917. ja 1918. aastal käis Viiralt kunsttööstuskooli ülesandel Tartus Eesti Rahva Muuseumi kogudes rahvariideid ja etnograafilisi esemeid joonistamas. Ta osales kooli õpilasalbumi "Noorus" kujundamisel (1918) ja kuulus Eesti Noorte Ühingu "Tungal" juhatusse. Pärast Tallinna Kunsttööstuskooli lõpetamist jätkas Wiiralt 1919. aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. 1922–1923 jätkas Viiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. 1923. aasta sügisel sõitis Viiralt tagasi Tartusse. Enne sõda elas Viiralt 14 aastat Prantsusmaal, aasta Marokos Marrakechis aadressil 61 Rue Ksour. Teise maailmasõja elas ta üle Eestis. 1945 sattus Viiralt Rootsi ja sealt edasi uuesti Pariisi, kus ta 1954. aastal suri. Ainsa eestlasena on ta maetud Père- Lachaise'i kuulsuste kalmistule.
juhuluuletuste autor . Rootsi aeg Anton Thor Helle - gümnaasiumi vilistlane, kelle eestvõttel tõlgiti piibel tervikuna põhjaeesti keelde. B.G. Forselius-rahvakoolid Vene aeg F. J. Wiedemann-kubermang, P. J. Karell-ärkamisaeg 7.Pühad a) 6. juunil kogunevad vilistlased, et tähistada kooli avamist 1631. aastal b) õpilased kogunevad 6. novembril (Gustav Adolfi päeval), tähistamaks kooli ümbernimetamist Gustav Adolfi Gümnaasiumiks 1991. Aastal 8.Ingel Hannes Starkopfi dekoratiivskulptuur ,,Ingel" valvab rahu ja õpilasi 9. Vabadussõda Vabadussõjas osalesid mitmed õpetajad, kes moodustasid ka oma roodu. Ka koolihoonel oli sõja kulgemisel oma roll, sest enne kui õppetöö 1919. aasta märtsis jälle hoo sisse sai, kasutas kooli ruume Soome vabatahtlike abivägi. Vabadussõja käigus hukkus 7 gümnasisti, kellele oli pühendatud ka marmortahvel aula seinal, mis avati piduliku aktusega iseseisvuse 4. aastapäeval
JAKOB KIPPERI NÄITUS KURESSAARE RAEGALERIIS Jakob Kipper on sündinud Muhus, Lalli külas 1938. aastal. Oma kooliteed alustas ta Lihulas. Kunsti juurde jõudis suhteliselt hilja, 25-aastasena. Tartus õppis Jakob Kipper maalimist ja sai skulptuurialast koolitust prof. Anton Starkopfi eraateljees. Hilisematest kunstialastest õpingutest nimetab autor mööblidisaini õpinguid Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ning kalligraafia kursust Villu Tootsi kirjakoolis. Jakob Kipper on töötanud Raplamaal kunstiõpetajana, pidanud restauraatori ja puutöömeistri ametit. Viimased 23 aastat on möödunud esivanemate kodus Muhus, Pärdi talus. 9.- 30. märtsini oli kõigil huvilistel võimalik Kuressaare raegaleriis (Kuressaare, Tallinna 2)
Peterburi kubermangus Robidetsi mõisas, mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas koeru vallas Järvamaal. Maajalmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Pärast Tallinna Kunsttööstuskooli lõpetamist jätkas Wiiralt 1919. aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases, Anton Starkopfi skulptuuriateljees. 19221923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. 1923. aasta sügisel sõitis Wiiralt tagasi Tartusse. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat, monotüüpiat,
Kooliõpilaste pataljoni. Siis kui käis sõda, osales Viiralt oma esimesel kunstinäitusel, 1919. aasta suvel. Sõjas pidi Eduard olema 1919, aasta märtsini. Siis kui Tartus avati Pallase kunstikool hakkas Viiralt vabal ajal kunstiõpinguid jätkama, kuni kevadel 1920. a. ta sõjaväest minema saadeti, võis ta end täielikult kunstile pühendada. Peale seda kui Viiralt lõpetas Pallase kunstikooli, asus ta Anton Starkopfi skulptuuriateljees skulptuuri eriala õppima. 1924. aastal lõpetas ta Pallase graafiku ja kujurina. Peale kooli lõppu kutsuti ta sinna kooli graafiliste tehnikate õpetajaks. Aastatel 19251939 elas ta Pariisis. 1927. aastal valiti ta Pariisi Sügissalongi liikmeks. Prantsusmaal viibides töötas Viiralt ka mitmete prantsuse ajakirjade heaks ning illustreeris kaks raamatut. 1939. aasta sügisel, II maailmasõja puhkedes, sõitis Eduard Viiralt tagasi Eestisse aga juba 1946
Kunsttööstuskooli. Nagu paljud poisid tollel ajal, oli temagi vaimustunud eesti maadlustähtedest Georg Lurichist ja Aleksander Abergist ning harrastas üsna tõsiselt raskejõustikku; Tallinnas oli tal seda mõnda aega võimalik Lurichi enda juhatusel teha. Koolikaaslaste mälestustes on Viiralt püsinud siiski eelkõige innuka joonistajana. Pärast Tallinna Kunsttööstuskooli lõpetamist jätkas Wiiralt 1919. aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. 19221923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. 1923. aasta sügisel sõitis Wiiralt tagasi Tartusse. Viiralt elas Pariisis enamuse oma elust, 1925. a. kuni 1938. a. ja 1946. kuni 1954. a. Viimastel eluaastatel sai ta kunstitehnika vähem täpseks. Ta joonistas nüüd täppidega ja mitte tuttavate pikkade pliiatsitõmmetega. Eduard Viiralt suri 9. jaanuaril, 1954. a. 55
Aastal 1924 registreeriti Pallas kõrgemaks õppeasutuseks. Seega tekkis Eestis esimest korda kõrgema kunstihariduse saamise võimalus. Kooli üleüldine meeleolu oli tänu asutavatele kunstnikele vabameelne ja avangardilembene. 1920. aastate alguses oli tunda saksa sõjajärgse ekspressionismi mõjusid. Sellele viitab ka eesti graafika suurmeistri Eduard Viiralti looming. Mõju oli enamasti mõõdukas, pehmunud ja dekoratiivne. Näiteks maalija Peet Areni ja kujur Anton Starkopfi loomingus. Eestis oli esindatud ka kubismist lähtunud konstruktivism, seda viljeles Eesti Kunstnikkude Rühm. Rühmituse asutajaliikmed olid Jaan Vahtra, Eduard Ole, Friedrich Hist, Felix Randel, Hendrik Olvi, Arnold Akberg ja Märt Laarman). Rühmituse iseloomustavateks joonteks olid kubistlikud ja konstruktiivsed otsingud. Likvideeriti see rühm siis 1940. aastate alguses. Eesti kunst oli omaks võtnud rahvusvahelise kunstipealinna arengurütmi. 19. ja 20
Eduard Wiiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Pärast Tallinna Kunsttööstuskooli lõpetamist jätkas Wiiralt 1919. aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees . 19221923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. 1923. aasta sügisel sõitis Wiiralt tagasi Tartusse. Aastatel 19251939 elas ta Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse. 1946. aasta sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi. Ta suri 55- aastasena ning maeti Père-Lachaise'i kalmistule Pariisis.
Viies tase Elulugu Sündinud 8.märts 1898. Peterburi Kubermangus Mõisateenijate poeg Vanemad soovisid, et pojast saaks kantseleiametnik Enne sõda elas 14 a Prantsusmaal, aasta Marokos 1945.a elas Rootsis, sealt edasi kolis Pariisi, kus elas 1954.aastani , kus suri Haridustee Astus Tallinna Kunsttööstuskooli esmalt 1919.a suundus Tartu Kõrgemasse Kunstikooli Pallasesse (1919 1922; 19231924) Õppis Anton Starkopfi skulptuuriateljees, juhendas ka Georg Kind Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias stipendaat 19221923 Dresdeni Akademie' aastatel 19221923 Juhendaja oli Selmer Werner Loomingu algus 1916 esimesed puu ja linoollõiked 1917.aastast esimesed ofordi ja estambikatsetused Raamatugraafikuna viljakus 19231925 Juhan Jaigi "Võrumaa jutud" 1925 Jakob Kõrv "Muinasjutud" 19241925 Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud 1926 "Eesti. Maa, Rahvas. Kultuur" 1928 Aleksandr Puskini "Gabrieliidid"
Nõmmest) kokkupõrge Eestist taanduva Saksa väeosa ja Eesti kaitsesalga vahel. Samas kohas toimus 1919. aasta alguses lahing peale tungivate Vene enamlastega. Vaenlased löödi taganema. Täheks, et siin enamlaste vägede edasitungimisele Eestis piir pandi, seati Voltveti Punaparki 1934. a. üles inimeste jõul kohale veetud kivimürakas. Kihelkonna keskusesse Kilingi-Nõmme alevisse püstitati I Maailmasõjas ja Eesti Vabadussõjas langenud Saarde sõdurite mälestuseks A. Starkopfi poolt valmistatud mälestussammas 1933. aastal. Mõlemad mälestusmärgid hävitati peale II Maailmasõda võimule tulnud kommunistide poolt. Punapargi mälestuskivi taastati nn. ,,laulva revolutsiooni" päevil, Kilingi-Nõmme südames paiknenud sammas on nüüdseks endisel kujul taastatud. Aastal 1998-2010 oli Kilingi-Nõmme Euroopa kultuurikülade programmis. Eestit esindab selles programmis Kilingi-Nõmme. Hoolimata ametlikust projekti lõpust, hoitakse kontakti ja tehakse konverentse
Elulug u Sündis 20. märts 1898 Peterburi kubermangus Suri 8. jaanuar 1954 Pariisis Koolitee algas koeru saksa erakoolis Ta valis edasiõppimiseks tallinna kunstitööstuskooli Osales kooli õpilasalbumi "Noorus" kujundamises (1918) ja kuulus Eesti Noorte Ühingu "Tungal" juhatusse. Tallinna Kunsttööstuskooli Wiiralt ei lõpetanud, kuna peale tuli Saksa okupatsioon ja revolutsioon. Ko o lite e Wiiralt asus Anton Starkopfi skulptuuriateljees skulptuuri eriala õppima. 19221923 jätkas Wiiralt oma skulptuuriõpinguid Pallase stipendiaadina Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri meisterõpilasena. Septembris sõitis kunstnik tagasi Tartusse, et lõpetada õpingud Pallases. Kooli lõpetamise järel kutsuti ta sama kooli graafiliste tehnikate õpetajaks ning sellega tegutses ta kaks semestrit (õppeaasta 19241925). Lo o ming
Sõja ajal osales noor kunstnik oma esimesel kunstinäitusel, 1919. aasta suvel Tallinnas korraldatud Eesti kunsti ülevaatenäitusel. Kui sügisel 1919 asutati Tartus kunstikool Pallas, palus Wiiralt ennast üle viia Tartu Kooliõpilaste pataljoni. Palve rahuldati ja sama aasta detsembris, ikka veel sõdurina, hakkas Wiiralt vabal ajal kunstiõpinguid jätkama, kuni kevadel 1920 demobiliseeriti ning võis end täiega kunstile pühendada. Wiiralt asus Anton Starkopfi skulptuuriateljees skulptuuri eriala õppima. Graafika õpetajat tollal koolis veel polnud. Graafikaklass avati koolis alles 1921. aasta oktoobris. 1920. aastast töötas noor kunstnik tollal Pallase õpetajaskonda mitte kuulunud Jaan Koorti juures õpilase-abilisena. Muuseas teostas ta Koorti puuskulptuur- büsti "Eesti neiu". 1920. aasta detsembris toimunud Pallase IV ülevaatenäitusel oli väljas tema "Vanamehe pea", mida kiideti kui väga huvitavat ja karakteristlikku teost
Kodanikunimega Viiralt, ta oli graafik. E. Viiralt elas aastatel 1898-1945. Ta sündis 20. märtsil Peterburi lähedal. Aastal 1909 tuli tema koos perekonnaga tagasi Eestisse, Järvamaale. Eduard oli juba lapsepõlvest peale tundnud huvi kunsti vastu. Õppis kaks aastat Koeru Haridusseltsi koolis, seejärel a-ni 1914 Koeru saksa erakoolis ja 1915- 1918 Tallinna Kunstitööstuskoolis. 1919. aastal jätkab Viiralt õpinguid Tartus äsjaasutatud kunstikoolis ´´Pallas´´. Seal õppis ta A. Starkopfi juures skulptuuri ning A. Vabbe ja G. Kingi juures graafikat. Suur arv joonistusi ja graafilisi lehti aga valgustavad küllaldaselt E. Viiralti õppeaega ´´Pallases´´. Viiralti töödes ilmneb üha suurenev püüd inimese psühholoogilisi elamusi ja tundevarjundeid tabada, millest on tingitud ka ta järjekindlad ja alalised otsingud ilmekate väljendusvahendite leidmiseks. Juba 1920. ja 1921. aastate jooksul teeb kunstnik märkimisväärseid edusamme professionaalsete oskuste alal
Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Tallinna Kunsttööstuskooli Wiiralt ei lõpetanud, kuna peale tuli Saksa okupatsioon ja revolutsioon. Viiralt jätkas oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees aastal 1919. 19221923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. 1923. aasta sügisel sõitis Wiiralt tagasi Tartusse. Aastatel 19251939 elas ta Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse. 21. juulist 1938 kuni 17. veebruarini 1939. elas ta Marokos Marrakechis aadressil 61 Rue Ksour. Aastal 1945 jõudis Wiiralt Rootsi. 1946. aasta sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi
ja revolutsioon Vabadussõja puhkedes, astus Wiiralt 1918. detsembril algul vabatahtlikuna Tallinna Kooliõpilaste pataljoni Kui sügisel 1919 asutati Tartus kunstikool Pallas, palus Wiiralt ennast üle viia Tartu Kooliõpilaste pataljoni Palve rahuldati ja sama aasta detsembris, ikka veel sõdurina, hakkas Wiiralt vabal ajal kunstiõpinguid jätkama Kevadel 1920 demobiliseeriti ning võis end täiega kunstile pühendada Wiiralt asus Anton Starkopfi skulptuuriateljees skulptuuri eriala õppima Looming Eduard Wiiralti loomingupärand on väga suur, ainuüksi Eesti Kunstimuuseumi graafikakogusse kuulub ligi 3300 teost Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi- ja estambikatsetused Oma esimesel näitusel osales noor kunstnik Vabadussõja ajal, 1919. aasta suvel, kui Tallinnas korraldati Eesti kunsti ülevaatenäitus 1920
Koplis formeeritud õpilaspataljoni õppustest ning kuuludes hiljem soomusrongi nr. 2 meeskonda. 1919. aasta suvel toimus Haridusministeeriumi korraldusel Tallinnas Eesti kunsti I ülevaatenäitus, kus Wiiralt esines mitmete joonistustega ning kuhu tegi ka värvilises linoollõikes rahvusromantilis juugendliku plakati ja kataloogi kaanekujunduse. Noore andena äratas ta tähelepanu. Sama aasta oktoobris siirdus Wiiralt kunstiõpinguid jätkama Tartu "Pallasesse" Anton Starkopfi skulptuuriateljeesse. Tema varasematest skulptuuridest paistavad silma realistlik Konrad Mäe pronks ja ekspressiivne Kristjan Tedre betoonbüst (1922, Tartu Kunstimuuseum). Need ja teisedki Wiiralti "Pallase" päevil valminud skulptuurid lubavad arvata, et temast oleks saanud hea skulptor. A.Starkopfi ateljees "Pallases"1921. Vasakult paremale: J.Genss, A.Starkapf, J.Grünberg(?), tundmatu, E.Viiralt, A.Vabbe.
4/11/19 · 2. juulil 2000 pühitseti peale põhjalikku remonti uuesti köstrimaja. · Von Rosenite suguvõsa on annetanud raha uue pildi jaoks varastatud vana altaripildi Jeesuse ristimine Jordanil asemele. Kogudusel on kavas lasta foto järgi vanast maalist koopia teha. Koopia valmis aastal 2007. 14 4/11/19 Kirikuaed · Ambla kirikuaias on Anton Starkopfi loodud marmorist hauamonument "Poiss moonidega" ning tema kavandatud monument Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenutele, mis avati 1925 ja taasavati 1990. On ka paekivist riste. · Surnuaiale on maetud Friedrich Alexander Georg von Hoyningen-Huene, Jakob Kents ja Teet Lunts. 15 4/11/19 Muistendid 16 4/11/19 Esimene variant
1919. a märtsini, mil kooliõpilased toodi tagasi Tallinna ning rakendati valve- ja sisekaitseteenistusse. WIIRALT JA PALLAS • 1919 sügisel asutati Tartus kunstikool Pallas. • Wiiralt palus ennast üle viia Tartu Kooliõpilaste pataljoni. Palve rahuldati ja sama aasta detsembris, ikka veel sõdurina, hakkas Wiiralt vabal ajal kunstiõpinguid jätkama, kuni kevadel 1920 demobiliseeriti ning võis end täiega kunstile pühendada. • Wiiralt asus Anton Starkopfi skulptuuriateljees skulptuuri eriala õppima. • Graafika õpetajat tollal koolis veel polnud. WIIRALT JA PALLAS • 1920. aastast töötas noor kunstnik tollal Pallase õpetajaskonda mitte kuulunud Jaan Koorti juures õpilase-abilisena. • 1922–1923 jätkas Wiiralt oma skulptuuriõpinguid Pallase stipendiaadina Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri meisterõpilasena. Seal õppis ka vasegravüüri. • 1924. a lõpetas Pallase graafiku ja kujurina.
Sinna jääb ta peatuma pikemaks ajaks. Sisustades vaba aega tutvub ta kohaliku eluoluga, joonistab karaktertüüpe, elab sisse kohaliku talvemaastiku erilaadi ja meeleoludesse. Selle kõige tulemusena sünnib maal ,,Kirikuteel". Maal kajastab tolleaegse taluelu põhapäevanägu. Teose koloriit on ergas, vormikäsitlus realistlik, teatud kallakuga dekoratiivsesse. Pärast 1910. aasta kunstinäitust on Jansen väga tegev just portretistina. Ta on maalinud teiste seas nii A. Starkopfi kui ka P.Arenit. Kooli lõpetab Jansen oma tuntud diplomitööga ,,Muhu saarel". Kunstide Akadeemia nõukogu otsusega tunnistati Jansen maali ,,Muhu saarel" eest kunstnikuks. Maal ,,Muhu saarel" on eriti suures formaadis ( 1,81 x 3,18 m ) teos. Tema tegevuslava moodustab mererannik. Pildi vasakust alumisest nurgast läheb veepiir pildi sügavusse. Sellel on kive ja võimas rändrahn. Edasi paar kaldale tõmmatud paati ja valendav abajas
Clichy avenüül ning maeti 12. jaanuaril 1954 Pere-Lachaise`i kuulsuste kalmistule. Wiiralt ja Pallas Aastal 1919 asutati tartus Kunstiühingu pallas kunstikool, palus Wiiralt end üle viia Tartu Kunstiõpilaste pataljoni. Palve raguldati ja sama aasta detsembris, ikka veel sõdurina, hakkas Wiiralt vabal ajal kunstiõpinugid jätkama, kuni kevadel 1920 demobiliseeriti ning võis nüüd täielikult pühenduda kunstile. Wiiarlt asus Anton Starkopfi skultuuriateljees skuptuuri eriala õppima. Graafikaõpetajat tollal veel koolis polnud. Graafikaklass avati koolis alles 1921. aastal oktoobris. Aastatel 1922-23 jätkas Wiiralt Georg Kindi soovitusel oma skulptuuriõpinguid Pallase stipendinaadina Dresdeni Kujutavate Kunstide Akadeemias professor Selmari werneri meistriklassis. Seal viljenes ta erinevad sügavtrükitehnikad, enda jaoks ka uudset litograafiat. 1923 aasta
koloriit,tegi portreid ja zanrimaale. Pilet5 2.Skulptuur iseseisvas Eestis 1919-1940 Iseseisvusaja skulptuuri viljeleijatest tuleks kõigepealt esile tõsta Anton Strakopfi(1889- 1966).Strakopfi töödes oli algul mõningane ekspressionistlik kallak.Edaspidi kasutas kujur materjalina enamasti kodumaist graniiti,mida ta ei lihvinud.Ta jättis vormid kergelt üldiseks ning paigutas kuju rahulikku suletud kompositsiooni moodustavasse asendisse.Starkopfi loomingus oli tähtsal kohal akiplastika(Tants). Lihvitud graniidist dekooratiivset mõju taotlevad naiskaktid olid kesksed Voldemar Mellikul(1887-1949).Silueti ilu ja harmoonia,klassikalisem käsitlus. Detailselt modelleeritud vormiga realistlikku portreed esindavad Aleksander Elleri(1891- 1971) ja Fredi Sannamehe(1895-1963)tööd(Jaak Tõnissoni portree) . Juhan Raudsepa(1896-1984) varasemates töödes võib näha tugevaid ekspressiivseid
See, et ta teiste lastega eriti palju ei suhelnud, tegi emale muret ja küllap seegi oli üks põhjus, miks teda varem kooli saadeti. Üritus ei läinud kõige edukamalt. Enne kooli oli püütud teda ka lasteaeda viia, kus seal sai käia kokku ainult mõne päeva ja millest tal on väga vastikud mälestused. Seal pidi olema koos suurte jõhkrate võõraste poistega, sööma munaputru ja päeval magama. Koolis oli ka tuttavaid poisse nagu Kanguri Mart ja Starkopfi Jüri. Alguses tundis end päris hästi ja tegi isegi ulakust, siis aga, kui tuli ilmsiks, et temast ei olnud sportlast (oli sõjaaja vitamiinipuudusest saanud lampjalad ja pidevad haigused olid teinud tema nõrgaks), langes klassihierarhias tükk maad allapoole ja muutus selleks endassetõmbunud olevuseks, kes ta oli kogu algkooliaja. Meeste maailmas pole ta end kunagi kodusena tunnud ja sõjajärgne poistekooli algkooli osa oli meeste maailma kvintessents
1919.aastal me Viiraltit Kunsttööstuskooli õpilaste nimekirjast enam ei leia. Sama aasta juulis esineb Viiralt stiliseerivate joonistustega eesti kunsti ülevaatenäitusel Tallinna Tütarlaste Kommertskooli ruumes, millele teeb ka värvilises linoollõikes rahvusromantilis-juugendliku plakati ja kataloogi kaanekujunduse. Seega on pandud punkt ühele etapile tema arengus. 1919. aasta oktoobris astub Viiralt vastavatud kunstikooli ,,Pallas", Anton Starkopfi skulpturiateljeesse. Esimestel aastatel tegeleb ta skulptuuriga intensiivselt. 1922. aasta alguseks valmis kipsis Konrad Mäe2 portree parim Viiralti meieni jõudnud skulptuuridest, mis paelub tundliku detailse modelleeringu ja psühholoogilise realismiga. Teisesuunalistest otsingutest kõneleb lüürilisekspressiivne, suure voolava vormiga Kristjan Tederi portree. Kuivavõitu graafiline käsitlus, kunstniku graafikast tuttav groteskne varjund eristab peale Dresdenis3 viibimist loodud A
ainsateks uuteks skulptuurideks Tallinnas. Weizenberg on raiunud marmorisse F. R. Kreutzwaldi, F. J. Wiedemanni, K. E. v. Baeri, J. V. Jannseni, Lydia Koidula, J. Hurda, A. Haava portreed. 14. Nimeta paar ekspressiivseimat Eesti kunstnikku ja paar nende tööd. Meie avangardse kunsti liider Ado Vabbe loob juba 1914. aastal eesti kunsti esimesed abstraktsed tööd "Parafraasid". Vabbe teosed: "Sinisele purjele", "Kohvikus". (A. Starkopfi skulptuurides on ekspressiivset figuurikäsitlust.) Konrad Mägi maastikes jõulist värvimängu. Mägi teosed: "Pühajärv", "Otepää maastik", "Kolgata". 15. Kuidas kutsutakse Eestis kohalikku juugendi erivormi? Mõned näited Juugend noorus. Ammende villa, Tallinna Draamateatri hoone, Estonia teater Tallinnas, Konrad Mägi: "Norra maastik, Merikapsad, Tee Tartust Viljandisse" 16. Millised vormiuuendused tulid Eesti 1920ndate aastate maalikunsti? Näited
"Noor-Eesti" III albumi päisliistud. Neis avaldub täielikult A. Tassas peituv sümbolist ja romantik. Nagu tema kirjadest selgub, köitsidki tema tähelepanu sel ajal šveitslane Arnold Böcklin, sakslane Max Klinger, prantslane Gustav Moreau. Õlimaale on sellest ajast suhteliselt vähe säilinud. Pärast viibimist Euroopa erinevais paigus, otsustas A. Tassa nagu enamik eesti kunstnikke, 1913. aastal kodumaale tagasi pöörduda. Seekord asus ta teele koos Anton Starkopfi ja kirjanik Friedebert Tuglasega. Peatuti Ahvenamaal, ning just siin loodu kujunes säravamaks leheküljeks A. Tassa loomingus. Sündisid arvukad akvarelltehnikas teostatud etüüdid omapärastest väänduvatest taimedest ja maani ulatuvate okstega puudest, mitmed järvemaastikud, õlimaalid kividest. Uue joonena nende tööde puhul võime märgata ekspressiivse tundetooni süvenemist. Ahvenamaal asus ta kavandama ka F. Tuglase
annaabi.ee 
