looduslikult suguti kaudu valdavalt seemnepurske ajal. Seemnevedeliku moodustumine, seotud elundid, morfoloogia, bakterid, viirused, hormoonid ja histoloogia, käivitatavad protsessid ning patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi. Sperma koosneb ~5% osas spermatosoididest, ~30% osas eesnäärme sekreedist ja ~70% osas seemnepõiekeste sekreedist. Hormoone ja teisi bioloogiliselt aktiivseid aineid on spermas tõesti märksa enam kui teistes organismi sekreetides. Sperma sisaldab palju kilokaloreid. Üks seemnepurskekogus sisaldab ainult 5- 7 kilokalorit. Usutakse, et sperma joomine parandab tervist ja nahka, kuna ta on toitainete- ja vitamiinirikas. Tegelikkuses ei leidu spermas niisugusel määral vitamiine, mineraale, ensüüme, või ükskõik mida selle ülistamiseks esile tuuakse, et selle joojat mõjutada. Usutakse ka et sperma sisaldab palju valku, kuid
tsükkel. Eestlastel algab 1. mens 10-14 a. Erinevalt meestest, naiste munasarjade talitlus lakkab 40-50 a, kuna vananedes tomuvad munarakkudega ebasoodsad muutused ja järglane võib tulla väärarenguga. sugurakkude eripära: *spermatosoidid liiguvad, teised mitte *valmind sugurakkudes kromosoomide arv poole väiksem, kui keharakkudes *võime ühineda *valminud on kaotanud jagunemisvõime *viljastamisvõim. ei kuulu enam kudede hulka Mehepoolsed: *spermatosoidide vähesus spermas *spermatosoidide arengu või liikumishäired Naisepoolsed: *häired munaraku valmimisel *mitmete suguelundite seesmised häired. viljastumine on muna ja seemneraku ühinemine, mille tulemusel ühinevad rakkude tuumad. See toimub munaraku laienenud osas. Munarakk on viljastusvõimeline mõni tund- 10 t. Harva ööpäev. Spermid kanduvad juhasse tänu seemnerakkude liikumisele viburite abil ning emaka ja juhade rütmiliste kokkutõmmetele. Selleks, et spermid muutuks viljastamisvõimeliseks,
Sugurakkude areng. Viljastumine Inimese sugurakkude areng Sugulisest paljunemisest võtab osa kaks organismi: emas- ja isasorganism. Uus organism saab alguse sugurakkude e gameetide tuumade ühinemisel. Mehe sugurakud on seemnerakud e spermid ja need tekivad spermatogeneesi käigus. Naise sugurakud on munarakud ja need tekivad ovogeneesi käigus. Sugurakkude üldiseloomustus küpsed sugurakud on haploidsed; sugurakkudes on nihutatud tuuma ja tsütoplasma suhe: spermas 1:1 munarakkudes 1: 1000 küpsed sugurakud ei jagune; nende ainevahetus on allasurutud aktiivsusega; küpsed sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse (n. ö vabad rakud); nad on kehavõõrad rakud (nt. spermatosoidid). Spermatosoidi ehitus akrosoom pea tuum kael
Kadaveriin / Puteskriin Molaarmass: 102,18 g mol 1 / 88,15 g mol 1 Välimus: värvitu vedelik / värvusetud kristallid Tihedus: 0,873 g / ml / 0,877 g / ml Sulamispunkt: 9 ° C, 282 K / 27.5 ° C, 301 K Keemispunkt: 179 ° C, 452,2 K / 159 ° C, 431,7 K Murdumisnäitaja (n D): 1,458 / 1,457 Tekkeprotsessid Kadaveriin ja putreskiin on loomse koe mädanemisel tekkivad ained. Neid toodavad vähesel määral ka elusad organismid näiteks sisaldub kadaveriini uriinis ja spermas. Putreskiini toodetakse ka tehislikult sünteesides, saaduseks nailon materjal nimega Stanyl. LISAKS puteskriini tehniline tootmine toimub butaandinitriili hüdrogeenimisel kui uriinis on liiga palju kadaveriini, siis näitab see ainevahetuse haigusi. Koos esinevad need ained laipade mädanemisel. Tänan tähelepanu eest !
hiljem nende rakkude tuumad ühinevad. Viljastumise edukus sõltub nii spermide arvust kui ka nende eluvõimest naise suguteedes. Viljastatud munarakk hakkab intensiivselt jagunema ja tekib rakukobar. Umbes nädal pärast viljastumise pesastub arenev rakukobar emaka limaskesta. Viljastumise korral on abi kas kunstlikust või kehavälisest viljastamisest. Viljastumisel on oluline ka spermide arv. Suur osa spermidest hukkub teel munajuhasse. Kui isassugurakke on spermas suhteliselt vähe, võib olla see üks mehe viljatuse põhjusi. Teekonnal munarakuni konkureerivad spermid omavahel, elujõulisematel ja kiirematel on suurem võimalus kohale jõuda. Vaid üks nendest paljudest isassugurakkudest, kes on läbinud emaka ja jõudnud munajuhasse, viljastab munaraku.
spermid; KMAkõrge mitokondriaalse aktiivsusega spermid; HOSintact plasma membranes; Gmotgeneral motile; PMot progressively motile; VCLcurve line velocity; LINlinearity; ALH amplitude of lateral head displacement; LSMlive stable membrane; MTDR-Hhigh mitochondrial activity *(P<0.05), **(P<0.01), ***(P<0.001). Kokkuvõte Sugupulli vanus ning aastaaeg, millal sperma varuti, mõjutab oluliselt spermide kvaliteeti sügavkülmutatud/ sulatatud spermas 3-7-aastatelt pullidelt ning sügis-talvisel perioodil Parameetrid sobivad emasloomade tiinestumise prognoosimiseks Kasutatud kirjandus http://agrt.emu.ee/pdf/20101/padrik2.pdf Tänan!
ebameeldiv lõhn. Dimetüül- ja trimetüülamiin on heeringalõhnaga. Laipade lagunemisel tekivad mürgised laibalõhnaga amiinid putreskriin H2N(CH2)4NH2 ja kadaveriin H2N(CH2)5NH2. Riknenud toidu mürgisust ei põhjusta niivõrd amiinid kuivõrd roiskumisbakterite eritatud toksiinid. Mõningatele organismidele on roiskumislehk toidusignaalöiks, seega võime oletada, et see on nende jaoks üpris meeldiv lõhn. Füsioloogiliselt oluline on imetajate maksas, kopsus, pankreases ja spermas leiduv putrestsiin; sellest tekivad membraanistruktuure stabiliseerivad polüamiinid spermidiin ja spermiin. Amiine jaotatakse asendatud vesinikuaatomite arvu järgi: · Primaarsed amiinid: orgaanilise asendusrühmaga on asendatud üks vesinikuaatom ammoniaagi molekulis. · Sekundaarsed amiinid: orgaanilise asendusrühmaga on asendatud kaks vesinikuaatomit ammoniaagi molekulis.
happelise keskkonna · Erektsiooni tekkides võib kusiti avast väljuda just Cowperi näärme nõret, see on läbipaistev limajas eritis. See on normaalne EESNÄÄRME RISTLÕIGE KUSITI LÄBIMISE TASANDIL SEEMNEVEDELIK · Seemnevedelik ehk sperma koosneb munanditest pärinevatest seemnerakkudest ja lisasugunäärmete nõrest · Sperma hulk on 35 ml ehk 1 teelusikatäis · Välimuselt on see püdel, hallikasvalge ebaühtlane vedelik · 1 ml spermas on u 100 miljonit seemnerakku, ehk spermatosoidi SEEMNEPURSE JA ORGASM · Seemnepurse võib toimuda iseenesest, tavaliselt öösel. Seda nimetatakse pollutsiooniks · Seemnepurse leiab aset ka eneserahuldamisel ehk masturbeerimisel ehk onaneerimisel · Seemnepurse toimub ka sugulisel vahekorral · Seemnepurskega kaasnevat mõnutunnet nimetatakse orgasmiks ENESERAHULDAMINE · Kõvastunud suguti erutamine, mis viib peagi
ei tohi kokku puutuda verega, vastaval juhul hakkab immuunsüsteem neid hävitama. Seepärast saavad spermid seemnetorukestes arenedes toitaineid ja hapnikku läbi erilise rakkude kihi. 3) moodustuvad pidevalt kogu elu jooksul. Spermi arengutsükkel vältab mehel ~veidi üle kahe kuu(75-85 päeva). Spermi ehitus- pea, vibur ehk saba. Kui kahjustuvad sperme tootvad rakud (kui organismi kahjustavad mürgid), siis normaalseid sperme enam ei moodustu. Spermide arvu vähenemine spermas põhjused: varjatult kulgevad põletikud, munandite verevarustushäired, suitsetamine, istuv eluviis, stress jm. NAINE Naisel paikneb enamus suguelundeid keha sees. Tähtsamad suguelundid keha sees: munasarjad, munajuhad, emakas, tupp. Naiste suguelundite ülesanne on moodustada viljastumisvõimelisi munarakke ja kaitsta ning toita viljastatud munarakust arenevat uut organismi. Emakas on naise alakehas asuv õõnes elund, mis on seotud tupega ja munajuhade kaudu munasarjadega.
Kui olete teada saanud, et Teil on B-hepatiit, siis on mitmeid viise, kuidas vältida viiruse levitamist teistele. Selleks tuleb vältida ühiste süstlanõelte kasutamist ja selliste isiklike tualetitarvete ühiskasutamist, millel võib esineda verejälgi (nt hambaharjad, pardlid, maniküürkäärid, juukselõikurid) ja hoolikalt eemaldada igasugused verepritsmed. Seksuaalkontakti korral tuleb kasutada kondoomi, kuna B-hepatiidi viirust on leitud spermas ja tupevedelikus. Kondoom kaitseb nakkuse eest ka siis, kui seksuaalkontakt põhjustab veritsust või see toimub menstruatsiooni ajal. Nakatunud naised ei tohi unustada, et kasutatud hügieenisidemed tuleb hoolikalt kõrvaldada. Et nakatumist vältida, peaksid Teiega ühte majapidamisse kuuluvad või Teile väga lähedased inimesed laskma ennast B-hepatiidi vastu vaktsineerida. Kuidas B-hepatiiti ravitakse? Kroonilise B-hepatiidi raviks kasutatakse kaht tüüpi ravimeid
· Üks uuring näitab, et mõningatel inimestel, kellel on eeldused vaimsete haiguste väljakujunemiseks, võib kanepit sagedasti suurtes doosides tarvitades tekkida 4 psühhoos Selle uuringu tulemustes kaheldakse, sest uuring ei arvesta, et juba eelnevalt haiged inimesed võivad kanepit tarvitada meditsiinilisel otstarbel. · Uuringud on demonstreerinud, et inimese spermas on retseptorid, mida stimuleerivad THK ja teised kanepis leiduvad ained. Küll aga pole teada, mis mõju võiks kanepil spermale olla. · Uuringud näitavad, et kanepi potentsiaal sõltuvust tekitada on oluliselt väiksem heroiinist, kokaiinist, tubakast ja alkoholist. Alla 10% kanepitarvitajatest jäävad sõltuvusse võrreldes 32% tubaka, 23% opiaatide, 15% alkoholi tarvitajatega.
keskkonna. Erektsiooni tekkides võib kusiti avast väljuda just Cowperi näärme nõret, see on läbipaistev limajas eritis. (Tallinn Kirjastus "Valgus" 1988) Seemnevedelik ehk sperma koosneb munanditest pärinevatest seemnerakkudest ja lisasugunäärmete nõrest. Seeemnevedelik on leeliseline. Sperma hulk on 3-5 ml ehk u ühe teelusikatäis. Väjanägemise poolest on see püdel või sültjas, hallikasvalge ebaühtlane vedelik. 1 ml spermas on u 100 miljonit seemnerakku ehk spermatosoidi. Ühest seemnerakust piisab, et viljastada munarakk. Ühes seemnepurskes u 2-5 milliliitris on keskmiselt 300 miljonit seemnerakku. Seemnerakud on väliselt konnakullese sarnased, liikuvad rakud, mille liitumisel munarakuga saab alguse uues elu. Spermatosoidid on väga väikesed, silmaga vaadeldes nähtamatud. Seemnerakk koosneb peast ja sabast, on väga liikuv. Seemneraud saavad liikuda tänu oma pika viburi abil.
nõrgendab õppimisvõimet. Lühimälu nõrgeneb ja kognitiivne kapatsiteet muutub. Kanepi suitsetamine põhjustab hingamisteedes samasuguseid sümptomeid ja haigusi nagu tavaliste sigarettide suitsetamine. Tarbijatel esineb limaskestade põletikke, kroonilisi bronhiite, köha ja bronhektaasiat. Suu-, kõri- ja neeluvähi risk on igapäevastel hašiši- või marihuaanasuitsetajatel suurenenud. Pideva kanepimanustamise järgselt väheneb testosterooni produktsioon, sperma kvaliteet halveneb ja spermas tuvastatakse rohkelt anomaaliaid. Naistel muutub menstruaaltsükkel ebaregulaarseks, libiido alaneb. Kannabinoolid läbivad platsenta ja kogunevad lootesse. On andmeid, et marihuaana suitsetanud emade laste sünnikaal, pea ümbermõõt ja sünnipikkus on normaalsest väiksemad. 2.1.1 Sõltuvus Peamised faktorid mis mõjutavad, kas inimene on ohus saada uimasti kasutajaks, kuritarvitajaks või sõltlaseks on: 1) individuaalsed omadused. 2) kasvukeskkond.
Spermi eluiga naise organimis 48h Viljastumise eelduseks ca 1000 spermi jõudmine munarakuni Spermid peavad alluma naise suguteede erilistele mõjudele, mis kiirendab nende liikumist Monospermia tagatakse membraani laengu muutusega Viljatus Võimetus saada järglast normallsel viisil aastase perioodi vältel Põhjused Mehepoolsed Vigaste spermide suur hulk, spermide vähene liikuvus – nende puhul aitab kunstslik viljastamine Spermas puuduvad spermid, sperma praktiliselt neutraalne, vähe spermat – võivad olla põhjustatud põletikulistest protsessidest munandites Naisepoolsed Munajuhade läbimatus (kitsenenud või sulgunud), munarakkude pärilikkuse kahjustumine - sel puhul aitab doonor Bioloogiline sobimatus Naise tugevad happelised suguteede eritised, immuunsuse kujunemine spermide vastu, naise ja
juurdekasvuks peekoninuumal kulunud keskmiselt 3-3,5 kg jõusööta. Sead on kõigesööjad: Sead tarbivad, seedivad ja omastavad mitmesuguseid taimseid ja loomseid söötasid, samuti kõiksuguseid toidujäätmeid, mistõttu neid saab pidada väga erinevates söötmistingimustes. 2. Sigade reproduktsioonijõudlus 1. Kuldi sperma viljastusvõime: Kuldi keskmine ejakulaadi maht on 250300 ml (maks. 900) ja spermatosoidide kontsentratsioon on 0,2 miljardit 1 ml-s. Kuldi spermas sisaldub kuivainet vaid 5% (vett 95%), milles on 3,8% proteiini. Sperma kvaliteeti hinnatakse organoleptiliselt määratakse ejakulaadi maht, värvus ja lõhn. Täpsemaks analüüsiks uuritakse spermat mikroskoobiga, millega selgitatakse välja spermide tihedus, liikuvus, kontsentratsioon, patoloogiliste spermide osa ejakulaadis jne. Pärast sperma kvaliteedi hindamist tehakse otsus selle kasutamise kohta. 2. Emiste viljakus 3. Emiste piimakus
See aeg jaotatakse kolmeks kolme kuu pikkuseks trimestriks. Esimesel trimestril on kõige suurem oht, et rasedus iseeneslikult katkeb, see võib tuleneda defektidest lootes või ema organismis või kahjustusest pärast eostumist. 3. Viljastumine Rasedusele eelneb suguühe, mille käigus spermatosoidid ehk seemnerakud sisenevad tuppe. Seemnerakkudel aitavad elus püsida suhkrud, valgud ja muud ained, mis sisalduvad spermas. Seemnerakud on naise kehas võimelised elama umbes 72 tundi. Neil on pikk vibur, mida kasutatakse ujumiseks. Mehe sugurakud on ainsad rakud, millel on selline võime. Pärale jõudnud seemnerakud ujuvad munaraku poole ning igaüks püüab seda viljastada. Spermatosoidid üritavad tungida läbi munaraku väliskihi, et munarakuga ühineda. Kui munarakk on seemnerakuga ühinenud, siis tema membraan muutub, nii et teised seemnerakud enam sisse ei pääse
Lühimälu nõrgeneb ja kognitiivne kapatsiteet muutub (2). Kanepi suitsetamine põhjustab hingamisteedes samasuguseid sümptomeid ja haigusi nagu tavaliste sigarettide suitsetamine. Tarbjail esineb limaskestade põletikke, kroonilisi bronhiite, köha ja bronhektaasiat. Suu-, kõri- ja neeluvähi risk on igapäevastel hasisi- või marihuaanasuitsetajatel suurenenud (2). Pideva kanepimanustamise järgselt väheneb testosterooni produktsioon, sperma kvaliteet halveneb ja spermas tuvastatakse rohkelt anomaaliaid. Naistel muutub menstruaaltsükkel ebaregulaarseks, libiido alaneb. Kannabinoolid läbivad platsenta ja kogunevad lootesse. On 8 andmeid, et marihuaana suitsetanud emade laste sünnikaal, pea ümbermõõt ja sünnipikkus on normaalsest väiksemad (2). 4.2 Sõltuvus Peamised faktorid mis mõjutavad, kas inimene on ohus saada uimasti kasutajaks,
Lihtvalgud lõhustuvad hüdrolüüsil ainult aminohapeteks. Omakorda jagunevad lihtvalgud: Protamiinid-sisaldavad rohkesti diaminomonokarboksüülhappeid. Nende koostises puuduvad trüpofaan ja väävlit sisaldavad aminohapped.Enamikus protamiinides 8 puududb ka türosiin ja fenüülalaniin. Protamiine moodustavad peptiidahelad koosnevad põhilielt arginiinist, mis põhjustab nende aluselist iseloomu.Protamiine leidub rohkesti spermas ja kalamarjas. Histoonid-kuuluvad aluseliste valkude hulka. Nad sisaldavad rohkesti diaminohappeid ning histiini. Histoone leidub harknäärmes. Nad moodustavad hemoglobiini valgulise osa-globiini. Albumiinid- on vereplasmas, piimaseerumis ja kõikides loomsetes ning taimsetes kudedes esinevad valgud. Nad lahustuvad vees ja nõrgakonsentratsioonilistes soolalahustes. Globuliinid- moodustavad teise, albumiinidega tavaliselt kõrvuti esineva valkude alarühma
§ Permid peavad alluma naise suguteede eritiste mõjudele, mis kiirendab nende liikumist § Monospermia tagatakse membraani laengu muutusega ja kortikaalplaadi tekkega o Viljatus § Mehepoolsed põhjused • Vigaste spermide suur hulk • Spermide vähene liikuvus • Spermas puuduvad spermid • Sperma praktiliselt neutraalne • Vähe spermat § Naisepoolse põhjused • Munajuha läbimatus • Munarakkude pärilikkuse kahjustumine • Põletilikulised protsessid § Bioloogiline sobimatus • Naise tugevalt happelised suguteede eritised
koostisesse kuuluvate aminohapete dekarboksüülumisel. Neid amiine tekib eriti mikroobide elutegevuses, kuid ka kõrgemais organismides, loomorganismides nt. seedekulgla anaeroobseis tingimustes. Katabolismis moodustub amiinidest mürgiseid saadusi (nt. jämesooles mikroobide toimel). Amiinid on ka laipade lagunemisel lüsiinist tekkiv kadaveriin ja arginiinist tekkiv agmatiin (tekitavad laibalõhna). Füsioloogiliselt oluline on imetajate maksas, kopsus, pankreases ja spermas leiduv putrestsiin; sellest tekivad membraanistruktuure stabiliseerivad polüamiinid spermidiin ja spermiin. Alkoholid ja fenoolid (saamine,omadused,võrdlus, primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaarsed alkoholid).Alkoholideks nimetatakse ühendeid, milles hüdroksüülrühm on seotud esimeses valentsolekus oleva süsinikuaatomiga. Metanooli saadakse tööstuslikult süsinikoksiidi ja vee reaktsioonil. Etanooli saadakse suures ulatuses käärimise tulemusena või
seedekulgla anaeroobseis Tertsiaarsetel amiinidel (R3Ndel) H-sidemed puuduvad ning nende tingimustes. Katabolismis moodustub amiinidest mürgiseid saadusi (nt. lahustuvus veel kehvem ja kt°-d veel madalamad. jämesooles mikroobide toimel). Amiinid on ka laipade lagunemisel lüsiinist tekkiv kadaveriin ja arginiinist tekkiv agmatiin (tekitavad laibalõhna). Füsioloogiliselt oluline on imetajate maksas, kopsus, pankreases ja spermas leiduv putrestsiin; sellest tekivad membraanistruktuure stabiliseerivad polüamiinid spermidiin ja spermiin.
koostisesse kuuluvate aminohapete dekarboksüülumisel. Neid amiine tekib eriti mikroobide elutegevuses, kuid ka kõrgemais organismides, loomorganismides nt. seedekulgla anaeroobseis tingimustes. Katabolismis moodustub amiinidest mürgiseid saadusi (nt. jämesooles mikroobide toimel). Amiinid on ka laipade lagunemisel lüsiinist tekkiv kadaveriin ja arginiinist tekkiv agmatiin (tekitavad laibalõhna). Füsioloogiliselt oluline on imetajate maksas, kopsus, pankreases ja spermas leiduv putrestsiin; sellest tekivad membraanistruktuure stabiliseerivad polüamiinid spermidiin ja spermiin. 1) Mis on luminestsents? (üldiselt ja lühidalt) Paljude põlemisreaktsioonidga kaasneb valguskiirguse eraldumine soojuslik valguskiirgus. Mõnede reaktsioonide puhul eraldub valgust aga ka toatemperatuuril mittesoojuslik valguskiirgus ehk luminestsents. 2) Destillatsioon (põhimõte, otstarbekus)
sisaldav dieet kasvaja tekke tõenäosust hoopis vähendada. Selgelt ülekaalulistel meestel võib haigus kulgeda agressiivsemalt kui normaalkaalus meestel ja nende suremus haigusesse on oluliselt suurem. 1.2 Eesnäärmevähi tunnused Väga oluline on teada, et eesnäärmevähk oma varases arengu-staadiumis enamasti mingeid vaevuseid ei põhjusta. Sagedamini võivad tekkida kusemishäired kusejoa nõrgenemine ja sagenenud kusemine ning mõnikord ka veri spermas või uriinis. Samasuguseid kaebuseid võib põhjustada ka eesnäärme healoomuline suurenemine ja prostatiit. Kaugelearenenud eesnäärmevähi tunnusteks võivad olla siiretest tingitud valud vaagna piirkonnas, seljas, puusas või roites ning isegi alakeha halvatus metastaatilisest selgroolülide kokkuvajumisest. Ka viimati-nimetatud nähud ei ole iseloomulikud vaid eesnäärmevähile vaid võivad olla ka paljude teiste haiguste tunnuseks. 1.3 Eesnäärmevähi diagnoosimine
Idurakud migreeruvad gonaadi ja meioosi lähevad puberteedi eas, tänu hormonaalsele signaalile ja hakavadki tekkima seemnerakud. Toimub seemnetorukestes. Edasi satuvad spermid munandimanusesse, kus toimub järelküpsemine. Seemnetorukeste vahelises ruumis paiknevad Leidigi rakud, mis toodavad testosterooni. Mikrosoopiliselt uuritakse kontsentratsiooni, liikuvust, morfoloogiat ja tsütoloogiat. Kontsentratsioon on seemnerakkude arv ühes milliliitris spermas. Seda loendatakse kas hemotsütomeetriaga või faaskontrastmikroskoobi abil aksutades loenduskambrit. Liikuvust hinnatakse A-st D-ni. A liikuvusega on kiired ja ühtlase trajektooriga. B liikuvusega on kiired kuid trajektoor ei ole ühtlane. C liikuvusega on aeglased või liiguvad kohapeal. D liikuvusega on liikumatud. Normaalseks loetakse kui A liikuvusega rakke on vähemalt 25% või A+B liikuvusega rakkude on 50%. Morfoloogia –
süljes ja trahheobronhiaaleritistes esinevate viirust sisaldavate lümfotsüütide sattumisel terve looma limaskestadele. Viirus eritub organismist ka vaginaalnõres olevate rakkudega. Viiruse levik terne või piimaga arvatakse olevat ebaoluline, sest piimas esinevad antikehad inaktiveerivad viiruse, ka vasikate vastuvõtlikkus väheneb eaga. Viirust ei ole leitud roojast ja uriinist ning ta puudub ka enamiku nakatatud pullide spermas. Veres esineb viirus lümfotsüütides ja infektsiooniprotsessi käivitamiseks piisab juba väikese arvu viirusega nakatunud rakkude sattumisest või manustamisest vastuvõtlikku organismi. Veise nakatamiseks piisab 0,1 ml haige looma vere nahasisesest manustamisest. Nakatumine toimub ka viirust sisaldava materjali intratrahheaalse või intranasaalse manustamise korral. Vasikad võivad esimestel elupäevadel nakatuda peroraalselt, kuid muutuvad umbes kolmenädalaselt
· Spermatogeneesi kulg Eritingimused: 1) keha temperatuurist 2-3 C madalam temp. Saadakse: a. munandid laskuvad kõhuõõnest munandikotti b. eriline verevarustus verd toovad ja viivad veresooned on tihedas kontaktis 2) spermid on kehavõõrad rakud ja ei tohi otse kokku puutuda verega. Immuunsüsteem hävitab spermid ja neid tootva epiteeli 3) spermid on pidevalt uustekkelised rakud Häired: · Liiga vähe sperme spermas: o Kõrge temp o Põletikulised protsessid o Häiritud verevarustus (istub eluviis) o Naissuguhormoonide või nende analoogide tarbimine o Stress, elukoht o Mehed, kui nõrgem sugupool Spermatogeneesi tulem ühest tekib 4 spermi. Ovogenees: · Koht: toimub naise organismis paarilistes munasarjades · Algus-lõpp: algab looteeas. Looteeas ovogenees seiskub ja taaskäivitub suguküpsuse saabumisel
risk 0.5 1%. Koorionbiopsia puhul tulemus kiire, 24 h jooksul, abordi risk 2-3%. Võetakse platsenta koeproov 10 12 nädalal, vanematel või kõrgenenud downi sündroomi riskiga rasedatelt 20. Fertiilsuse säilitamise võimalused Infertiilsus defineeritakse kui võimetus saada lapsi pärast 1 aastast pidevat üritamist. Meeste infertiilsuse põhjused: spermide liikuvus madal, ebanormaalsed spermid, liiga vähe sperme, leukotsüüdid spermas. Naistel sigimatuse peamised põhjused ovulatsioonihäired (27%), ja anatoomilised probleemid (22%) Munaraku krüopreservatsioon- kasutatakse eelkõige vähihaigete puhul aga ka diagnoositud varajase menopausi ajal, võrreldes loote külmutamisega väheedukas, ohtudeks külmutatud ootsüüdi metafaasi käävi muutused, mis võivad pärast fertilisatsiooni anda aluse karüotüüpiliselt defektsele embrüole. Ovariaalsete kudede krüopreservatsioon ja ootsüütide hilisem küpsemine in vitro-
metaboliseeruvatt energiat. Seega moodustaks paaritamiseks kuluva energia kogus sellest tühise osa, kõigest 3%. EJAKULAADI ENERGIA 8 Ejakulaadi maht 300-400 ml. Kuldi sperma koostis: vesi 95%, valk 3,4%, süsivesikud ja lipiidid 1,6%. Kui kult paaritab 2 korda nädalas, siis kulub spermat umbes 2 x 350 =700 ml, seega oleks kalkulatiivne sperma kogus 100 ml päevas. 100 ml spermas sisaldub 3,4 g proteiini ja 1,6 g teisi aineid (süsivesikud, lipiide). Energiakulu seega väga väike. Kui paaritamisvahed on pikad, nt 2 kuud pikad, ja kulti kasutatakse alles 2 kuu pärast,siis kuldi esimene ejakulaat on hästi madala kvaliteediga. Siis on mõtekas alati 2 korda paaritada, või sellega paaritada keda te ei plaaninud paaritada. 21. Emise ja kuldi suguorganid ning nende talitlus. SIGADE SUGUORGAND JA NENDE TALITLUS Vastavalt funktsioonile jagunevad emise suguorganid:
püstituseks, kulub ideaaljuhul ööpäev. ALGLOOMNAKKUSED Trihhomoniaas Trichomonas vaginalis on seksuaalselt ülekantav algloom, mis põhjustab madala intensiivsusega põletikku • meestel - peamiselt uretriiti, • naistel vaginiiti. Tekitaja T. vaginalis esineb ainult trofosoididena, tsüstiline staadium puudub, paljuneb pooldumisega. Kogu elutsükkel toimub inimese organismis. Säilib niisketel pindadel 1-2 tundi. NB! Uriinis, spermas ja vees on trofosoidid eluvõimelised kuni 24 tundi Uuritav materjal Naistel võetakse materjali tupe tagavõlvist steriilse tampooniga, ureetrast võib võtta bakterioloogilise aasaga enne esimest hommikust urineerimist. Meestel võetakse ureetrakaabe tampooniga. Samastamine ALGMATERJALI MIKROSKOOPIA. Hea meetod on sooja natiivpreparaadi (“elusa” preparaadi) mikroskoopia faaskontrast- või valgusmikroskoobis vahetult pärast materjali võtmist (nn BedSide mikroskoopia)
(tänapäeval välistatud). Lääne-Euroopa uuringutes leiti, et heauskseid isasid on 8%, erimunaraku kaksikute sünnisagedus 1..50/1000 sünni kohta. Ülisuur varieeruvus tuleb 1.) tugev kunstlik valik läbi sajandite (kuidas on suhtutud- aasias negatiivselt, euroopas suhtuti ükskõikselt, kõige rohkem mitmikuid sünnib aafrikas jorubas); geneetiline eelsoodumus naisepoolne (loogiline) kui juba kord on mitmikud sündinud, see võib korduda, mehepoolne eelsoodumus- teatud mehe spermas on yhendid, mis stimuleerivad polüovulatsiooni, nt. 19 sajand. Vene talupoeg Fjodor Vassiljev (originaalne nimi), esimese naisega 18 last (kõik mitmikud); teise naisega 69 last (peamiselt nelikud)- kokku 87 last. Samuti sõltub sünnitaja vanusest: kõige parem naistel mitmikuid sünnitada 35-38. Samuti kui kasutada rasedusvastaseid preparaate ja siis nende kasutamine katkestada. Loeng 13.10.11 Kaksikute rakendused: meditsiinis ihaldusväärseimad ühemunaraku kaksikud, kes on varases eas