Sportvõimlemine rööbaspuudel Sportvõimlemine ehk riistvõimlemine on ala, mis koosneb riist - ja vabaharjutustest. Riistvõimlemises sooritatakse peale vabaharjutuse ka harjutusi hobusel, rööbaspuudel, kangil, rõngastel ja poomil Iga harjutuse eest saab sportlane hinde (ühest kümneni). Poom ja rööbaspuud on pea iga kooli kehalise kasvatuse tundide osaks, kuid võistlusi riistvõimlemises pole Eestis korraldatud alates 2000 aastast. Sportvõimlemise ehk riistvõimlemise areng eestis. 1970
1.Sissejuhatus Võimlemine on spordiala, mis vajab füüsilist jõudu, koordinatsiooni, kiirust, painduvust ja graatsiat. Kõiki võimlemisalaseid võistlusi juhib Rahvusvaheline võimlemisalaliit (FIG). Võimlemine kuulub suveolümpiamängude võistluskavva. See jaguneb sportvõimlemiseks ehk riistvõimlemiseks, iluvõimlemiseks, rühmvõimlemiseks, sportaeroobikaks ja trampoliinvõimlemiseks. 1.2 Sportvõimlemine Sportvõimlemine ehk riistvõimlemine on ala, mis koosneb riist - ja vabaharjutustest. Riistvõimlemises sooritatakse peale vabaharjutuse ka harjutusi hobusel, rööbaspuudel, kangil, rõngastel ja poomil Iga harjutuse eest saab sportlane hinde (ühest kümneni). Poom ja rööbaspuud on pea iga kooli kehalise kasvatuse tundide osaks, kuid võistlusi riistvõimlemises pole Eestis korraldatud alates 2000 aastast. 2. Sportvõimlemise ehk riistvõimlemise areng 1970
Valgamaa Kutseõppekeskus Kehalise kasvatuse referaat Sportvõimlemine Õpetaja: Evo Saar Heimar Halliste LKT 12 30.10.2012 Valga 2012 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................3 Riistvõimlemine, iluvõimlemine......................................................4 Rühmvõimlemine, sportaeroobika.............................
olümpiamängudel Helsingis. Nõukogude võimleja Viktor Tsukarin, tulles absoluutseks tsempioniks, saavutas üksi 4 kuldmedalit, mis on ainulaadseks sündmuseks olümpiamängude ajaloos. Eestis võime lugeda võimlemise arengu alguseks alles aastaid pärast teist maailmasõda. Harjutusvara võimlemises on tohutult rikas ja mitmekesine, selle metoodika painduv. Tänu sellele võib harrastada võimlemist igas vanuses. Eriti populaarseks on muutunud võimlemine meie noorte hulgas. Sportvõimlemine oli kavas juba esimestel olümpiamängudel- 1896. aastal Ateenas.Võistlesid ainult mehed. Kavas olid köielronimine, toenghüpped, sangadega hobusel hooglemine ning harjutused rööbaspuudel, kangil ja rõngastel, meeskondlikult harjutused rööbaspuudel ja kangil. Iga võimlemisliigutus tuleb sooritada enesekindlalt, nõtkelt ja veatu tehnikaga. Vanas Kreekas ja Roomas oli võimlemine laste kasvatamisel sama oluline kui kunst. Sakslased taasavastasid selle 18. sajandil, enamik
Riistvõimlemine Karl Mändla 10.e Võimlemise ülesanne kehalises kasvatuses on arendada jõudu, painduvust, tasakaalu, koordinatsiooni, osavust, kujundada rühti ja liikumisvilumust ning aktiviseerida mõtlemist. Enamik võimlemisharjutusi on sisult rakenduslikud, nende abil omandatud võimeid ja oskusi vajame ka igapäevaelus. Sportvõimlemine ehk riistvõimlemine on ala, mis koosneb riist - ja vabaharjutustest. Riistvõimlemises sooritatakse peale vabaharjutuse ka harjutusi hobusel, rööbaspuudel, kangil, rõngastel ja poomil Iga harjutuse eest saab sportlane hinde (ühest kümneni). Poom ja rööbaspuud on pea iga kooli kehalise kasvatuse tundide osaks, kuid võistlusi riistvõimlemises pole Eestis korraldatud alates 2000 aastast. Mehed sooritavad harjutusi kangil, rööbaspuudel, rõngastel,
Selja- ja kõhulihaseid arendavaid harjutusi. Turiseisust keha aeglaselt alla langetamine ja nn kõhulihased Võimlemise alaliigid on: Iluvõimlemine on spordiala, kus elegantsus ja liigutuste täpsus on valatud justkui kunstiteosesse. See on spordiala, millega reeglina tegelevad ainult naised. Iluvõimlemine sai alguse Saksamaalt 1920. aastal - algul vabavõimlemisena, kuid järk-järgult võeti kasutusele ka võimlemisvahendid, milleks olid pall, kurikad, hüpits ja tamburiin. Sportvõimlemine Rühmvõimlemine on naiste spordiala, mis põhineb harmoonilisele, rütmilisele, ökonoomsele liikumistehnikale. See on stiliseeritud, väljenduslik ja loomulik tervet keha haarav liikumine. Rahvusvahelises võistlusprogrammis on ainult vabaharjutus, kus muusika ja liikumine moodustavad ühtse kunstilise terviku - võistluskavad on kui väikesed ,,jutustused". Rühmvõimlemise võistkond koosneb 6-10 võimlejast, kes peavad olema vähemalt 16 aastased või vanemad. Võistluskava pikkus 2.15 -2
rühmvõimlemiseks, sportaeroobikaks ja tramboliinvõimlemiseks. Olümpiamängude kavas on võimlemine olnud alates aastast 1896. Iluvõimlemine lisandus olümpiamängude kavva 1984. aastal ja batuudihüpped 2000. aastal. Kõiki võimlemisalaseid võistlusi juhib Rahvusvaheline võimlemisalaliit (FIG) Võimlemine 2012. aasta suveolümpiamängudel Võistlusalad: Sportvõimlemine Meeste võistlusalad: Naiste võistlusalad: *Meeste meeskondlik mitmevõistlus *Naiste naiskondlik mitmevõistlus *Meeste individuaalne mitmevõistlus *Naiste individuaalne -//- *Meeste toenghüpe *Naiste toenghüpe *Meeste kang *Naiste poom *Meeste rööbaspuud *Naiste rööbaspuud
Valgamaa Kutseõppekeskus Müüja Sportvõimlemine Pilleriin Varik M-11 Juhendaja: Evo Saar Valga 2013 Võimlemine on tegevus ja sport. See sisaldab harjutuste tegemist füüsilise jõu, paindlikkuse, koordinatsiooni ja tasakaalu abil. Võimlemine arenes välja Vana- Kreekast kus harjutati hobuse peale minemist ja maha tulemist. Tänapäeval on võimeline kuulus spordiala ja sellel alal tippu jõuda on raske, sest see on iseenesest raske ja keeruline.
Suurim võistkond oli Prantsusmaal - 319 sportlast. Väikseim võistkond oli Filipiinidel - 1 sportlane. Esmakordselt võtsid olümpiamängudest osa Ecuador , Filipiinid, Leedu, Läti, Mehhiko, Poola, Rumeenia, Uruguay ja iseseisva riigina ka Iirimaa. Olümpiamängudel oli kavas 20 spordiala ja võisteldi 126 võistlusalal: Jalgpall,jalgrattasõit, kergejõustik, laskmine, maadlus, moodne viievõistlus, poks, polo, purjetamine, ragbi, ratsutamine, sportvõimlemine, sõudmine, tennis, tõstmine, ujumine, veepall, vehklemine, vettehüpped. Lisaks kunstikonkursi alad. Näidisaladena olid kavas aerutamine, male, pelota, savate ehk prantsuse poks, korvpall ja võrkpall. Jagati välja 131 medalikomplekti. Eestlastest osalejad: Kergejõustiklased: Aleksander Antson (1500 m, 3000 m takistusjooks), Aleksander Klumberg (odavise, kümnevõistlus), Elmar Rähn (kümnevõistlus), Jüri Lossman (maraton), Reinhold Kesküll
spordi asutused. Tänapäevane kooli- ja tervisevõimlemine sündis Euroopas 18. sajandil ja võistlusvõimlemine 19. sajandil. Olümpiamängude kavas on võimlemine olnud alates aastast 1896. Iluvõimlemine lisandus olümpiamängude kavva 1984. aastal ja batuudihüpped 2000. aastal. Rahvusvaheline Võimlemisföderatsioon (FIG; Fédération Internationale de Gymnastique), mille peakorter asub Sveitsis Moutier's, asutati 1881. aastal. FIG-il on 125 liikmesriiki.(wikipedia: sportvõimlemine,2013) Võimlemine Võimlemine kuulub suveolümpiamängude võistluskavva. See jaguneb sportvõimlemiseks ehk riistvõimlemiseks, iluvõimlemiseks, rühmvõimlemiseks, sportaeroobikaks ja trampoliinvõimlemiseks. (Wikipedia: võimlemine, 2013) Riistvõimlemine Riistvõimlemine oli kavas juba esimestel olümpiamängudel - 1896. aastal Ateenas. Võistlesid ainult mehed, kavas olid köielronimine, toenghüpped, sangadega hobusel hooglemine
sain põhihariduse ja asusin õppima Tartusse algklasside õpetajaks. Mäletan, et meil kodus ei olnud värvitelerit vaid mustvalge. Vaatamata sellele, jättis olümpiamängude avatseremoonia ja lõputseremoonia mulle väga võimsa ja kustumatu mulje. Sama võimas oli minu jaoks ka Tallinna regati avamine, kuigi neid regati võistlusi ma eriti ei vaadanud. Jälgisin huviga Moskvas toimunud võistlusi parasjagu niipalju kui oli võimalik. Kuna mulle on lapsest saadik meeldinud iluvõimlemine ja sportvõimlemine, siis neid võistlusi ma jälgisin hoolega. Aga loomulikult ka kergejõustikuvõistlusi, sest võistles ju kolmikhüppes eestlane Jaak Uudmäe, kes võitis ka kuldmedali. Tookord küll Nõukkogude Liidule. See kõik oli tore, aga mõned aastad hiljem kinnistusid need mängud mu mällu veel mõne seigaga minu elus. Nimelt kui asusin Tartusse õppima, siis minu ajaloo õpetajaks sai Jaak Uudmäe ema, kes oma tundides rääkis ka aeg-ajalt oma pojast. Teine mälestus seostub mul Tallinna
olümpiahümniks. Kuid mängude korraldajal on olnud õigus valida olümpiahümniks ka mingi muu juba olemasolev muusikateos või korraldada hümni saamiseks konkurss. OLÜMPIAPROGRAMM Käesoleval ajal on ROK olümpiaaladena tunnustanud 26 spordiala. Need on aerutamine, bobisõit, dzuudo, jalgpall, jalgrattasõit, jäähoki, kelgutamine, kergejõustik, korvpall, laskmine, maadlus (klassikaline ja vabamaadlus), maahoki, moodne viievõistlus, poks, purjetamine, ratsutamine, sportvõimlemine, suusatamine, sõudmine, tõstmine, uisutamine (ilu- ja kiiruisutamine), ujumine (sealhulgas vettehüpped ja veepall), vehklemine, vibulaskmine, võrkpall ja väravpall. Enamik neist ei ole kuulunud olümpiamängude kavva läbi aegade, olümpiaprogrammi on ROK sageli muutnud. OLÜMPIAKÜLA Olümpiaküla on olümpiamängudes osalejate elamisala. Seal paiknevad nii sportlaste kui ka ametiisikute eluhooned (nais- ja meessportlaste
tugevdamine, oluline sünergist, lihaste tugevdamine et liigutus oleks täpsem ja tugevam, vigastuste ja rühihäirete ennetamine. Olulisemad jõuvõimete vormid on: · maksimaalne jõud (tõstmine, kuulitõuge, hettaheide, vasarheidi jt), · kiiruslik jõud (100m jooksu start, hüpped võrk-korvpallis, lauatennises jalgade töö jt), · plahvatuslik ehk reaktiivjõud (korvpall, võrkpall, lauatennis, jalgpall, käsipall jt), · jõuvastupidavus (jalgrattasport, sõudmine, sportvõimlemine, aerutamine jt). Lihasjõu suurendamisel on alati olulised 2 näitajat: koormuse intensiivsus ehk raskuste suurus, koormuse kestvus ehk korduste arv. Jõu ja lihasvormitreening teenib mitut eesmärki, vastavalt sinu soovidele. Põhimõte on jõuda vastupidavuse kaudu jõule suunatud treeninguni. Alustada tuleb püramiidi alumistelt astmetelt ja panna vormile kindel põhi, enne kui trepist üles lähed. Et lihaste jõudu suurendada, luuakse füüsilisele vormile kestev areng ja kindel põhi
Aeglane vedelikukaotus on kasulikum kui kiire Üle 4% kehakaalust mõjutab juba töövõimet · Õhtune kaalumine annab ligi 20 tundi aega rehüdratatsiooniks SPORTMÄNGUD JA VEDELIK · Jalgpall, käsipall, võrkpall, korvpall, tennis, jäähoki, veepall, lauatennis · Sisetingimustes on koormus suurem Organism soojeneb enam Dehüdratatsioon · Vedelik sisaldab süsivesikuid ja elektrolüüte TEHNILISED SPORDIALAD JA VEDELIK · Võimlemine, sportvõimlemine, iluuisutamine, vettehüpped, lumelauasõit, laskmine, purjetamine, kelgutamine, bobi jm · Vedelikukulu on treeningul suurem kui võistlustel Võistlustel vaid 100-150ml higi Väike kehakaal tekitab aga vedeliku vajaduse · 40-50 ml/ kg kohta ehk 2-2,5 liitrit päevas 50kg kehakaalu korral Spordijoogid pulbrina Spordijoogid nii vedelikuna kui pulbrina Optimaalse spordijoogi koostis · Süsivesikud · 60 80 g/l · Naatrium · 0,4-1,0 g/l
Saksamaa rahvuslik liikumine : 1. elitaarne etapp: konkreetselt hakati rääkima saksa kirjandusest, kunstist jne. Uuenduste eest seisis Fichte (mõtte vabadus, tahte sõltumatus) 2. haritlaste liikumine: üliõpilasliikumine (Wartburg 1817), Ülesaksamaaline Üliõpilasliit (must, punane ja kuldne olid nende värvideks), Jena ülikool 3. Seltsiliikumine: meestelaulu seltsid, esimene saksa laulupidu (1845), turniseltsid (sportvõimlemine meestele), ,,Saksamaa laul" 4. poliitiline liikumine: levis liberalism, Saksa Tolliliit, 1832 nõue rahvusriigi järele Poliitiline etapp Alt ühendamist revolutsiooni teel, kõik võimulolijad võimult kukutada. 1848-49. aastatel tehti ka katse seda sooritada, kuid reaalselt see kukkus läbi. Ülalt kõik saksa riigid ühendatakse mingi juhtriigi külge. Selleks pretendeerisid kaks riiki: Austria-Ungari (Suur Saksamaa teke), Preisimaa (Väike Saksamaa).
vabamaadlus) 1940 JÄID ÄRA II MS TÕTTU 1944 JÄID ÄRA II MS TÕTTU 1948 London, SB 1952 Helsingi, EESTLANE Johannes Kotkas (NSV) kuld (kreeka-rooma) Soome Emil Satopek(SLO) - pikamaajooks 1956 Melbourne, Austraalia 1960 Rooma, Itaalia 1964 Tokyo, Jaapan 1968 Mexico, Vera Caslavska(Tsehhoslovakkia) 4kulda, 2hõbe (naiste Mehhiko sportvõimlemine) Debbie Meyer(USA) 3kulda(ujumine) Richard Fosbury(USA) kuld(kõrgus, omaleiutatud floppstiiliga) EESTLANE Jaan Talts (NSV) hõbe(tõstmine) EESTLANE Svetlana Tsirkova(NSV) kuld (vehklemine) 1972 München, EESTLANE Jaan Talts (NSV) kuld(tõstmine) Baieri EESTLANE Svetlana Tsirkova(NSV) kuld (vehklemine)
annaabi.ee 
