saanud populaarseks modernsete kultuuride uurimine. Teine võimalik eristus: Antropoloogid püüavad anda uuritavate inimeste kommete ja käitumise täpset kirjeldust. Sotsioloogid on rohkem huvitatud nende põhjuste väljaselgitamisest. Mõned autorid on jõudnud järeldusele, et sotsioloogiat ei saa teistest sotsiaalteadustest eristada uurimisobjekti järgi; seetõttu tuleb seda teha uurimismeetodi või teoreetilise lähenemisviisi järgi. Wilhelm Wundt (1832 1920): sotsioloogial pole eraldi uurimisvaldkonda, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks; seepärast peab sotsioloogia tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Georg Simmel (1858 1918): sotsioloogial pole uurimisvaldkonda, mis sisuliselt erineks teiste sotsiaalteaduste omadest; seepärast peab sotsioloogia uurima sotsiaalsete nähtuste vormilist külge, näiteks sotsiaalsete suhete üldisi vorme. Sotsioloogiline kujutlusvõime
"seestpoolt"? Osalusvaatlus · mida saab kasutada teadusliku uuringut tehes? · mida näitab reliaablus? Usaldatavus, püsivus · millised on teaduse kaks jalga? Kuidas asjad on ja kuidas asjad peaksid olema? · Esinduskogude suuruse kuupjuure seadust küsiti. Seal oli antud valem ja küsitud, mida see iseloomustab? Esinduskogude kuupjuure seadus: Kohtade arv=rahvaarvu kuupjuur S= · milline oleks sobiv mandaatide arv ringkonnas? 10 · mis osa on sotsioloogial sotsiaalpoliitikas · sotsteaduste ajaloo lisalugemisest tuli küsimus ja vist sealt mudelite lisalugemisest oli kaks küsimust isegi · EL-ist oli ka küsimusi.. · EL-i haridussüsteemi kohta Nizza leping EL laienemine ja häältesüsteem Terase ja söeühenduse asutajaliikmed Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luksemburg Suurim võlg Portugal, Itaalia, Kreeka, Hispaania ühiskonnaklasside olemasolu kohta (vastus vist, et neid ei olegi)
Mis on sotsioloogia? Sotsioloogia tuleneb ladina keelsest sõnast societas, mis tähendab ,,ühiskonda" ja kreekakeelsest sõnast logos, mis tähendab ,,mõistet, õpetust". Sotsioloogial on palju erinevaid definitsioone: · Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast (seltsilist), kui teatud koosluse (grupi, kogukonna) ja ka ühiskonna liiget. · Sotsioloogia on inimeste sotsiaalsete suhete mudelite ja protsesside teaduslik uurimine (R. Stark). · Sotsioloogia on sotsiaalteadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. · Neil J
Juhendaja: Saku 2013 Sisukord SISSEJUHATUS Autor on valinud töö teemaks muusikateraapia koolistressi leevendajana. Teema valik põhineb autori tihedast seosest muusikaga ning sellest, et tänapäeva paljude inimeste igapäevase elu osaks on liigne stress. Muusikateraapia kujutab endast teraapiat, kus muusikat kasutatakse inimese hingelise ja kehalise seisundi mõjutamiseks. See põhineb arstiteadusel, sotsioloogial, sotsiaal- ja isiksusepsühholoogial, musikoloogial ja muusikapedagoogikal. Muusikateraapia pakub stressis inimesele võimalust õppida sellega toime tulema, seda kontrollima, muuhulgas ka muutma vaatenurki stressile, vabastama negatiivset stressi läbi muusikaliste tegevuste, et seda energiat taaskasutada konstruktiivsetes tegevustes. Kahjuks on stressil juba oluline osa ka noorte inimeste elus. Autor uurib oma töös seda, kuidas Saku Gümnaasiumi 8.-9
idee. Eduka õppetegevuse eeldus on õpetaja ja õpilase vastastikune mõju ja vastastikune rikastamine. Kasvatus on kasvandiku ja kasvataja vaheline vastastikune toime, mis loob soodsad tingimused õpilase isiksuse juhtimiseks. 2 Kogu elutegevust tuleb uurida inimese arengu kontekstis. Pedagoogika on integratiivne teadus, mis põhineb psühholoogial, sotsioloogial, füsioloogial ja teistel teadmisvaldkondadel. Rühmatöö kontseptsiooni välja töötamine, mis on suunatud iga õpilase isiksuse arengule. Ta püüdis orienteerida õpetajat isiksuslikule lähenemisele. Töötas välja integraalse didaktika kontseptsiooni. Ainult intellektuaalsele arengule orienteeritud didaktikateooria ei peegelda tervikliku isiksuse kujunemise protsessi täielikult
Antropoloog uurib "võõraid" mitte-lääne traditsionaalseid kultuure. (Viimasel ajal on kultuuriantropoloogid hakanud huvituma ka modernsetest kultuuridest). Proovivad anda inimeste kommete ja käitumise täpset kirjeldust. Sotsioloog uurib modernseid kultuure. Sotsioloogid on huvitatud põhjustest, mis paneb inimesed käituma nii, nagu nad käituvad. KOOLIASJAD onenote Page 1 Erinevaid arvamusi sotsioloogiast kui teadusest: Wilhelm Wundt (1832 - 1920) - Sotsioloogial puudub eraldi uurimisvaldkond, mis erineks muu sotsiaalteaduse uurimisobjektist. Seega peab sotsioloogia tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Georg Simmel (1858 - 1918) - Sotsioloogial puudub eraldi uurimisvaldkond, mis erineks muu sotsiaalteaduse uurimisobjektist. Seega peab sotsioloogia uurima sotsiaalsete nähtuste vormilist külge, näiteks sotsiaalsete suhete üldiseid vorme. Sotsioloogiline kujutlusvõime (Charles Wright Mills [1959]) - sociological
selle suhet maailmaga, s.o looduse ja ühiskonnaga, ning tähtsust ühiskonna poolt vaadatuna. Teadusel on kolm üldfunktsiooni: kirjeldamine, seletamine ja ennustamine, Sotsiaalteaduste funktsioonis fikseeritakse konkreetse tunnetustegevue ühiskondlik vvajalikkus või teaduse ümberkujundab roll, osavõtt ühiskonna taastootmisest jne. Sotsioloogia tähendus tuleneb ühiskonna sotsiaalse sfääri ja inimese funktsioneerimisest ning arengu analüüsi vajadusest. Sotsioloogial on: Kirjeldav funktsioon Teoreetiline, s.t seletav bõi tunnetuslik funktsioon Praktiline funktsioon Prognoosimine e.ennustamine Kriitiline funktsioon Mida tähendab sotsiaalne käitumine? Sotsiaalne käitumine on tegevuse väline, nähtav akt, milles väljendub inimese positsioon, tema hoiak ja reaktsioon ümbritsevale olukorrale. Käitumine on inimorganismi reaktsioon sise- või välisärritajatele. Käitumine võib olla
Sotsioloog- peab tundma matemaatikast filosoofiani. Sõna on pärit ,,socio" e ühendama, liitma ,,socius" e kaaslane ühiskonnas ,,societas" ehk ühiskond ,,logos" ehk teadus, õpetus Sotsioloogia- e õpetus /teadus ühiskonnast Teadus, mis uurib ühiskonda, sellle allsüsteeme ja ühiskonnaliikmete sotsiaalset käitumist. Sotsioloogia on jõudnud 6 teaduse hulka, mis on jõudnud positiivsele tasemel. Interaktsioon-e vastastikune mõjutamine. Sotsioloogial on interaktiivne iseloom Sotsioloogia kui teadus: 1) Uurib ühiskonnas toimuvaid protsesse ühiskonnaelu erinevate valdkondade seoste kaudu. 2) Väljendub selles, et ühiskonnas toimuvaid protsesse uuritakse ühiskonna erinevatel tasanditel. Indiviid, sotsiaalne grupp, ühiskond TEADUSED Seotud teadused: 1) Geograafia sotsiograafia tegeleb nii ühiskonda kui sots, gruppide ruumilise paigutamisega. Rajaja R
Sotsioloog- peab tundma matemaatikast filosoofiani. Sõna on pärit „socio“ e ühendama, liitma „socius“ e kaaslane ühiskonnas „societas“ ehk ühiskond „logos“ ehk teadus, õpetus Sotsioloogia- e õpetus /teadus ühiskonnast Teadus, mis uurib ühiskonda, sellle allsüsteeme ja ühiskonnaliikmete sotsiaalset käitumist. Sotsioloogia on jõudnud 6 teaduse hulka, mis on jõudnud positiivsele tasemel. Interaktsioon-e vastastikune mõjutamine. Sotsioloogial on interaktiivne iseloom Sotsioloogia kui teadus: 1) Uurib ühiskonnas toimuvaid protsesse ühiskonnaelu erinevate valdkondade seoste kaudu. 2) Väljendub selles, et ühiskonnas toimuvaid protsesse uuritakse ühiskonna erinevatel tasanditel. Indiviid, sotsiaalne grupp, ühiskond TEADUSED Seotud teadused: 1) Geograafia sotsiograafia tegeleb nii ühiskonda kui sots, gruppide ruumilise paigutamisega. Rajaja R.Steinmets (1862-1940) 2) Kasvatusteadus ehk Pedagoogika. Sotsiaalpedagoogika rajaja on
Sotsioloog uurib modernseid kultuure. Sotsioloogid on huvitatud põhjustest, mis paneb inimesed käituma nii, nagu nad käituvad. Erinevaid arvamusi sotsioloogiast kui teadusest: Wilhelm Wundt(1832 -1920) -Sotsioloogial puudub eraldi uurimisvaldkond, mis erineks muu sotsiaalteaduse uurimisobjektist. Seega peab sotsioloogia tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste Sotsioloogia kui teadus alustega. Sotsioloogia -lihtsalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste
09th of May 23:59 matis Kahtluse all pidas Peirce silmas >>a. kasvõi hetkelist kahevahelolekut (mingi teguviisi või seisukoha valimisel). b. otsustusest hoidumist, millega kaasneb hingerahu. c. mingi seisukoha ekslikuks või käitumisviisi ebaõigeks pidamist 10th of May 0:01 matis Siin on link millega saab töö ilam õpetaja abta ära hinnata http://webct.e- uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1046065279+1+ VIEWALL 10th of May 1:47 Andres a. sotsioloogial ei ole mingit seost matemaatikaga. >>b. kõige vanem teadus on matemaatika ning kõige noorem sotsioloogia. c. kõige konkreetsem teadus on matemaatika ning kõige abstraktsem sotsioloogia. 10th of May 1:48 Andres James'i arvates on indeterminismi alust pooldada vaid eeldades, et tegelik maailm a. on täiuslik. >>>b. ei ole veel täiuslik. c. on ja jääb halvimaks võimalikest. 10th of May 10:15 ksenia Oletame, et väide Maailm koosneb (teatud omadustega) aatomitest on tõene. Pragmatismi
inimese sotsiaalse tegevuse mõistev tõlgendamine. 3. Sotsioloogiliste uuringute lSbiviimine. Suur osa sotsioloogiast tegeleb igapäevaeluga, üsna tavaliste asjadega. Kuna me puutume igapäevaselt nende teemadega kokku, võib näida, et meie kogemused vastavad reaalsusele, et me teame juba niigi kõike. Paljud enesestmõistetavused osutuvad aga sageli lihtsalt eelarvamusteks, millel pole objektiivse tõega midagi pistmist. Eelarvamuste jõudu ei maksa alahinnata. Sotsioloogial on ka eelarvamuste kummutajana suur roll. Sotsioloogilised uurimused püüavad üldjuhul otsida teatavaid seosed mingite näitajate vahel ning püüavad neid seoseid seletada. Nagu juba öeldud, soovitakse ühiskonda mõista. Üldjuhul ei tehta siiski uuringuid oma lõbuks, vaid selleks, et protsesse reaalselt mõjutada. Väga oluline roll poliitikakujundamisel et lähtutaks õigetest andmetest. Näiteks selleks, et kujundada perepoliitikat ja soodustada sündimuse tõusu, on vaja
4. Sotsiaalsete suhete tegelikule olemusele osutamine on sotsioloogia ülesanne. See on sotsioloogiline interventsioon ühiskonnaellu. 5. Sotsioloogia ülesanne on argimõtlemise kriitika ja osutamine sotsiaalsetele suhetele. 6. Sotsioloogia kui teaduse sekkumine ühiskonnaellu põhineb 3 kriteeriumil: a) väljakujunenud oma andmekogumise ja andmeanalüüsi meetodid. Võimaldab sotsiaalseid suhteid ja nende väljendumist sotsiaalses tegevuses süsteemselt tunnetada. b) Sotsioloogial on oma mõistete süsteem, mis struktureerib reaalsust c) Kõige tähtsam sotsioloogiline eeldus põhineb sotsioloogia ja ühiskonna vahel valitseval sotsiaalsel suhtel. Sotsioloogia peab olema suhteliselt iseseisev ja sõltumatu oma uurimisobjektist e. ühiskonnast. 7. Sotsioloogia on ennast uuriv teadus ja diskussioon ühiskonnaga. Zygmunt Bauman Sotsioloogilisest mõtteviisist 1. Sotsioloogia on mõtteviis kuidas me mõtestame sotsiaalset maailma
09th of May 23:59 matis Kahtluse all pidas Peirce silmas >>a. kasvõi hetkelist kahevahelolekut (mingi teguviisi või seisukoha >>valimisel). b. otsustusest hoidumist, millega kaasneb hingerahu. c. mingi seisukoha ekslikuks või käitumisviisi ebaõigeks pidamist 10th of May 0:01 matis Siin on link millega saab töö ilam õpetaja abta ära hinnata http://webct.e-uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1046065279+1+VIEWALL 10th of May 1:47 Andres a. sotsioloogial ei ole mingit seost matemaatikaga. >>b. kõige vanem teadus on matemaatika ning kõige noorem sotsioloogia. c. kõige konkreetsem teadus on matemaatika ning kõige abstraktsem sotsioloogia. 10th of May 1:48 Andres James'i arvates on indeterminismi alust pooldada vaid eeldades, et tegelik maailm a. on täiuslik. >>>b. ei ole veel täiuslik. c. on ja jääb halvimaks võimalikest. 10th of May 10:15 ksenia Oletame, et väide Maailm koosneb (teatud omadustega) aatomitest on tõene.
09th of May 23:59 matis Kahtluse all pidas Peirce silmas >>a. kasvõi hetkelist kahevahelolekut (mingi teguviisi või seisukoha >>valimisel). b. otsustusest hoidumist, millega kaasneb hingerahu. c. mingi seisukoha ekslikuks või käitumisviisi ebaõigeks pidamist 10th of May 0:01 matis Siin on link millega saab töö ilam õpetaja abta ära hinnata http://webct.e-uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1046065279+1+VIEWALL 10th of May 1:47 Andres a. sotsioloogial ei ole mingit seost matemaatikaga. >>b. kõige vanem teadus on matemaatika ning kõige noorem sotsioloogia. c. kõige konkreetsem teadus on matemaatika ning kõige abstraktsem sotsioloogia. 10th of May 1:48 Andres James'i arvates on indeterminismi alust pooldada vaid eeldades, et tegelik maailm a. on täiuslik. >>>b. ei ole veel täiuslik. c. on ja jääb halvimaks võimalikest. 10th of May 10:15 ksenia Oletame, et väide Maailm koosneb (teatud omadustega) aatomitest on tõene.
1 Sissejuhatus sotsioloogiasse Mõned autorid on jõudnud järeldusele, et sotsioloogiat ei saa teistest sotsiaalteadustest eristada uurimisobjekti järgi; seetõttu tuleb seda teha uurimismeetodi või teoreetilise lähenemisviisi järgi. Wilhelm Wundt (1832 – 1920): sotsioloogial pole eraldi uurimisvaldkonda, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks; seepärast peab sotsioloogia tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Georg Simmel (1858 – 1918): sotsioloogial pole uurimisvaldkonda, mis sisuliselt erineks teiste sotsiaalteaduste omadest; seepärast peab sotsioloogia uurima sotsiaalsete nähtuste vormilist külge, näiteks sotsiaalsete suhete üldisi vorme. Sotsioloogiline kujutlusvõime
kuidas peab olema. Esimene on ettekirjutav ja tehniline, teine on seletav ja kirjeldav. Just mainitud erinevus on ka põhjuseks, miks paljude õigussotsioloogide arvates sotsioloogia ja teiste sotsiaalteaduste uurimistulemusi ei saa õigusteadus kui normatiivne teadus võtta normatiivsena. Asjade faktiline seis ei pea tähendama asjade nõutavat seisu. Samas on õigesti osutatud sellele, et mainitud meetodite ja eesmärkide erinevuse kõrval on sotsioloogial ja õigusteadusel ka äärmiselt olulisi sarnaseid jooni, eelkõige uurimisobjekt. Nii õigus kui sotsioloogia tegelevad sotsiaalsete suhete kõikide oluliste vormidega. Seejuures on kriteeriumid oluliste suhete eristamisel kahel teadusel üsna sarnased. Edasi, mõlemad teadused püüavad uuritavaid fenomene vaadelda integreeritud sotsiaalse terviku osadena või potentsiaalsete osadena. Seetõttu on kõigiti ootuspärane
korral võib kaduda ka vastuolu. · vajalik, sest nii osatakse neid hüpoteese paremini kritiseerida. Feyerabendi arvates oli Koperniku heliotsentriline teooria enne Galilei'd vastuolus faktidega Feyerabendi arvates peaks arenenud inimene rikastama oma mõtlemist erinevate mõtlemistraditsioonide (ka näiteks müstika ja maagia) tundmaõppimisega. Comte klassifitseeris tollased teadused ning leidis, et · sotsioloogial ei ole mingit seost matemaatikaga. Ei, Comte arvas, et matemaatika moodustab aluse kõigile teistele teadustele. · kõige vanem teadus on matemaatika ning kõige noorem sotsioloogia. · kõige konkreetsem teadus on matemaatika ning kõige abstraktsem sotsioloogia. Comte eristas mõtlemise kolme staadiumi. Millisesse staadiumisse kuulub selline seletus: "Maailmas on palju kurjust seetõttu, et inimene on loomult kuri." · See on metafüüsiline mõtteviis.
seaduspärasusi (miks midagi toimus), mitte konkreetseid sündmusi. Kultuuriantropoloogia (etnoloogia) vs sotsioloogia Kultuuriantropoloogia uurib ,,võõraid" kultuure meie seisukohalt. Antropoloogi eesmärgiks on kommete ja käitumisviiside täpne kirjeldamine. Sotsioloogia uurib ,,meie" (st . lääne) kultuure. Sotsioloogi eesmärgiks on pigem käitumise põhjuste väljaselgitamine, kui käitumise kirjeldamine. Wilhelm Wundt (1832-1920) mõtiskles, millega sotsioloogia tegeleb. Ta leiab, et sotsioloogial pole eraldi uurimisobjekti, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks. Ehk sotsioloogia tegeleb üldisemate asjadega. Sotsioloogia peab tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Sotsioloogia on kõige üldisem sotsiaalteadus. Mis teadus üldse on? Teaduse ,,ametlik" definitsoon: teadus on realsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline vorm. Teadus on üks viis, kuidas inimesed saavad enda jaoks maailma lahti mõtestada
Otsides õigusteaduse uurimiseset, leiame keeruka normikompleksi. Muuhulgas eristuvad siin ka õigusnormid. Kontinentaal-Euroopas võime viimased omakorda jagada tinglikult kaheks: era- ja avaliku (sh suhteliselt iseseisvama alaliigina kriminaalõigus) õiguse normideks. Neid norme võib uurida aga erinevaid võtteid kasutades ning erinevatest vaatepunktidest. Oma spetsiifiline tunnetus-huvi on õiguse dogmaatikal, õiguse ajalool, õiguse sotsioloogial, võrdleval õigusteadusel, õiguse filosoofial. Kõik see kokku moodustab õigusteaduse tervikuna. Õigusteaduse ülesanne on õiguse kui reaalselt eksisteeriva sotsiaalne fenomeni igakülgne ja süsteemne tundmaõppimine selle kriitilise interpretatsiooni ja esitatud seisukohtade argumenteerimise abil. Õigusteaduse õppimisel võib eristada: 1. kindlale õiguse valdkonnale vastavad ja positiivõiguslikud (dogmaatilised) distsipliinid, näiteks lepinguõigus, kriminaalõigus jne
Julmalt kõik probleemid, vajakajäämised ning möödalasud kätte näidata ning pakkuda teid nende lahendamiseks ning see valdkond on ja jääb õigussotsioloogia valdkonda. Kuigi sotsioloogiat ja dogmaatikat õpetatakse ühes õppetoolis vaatlevad nad õigusele väga erinevast vaatevinklist. Et pole olemas lõplikke teadusi siis ei ole ei üks ega teine prevaleeriv. Probleem on olnud üsnagi terav, sest kuni 20. saj. Keskpaigani ei suudetud dogmaatikal ja sotsioloogial vahet teha, sest nende uurimisobjekt on sama: õigus, õigusnormide kuju, õigusnormide struktuur, vastuvõtmine, kehtimine etc. Alles 1950. a-del leiti, et õigusesotsioloogia on enam empiiriline teadus ja leiti et lõpuks oleks mõttekas välja tuua õigusesotsioloogia aine ja konkreetsed ülesanded. Milleks on: · Uurida õiguse teket ühiskondlikus elus. · Õiguse muutumise sotsiaalseid tegureid. · Miks üks või teine õigusnorm vastu võetakse.
eesmärgiks uurida üldiseid seaduspärasusi, mitte konkreetseid sündmusi. Kultuuriantropoloogia vs sotsioloogia. Antropoloogid uurivad ,,võõraid" kultuure enamasti, uurib ,,meie" (st.) lääne kultuure. Antropoloogi eesmärgiks on kommete ja käitumisviiside täpne kirjeldamine, sotsioloogi eesmärgiks on pigem käitumise põhjuste väljaselgitamine, kui käitumise kirjeldamine. Wilhelm Wundt (1832-1920) sotsioloogial pole eraldi uurimisobjekti, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks. Seepärast peab sotsioloogia tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Uurib kogu ühiskonda, kõiki valdkondi kokku. Mis on teadus? Teaduse ,,ametlik" definitsioon teadus on reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline vorm.. Ka tavamõtlemine, religioon, kunst on reaalsuse tunnetamise vorm.
institutsioonid seadused, normid, pere, rahandus 3-5 kuuluvad sotsiaalsetesse struktuuridesse. Struere (lad.k.) = ehitada, kokku seada Mikrostruktuur ja makrostruktuur: poliitiline partei ja poliitiline süsteem; jaemüük ja majandusüsteem => Sotsiaalne süsteem hõlmab endas kõiki sotsiaalseid struktuure. * Tihti teeme ise struktuurseid üldistusi: halb müüa või boss: palju tööd -> pigem ressursid Inimene või struktuur: erinevatel aegadel erinev rõhk. Peamine on siiski sotsioloogial olnud nende vahekorra nähtavaks tegemine. Struktuuride avastamine 3-st huvist lähtuvalt. · Weber - raudpuur; Marx - väärteadvus; Simmel - linn · Postmodernism - struktuuri ei ole (aga ilmselt ikka on...) Organismianaloogia 19. sajandi bioloogia moes. Organismianaloogia tervikut saab alati võrrelda organismiga. -Funktsioon (fungio lad.k. sooritama): nähtusel on ülesanne suurema terviku osana.
Kõik seiskohad on omavahel seotud ja kõik on täiesti aktsepteeritavad. Ühiskonna mõõdetavus: Kas ühiskonda saab üldse mõõta nagu täppisteadusi? Siinkohal on kaks peamist seisukohta: - ühiskond on mõõdetav nagu looduski - ühiskond ei ole sama reaalsus kui loodus, ta on olemuslikult erinev, mistõttu ei ole ta ka tunnetatav nagu loodus. Enam on levinud esimene seisukoht, et ühiskonda on siiski võimalik mõõta, ühiskonnast midagi teada saada. Vaatamata sellele, et sotsioloogial ja loodusteadustel on sarnaseid külgi, on sotsioloogial siiski erisusi, mis eraldavad ta täppis- ja loodusteadustest: - kriitilisus - mõõdetakse üksikisikut, püütakse üksikus näha üldist - inimese käitumisaktides püütakse leida ühiskonna mõjureid, kas neid on ja millised nad on - uurija ja uuritava vastastikune mõju (toime). Toimubki uurijate ja uuritavate omavaheline suhtlemine, kus mõlemad pooled mõjutavad üksteist.
Muuhulgas eristuvad siin ka õigusnormid. Kontinentaal-Euroopas võime viimased omakorda jagada tinglikult kaheks: era- ja avaliku (sh suhteliselt iseseisvama alaliigina kriminaalõigus) õiguse normideks. Ligemal uurimisel võib nende valdkondade raames omakorda eristada kitsamaid alajaotusi. Neid norme võib uurida aga erinevaid võtteid kasutades ning erinevatest vaatepunktidest. Oma spetsiifiline tunnetus-huvi on õiguse dogmaatikal, õiguse ajalool, õiguse sotsioloogial, võrdleval õigusteadusel, õiguse filosoofial. Kõik see kokku moodustab õigusteaduse tervikuna. Olulised märksõna veel õiguseprintsiibid, uurimisese. Erinevad ained ehk distsipliinid, mis tegelevad objektiivse õigse vahetu tundmaõppimise (dogmaatika). nende kõrval eksisteerivad alusained, mille hulka kuuluvad õiguse ajalugu, õiguse filosoofia, õiguse teooria, õiguse sotsioloogia jne. Õigust tuleb tundma õppida erinevatel tasemetel (rahvuslik õiguskord või EU õigus).
annaabi.ee 
