Sissejuhatus Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva.
Kaasaegsed olümpiamängud Suveolümpiamängud Ateena 1896 Olümpial osalesid 12 riigi sportlased: Austraalia, Austria, Bulgaaria, Kreeka, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Sveitsi, Taani, Ungari ja USA. Sportlaste arv kõigub eri allikates 219 ja 311 vahel. Võisteldi 9 spordialal: kergejõustik, klassikaline maadlus, laskmine, jalgrattasport, tennis, tõstmine, ujumine, vehklemine, riistvõimlemine. Võistlusalasid oli 43. Majutuse pidid võistlejad endale ise otsima. Omapärane võistlusala oli 100 m vabaujumine sõjalaevade madrustele. Registreerus 14 võistlejat, kuid ainult 3 neist julges hüpata külma vette.
1. Mis on olümpiamängud ? Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kadi Hinrikus KM12-PE EESTI SPORDI AJALUGU Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2014 1 Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu SISUKORD Asutatakse „Eesti spordileht“ 20. aprill 1920.........................................................3 Antverpeni olümpiamängud 15. august 1920........................................................5 Eesti esimesed suusavõistlused 20. jaanuar 1921.................................................7 Esimesed MM-võistlused ja nende medalid 30. aprill 1922....................................8 Pariisi suveolümpiamängud 03. mai 1924.............................................................9 Spordielu arendamine 1920. Aastatel juuni 1926................................................10
................................... 6 Eesti olümpiamedalid............................................................................... 9 Huvitavaid fakte...................................................................................... 11 Lõpetuseks.............................................................................................. 23 Kasutatud allikad..................................................................................... 24 Olümpiamängud Sissejuhatus Olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad suveolümpiamängudest ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga
Reginald Fessenden kandis esimesena raadio teel üle inimhäält. Neid saavutusi oli loomulikult veel ja veel kui silmapaistvamaks jäid minu jaoks sündmused Prantsusmaal. Aastal toimus Pariisis maailmanäitus ja sellega kaasnes väga palju erinevaid üritusi ja juhtumisi. Pariisis asutati Rahvusvaheline Jalgratturite Liit (Union Cycliste Internationale; UCI), õnnistati sisse Pariisi metroo, Pariisis kinnitati RHK-1 ja avati teised kaasaegsed olümpiamängud Pariisis (1900. aasta suveolümpiamängud).Pariisis suleti maailmanäitus, mida külastas uskumatuna näiv arv 50 860 801 inimest! Ning nende saavutuste ja suuresti ka maailmanäituse suure surve tõttu Prantsusmaale otsustasin valida referaadi teemaks just nimelt teised kaasaegsed olümpiamängud Pariisis. 1900. aasta suveolümpiamängud (ametlikult II olümpiaadi mängud) olid teised kaasaegsed olümpiamängud.Need leidsid aset Pariisis 14. maist 28. oktoobrini 1900.
Pärnu Kuninga Tänava Põhikool Uurimistöö EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU Autor: Kristofer Paulberg Juhendaja: Leene Soekov Pärnu 20121 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................3 2. Antiikolümpia ehk Olümpiamängud ajalugu.........................................................................4 2.1. Päritolu............................................................................................................................4 2.2. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta........................................................................4 2.3. Ajalugu............................................................................................................................4 2.4
Aastal 1991 tuli ta Tallinna Kalevi koosseisus NSV Liidu meistriks. Töötas 1998. aastast Nybiti ja hiljem Dalkia/Nybiti meeskonna peatreenerina. Praegu töötab Eesti Korvpallikoondise peatreenerina. Klubid mäng ijana Tallinna Kalev (19811984) Moskva Dinamo (19841986) Tallinna Kalev (19861992) Panathinaiks BC (19921996) Tallinna Kalev (19961997) Saloniki Aris (19971998) Kre e kas mäng is ta Kreeka kodakondsuses ja nime Tout Giannopoulos all. Erika Salumäe Erika Salumäe Erika Salumäe (sündis 11. juunil 1962 Pärnus) on Eesti endine jalgrattur. Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus. Erika Salumäe on Eesti Olümpiakomitee auliige. Erika Salumäe on Eesti Koolispordi Liidu, Eesti Olümpiakomitee juures tegutseva MTÜ Olümpiavõitjate Kogu. Ta on elanud üle infarkti ja käinud seljaoperatsioonil. Temast on ilmunud elulooraamat "J ääda ellu". See raamat sisaldab
ja spordi edendamise" ning uue üleliidulise kehakultuurikompleksi "Valmis tööks ja NSV Liidu kaitseks" (VTK) rakendamise abinõude kohta". Müncheni Olümpiamängudel võitsid kuldmedali tõstja Jaan Talts ja kõrgushüppaja Jüri Tarmak 1973 Ilmus EKP Keskkomitee ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus "Vabariigis rahvaspordi edasiarendamise ja töötajate massilise puhkuse parema organiseerimise kohta" 1974 ROK otsustas korraldada XXII Olümpiamängud Moskvas, Tallinn sai Olümpiamängude purjeregati linnaks. Kinnitati Rahvaspordi ja Massilise Puhkuse Vabariikliku Nõukogu põhimäärus ja koosseis, esimeheks sai Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu esimees L.Lentsman. Avati Männiku laskespordibaas 1976 Moodustati Eesti NSV Kõrgema Spordimeisterlikkuse Kool Tallinna Olümpia. Aavo Pikkuus võitis Montreali Olümpiamängudel kuldmedali jalgratta 100 km meeskonnasõidus 1978 Avati "Dünamo" uus tennisehall Kadriorus
JÄRVA-JAANI GÜMNAASIUM kehaline kasvatus 10.klass Marge Raja ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD,OLÜMPIAMÄNGUD TÄNAPÄEVAL JA 2008.AASTA VÕITJA GERD KANTER Referaat Aineõpetaja:Aili Vaasli Järva-Jaani 2008 Antiikolümpiamängud: Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias, hiljemalt 776.aastat eKr kuni 393.aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Olümpiamängud toimusid Vana-Krrekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas Hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Koos Elusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid
klassi teenetemärk Eduard Pütsep ● 21. oktoober 1898 Vastseliina vald - 22. august 1960 Kuusamo, Soome ● Maadleja ● Eesti esimene olümpiavõitja maadluses ● 1924 võitis olümpiamängudel kuldmedali maadluses kärbeskaalus ● 1922 võitis ta hõbemedali olümpiamängudel sulgkaalus ● 1927 võitis ta hõbemedali olümpiamängudel kärbeskaalus ● Alates 1977 peetakse Võrus Eduard Pütsepa mälestusvõistlusi noortele kreeka-rooma maadluses Erika Salumäe ● On sündinud 11. juunil 1962 Pärnus ● Jalgrattur ● Kahekordne olpümpiavõitja trekisõidus (1988 ja 1992) ● 2001 sai ta Eesti Punase Risti 1. klassi teenetemärgi ● Ta on Elva linna aukodanik ● Hetkel elab välismaal Tiit Sokk ● On sündinud 15. novemberil 1964 ● Korvpallur ● 1988 võitis olümpiamängudel kuldmedali korvpallis ● 1991. aasta meessportlane ● 2005 Eesti Punase Risti 2.klassi teenetemärk ● Kreekas mängis ta kreeka kodakondsuses ja
George Demenie kui teaduslikult põhjendatud kehalise kasvatuse süsteemi looja Prantsusmaal: süsteem, taotles tervise tugevdamist, aga ka moraalset ja esteetilist arendamist. Meestele soovitati võistlusliku iseloomuga harjutusi, naistele esteetilisi harjutusi. Rõhutati, et kehalised harjutused olgu loomulikud ja elulähedased, mittetöötavad lihased tuleb lõdvestada, kehaliste harjutuste õpetamisel tuleb rakendada järk-järgulist printsiipi. III KONTROLLTÖÖ Kehaline kasvatus ja sport Inglismaal. kalvinism - Johann Calvini rajatud protestantlik usuvool. Nende õpetuse järgi peab usklik kogu oma elu ja tegevusega valmistuma õndsaks saamiseks ja loobuma ilmalikest rõõmudest. puritaanlus piibellike kõlblusnormide range täitmise nõudmine inglise kalvinistide poolt tööstusrevolutsioon - 18. saj Suurbritanniast alguse saanud periood, mil toimusid suured muudatused põllumajanduses, tootmises ja transpordis. Vabrikutootmine. Masinad
8. Antiikolümpiamängude lühima 74-71a eKr jooksuditantsi stadiodoromose (600 kreeka jalga) pikkus: 40.loetleda aineid, mida õpetati Rooma v) 160,23 elementaarkoolides v)172,30 Lugemine,kirjutamie,arvutamine,käitumine õ) 192,27m 41. Roomas peeti kasvatuse tähtsaimaks 9. antiikaja viimased olümpiamängud eesmärgiks: toimusid aastal : Inimese harmoonilist arendamist v) 292 e. Kr Terve ja tugeva sõduri kasvatamist v) 393 e.kr Igapäevaste töövõtete õpetamist õ) 393 m.a.j 42. rooma impeeriumi hiilgeaeg oli 3.-2. sajandil eKr 10. rooma keiser , kes andis käsu hakata 2.-1. sajandil eKr
Referaat Sport ja tervislikud eluviisid Erik Alviste EMA Merekool I kursus 29. detsember 2008. a. Sport & Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Enne jooksmist või mistahes spordiala alustamist tuleks teha alati 5-10 minutit eelsoojendust. Näiteks jalutada pisut kiiremas tempos 5-10 minutit enne tõsisemat treeningut. Soojenduse tegemata jätmine suurendab lihasrebestuse võimalust. Ülekaal suurendab oluliselt paljude tervisehäirete tekkimise riski, kuid sellest vabanemine nõuab vaeva. Kaaluiibe vältimiseks või kaalu vähendamiseks on kaks
Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid.Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. 1. AJALUGU Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses,Delfis ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks.Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes
metsaradadel. Ajalugu Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka. Võisteldi ainult staadionijooksus mille pikkusdeks oli Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150190 m. Hiljem lisandusid pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala harrastamist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis. Kergejõustiku alad Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed
maost välja saada, selleks keerata kannatanu kummuli ja suruda abaluude vahele. Küljele keerates tuleb jällegi selgroogu säästa. Siis keerata kanatanu selili, kontrollida tema hingamist, pulssi ja teadvust, vajaduse korral alustada elustamist ning loomulikult kutsuda kiirabi. Kõik uppumisohus olnud tuleb 24 tunniks saata meditsiinilisele jälgimisele, sest on südame rütmihäirete tekke oht. Silmapaistvad Eesti sportlased olümpiamängudel. Esimene eestlane kirjutas aga end medalivõitjana olümpiaajalukku juba 1912. a. Stockholmi olümpiamängudel. See oli Venemaa võistkonnas võistelnud Martin Klein, kes pälvis hõbemedali kreeka-rooma maadluses. Alfred Neuland sai aastal 1920 esimese kulla Antwerpanis, alaks oli tõstmine(kergekaal) *Antiikolümpiamängud. 776 eKr Olümpias Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala staadionijooks (distantsi pikkus 1
Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel, eKr Võr
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500
peremliikmetega. Terrorirünnak oli suure sõjaajendiks. 1914- Austria-Ungari kuulutasid välja sõja Serbiale. Saksamaal jätkus ultimaatum, nõuti Venemaa mobilisatsiooni lõpetamist ja Saksamaa kuulutas Venemaale sõja. Saksa väed tungisid Belgiasse, et jõuda Prantsusmaale. Nüüd sõdis maailmasõjas Lääs. Serbia kuulutas sõja Saksamaale. Belgia kuulutas sõja Austria-Ungari. Austria-Ungari kuulutas sõja Venemaale. Sõdis alguses vähe: Antaat: Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa + Belgia ja Bosnia. Keskriigiga (Saksamaa, Austria-Ungari) astus juurde Türgi. Lõpuks sõjas osales 43 riiki. Sõda toimus Euroopas, Aafrikas, Ookeanil. Hukkus 24 miljonit inimest. Vene sõjaplaanides oli Baltimaadel eriti tähtis koht Petrogradi kaitse seisukohalt (Puhvertsoon). Esimese maailmasõja eel rajati Eestisse rohkesti militaarobjekte: Vene Balti laevastiku sadam ja sõjalaevatehased Tallinnas, suurejooneline Peeter Suure nimeline merekindlusvöönd põhjarannikul
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
