Töö eesmärk Kohvi koguse määramine ekstraktiivainete sisalduse põhjal. Seadmed ja töövahendid -pipetid -keeduklaasid -mõõtsilinder 100ml -mõõtkolvid 200 ml või 250ml -lehtrid -kohvifiltrid -elektripliit -spektrofotomeeter Töö käik Mulle oli antud 1 uuritav proov, milles oli minu jaoks tundmatu hulk kohvipulbrit. Lisaks kaalusin 2 kontrollproovi jaoks kohvipulbrit. Nende mass oli mulle juba teada, kuna kaalusin nad ise. Kallasin nii uuritavale proovile kui ka kontrollproovidele peale 100ml keevat destilleeritud vett. Lasin neil seista ning seejärel filtreerisin ära. Sademe võisin ära visata, filtraadi viisin aga mahuliselt 250ml-ni. Jahutasin kõik 3 filtraati ära ning mõõtsin optilised tihedused
Selleks kasutatakse ühekanalist süsteemi, mille puhul toimub kandelahuse reaktsioon süsteemi süstitud reagendiga antud juhul põhineb vismuti reaktsioonil etüleendiamiintetraäädikhappedinaatriumiga, mille tulemusena moodustub vismuti etüleendiamiintetraäädikhappe sool Bi-EDTA. Töövahendid · Vismuti standardlahus 0,1 mg/ml · Reagendi lahus kompleksoon III - EDTA 0,001 M · MilliQvesi · Mõõtpipetid · Mõõtkolvid, 50 ml · Aparatuur spektrofotomeeter, reaktor, peristaltiline pump Töö käik Töös kasutatavad standardlahused vajaliku vismuti kontsentratsiooniga valmistatakse 50 ml mõõtkolbidesse kontsentratsiooni vahemikus 0,01 mg/ml 0,1 mg/ml. Selleks arvutatakse pipeteerimiseks vajalikud kogused lähtuvalt standardlahuses sisalduvast vismuti kontsentratsioonist ja viiakse vastav lahuse hulk 50 ml mõõtkolbi, kus lahjendamisel milliQveega märgini saadaksegi soovitud kontsentratsiooniga lahus.
Samuti langeb katsetulemustes nähtav piik 474,50 nm juures Töö eesmärk: Määrata karotenoidide ja klorofülli neeldumisspektrid. küllaltki täpselt kokku võrdlusmaterjalis oleva - karoteeni (475 nm) ja luteeni (473 Töövahendid: Portselankauss, uhmrinui, pipetid, filterpaberid, mensuurid, nm) lainepikkustega. Kattuv piik on iseloomulik karotenoididele. Sellest järeldub, et spektrofotomeeter, küvetid, vetikapulber (Spirulina tabletid), heksaan, atsetoon. kastse käigus saadud tulemused on reaalsed ning katse õnnestus. Lahus 1 spekrtilt on näha ühte piiki ka 668, 50 nm juures, mis tähendab, et lahusesse oli jäänud klorofülle Töö käik: Väikesesse tilaga protselankaussi kaalutakse 20 mg vetikapulbrit. Pipetiga
mõõteskaala taga pole trükki, mõõdetakse valge tausta pealt. Profiili kirjeldustes märgitakse tausta värv ingliskeelsete lühenditega WB ( white backing) ja BB (black backing). Kindlasti peab profiili võrdlustes mõõtma selle taustaga, mis profiili kirjeldustes on kirjas, olenemata sellest, kas mõõteskaala taga on trükki või ei. Uuemate trükimasinate mõõtelauad on enamasti kõik musta taustaga. Spektrofotomeeter – värve eristatakse füüsikas valguse lainepikkuste järgi. Spektrofotomeeter on tööriist, mis mõõdab valguse intensiivsust sõltuvalt lainepikkusest. Spektrofotomeetris on lamp, mis mõõtmishetkel süttib. Valgus peegeldub mõõdetavalt objektilt tagasi ning tagasipeegeldunud valgus konverteeritakse läbi filtrite RGB värviruumis olevaks värviks. Edasi teisendatakse värvi väärtus Lab värviruumi. Spektrofotomeeter
maksimumile detektoris vastav kontsentratsioon. Töö ülesanne: Vismuti kontsentratsiooni määramine spektrofotomeetriliselt, kasutades ühekanalist süsteemi, mille puhul toimub kandelahuse reaktsioon süsteemi süstitud reagendiga, mille tulemusena moodustub Bi- EDTA. Töö vahendid: Vismuti standardlahus- 100 g/ml Reagendi lahus- kompleksoon III- EDTA 0.001 M MilliQvesi Mõõtpipetid Mõõtkolvid, 50 ml Aparatuur- spektrofotomeeter, reaktor, peristaltiline pump Töö käik: Valmistatakse 4 teatud kontsentratsiooniga vismuti lahust standardlahusest. Selleks arvutatakse vajalikud standardlahuse kogused, viiakse need mõõtkolbi ja pärast täidetakse seda priipsuni milliQveega. Kolvis olev lahus segatakse hoolikalt ja süstal täidetakse antud lahusega. Eelnevalt täidetakse kandelahusega (EDTA) kogu süsteem. Selleks viiakse reaktori lüliti
Edasi võeti iga viie minuti järel reaktsioonisegu termostaadist, et võtta sealt 3ml segu ja viia järgmistesse ette valmistatud TKÄ-d sisaldavatesse katseklaasidesse (kokku neli korda). Kõik neli katseklaasi jäeti 10 minutiks seisma, et sade formeeruks. Edasi filtreeriti kõik kurdfiltri ja plastlehtite abil uutesse kuivadesse katseklaasidesse. Teine ja neljas proov ei olnud pärast esimest filtreerimist veel selged, seega korrati nende filtrimist. Spektrofotomeeter seadistati lainepikkusele O=280nm ja proovid pandi ükshaaval 1cm läbimõõduga kvartsküvettidesse, mis asetati spekrofotomeetrisse, et määrata nende optiline tihedus. Tulemused: I katseklaas (0-proov) 0,4362 II katseklaas (5min proov) 0,5790 III katseklaas (10min proov) 0,7444 IV katseklaas (15min proov) 0,9232 Kaliibrimisgraafikult leiti vastavalt optilistele tihedustele proovides sisalduva türosiini kontsentratsioon. Tulemused: I katseklaas 0,068 mg/ml
Üliõpilane: Kaitstud: Õpperühm: SPEKTROFOTOMEETRIA SFM Töö eesmärk: Mn ja Cr kontsentratsiooni määramine. 0,1 N KMnO4 200 ml mõõtkolb 50 ml mõõtkolbid dest. vesi Mõõtpipetid Aparatuur- Spektrofotomeeter Töö põhimõte: Mõõta nii Mn standardlahuste (KMnO4) kui ka Cr standardlahuste (K2Cr2O7) neelduvused lainepikkustel =430 nm ja =550 nm. Seejärel mõõta uuritava lahuse neelduvus kahel lainepikkusel ja leida selles Mn ja Cr kontsentratsioonid. Kontsentratsioonid leitakse: C (Mn) = (A550 ((´550 / ´430) * A430)) / (550 * l) C (Cr) = (A430 ((430 / 550) * A550)) / (`430 * l) A430 ja A550 vastavad uuritava lahuse neelduvused
sagedustel kui rasketest aatomitest koosnev ja lõtvade sidemetega molekul. Vastavalt sellele neelavad nad kiirgust ka erinevatel sagedustel. Töötab põhimõtteliselt nagu UV-Vis spektroskoopia, kasutatakse orgaaniliste molekulide indetifitseerimiseks. Praktikas mõõdetakse molekuli võnkumise neeldumispektrit infrapunaspektroskoopia abil. IP spektromeetrid jagunevad järgmiselt: Dispersiivsed (monokromaatoriga) klassikaline, sama tüüpi ehitusega nagu UV-Vis spektrofotomeeter. Tänapäeval enam praktiliselt ei toodeta Fourier teisendusel (FT) põhinev tänapäeval täielikult domineeriv Mittedispersiivsed (ND) filtritel baseeruvad, enamasti gaasianalüsaatorid. Seletage Fourier´i teisendusega infrapunaspektroskoobi (FTIR) tööpõhimõtet FTIR (Fourier Transform Infra Red) spektromeetrias registreeritakse kiirguse võngete profiil (signaali intensiivsuse muutus ajas) ja saadakse interferogramm (aja teljel spekter). Interferogrammile rakendatakse
mg 0,08015 ∗50 ml Kriit 2: C mg = ml mg ( ) g 1g =4,0075 g Töövahendid: spaatel, uhmer koos uhmrinuiaga, klaaspulk, keeduklaas (100 mL), mõõtkolvid (50 mL), lehter , filterpaber, automaatpipetid (1 ja 5 mL), mõõtsilinder (25 mL), spektrofotomeeter UV-1280, PMMA küvetid 1cm. Kasutatud ained: kriit, raud (III) standardlahus 0,1 mg/mL (FeCl3.6H2O), sidrunhappe lahus 50%, sulfosalitsüülahppe lahus 10%, soolhape 2M, kontsentreeritud ammoniaakhüdraadi lahus, destilleeritud vesi. Kokkuvõte: töö käigus tuli valmistada erinevaid lahuseid ja mõõta nende neeldumispektrid spektrofotomeetriga. Absorbtsiooni põhjal tuli välja arvutada raua kontsentratsioonid lahuses
SPEKTROFOTOMEETRIA. Spektrofotomeetriat kasutatakse individuaalsete ainete ja segude kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks analüüsiks. Reeglina sobib puhaste ainete analüüsil. Teatud juhtudel võib analüüsida ka 2-st kuni 3-st komponendist koosnevat segu. Kvalitatiivne analüüs on raskendatud, kuid kvantitatiivset saab teostada. Vahendiks on spektrofotometer, mis võimaldab mõõta valguse neeldumise intensiivsust proovis. Kuna neeldumisintensiivsus sõltub valguse lainepikkusest, peab spektrofotomeeter võimaldama valida spektrista antud ühendi jaoks sobiva lainepikkuse. Nähtavale spektriosale vastavad lainepikkused 380-780 nm, saab mõõta vaid värviliste lahuste opt.tihedust. UV alas (185-380nm) neelavad valgust praktiliselt kõik orgaanilised ained. Spetsiifilisem on neeldumine 280-380 nm, seda laineala kasut aine identifitserimiseks neeldumismaksimume järgi. Spektrofotomeeter. Valgusallikas halogeenlamp või deuteeriumlamp. Monokromaator
sisaldavad proovi töötlemist, analüüsimist ja detekteerimist ja mille mõõtmed on paljukordselt vähendatud. Mikrosüsteemid võimaldavad automatiseerida ja oluliselt kiirendada analüüsi ning ei vaja spetsiaalseid laboritingimusi. LABORATOORNE TÖÖ (praktikum) Töö eesmärk. Töö eesmärgiks on määrata uuritava lahuse vismuti kontsentratsioon spektrofotomeetriliselt kasutades voogsisestusanalüüsi meetodit. Töövahendid. Aparatuur spektrofotomeeter, reaktor, peristaltiline pump, vismuti standardlahus 0,1 mg/ml, reagendi lahus kompleksoon III Na-EDTA 0,001 M, MilliQ vesi, mõõtpipetid, mõõtkolvid, 50 ml. Töö käik. Joonis. Töös kasutatavad standardlahused vajaliku vismuti kontsentratsiooniga valmistatakse 50 ml mõõtkolbidesse kontsentratsiooni vahemikus 0,01 mg/ml 0,1 mg/ml. Valmistatakse 4 lahust: 0,6 ug/ml, 1 ug/ml, 2 ug/ml, 3 ug/ml. Selleks arvutatakse pipeteerimiseks vajalikud kogused lähtuvalt
Kuupäev: 09.04.2018 Töö eesmärk: 1. Taimse materjali karotenoidide ja klorofülli neeldumisspektri määramine; 2. Uuritava proovi karotenoidse koostise iseloomustamine; 3. -karoteeni sisalduse määramine uuritavas proovis; 1. Klorofülli olemasolu kindlaksmääramine. Töövahendid: taimne materjal (porgand), liiv, veevaba Na2SO4, n-heksaan, nuga, riiv, uhmer, liiv, paberfilter (voltfilter), klaaslehter, 100ml kolb, mõõtesilinder, spaatel, kvartsküvett, pipett, spektrofotomeeter, elektrooniline kaal. 1. Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist Töö käik: kaalusime taimset materjali 1,99 g. Peenestasime riiviga progandi, asetasime porgandi uhmrisse koos pestud liivaga, mille asetasime sinna spaatli abil (umbes 1 spaatli otsa täis), uhmerdasime selle segu ühtlase massini. Lisasime proovile veel Na2SO4, et proovist siduda vett ning jätkasime hõõrumist seni kuni segu pudenes ilma kleepumata.
C0/Cmax, kus C0 on analüüdi kontsentratsioon dispergeerumata proovis ja Cmax on analüüdi piigi maksimumile detektoris vastav kontsentratsioon. Töö eesmärk. Töö eesmärgiks on määrata uuritava lahuse vismuti kontsentratsioon spektrofotomeetriliselt kasutades voogsisestusanalüüsi meetodit. Töövahendid. Vismuti standardlahus- 100 g/ml Reagendi lahus- kompleksoon III- EDTA 0.001 M MilliQvesi Mõõtpipetid Mõõtkolvid, 100 ml Aparatuur- spektrofotomeeter, reaktor, peristaltiline pump Töö käik. Valmistatakse 4 teatud kontsentratsiooniga vismuti lahust standardlahusest. Selleks arvutatakse vajalikud standardlahuse kogused, viiakse need mõõtkolbi ja pärast täidetakse seda priipsuni milliQveega. Kolvis olev lahus segatakse hoolikalt ja süstal täidetakse antud lahusega. Eelnevalt täidetakse kandelahusega (EDTA) kogu süsteem. Selleks viiakse reaktori lüliti
1x stock. 25 ml kohta lisa 100 µl 5M NaOH. Lahustina kasuta mQ vett. 5. Pipeteeri igasse eppendorfi 1,5 ml 1x Bradfordi reagenti ning lisa 50 µl BSA valgulahust erineva kontsentratsiooniga. Viimasesse eppendorfi pipeteeri samuti 1,5 ml 1x Bradfordi reagenti ning lisa 50 µl uuritava valgulahust tundmatu kontsentratsiooniga. Sega korralikult. Lase reaktsioonil toimida 10 minutit. Sellel ajal seadista spektrofotomeetrit. 6. Iga grupi peale on 1 spektrofotomeeter, milles on 578 nm või 546 nm filter. Kõigepealt lülita sisse seade (AusEin). Seejärel oota u. 10 minutit, et aparaat soojeneks. Siis pane paika nulli (nulleinstellung). Kui null on paigas, vajuta musta nuppu kaasa kõrval ning pane paika veelkord nulli (dunkeleinstellung). Viimane nupp suleb kiire ava ning siis on võimalik seadistada nulli, kui läbilaskvus T=0. Nüüd on aparaat valmis mõõtmiseks. 7. Pipeteeri puhta küvetti 1,5 ml 1x Bradfordi reagenti
1M HCl, 0.075M Na2CO3, dest. vesi, indikaatorid – ff ja mp. Valmistada järgnevad lahused ja mõõta jooksvalt nende neeldumisspektrid kasutades spektrofotomeetrit: 1. Na2CO3; 2. Na2CO3 + 1 tilk indikaatorit (ff); 3. Na2CO3 ja ff segu tiitrida üle HCl lahusega; 4. Samasse lahusesse lisada 2-3 tilka indikaatorit (mp); 5. Na2CO3 ja mp segu tiitrida üle HCl lahusega kuni virsiku värvini; 6. Na2CO3 ja mp segu tiitrida üle HCl lahusega. Spektrite mõõtmine: 1. Nullida spektrofotomeeter dest. veega (BASE CORRECTION). 2. Valida MODE MENU režiim „Spectrum“. 3. Valida lainepikkuste vahemik (280-700 nm) ja intensiivsus (0.00-1.00 A). 4. Täita küvett lahusega (1mL), panna see õigetpidi masinasse ning vajutada START. 2.2 Tulemused Lainepikkus, nm Absorbeeritav värvus Täiend- ehk vastasvärvus 390-420 Violetne Rohekaskollane 420-440 Violett-sinine Kollane
Aga teisalt, kuna looduslik kloor lahustub veed, langeb enamus vihmana alla enne kui jõuab osoonikihini. CFC ühendid aga ei lahustu vees ja jõuavad niimoodi stratosfääri, kuhu jäävad pidama aastakümneteks. Eestile lähimad osoonikihi vaatlusjaamad asuvad Riias ja Helsingis. Riias on juba üle 10 aasta tehtud mõõtmisi vana ja küllalt ebatäpse nõukogude päritolu spektrofotomeetriga. Helsingis töötab kaasaegne Breweri spektrofotomeeter. Eestis kontrollitakse ka freoonide hulka atmosfääris. Üks maailma kuuest freoonide monitooringu punktist avati 1987. Aastal Eestis Palmse lähedal Lahemaal. Seal mõõdetakse iga kahe tunni tagant freoonide sisaldust õhus. Andmed saadetakse USA-sse Oregonis asuvasse ülemaailmsesse keskusesse. Meil tehtud vaatlused peavad esindama kogu Põhja-Euroopat. Eesti kohal mõõdetud osoonikihi aastane varieerumine on jäänud üldiselt lubatud aastaaegade kõikumisest tingitud piiridesse,
Näiteks UV-Vis spektrid näitavad aromaatseid rühmasid ja konjugeeritud sidemeid ning infrapunaspektrid näitavad funktsionaalseid rühmi. UV-Vis spektroskoopia uurib neeldumisspektreid lähi-ultraviolettkiirguse ja nähtava valguse piirkonnas kolorimeetria võimaldab värviliste ühendite kontsentratsiooni määramist sõltuvalt nähtava valguse neeldumisest infrapunaspektroskoopia (IP või IR) uurib neeldumisspektreid lähi-infrapunases piirkonnas; Fourier' spektroskoopia (FTIR). Spektrofotomeeter on seade, mis on ettenähtud vajalikus spektri osas valguse neeldumise mõõtmiseks ainetest läbiminekul. Spektrofotomeetri põhiosadeks on valgusallikas, monokromaator, uurimis- ja võrdlusobjektide kamber või hoidja, valguse andur ja registreeriv seade. Sõltuvalt fotomeetri täiuslikkuse tasemest võib lisanduda veel rida plokke hõlbustamaks fotomeetriga töötamist ja mõõtmistulemuste registreerimist ning töötlemist, kuni arvutiga juhitavate täisautomaatsete kompleksideni välja
Näiteks UV-Vis spektrid näitavad aromaatseid rühmasid ja konjugeeritud sidemeid ning infrapunaspektrid näitavad funktsionaalseid rühmi. UV-Vis spektroskoopia uurib neeldumisspektreid lähi-ultraviolettkiirguse ja nähtava valguse piirkonnas kolorimeetria võimaldab värviliste ühendite kontsentratsiooni määramist sõltuvalt nähtava valguse neeldumisest infrapunaspektroskoopia (IP või IR) uurib neeldumisspektreid lähi-infrapunases piirkonnas; Fourier' spektroskoopia (FTIR). Spektrofotomeeter on seade, mis on ettenähtud vajalikus spektri osas valguse neeldumise mõõtmiseks ainetest läbiminekul. Spektrofotomeetri põhiosadeks on valgusallikas, monokromaator, uurimis- ja võrdlusobjektide kamber või hoidja, valguse andur ja registreeriv seade. Sõltuvalt fotomeetri täiuslikkuse tasemest võib lisanduda veel rida plokke hõlbustamaks fotomeetriga töötamist ja mõõtmistulemuste registreerimist ning töötlemist, kuni arvutiga juhitavate täisautomaatsete kompleksideni välja
mis on pidev lainepikkustel 1602000 nm. Detektoriks on tavaliselt fotoelektronkordisti, fotodiood või fotodioodide rivi. Fotodioode ja fotoelektronkordistit kasutatakse skanneeriva monokromaatoritega, mis filtreerivad valgust nii, et ainult kindla lainepikkusega valgus jõuab detektorisse samal ajal. Skanneeriv monokromaator liigutab difraktsioonivõret läbi kõikide lainepikkuste nii, et intensiivsust on võimalik mõõta lainepikkuse funktsioonina. Spektrofotomeeter võib olla kas ühe- või kahekiireline. Ühekiirelises instrumendis läbib prooviküvetti kogu pealelangev valgus. Io mõõdetakse proovi küvetikambrist eemaldades. UV/Vis spektroskoopias on proovideks enamasti vedelikud, kuigi on võimalik mõõta gaaside ja isegi tahkiste neelduvusi. Proov asetatakse tavaliselt läbipaistvasse rakku, mida kutsutakse küvetiks. Küvetid on enamasti ristkülikukujulised, sisemise küljepikkusega 1 cm (optiline teepikkus L)
kulukuse pärast kärpima. Eesti peaks praegu oma majandusliku olukorra tõttu tegema osoonikihi uurimisel rohkem koostööd lähemate osoonikihti jälgivate riikidega. Neilt saadav pikaajaline vaatlusmaterjal aitab hinnata osoonikihi olukorda Eesti kohal. Eestile lähimad vaatlusjaamad asuvad Riias ja Helsingis. Riias on juba üle 10 aasta tehtud mõõtmisi vana ja küllalt ebatäpse nõukogude päritolu spektrofotomeetriga. Helsingis töötab kaasaegne Breweri spektrofotomeeter. Eestis kontrollitakse ka freoonide hulka atmosfääris. Üks maailma kuuest freoonide monitooringu punktist avati 1987 aastal Eestis Palmse lähedal Lahemaal, kus mõõdetakse iga kahe tunni tagant freoonide sisaldust õhus. Andmed saadetakse USA-sse oregonis asuvasse ülemaailmsesse keskusesse. Meil tehtud vaatlused peavad esindama kogu Põhja- Euroopat. 6. Osoonikihi paksus Eesti kohal Kõige paksem on osoonikiht meie kohal talvel-varakevadel ja kõige õhem hilissügisel
tsüklid. Lahustuvad ainult apolaarsetes orgaanilistes solventides, võime neelata nähtavat valgust. 3. Millistes rakustruktuurides karotenoidid paiknevad ja milline on nende roll taimerakkudes? Paiknevad fototsünteesivates organellides nagu kloroplastid ja kromoplastid. Rollideks on valguse absorbeerimine ja klorofüllile edastamine, kaitsevad rakke fotokahjustute ja vabade hapnikuradikaalide eest. 4. Selgitage spektrofotorimeetri tööpõhimõtet. Spektrofotomeeter võrdleb uuritavat lahust puhta lahustiga, lastes sealt läbi valgust kindlas vahemikus (antud töös 350-650nm) ning registreeritakse erinevatel lainepikkuste uuritava lahuse optilised tihedused, millede graafilisest seosest lainepikkustega on võimalik määrata neeldumismaksimumid. 5. Millises lainepikkuste vahemikus paiknevad karotenoidide neeldumismaksimumid ja millest on see tingitud? Neeldumismaksimumid paiknevad nähtava valguse sinises ja rohelises piirkonnas, mis
3 5 6 13 - + 2 9 10 7 8 1 14 Joonis: 4 Aatomabsorptsioon- spektrofotomeeter 15 4.2 Leek- AAS Atomisaatorina toimiv leek saadakse gaaside segu põleva gaasi (kütuse), enamasti atsetüleen ja oksüdeerija (enamasti õhk) põlemisel. Proovi sisaldav lahus pihustatakse spetsiaalses pihustis peenikeseks uduks (in. k. nebulization), mis seguneb põleva gaasi ja oksüdeerija seguga ning kantakse koos selle seguga põleti leeki. Leegis kõrge temperatuuri toimel vesi aurustub, järelejäänud tahked ained sulavad,
Fotoelektronkordisti- PMT koosneb fototundlikkust katoodist, dünoodidest ja anoodist. Dünoodidele on rakendatud pinge, mis kiirendab elektrone ja iga elektron, põrkudes dünoodi pinnaga vabastab mitu elektroni. Vool kasvab laviinina. PMT on mõeldud nõrga kiirguse mõõtmiseks. On võimalik detekteerida üksikuid footoneid. PMT tundlikkusele paneb piiri haavelmüra ja pimevool. Spektrofotomeetri ja fotomeetri erinevus- Spektrofotomeeter: Fotomeeter: Skaala laiendamine- 1)tavalises absorptsioon-fotomeetrias: T=0%- kiir blokeeritud, T=100%- solvendi neeldumine 2)“kõrge absorptsioon“- T=0%- kiir blokeeritud, T=100% Cref lahus, Cref < Cproov. 3)“jälgede analüüs“: T=0%- Cref > Cproov, T=100%- solvent. 4)“maksimaalse täpsuse meetod“- T=0% C ref >Cproov, T=100% Cref < Cproov UV-vis spektroskoopia 22
Tekkinud viga pole tavaliselt suurem kui 1%. E.Kyrö(1993) väitel ei saada ühegi teise menetlusega nii täpseid tulemusi. Seetõttu on spektrofotomeetriast tulnud eriline standardmenetlus, mille järgi ka muu d taolised menetlused kalibreeritakse. Tegemist on nn Dobsoni meetodiga. Dobsoni meetodi aluseks on kiirguse mõõtmine kahel lainepikkusel-osooni tugeva neelamise ribas ja väljaspool seda. M.Chanini(1993) andmeil on väga tuntud nn mõõteseade Kanadas välja töötatud Breweri spektrofotomeeter. Selle abil saab automaatselt mõõta ultraviolettkiirgust peaaegu kogu aasta vältel. Lisaks m&oti lde;õdab ta osooni koguhulka ja SO2 kontsentratsiooni. E.Kyrö(1993) sõnul on masina ainuke puudus selles, et ta vajab päikese paiknemist horisondist kõrgemal. Selline puudus on enamikel mõõtvatel spektrofotomee tritel. Nõukogude päritoluga osonomeeter M-124 vajab päikese kõrgust horisondi kohal 20 kraadi või rohkem. Osonomeeter M-83, Breweri instrument,
a) CO kontsentratsiooni 2 korda, suureneb 4 korda b) O2 kontsentratsiooni 2 korda? suureneb 2 korda 2CO(g) + O2(g) ↔ 2CO2(g) Reaktsiooni järgud CO ja O2 suhtes võib lugeda võrdseks koefitsientidega reaktsioonivõrrandis. 14. Spektrofotomeetria 1. Sõnastada Lambert-Beeri seadus ja kirjutada valem. 2. Mida mõõdetakse spektrofotomeetriga? Eksperimentaalselt mõõdetakse lahuse optilist tihedust 3. Missugustest osadest koosneb spektrofotomeeter? Valgusallikaks on hõõglamp (volframlamp, nähtavas piirkonnas) või deuteeriumilamp (UVpiirkonnas). Valgus langeb prismale või difraktsioonivõrele, mille tulemusena valgus muudetakse monokromaatseks. Monokromaatne valgus langeb küvetile, milles on lahus, edasi mõõdetakse uuritava lahuse optiline tihedus (D) (absorptsioon (A)). Absorptsioon muudetakse fotoelemendi abil elektrivooluks, mis registreeritakse. 4. Mis on valguse läbilaskvus ja kuidas on see seotud optilise tihedusega?
9. Milleks oli antud töös vaja kaliibrimissirget ja kuidas toimisite, et kaliibrimissirget koostada? 10. Oletagem, et glükoosi kontsentratsioon 200 korda lahjendatud viinamarjamahlas on 0,5 mg/ml. Mitu massi% glükoosi sisaldub selles mahlas? Eeldagem, et mahla tihedus d =1,0 g/cm3? 92 LISA 1 Spektrofotomeetri UV-1601 kasutamise juhend UV/Vis spektrofotomeeter; kahe kiire seade Lülita seade vooluvõrku, kasutades vasakul küljel olevat ,,O / 1" klahvi. Ekraanil on näha kiri Initialize toimub seadme parameetrite kontroll. Umbes 5...7 minuti pärast, kui kõik ekraanil olevad positsioonid on aktiveerunud (OK), võib alustada tööd. Kui seadme ekraanile ilmub kiri Mode Menu ja mõõteviiside loetelu (8 erinevat), siis vali numbriklahvide abil vajalik mõõteviis. 1. Photometric mõõtmine toimub ühel lainepikkusel, vajuta numbriklahvi 1.
Kindla kontsentratsiooniga lahust nimetatakse standardlahuseks. Standardlahuse lahjendamisel saadakse rida teatud kontsentratsiooniga lahuseid. Selles töös mõõdetakse lahjendusterea lahuste ekstinktsioonid, konstrueeritakse standardgraafik ja selle abil leitakse valgu kontsentratsioon uuritavas lahuses. Töövahendid • Statiiv ja plastviaalid • klaasviaal reaktiiv C valmistamiseks • automaatpipetid • mikser • spektrofotomeeter Uuritav lahus: Tundmatu kontsentratsiooniga valgulahus Standardlahus ja kasutatavad reaktiivid 1. Valgu standardlahus: albumiinilahus, milles üldvalgu kontsentratsioon on 320 µg/ml (lahus on valmis). 2. Reaktiiv A: 2% Na2CO3 lahus 0,1 M NaOH-s (lahus on valmis). 3. Reaktiiv B: 0,5% CuSO4 . 5 H2O lahus 1% K-tsitraadis (lahus on valmis) 4. Folin-Ciocalteau reaktiiv Üliõpilasel valmistada 5. Reaktiiv C: Reaktiiv C on ebapüsiv, seetõttu tuleb ta valmistada ex tempore
Üheks miinuseks siiski on selle värvaine tundlikkus valgu aminohappelisele koostisele, kuna CBB seondub ennekõike aluseliste ja aromaatsete aminohapete jääkidele. Selle tulemusena ei pruugi kahe erineva valgu analüüsi tulemused olla omavahel täielikult võrreldavad. 128. Optiline tihedus Suurus, mis iseloomustab optilise kiirguse nõrgenemist neeldumisel ja hajumisel aines. Suhe keskkonnale langenud ja edasi kantud valguskiirte vahel. Spektrofotomeeter määrab lahuste neeldumise sõltuvust lainepikkusest. 129. Valgu kontsentratsiooni arvutamine optilise tiheduse kaudu Selleks, et arvutada valgu kontsentratsiooni optilise tiheduse kaudu on vaja teha standard lahused ning mõõta nende optilised tihedused. Leitud optilised tihedused kanda koos kontsentratsiooni väärtustega sõltuvalt kaliibergraafikusse ja leida lineaarne sõltuvus, mis väljendub valemina y=k*x. Y väljendab optilist tihedust ning x aga proovi kontsentratsiooni.
aine hulka. Maksimumi kuju järgi (põhimõtteliselt) identifitseerida. Tehniline teostus: Kiirgusallikad: Volfram-hõõglamp nähtav spektriala (320 2500 nm); Deuteeriumlamp UV ala (160 375 nm); Ksenoon kaarlahenduslamp (190 1000 nm). Lainepikkuse selektorid: Vastavalt lainepikkuse selektorile jagatakse instrumendid: Fotokolorimeeter (Valgusfilter) (Kiirguse vahemik paarkümmend nm; Valmistatakse nt värvilisest klaasist; Ei võimalda registreerida aine spektrit!); Spektrofotomeeter (Monokromaator) (Kitsa lainepikkuse vahemiku selekteerimine; Enamasti difraktsioonvõre baasil; Võimaldab lainepikkust sujuvalt muuta st registreerida spektreid). Mõõtmised viiakse läbi küvettides. I don't want to know the answers, I don't need to understand Küveti materjal: Kvarts (sobib alates 190 nm); Klaas (sobib alates ca 300 nm); Plastik (nähtavas alas). Küveti optilised tahud peavad olema puhtad (ei tohi olla purusid, tilku, ...).
annaabi.ee 
