Koormised seati vastavusse talu majanduslike võimalustega ning märgiti üles vakuraamatusse. Anti õigus pöörduda Rootsi kohtu poole. Talupojad ei sõltunud enam mõisnikust nii väga. 17. sajand algas Venemaal mitmeaastase näljahädaga ja käreda pakasega. Rahvas hakkas arvama et see on Jumala kättemaks Boriss Godunovi eest. Teda kahtlustati Ivan Julma poja Dmitri tapmises. Venemaa segadust hakkas ära kasutama troonilepüüdleja, Poolast pagenud munk Grigori Otrepjev, kes esines Vale-Dmitrina. See õnnestus tal ja kroonitigi valitsejaks. Otrepjev tapeti. Mõne aja pärast saabus Poolast uus isehakanu kellel ei õnnestunud siiski trooni vallutada. Venemaal valitses pikka aega segadus. Louis XIV rõhutas oma võimu hiilgava õukonnaeluga. Tal oli hiiglaslik loss, kus oli üle 2000 ruumi, jäid see kitsaks rohkem kui 20 000 pealisele õukonnale. Kuid seal oli ainult üks tualettruum
Venemaa 17. sajandil Suure segaduse aeg · 17. sajand algas näljahädaga + pakane · Rahvas uskus Jumala karistusse Boriss Godunovi tegude eest Suure segaduse aeg · Ivan Julma poeg salapärastel kadunud · Võimalus esineda troonipärijana · Vale-Dimitri I munk Grigori Otrepjev. Toetus Poola kuningalt · 1605 saab uueks tsaariks tapetakse · Vassili Suiski tsaariks · Rahutused jätkusid · Vale-Dimitri II Moskva piiramine, mitu aastat Suure segaduse aeg · Segadust kasutasid ära Poola ja Rootsi, sekkusid sõjaliselt · 1610 pakuvad Moskva bojaarid trooni Poola kuningapojale · Poola kuningas tahab ise trooni loobub pakkumisest Romanovite dünastia algus · Maakaitseväe kogumine · Minin ja Pozarski · 1612 Moskava alla
Vale-Dmitri väitis, et on Ivan Julma noorim poeg Dmitri. Ivan Julma surma järel Venemaad valitsenud Boriss Godunuv, keda kahtlustati õige Dmitri kõrvaldamises 1591. aastal, väitis, et Vale-Dmitri on ärakaranud munk nimega Grigori Otrepjev. Vale-Dmitri polnud ainus, kes ennast segaduste ajal imekombel pääsenud Dmitrina esitles. Vale-Dmitrit toetasid mõjukad Poola aadlisuguvõsad. Võitmaks jesuiitide toetust troonitaotlustele, astus Vale-Dmitri 1604. aastal roomakatoliku usku. 1605. aastal kukutas Vale-
Eesti,17.sajandil. 1558-1583a-Liivi,sõda Eesti,jagati,kolme,riigi,vahel: · Rootsi(Põhja-Eesti,Kesk-Eesti,Hiiumaa.) · Poola(Lõuna-Eesti) · Taani(Saaremaa,Muhumaa) 1600-1629a-Rootsi-Poola,sõda. 1603a-puhkes,katk. 1617a-Venemaa,ja,Rootsi,sõlmisid,Stolbovo,rahu. Rootsi,sai,Venemaalt,Ingerimaa. Venemaa,lõigati,Läänemerest,ära. 1629a-Poola,ja,Rootsi,sõlmisid,Altmargi,rahu...Rootsi,sai,endale,Liivimaa. 1643-1645a-Rootsi-Taani,sõda.Saaremaa,läks,Rootsi,alla. Talurahvas 17,sajandi,alguses,oli,Eestlasi,järele,jäänud,100,000.Tallinn,Tartu,ja,Narva,olid,oma,tähtsuse, kaotanud. Talupoegadel,suurendati,makse,ja,koormisi.Talupojad,muudeti,sunnismaisteks. Sunnismaisus-ei,tohtinud,lahkuda,mõisniku,maalt. 1694-1695a-suur,näljahäda.Suri,75000,inimest. Rootsi,võim Kohalikud,mõisnikud,koondusid,rüütelkondadesse.Neid,oli,3: · Eestimaa · Liivimaa · Saaremaa Rootsi,kungingat,esindasid,kubernerid,(Riia,Tal...
7. Vale-Dmitri I g. Seisus, mille vormistas lõplikult ,,Maakogu seadustik". 8. Jelizaveta Petrovna h. Kaasnes pärisorjusega, laienes ka possaadide elanikele. 9. Samili i. Töenäoliselt Venemaalt pögenenud munk Grigori Otrepjev. 10. Suur Vene j. Keisrinna (1741-1761), kes tegeles riigiasjadega vaid siis, kui tuju tuli, muul ajal huvitasid teda rohkem tualetid. Kas antud lause on õige või vale? Paranda valed laused. 1. Segaduste aja lõpuks ning tsaarivõimu taastamiseks loetakse Aleksei Mihhailovitsi valimist Vene troonile. ................
Ajalugu Kordamine Venemaa 17. Sajandil Venemaal algas 17. Sajand näljahädaga, mille põhjuseks pidas rahvas Jumala kättemaksu tsaar B. Gudonovi tegude eest. Teda kahtlustati Ivan Julma noorima poja ja trooninõudleja Dimitri tapmises. Rahutusi kasutas ära munk Grigori Otrepjev, kes väitis end olevat Vale-Dimitri ja keda toetas Poola kuningakoda. Ta krooniti 1605. Aastal uueks tsaariks. Ta sai valitseda alla aasta, sest ta tapeti vandenõudlaste poolt. Järgmiseks valitsejaks sai Vassili Suiski. Rahvas pidas teda isehakanuks. Poolas ilmus välja uus isehakanu nimetades end Pääsenud Dimitriks, kellel oli palju toetajaid. Ta jõudis 1608. Aastal suure väega Moskva linna alla, kuid vallutada seda ta ei suutnud. Venemaa segadusi kasutasid ära Poola ja Rootsi. 1610
kärpis kulutusi, sissetuleku kulutas sõjaväele, kandis mundrit ja pälvis nimeks sõdurkuningas; disipliin ja rivisamm pärinesid temalt; arendas välja Preisi bürokraatia; lemmikväljend oli mitte targutada Ivan IV- Ivan Julm, esimene moskva tsaar; toetus isiklikele lähikondlastele ja teenisaadlitele; tahtis vallutada balti riigid, vallutas tatari khaaniriigid; tappis oma poja tüli käigus; Vale Dimitri- Grigori Otrepjev nimetas end ivan julma pojaks Dimitriks; ta kukutati ja tapeti; Peeter I- tõi pöörde venemaa arengusse; sihiks oli euroopalike kommete juurutamini, korraldas tutvumisreisi euroopasse; liitus Rootsi-vastase koalitsiooniga; Katariina II- valitsemis aeg on läinud ajalukku valgustatud absolutismi ajastuna; alustas venemaa moderniseerimist; koostas valgustusideedel rajaneva seadustiku projekti; tema valitsusajal kasvas üles kaks põlvkonda;
. 1.) Edikt, millega kästi maha lõhkuda kõik aadli kindlused (v.a piirikindlused) Kõrgaadel kaotas oma tugipunktid maal. Edikt, millega keelati duellid, kuulutades need kapitaalroimadeks. Aadlid, kes siiski duelli pidasid hukati. Tühistati Henri IV kehtestatud Nantes'I edikt, mis andis hugenottidele julgeolekugarantiisid ja rea kindlusi. Hugenottide vastupanu suruti maha. Kohalikus valitsemises seati ametisse piiramatu võimuga intendandid. Alamate seas sisendasid hirmu vahistamise või maalt välja saatmise käskude paberid. 2.) Valitsemine- LouisXIV valitses absolutistlikult, kõik pidi keerlema valitseja ümber. Ta rõhutas monarhi jumalikku päritolu ja oli endast väga kõrgel arvamusel, temalt on tuntud ka lause : "Riik- see olen mina". Ta väärtustas kuulsust ning pidas sellenimel laastavaid sõdu. Ta nimetas ametisse riigiametnikke, ke...
17. sajand algas Venemaal mitmeaastase näljahädaga, mis haaras kogu tollase Ida ja Põhja Euroopa. Lisaks näljale valitses erakordne pakane. Rahva hulgas hakkasid levima kuulujutud, nagu oleksid Venemaad tabanud õnnetused Jumala saadetus kättemaks, mille olevat põhjutanud pärast tsaar Ivan Julma surma riigis võimu haaranud Boriss Godunov. Rahvas kahtlustas Godunovi Ivan Julma noorima poja ja võimaliku trooninõudleja Dimitri tapmises. Rahutusi kasutas ära munk Grigori Otrepjev, kes väitis end olevat Vale Dimitrina ja keda toetas Poola kuningakoda. 1605, aastal krooniti Grogori Otrepjev uueks tsaariks, ta sai valitseda alla aasta, sest ta tapsid vandenõulased. Järgmiseks valitsejaks sai Suiski. Rahav pidas uut valitsejat isehakanuks, ja kui Poolas ilmus välja uus isehakanu, nimetades end Dimitriks, oli tal palju toetajaid. Ta jõudis 1608 aastal suure väega Moskva linna alla, kui vallutada ta seda ei suutnud.
· Kohustuslik kooliharidus. · Rajati ülikool vaimulike ettevalmistamiseks. Anglikaani kiriku tekkepõhjused: · Kuningas Henry VIII läks vastuollu paavsti kuuriaga, kes ei nõustunud kuninga järjekordset abielu lahutama.1524 rajas ta Anglikaani kiriku reformatsiooni nime all. Venemaa 17. Saj. Kes ta on ja millega sai tuntuks- Boris Godunov Vene tsaar , tuli võimule 1584 a, teda süüdistati näljahädas ja pakases. Grigori Otrepjev e Vale-Dmitri I - oli Vene tsaar 16051606. Vale-Dmitri väitis, et on Ivan Julma noorim poeg Dmitri. Vale-Dmitri polnud ainus, kes ennast "segaduste ajal" imekombel pääsenud Dmitrina esitles. Vale-Dmitrit toetasid mõjukad Poola aadlisuguvõsad. Vassili Shuiski - oli Vene tsaar 16061610. Tema valitsusel jätkus segaduste aeg.Suiski tõusis võimule pärast Vale-Dmitri kukutamist ja tapmist 17. mail 1610, mida Suiski juhtis. Tema ajal suruti maha Bolotnikovi ülestõus.
allutati riigi võimule, vähendati kirikupühade arvu, kaotati surmanuhtluse, kehtestati 7 aastat kohustuslikku kooliharidust, tekkisid rahvakoolid ning riiklik õppekava. Maksehakkasid maksma ka aadlid ja vaimulikkonnad, kaotati pärisorjus. 5. Absolutism Venemaal · Ivan Julm tatarid ja opritsninad,Liivi sõjaga soovis vallutada Balti riigid, mis ebaõnnestus. · Segaduste aeg seiklejast munk Grigori Otrepjev kuulutas end Ivan Juma pojaks Dimitriks. Rahva ei meeldinud aga tema madal päritolu ega poolameelsus. Ta kukutati ja hukati. Uueks juhiks kuulutati bojaaridest vandenõulaste juht Vassili Suiski. · Tekkis uus vale-Dimitri. Venemaa olukorda kasutasid ära Rootsi ja Poola ning Poola kuningapojale pakuti trooni, sellest aga keeldus ta isa. Lõpuks moodustati poolakate väljaajamiseks maakaitsevägi, seda õigeusukiriku poolt.
ja ülikoole, nagu tallin ja tartu. See lubas trükkida lauluraamatuid ja teisi trükiseid. Oluline ülesaanne oli piibli tõlkimine eesti keelde, kuid see ilmus hoopis lõunaeestikeeles. 1686.a. Segaduste aeg Venemaal 17.saj algas mitmeaastase näljahädaga, lisaks ka pakane. Rahvas kahtlustas, et jumal olevat selle karistuse neile andnud,sest Boriss Godunov olevat tapnud Ivan Julma poja Dmitri. Paljud tahtsid saada nö Vale-dmitriks. Esimesena astus üles poola munk grigori otrepjev. Ka poola kuningas toetas teda, et venemaa alasi enda kätte saada. Rahvatoetusega saabuski vale- dmitri moskva väravate alla. 1605.a krooniti ta uueks tsaariks, sest boriss godunov sai südamerabanduse. Ta sai vähem kui aasta valitseda, sest ta tapeti ja uueks tsaariks sai Vassili suiski. Peagi ilmus poolast välja juba uus isehakanu. 1608.a suvel jõudiski vale-dmitri 2 moskva alla oma väega, kuid vallutada moskvat ei suutnud. Sellel ajal kui venemaal oli suur segadus, sekkus ka poola ja
Boriss Godunov 1551-1605 Tsaar 1598-1605. Valiti tsaariks Maakogu poolt. Oli rahva seas kohati ebapopulaarne, teda süüdistati Fjodor I noore venna Dmitri tapmises. Aga valitsemises suhteliselt edukas. Fjodor II 1589-1605 Tsaar 1605, haritud, ent liiga noor. Tapeti. Vale-Dmitri I srn. 1606 Tsaar 1605-1606, tegelikult Grigori Otrepjev. Väitis end olevat Ivan IV surnud poja, tuli Godunovi vastu poolakate sõjaväega, haaras trooni reetmise abil. Ent tema Poola-meelsus ja katoliku usu propageerimine viisid ta kukutamise ja tapmiseni. Vassili IV Suiski 1552-1612 Tsaar 1606-1610. Oli mõjukas bojaar, Rjuriku
autokefaalseks. Esimeseks Moskva ja kogu Venemaa patriarhiks sai endine metropoliit Hiiob. Fjodori surmaga lõppes Rjurikute dünastia Moskva troonil. Kokku kutsutud maakogu valis patriarhi toetusel uueks tsaariks Godunovi [15981605]. 1601. aastal puhkes Venemaal aastaid kestnud näljahäda, mis haaras kogu tollase Põhja- ja Ida- Euroopa. Nälgival maal alanud rahutused kasvasid kiiresti talurahvasõjaks. Segaduste aega ( ) kasutas ära Poola pagenud seiklejast munk Grigori Otrepjev, kes saanud kuningalt ja suurmaavaldajailt toetust, kuulutas end tsaaripoeg Dmitriks. Tõeline Dmitri oli 1591. aastal ebaselgeks jäänud asjaoludel surma saanud. Rahvas pidas Dmitri salapärast surma Godunovi kätetööks, kes olevat sellega kõrvaldanud takistused iseenda võimule upitamiseks. Rahva silmis oli näljahäda Godunovi nurjatustele järgnenud Jumala kättemaks. Nüüd kuulutas Otrepjev end ,,õnnekombel pääsenud õigeks tsaariks" ning asus rahvaliikumise etteotsa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
