Spirituaalsus on millegi omadus olla vaimsel tasandil (spiritus). See eeldab, et spirituaalsel asjal on vähemalt sama suured vaimsed võimed nagu inimesel. Mitmed briti idealismi esindajad, näiteks Francis Herbert Bradley, väitsid, et reaalsuses on kõik asjad spirituaalsed (reaalsuse vaimsus) ja õigupoolest on olemas ainult üks asi. Sellist seisukohta nimetatakseabsoluutseks idealismiks. Ökokülade liikumises ei pruugi spirituaalsus väljenduda otseselt mingi konkreetse suunana, pigem sisaldub see kõikides teemades juba algusest peale, näiteks võidakse järgida antroposoofilisi põhimõtteid arhitektuuris. Spirituaalsust peetakse oluliseks, sest arvatakse, et ainult sellise lähenemisega on võimalik tajuda, kuidas kõik (looduse) elemendid on omavahel seotud, hästi väljendab seda külades palju kasutatav Gaia teooria. Selle aspekti olulisus on kokkuvõetav ka spirituaalsete
tuleneda toetumisest traditsioonilistele naiste ressurssidele ja sellele, millisena tajutakse naiselikke karakteristikuid. Osaledes alternatiivsetes praktikates ja teraapiates, pööravad naised oma ajaloolise hoolitsejarolli millekski, mis on neile rahulduspakkuvam ja aitab luua identiteeti. Ka CAM-i ja holistilise spirituaalse sotsiaalne konstruktsioon kannab feminiinseid väärtuseid: hoolitsemine, suhtlemine, puudutus, loomulikkus ja looduslikkus, emotsioonide vallandamine. Kuigi holistlik spirituaalsus ja CAM sobituvad hästi traditsiooniliste soorollidega, esitavad nad samaaegselt neile ka väljakutse: traditsioonilisele teiste eest hoolitsemisele saab alternatiiviks eelkõige enese eest hoolitsemisele keskendumine; heaolule keskendumine asetab keskmesse unikaalse mina ja defineerib heaolu läbi selliste väärtuste nagu isiklik rahulolu, vabadus, agentsus ja kontroll. CAM ja holistiline spirituaalsus pakuvad naistele võimaluse traditsiooniline hoolitseja- ja hooldajaroll muuta
AVANTGARDE Mõiste uued ja eksperimentaalsed ideed ning meetodid kunstis, muusikas või kirjanduses. Avant-garde ületab kunstis/kultuuris/reaalsuses normi piire. Mõiste päritolu võib paigutada aastasse 1863 mil Pariisis loodi "Salon des refuses" kõrvaleheidetute näitus, siis kunstnike poolt, kes iga aastasele Paris salonile ei pääsenud. 1874, 1875, and 1886. Paris salon oli siis parima kunsti näitus. VANGUARD On salk kõrgelt kvalifitseeritud sõdureid, kes uurivad maastikku ning ümbrust ja plaanivad neile järgnevale sõjaväele järgmist käiku. Seda konseptsiooni rakendatakse kunstnikele, kes avavad tee läbi uue kultuurilise või poliitilise maastiku, et siis ühiskond seda järgida saaks. 20.sajandil oli avant-garde'I fookus suunatud visuaalse kommunikatsiooni disainile KONSTRUKTIVISM Oli kunstiline liikumine venemaal alates aastast 1914 ja on mõiste mida tihti tänapäeva modernses kunstis kasutatakse. Mõiste STIIL VÕI LIIKUMINE, MILLES...
20. sajandi muusikastiil Tintinnabul Tintinnabul (ladina keelest tõlgituna “kelluke”) on rahvusvaheliselt tuntima Eesti helilooja Arvo Pärdi loodud isikupärane muusikastiil ja kompositsioonitehnika. Stiili muudab eriliseks helilooja oskus sulandada oma teostes meloodia ja kolmkõlahääl üheks tervikuks. Terve muusikateose vältel on kuuldav või tajutav üks põhikolmkõla ning kõlatervik meenutab kellaheli. Tegu on müstilise, religioosse ja matemaatilise muusikastiiliga, milles helilooja kasutab vaikust ja järelkaja muusikaliste elementidena. Teoseid kantakse ette klassikaliste pillidega ning tempo on aeglane ja meditatiivne. Arvo Pärdi teosed on väga tuntud ning toonud heliloojale maailmakuulsuse. Tema loodu on lihtne, kirgas, puhas, sügavalt puudutav ning jätab inimese kujutlusele palju ruumi. Selles on sel...
Tahvelmaal Üks Maalikunsti alaliike. Tahvelmaale tehakse puitplaadile, lõuendile, papile või mõnele muule alusmaterjalile. See on pilt, mille võib rippuda igale seinal, sõltumata kohast. Tahvelmaal on nii formaadilt kui ka materjalide poolest lihtsamini teostatav kui monumentaalmaal, ning võimaldab eksperimentaalsust. Tahvelmaali puhul võib kasutada väga erinevaid tehnikaid. Levinuim ja püsivamat tulemust andev on õlivärvitehnika. N: Albrecht Dürer, Elmar Kits, GIOTTO di BONDONE, SIMONE MARTINI Tempera - on maalitehnika, mille puhul temperavärv kantakse (libe)krohvile, paberile, lõuendile või puidule. Selle sideaineks on munakollane, liim, mesi jm. Tempera teises tähenduses on temperavärvidega tehtud maal. N: Leonardo da Vinci, Valeri Vinogradov, Orest Kormasov Teravkaar - üks peamisi gooti arhitektuuri tunnusjooni, võimaldas ehitada kõrgemaid ja õhemaid müüre, kandesurve on suunatud rohkem allapoole mitte külgedele. Kahest või mitm...
mees", "Jumal on mu jõud" või "Jumal on tugev" Gabriel on taevaste varade valvur ja taeva peasaadik, Jumala sõnumitooja. Vanas Testamendi seletab Gabriel Taanielile tema nägemuse. Uues Testamendis teatab Sakariasele, et talle sünnib pojaks Ristija Johannes Toob Neitsi Maarjale sõnumi Jeesuse sünnist. Sümbolid Liilia viljakus ja vaimsus, spirituaalsus Õlipuuoks rõõmusõnum Tõrvik tuli ja võitlus Trompet, pasun Jumala hääle kuulutaja. Valge värv lootuse värv. Sopò kirik. Nueva Granada, Leonardo da Vinci (1472-75) Kolumbia. Stseen Ilmutamisest Simone Martini 1333. Ilmutamine Tempera värvid, sein. Ikoon Skulptuur
Üks kõige suurim kunsti suund. Tekkis Prantsusmaal 1870-80 aastatel ja siis levis ülimaailma. Arengu tipp saabus 19-20 saj. Piiril, eriti Prantsusmaal, Belgias ja Venemaal. Sümbolistid kasutasid sümboleid, vihjeid, saladuslikkust, mõistatuslikkust. Vaatleja peab kasutama fantaasiat, kujutama ette, tekitama peas analoogiaid. Sümbolistid oma teostes tahtsid näidata iga hinge elu, iga hinge ilu, tundeid, muresid. Süzeekunsti teemadeks: sünd, erootika, üksindus, irratsionaalsed tungid, spirituaalsus, surm, elu igavene ringkäik jm Esindajad: Pierre Puvis de Chavannes, Mihhail Vrubel Teosed: Vaene kalur, 1880a., Pierre Puvis de Chavannes Salome, 1876a., Gustav Moreau Karje, 1893a., Edvard Munch istuv deemon aias, 1890a., Mihhail Vrubel 5. FOVISM JA EKSPRESSIONISM Fovism on Prantsusmaa kunsti suund XIX lõpus XX saj. alguses Teoseid esimest korda puublik sai nähtud 1905 aastal sügisel salongil. Vaatlejatel tööd tekitasid energiist ja tulist tunnet
Tänapäeva hopide peamiseks postulaadiks on inimese sakraalne, jumalik roll. Nad usuvad, et iga väiksemgi tõuge, tühiseimgi sõna ja mõte võivad tekitada universumis pöördumatuid muutusi. Sellest tingituna kannavad nad põlvest põlve edasi muistendeid maailmast, mis pidevalt hävib, tekib ja muundub. Hopid peavadki end prohvetiteks, kelle ülesandeks on ühiskonda eesootavate ohtude eest hoiatada. Nende ülim spirituaalsus, looduslähedus ning usk aitavad tajuda üksikisiku näilist tühisust suures universumis. Kui kõik eksisteerivad ja loogilist mõtlemist omavad inimesed suudaksid kasvõi korraks mõelda enda esivanematele, nende hingedele, vaimsele pärandile ning oma tegudele, siis oleks võimalik revolutsioon, millega muutuks senine käitumine ja mõtlemine. Ühiskond saaks taas eksisteerida harmoonias ning vältida varasemaid vigu.
esmased ja kõrgeimad vajadused? Isiksuse tervis on enamat kui haiguse puudumine. See on püüdlemine lihtsuse, vabaduse, kompetentsuse, ilu ja armastuse poole. Inimesed arenevad läbi vajaduste hierarhia alustades ellujäämise ja turvalisusega ning püüeldes ilu, teadmiste, õigluse ja tõe poole. Vähesed inimesed jõuavad eneseaktualiseerimiseni, kuid paljud püüdlevad selle seisundi poole. Ennast aktualiseerinud inimest iseloomustab töökus, julgus, spontaansus ja loovus. · Spirituaalsus · Eneseaktualiseerimine · Enesehinnangu vajadus · Kuuluvuse ja armastuse vajadus · Turvalisuse vajadus · Füsioloogilised vajadused 15..Maslow järgi armastuse tüübid D love ja B love. Mille poolest need erinevad? B - love motiveeritud soovist rikastada enda ja teise elu · pole omanikutundega seotud · ei saa kunagi küllastatud · esteetiline või müstiline elamus · pikaajaline terapeutiline efekt · sügav ja kõikehaarav kogemus
keskele ja seejärel sealt välja tulek. · Massaaziteraapia: keha lihaste ja kudede mudimine, hõõrumine ja silitamine. Mõningate uuringute järgi aitab vähendada stressi, ängistust, depressiooni ja valu ning muuta inimest erksamaks. · Meditatsioon: protsess, kus inimene kasutab keskendumist või mõtisklust oma keha ja meele rahustamiseks · Muusikateraapia: aitab kiirendada paranemist ja parandada elukvaliteeti , tavaliselt viivad läbi professionaalid. · Palved ja spirituaalsus: spirituaalsust kirjeldatakse kui teadlikkust millegi suurema olemasolust kui sa ise oled. Sageli väljendub see religiooni ja/või palvete kaudu, kuid on olemas veel muidki spirituaalsuse praktiseerimise viise. · Tai chi: iidne Hiina võitluskunst, mis kasutab liikumist, meditatsiooni ja hingamist tervise ja enesetunde parandamiseks. On tõestatud selle keha tugevdav ja tasakaalu parandav mõju mõnedele inimestele.
Religiooni roll tänapäeva eestlase elus ja kaasaegses ühiskonnas Tänapäeval väidab suur hulk meie kaasmaalasi, et religioon kui selline on mõttetu ning ajast ja arust. Kõike selgitab teadus. Õige on darvinism, mis Charles Darwini evolutsiooniteooria näol annab teada, et liikide areng sõltub looduslikust valikust ning iga liik on arenenud primitiivsemast eelkäijast, mille tugevamad isendid oma geene edasi andes on järk-järgult kujundanud uue liigi. Moodsal ajal ei vaja me enam müüte maailma ning selles elavate nähtuste ja olendite tekkimisest. Meie oma arvates teame. Kuidas on aga lood tegelikult? Tahes-tahtmata on religioon meie ühiskonda mõjutanud, ehkki mõned meist seda vahest eitavad ning tunnistada ei taha. Sir Alister Hardy öelnud, et inimene on "religioosne loom", sama mõtet toetab ka David Hay, kes ütles: "Spirituaalsus on inimesele kaasasündinud loomuomadus." Tõepoolest, meil ei õnnestu leida ühtegi kultuuri, kus ei eksisteeri...
1. Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine; tervis on igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu. Tervis on igapäevaeluks vajalik tingimus. Tervis on universaalne väärtus ja inimese põhiõigus. Tervis kui heaolu. Heaolu on näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimeste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla. Heaolu võib saavutada vajaduste rahuldamise ja mittevajalike vajaduste kaotamise abil. Heaolu on inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus. Heaolu ei ole seisund, vaid protsess, kus subjektil on võimalus kasutada oma potentsiaali ja vahendeid eesmärgi saavutamiseks. 2. Tervisega seotud mõisted. Eluviis, ebavõrdsus ja ebaõiglus tervises, haigus, haiguste ennetamine (...
juhtimisoskused; puudumisel ei suuda kiirelt reageerida kriitilistes olukordades, kardab esineda. · Intrapersonaalne eneseanalüüsivõime, oskus mõista oma tundeid, lapsel on huvitav olla ka üksinda iseendaga, süveneb sisekõnelustesse; puudumisel ei suuda laps üksinda oma elu sisustada, igavleb, ei suuda üksinda tegutseda ega süveneda mõttetegevusse. · Eksistentsialistlik (hüpoteetiline, seetõttu Gardner nimetab oma MI teooriat Fellini filmi järgi 8 ½ teooriaks) spirituaalsus, eriline nn suurte küsimuste esitamise, filosofeerimise võime (miks me elame; mis on õnn; mis on surm), ka hea intuitiivse mõtlemise võime. Praktilist õpetajale: kuidas rakendada multiintelligentsuse teooriat tunnis Matemaatilis-loogilise õppija jaoks on huvitav võrrelda, klassifitserida ja sorteerida asju või nähtusi, kokku panna puslesid, leida seoseid, arvutada; võiks lasta õpilasel tegelda oma kollektsiooni korrastamisega jne.
Vahindra Bhavachakra kõik tekib millestki, toidu 3) (Karl mantrad, kerjates abidharmapitak taassünni kehastus Tõnisson) kõla, a abielu korv spirituaalsus soovitakse jõuda nirvaanasse tsölibaat Tezin Gyatso paali kaanon: (lõplik vabanemine sansaarast) praegu mandala 227/311 1) Sutta
1. Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on … 1) … täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine (WHO 1948) 2) … kui ulatusemäär, millega inimene või inimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema sellega (WHO 1984) 3) … igapäevaelu ressurss, võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu (WHO 1986) 4) … universaalne väärtus ja inimese põhiõigus (WHO 1999) 5) … igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi, soove, rahuldada vajadusi ning oma elukeskkonnas toime tulla Heaolu on … 1) näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimeste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla 2) inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, eeldab sotsiaalse õigluse põh...
Religioon Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. religioonile (kasutusel on ka mitmetähenduslikud sünonüümid usund ja usk) on antud palju definitsioone, enamasti on nad seotud selle usundiga, mida defineerija ise eelistab. Sõna "religioon" pärineb ladina sõnast religio (rlgo), mille põhitähendused klassikalises ladina keeles olid 'jumalakartus' ja 'vagadus'. Üks võimalik tõlgendus on 'taassidumine'. Oletatakse, et religioon tekkis kiviajal või et religioon on sama vana kui inimkond. Kirjalike allikate puudumisel või nende kõrval võib varasemate uskumuste kohta informatsiooni saada arheoloogilise materjali (sealhulgas näiteks matusekommete, hauapanuste põhjal), samuti võrdleva mütoloogia ja keeleteaduse abil. Pole teada ühtki...
VMAT2 loob eelsoodumuse spirituaalseks ja müstiliseks käitumiseks. Autoriks geneetik Dean Hamer (USA) oma 2005 a. raamatus The God Gene: How Faith is Hardwired into our Genes. Kas antiteadus? Jumala geeni olemasolu põhjendatakse käitumisgeneetiliste, neurobioloogiliste ja psühholoogia-alaste uurimistulemustega. Hüpoteesi põhiargumentideks esitatakse: o Spirituaalsust saab kvantitatiivselt mõõta psühhomeetriliste määramistega; o Spirituaalsus on osaliselt päranduv; o Osa sellekohasest päritavusest on seostatav geeniga VMAT2 inimese 19. kromosoomis; o Geen VMAT2 toimib läbi monoamiini taseme alandamise; o Spirituaalsetel inimestel on kaasasündinud optimist, mis annab neile eelise looduslikus valikus läbi positiivse rolli inimese füüsilisele ja psühholoogilisele toimimisele. USA 1981.a.: Kohtunik otsustas, et seadus on vastuolus konstitutsiooniga ja
Memotüüp meeme informatsiooniline sisaldus `Religiooni viirus", Dawkini järgi on need "sümptomid,,, mis tekivad religiooni uskujatel infektsioonil mentaalsete parasiitidega (viirustega) (ingl.k. mind-parasites) Jumala geeni hüpotees põhineb oletusel, et inimese spetsiifilisi geene - geen VMAT2 loob eelsoodumuse spirituaalseks ja müstiliseks käitumiseks. Põhiargumendid: spirituaalsust saab kvantitatiivselt mõõta psühhomeetriliste määramistega, spirituaalsus on osaliselt päranduv, osa sellekohasest päritavusest on seostatav geeniga VMAT2 inimese 19. kromosoomis, geen VMAT2 toimib läbi monoamiini taseme alandamise, spirituaalsetel inimestel on kaasasündinud optimism, mis annab neile eelise looduslikus valikus läbi positiivse rolli inimese füüsilisele ja psühholoogilisele toimimisele. Mäluviirused: Jumal ja usk on viirused. Nende kogumid, analoogial geenide kogumiga, moodustavad usu, uskumused, religiooni ja kultuuri muud komponendid. 5
Samamoodi kaitses Meistri käsikirju Margarita. 21. Mida nimetatakse maagiliseks realismiks? Nimeta tähtsaim esindaja. Maagiliseks realismiks nimetatakse kirjandusvoolu, milles maagilisi elemente kujutatakse realistlikus kontekstis reaalne ajalooline tegelikkus on läbi põimitud fantastiliste või üleloomulike kujunditega. Tähtsaimad esindajad on G. G. Marquez ja M. Bulgakov. 22. Mis iseloomustab sümbolismi? Kus ja millal see alguse sai? Sümbolismi iseloomustab spirituaalsus, kujutlusvõime, unenäod, tõekspidamiste ja olukordade kirjeldamine sümbolite abil. Sümbolism sai alguse 1880. aastatel Prantsusmaal ja Belgias. 23. Nimeta C. Baudelaire'i tuntuim luulekogu. Too viis iseloomustavat märksõna tema loomingule. C. Baudelaire'i tuntuim luulekogu on ,,Kurja lilled". Tema loomingut iseloomustab vaimupimeduse ja tehnilise progressi tõttu kannatav ,,kunstnik", loovusest ja vaimsusest
kujunemise ja küpsemise käigus. Transpersonaalse psühholoogia peamise uurimisteema keskmeks on arengu ja iseseisvumisega seonduv fenomenoloogia, mis kaasneb teadvuse positiivse transformatsiooniga, iidsete tarkuste praktiseerimisega ning eneseteadvuse püüdlustega. Nende püüdluste käigus kombineerivad indiviidid sageli erinevaid meetodeid, sh. mõtisklevaid praktikaid, psühhoteraapiat, unenägusid, loomingulisi tegevusi ning teisi meetodeid, kus on vajalik teatav spirituaalsus. Transpersonaalne psühholoogia seab rõhu faktile, et psühholoogiline ja spirituaalne avanemine peaksid ideaalis samaaegselt aset leidma, pidevalt jätkuvate eneseületamise ning isiksuse integratsiooni tsüklitena. Sel viisil otsib transpersonaalne psühholoogia võimalust mõista, kuidas konkreetseid oskusi ning võimeid omandada ning esitada psühho-spirituaalse arengu kontekstis (Teraapiakeskus, 2015). Holistiline psühhoteraapia
See on püüdlemine lihtsuse, vabaduse, kompetentsuse, ilu ja armastuse poole. · Inimesed arenevad läbi vajaduste hierarhia alustades ellujäämise ja turvalisusega ning püüeldes ilu, teadmiste, õigluse ja tõe poole. · Vähesed inimesed jõuavad eneseaktualiseerimiseni, kuid paljud püüdlevad selle seisundi poole. · Ennast aktualiseerinud inimest iseloomustab töökus, julgus, spontaansus ja loovus. Vajaduste hierarhia · Spirituaalsus · Eneseaktualiseerimine · Enesehinnangu vajadus · Kuuluvuse ja armastuse vajadus · Turvalisuse vajadus · Füsioloogilised vajadused Eneseaktualiseerijate omadused N: A. Einstein, E. Roosevelt, W. James, A. Lincoln jt. · Reaalsusele keskendunud, probleemile keskendunud · Naudivad üksindust, väike arv isiklikke sügavaid suhted · Austus ja tagasihoidlikkus teiste suhtes, demokraatlik suhtumine, kaastunne · Enda ja teiste aktsepteerimine
Jumala geen Jumala geeni hüpotees põhineb oletusel et inimese spetsiifilisi geene – geen VMAT2 loob eelsoodumuse spirituaalseks ja müstiliseks käitumiseks - Jumala geeni olemasolu põhjendatakse käitumisgeneetiliste, neurobioloogiliste ja psühholoogia-alaste uurimistulemustega, Argumentiteks esitatakse: 1. Spirituaalsust saba kvantitatiivselt mõõta psühhomeetriliste määramistega 2. Spirituaalsus on osaliselt pärandub 3. Osa sellekohasest päritavusest on seostatav geeniga VMAT2 inimese 19 kromosomis 4. Geen VMAT2 toimib läbi monoamiini taseme alandamise 5. Spirituaalsetel inimestel on kaasasündinud optimism mis annab neile eelise looduslikus valikus läbi poisitiivse rolli inimese füüsilisele ja psühholoogilisele toimimisele 5. Pärilikkuse põhimõistused Pärilikkus
jäävad kummitama, on ilusad isegi kui teema võigas, vaba impressionistlik pintslitehnika, hallid toonid värvide taustal (,,Alba hertsoginna" 1789, ,,Majad rõdul" 1815, ,,Alasti maja" 1798, ,,Ülestõusnute mahalaskmine 3. mai 1808" 1814); William Blake (ingl) 1757-1827 sõltumatu kunstnik ja poeet, ehe romantik, inspiratsioon Piiblist ja seesmistest häältest ning piltidest, originaalsed kujundid, tehnika ja sümbolid, spirituaalsus ja maagia, raskesti mõistetav, eluajal eirati (,,Muistsed ajad"1794, ,,Punane draakon ja päikesega riietatud naine" 1805); Heinrich Füssli / Henry Fuseli (sveits/ingl) 1741-1825 päritolult sveitslane, ekstsentrik, inspiratsioon Michelangelolt, Shakespeare´ilt ja Miltonilt, dramaatiline tõlgendaja, näoilmed ja kehakeel ülepakutud, lemmikteemasid luupainajad,
rakkude jagunemisviisides Kreatsionism- loomisteooria (Jumal), intelligentse kavandamise teooria. 7. Jumala geenid ja mäluviirused Jumala geeni hüpotees põhineb oletusel, et inimese spetsiifilisi geene - geen VMAT2 loob eelsoodumuse spirituaalseks ja müstiliseks käitumiseks. Põhiargumendid: spirituaalsust saab kvantitatiivselt mõõta psühhomeetriliste määramistega, spirituaalsus on osaliselt päranduv, osa sellekohasest päritavusest on seostatav geeniga VMAT2 inimese 19. kromosoomis, geen VMAT2 toimib läbi monoamiini taseme alandamise, spirituaalsetel inimestel on kaasasündinud optimism, mis annab neile eelise looduslikus valikus läbi positiivse rolli inimese füüsilisele ja psühholoogilisele toimimisele. Mäluviirused: Jumal ja usk on viirused. Nende kogumid, analoogial geenide kogumiga, moodustavad usu, uskumused, religiooni ja
• Leia, millised on vestluspartneri kultuuritraditsioonid, ja austa neid. • Püüa leida ühine alusplatvorm vestlusele. • Püüa luua suhe, mida võib väljendada sõnadega "me liigume käsikäes”. Eluruumi (life-space) sisenemine Selleks, et inimese olukorrast aru saada, tuleb teda vaadata tema igapäevaelu kontekstis. See on nii psühholoogiline kui sotsiaalne ruum, kus inimene elab. Peavy jagas selle neljaks osaks: suhted, töö ja õppimine, tervis ja keha, spirituaalsus. • Palu, et abiotsija jutustaks oma (probleemiga seotud) loo (lood). • Loo võib panna kirja või joonistada (kasutusel on mitmeid harjutusi, mille abil saab seda teha, vt Vance Peavy või Timo Spangari kirjutisi või koolitusmaterjale). • Soovita kasutada metafoore, visualiseerimist. Nii aitad nõustataval paremini leida tähen- dusi (ja lahendusi). • Esita kujundite ja metafooride mõtestamist hõlbustavaid küsimusi, ära paku seletusi ise välja.
näiteks kiirelt reageerida kriitilistes olukordades, esinemiskartus. • Intrapersonaalne – eneseanalüüsivõime, oskus mõista oma tundeid, lapsel on huvitav olla ka üksinda iseendaga, talle on omane süveneda sisekõnelustesse. Puudumisel ei suuda laps üksinda oma elu sisustada, igavleb, ei suuda üksinda tegutseda ega süveneda mõttetegevusse. • Eksistentsialistlik (hüpoteetiline, seetõttu nimetab Gardner oma teooriat Fellini filmi järgi 8½-teooriaks) – spirituaalsus, eriline nn suurte küsimuste esitamise, filosofeerimise võime (“Miks me elame?”, “Mis on õnn?”, “Mis on surm?” jms), ka suurepärane intuitiivse mõt- lemise võime. 22 Intelligentsus ja erivõimed Gardner osutab, et inimesel võib olla kas “laseri” või “helgiheitja” tüüpi intelligentsusprofiil. “Laseri” tüüpi intelligentsuse puhul on inimesel välja joonistunud väga kõrge tase kas ühes või kõige enam kahes erivõimes
Erik Erikson Arengu psühhosotsiaalne käsitlus Erich Fromm Karen Horney Isiksuse käsitlus Carl Gustav Jungi (1875 1961) poolt Jungi teooria aluseks on psühholoogiliste vastandite teooria. Jung näeb kõiges vastandeid: ka kõige suuremas raevus kellegi vastu toimivad mingil määral sellele vastupidine hoolitsus teiste eest ja vanemliku ning religioosse kasvatuse mõju. Kultuurilisel tasandil on Jungi järgi vastandid spirituaalsus ja seksuaalsus, kuid need on "seotud vastandid." Vastandite puhul pole tegemist mitte kolme võimalusega kahe äärmuse ja nendevahelise lahendusega, vaid lõpmata avara võimaluste spektriga. Jungi analüütiline psühholoogia on kahe vastandi süntees: ühel pool on spirituaalne (vaimne) eneseteadmine ja teisel teaduslik teadmine psüühika toimimisest. Jungi spiritualismi- ja religiooni-lembelisus tekitasid talle raskusi suhtlemiseks intellektuaalsetes ja teaduslikes ringkondades.
Nende hulgas märkisime ära teadvuse ja alateadvuse. Teadvuses paikneb Mina ja alateadvuses kompleksid. On olemas ka kollektiivne alateadvus ehk teadvustamatus, mis puutub kokku individuaalse alateadvusega, olles selle ,,vundamendiks". Kui rääkida veel Jungi vaatest inimesele, siis on üks tema keskseid mõisteid individuatsioon, mida käsitleme hiljem. Sellega seostub Jungi veendumus, mille kohaselt äärmiselt oluline inimese juures on spirituaalsus. Selle eemaldamine teadvusest muudab inimese laiemas mõttes ,,haigeks". Jung kirjutab ühes ettekandes, mille ta pidas vaimulikkonna ja psühhoteraapia seostest, et kolmekümne aasta jooksul on ta analüüsinud sadu erinevaid inimesi, kellest enamik on olnud protestandid. ,,Kõigi minu patsientide hulgas, kelle vanus ulatus teise elupoolde - pean sellega silmas neid, kel vanust üle kolmekümne viie - pole olnud ühtegi, kelle probleem viimses mõttes poleks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
