| 7. Passiivne ja aktiivne tööhõivepoliitika. Tooge näiteid. | 8. Milliseid võimalusi pakub Töötukassa? | 9. Mida tähendab struktuurne tööpuudus? | 10. Mida mõõdetakse inimarengu indeksiga? millised on selle näitajad? | 11. Kas Eesti on heaoluühiskond? Põhjendage oma arvamust. | 12. Võrrelge nö. paksu ja õhukest riiki. Kummas riigis meeldib teile rohkem elada? | 13. Kas riik peaks sotsiaalkaitses eelistama sotsiaalkindlustust või sotsiaalabi? | 14. Kuivõrd edukas on Eesti sotsiaal- ja tervishoiupoliitika? | 15. Mille poolest erineb sostiaalteenus sotsiaaltoetustest? Tooge näiteid. | 16. Millised on Eestis kehtivad sotsiaaltoetused? | 17. Sotsiaalne kaasatus ja sotsiaalne tõrjutus: selle näitajad ja põhjused. | 18. Absoluutne ja suhteline vaesus. Mõistete selgitus, statistika analüüs. | 19. Mida tähendab sotsiaalne sidusus? | 20. Kas vaesus on Eestis tõsine probleem? Põhjendage oma arvamust. 1
meetmetega. Demograafiline jätkusuutlikus- Seisneb rahvastiku püsimises või suurendamises. Inimesed on riigile väga olulised. Tuleb suurendada ja soosida sündimust. Samas ka soosida sisserännet. Seisneb ka hariduses, inimeste ühiskonda kaasatuses. Sotsiaalne jätkusuutlikus- Eesmärgiks ühiskonna sidusus, kulutused sotsiaalpoliitikale(pole mitte koorem vaid investeering) Hõlmab tööhõive abil vaesuse vastu võitlemist, piisavaid toimetulekutoetusi, mitte-diskrimineerivat tööd ja sotsiaalkindlustust kõigile. Eesti- Ei saa öelda, et heaolukasv ja ühiskonna sidusus on 100 %-liselt tagatud, aga positiivne areng toimub kindlasti. Vaeste inimeste osakaal on vähenemas. Kaasatakse erasektorit ühiskonnale vajalikesse toimingutesse. Näiteks riik toetab mobiilsidevõrgu firmasid, tagamaks üle terve riigilise interneti kättesaadavuse kõigile. See aga on oluline ühiskonna sidususe koha pealt.
argumentide kasutamise, mis muutiski selle enamiku inimeste jaoks nii vastuvõetamatuks liig jäme toon ja hiljaksjäänud kuulutused. Eesti inimese suhtumine usku oli juba ükskõikne, mis aga muutis nõukogude võimu murelikuks: tarvis oli juurutada hoopis vaenulikkus. Kokkuvõttes kandis antud propaganda muidugi vilja, kuna sinna lisandus veel muu: kirikuga seotud inimestelt korjati kõrgemaid makse, neil polnud sotsiaalkindlustust ning nad võisid ilma põhjuseta kaotada oma töökoha või ühiskondliku positsiooni või elukoha vms. Tark inimene sellega ei riskinud, vaid hoidis ka oma lapsed kirikutest eemal eesmärgiga kindlustada neile tulevik. Pikemas perspektiivis oli tulemuseks see, et pärast Eesti iseseisvumist hoiti ikkagi kirikutest eemale tänu juba tekkida jõudnud ohtraile eelarvamustele. Uue ehk punausu juurutamine. NLKP ei olnud Lääne mõttes partei, vaid pigem riigikiriku
Hüvitisõiguse eesmärgist lähtuv meetod – ühe või teise hüvitise eesmärgid sõnastatakse siseriiklikult esmajoones sotsiaalpoliitiliset valikute tulemusena. Eesti sotsiaalõiguses jaotatakse sotsiaalne kaitse sotsiaalkindlustuseks ja sotsiaalhoolekandeks, mis erinevad nii meetmete, põhimõtete kui eesmärkide poolest. Sotsiaalkindlustus asendab nende sotsiaalsete riskide puhul, millega eeldatavasti kaasneb sissetulekute vähenemimne või katkemine, saamata jäänud tulu. Sotsiaalkindlustust iseloomustab sotsiaalse kindlustatuse eesmärk ettenähtavate riskide plaanitud kindlustuskaitsele allutamise kaudu. Tegu on seega tüpiseeriva ja abstraktse sotsiaalse hüvitiste süsteemiga. Sotsiaalhoolekande meetmed täidavad erinevaid eesmärke. Hüvitised võivad täita sotsiaalsetest erivajadustest tingitud abi osutamise või vaesuse ja tõrjutuse ennetamise ja leevendamise eesmärki, samuti isiku või perekonna toimetuleku toetamise eesmärki. Sotsiaalse
Praegu on selged põhjused, miks inimesed nii visalt end vabatahtlikult kindlustavad liiga väike sissetulek; keeruline pensionisüsteem; umbusk pensionifondide suhtes (mitte asjata). Neile tulekski lahendus leida vähendada tulumaksumäära, loobuda sundkogumiskindlustusest muretu vanaduspõlve tagamiseks on tänapäeval veel muid võimalusi. Ning teha üheselt selgeks hea pensioni teeb inimene endale ise. 5. KOKKUVÕTE Eestil ei ole vaja luua sotsiaalkindlustust Euroopale. Euroopas on see juba olemas. Sotsiaalkindlustust on vaja meie oma inimestele. Kõik me saame paraku kord nii vanaks et enam tööl ei käi, kes jäävad haigeks ning vajavad arstiabi, kes võivad jääda töötuks või sattuda tööõnnetusse ning vajada töövõime taastamiseks toetust. See on sotsiaalkindlustuse tegelik sisu ja tähendus iga inimese jaoks. Kui sageli kuuleb mõtteavaldusi, et saagem enne rikkaks, oodakem ära
siin üles nö arhetüüpseimad. Need rollid ei ole ei formaalselt määratavad ega ka ainult sünniõigusega antud, seega võivad neid täita arengu seisukohast sellel hetkel sobivaimad isiksused - nii ühiskonnas tervikuna kui ka iga konkreetse inimese elutee mõjustajatena. Ühiskonnas valitsevat väärtussüsteemi väljendab ilmekalt tema seadusandlus. Arutledes prostitutsiooni, alkoholitarbimist, narkomaaniat, sotsiaalkindlustust või ükskõik millist muud valdkonda reguleeriva seadustiku üle unustame me, et oma seadustega annab ühiskond tervikuna eelkõige oma suhtumisi väljendava kasvatusliku sõnumi ka oma kujunevale noorsoole. KOKKUVÕTE Postmodernismi ajastul on kultuurid ja inimeste maitsed niivõrd erinevad, et üldkehtivaid väärtused löövad kõikuma. Nüüd pole enam üldisi käitumisnorme, ainutõdesid, kollektiivseid identiteete, kõik muutub individualistlikuks, pihustub osakesteks
Komisjoni ametnikud: Aivar Engel Helena Koff Irene Talu 10 - Sotsiaalkomisjon Sotsiaalkomisjon on üks Riigikogu alatistest komisjonidest, mis moodustati 1992. Aastal. Alguses oli komisjoni nimeks sotsiaal-, töö- ja tervishoiukomisjon. Alates 1992. Aasta 1. Detsembrist on komisjoni nimeks sotsiaalkomisjon. Komisjoni tööst Sotsiaalkomisjoni töövaldkonda kuuluvad sotsiaalkindlustust, töösuhteid ja tervishoidu reguleerivad seaduseelnõud. Komisjoni esimees: Heljo Pikhof Komisjoni aseesimees: Jaak Aab Komisjoni liikmed: Tõnis Kõiv Ott Lumi Tatjana Muravjova Taavi Rõivas Mai Treial Marika Tuus Komisjoni ametnikud: Heidi Barot Elin Heinvee Aimi Kaldre Ilme Litova 11 - Väliskomisjon
kiirenes tööstuse kasvutempo. Edaspidi aga kasvutempo langes ning Suurbritannia jäi tööstuse arengult madalamate kasvutempodega riikide hulka Euroopas. See tulenes asjaolust, et tema tööstus, eriti vanad harud, ületas tootmisvõimsuselt oma siseturu vajadused. Konkurentsi suurenemise tõttu aga välisrealiseerimine ei kasvanud nii kiiresti kui varem. Suurbritannia osatähtsus maailma tööstustoodangus langes edasi. Mahajäämus USA-st suurenes. Leiboristide valitsus suurendas sotsiaalkindlustust. Vähenes ka töötute arv riigis. Raskeks tegi olukorra tootmise vähenemine periooditi. Ikka oli vahe uute ja vanade tööstusharude arengus. Kogu sõjajärgse perioodi edasiminek oli võrreldes teiste maadega tagasihoidlik. Seepärast nimetas Ameerika Ühendriikide ajakiri Suurbritanniat Euroopa haigeks inimeseks. 20. sajandi lõpp ja 21. sajandi algus Kui veel 1970. aastate algul ei toodetud riigis naftat, siis praegu varustab Suurbritannia end Põhjamerest ammutatud naftaga täielikult
trükise väljaandmist finantseerida (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 39). 13 3. Hetkeolukord Eestis Eesti ametiühingud on kümne aastaga muutunud nõukogulikust hüvede jagamise kontorist moodsaks, töötajate vabal tahtel põhinevaks ühenduseks. Praegused ametiühingud seisavad õiguse eest tööle ja paremale palgale, taotlevad oma liikmetele kasulikku sotsiaalkindlustust ning maksupoliitikat, uute töökohtade loomist ja nõuavad tervislikku töökeskkonda. Selleks peavad ametiühingud kahe- ja kolme- poolseid läbirääkimisi ning osalevad seaduste tegemisel. Viimasel ajal on kõige aktuaalsemalt esile kerkinud ametiühingud seoses uue töölepingu seaduse eelnõuga. Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) ei kooskõlasta uue töölepingu seaduse eelnõu, sest peab seda täiesti kõlbmatuks. Eelnõu jätab reguleerimata paljud
võitjate kui ka kaotajate, võrdväärset juurdepääsu nende maade majanduse arenguks vajalikele toormaterjalidele ja kaubandusele. 5. Nende sooviks on majanduse alal eduka koostöö arendamine kõikide rahvaste vahel, eesmärgiga luua parandatud töötingimuste standardid ja edumeelset sotsiaalkindlustust kõikidele. Mis oli Lendleasi seadus? 1941. a. märtsis USA Kongressis vastu võetud seadus, mille kohaselt volitati presidenti osutama ainelist abi igale riigile, kelle abistamine näis talle oluline USA kaitsmise seisukohalt. Saksamaa vastane koalitsioon Nõukogude Liit sattus Hitleri-vastasesse leeri, kui Saksamaa tungis kallale NL-ile ning Briti peaminister Churchill hakkas Stalinis vaenlase asemel nägema liitlast. 1941. aasta
6.Töötute kaitsele, perepoliitikale ja sotsiaalhoolekandele läheb umbkaudu 23 % SKP-st. Rohkem kulutavad sotsiaaldemokraatliku ja konservatiivse mudeliga riigid , vähem aga liberaalne mudel Eesti, Läti ja Leedu .Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus. Meetmed nii teenuseid (arstiabi, haridus, munitsipaaleluase) kui ka rahalisi väljamakseid(kindlustushüvitised, abirahad, toetused) TÄHTSAMAD SOTS.POL TEOSTAMISE VIISID 1.Sotsiaalkindlustust a)kasutatakse nendes valdkondades, kus tarbijaid on väga palju, mistõttu ainuüksi riigieelarve tuludest (maksudest) ei piisa. Enam rakendatakse kindlustamise põhimõtet tervishoius ja pensionipoliitikas, aga ka töötuse ja tööõnnetuste puhul.b) Kindlustamise tuumikidee seisneb tulevase hüvede saaja (tarbija) kaasamises rahaliste ressursside kogumisse.c)Hüvitist makstakse ainult inimesele, kes on teinud sissemakseid. d)Sissemaksed kogutakse sihtotstarbeliste
kui probleemist ning tagatud on sotsiaal- ja juriidilise abi süsteem. Sotsiaalne kaitse Sotsiaalse kaitse meetmed jagunevad sotsiaalkindlustuseks ja hoolekandeks. Sotsiaalkindlustus on riigi poolt antav garantii, millega teatud sotsiaalsete riskide (surm, toitjakaotus, vanadus, töövõimetus, lapse sünd) realiseerumise korral tagatakse täiendav sissetulek või sissetulekute jätkumine vähemalt tasemel, mis võimaldab inimväärset äraelamist. Sotsiaalkindlustust rahastatakse nii kohustuslikest maksudest või maksetest kui ka vabatahtlikest maksetest. Hoolekanne on toimingute süsteem, mille eesmärgiks on inimestele erinevate vabaduste kindlustamine ning inimressursi arendamise kaudu majanduse arendamiseks paremate võimaluste loomine. Samal ajal suurendatakse sotsiaalset kaasatust, ennetatakse ja leevendatakse laiaulatuslikumalt ning tõhusamalt vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. Hoolekandelisteks
kodakondsust, isikuandmete kaitset ja rahvastiku arvestuse pidamist, avalikku teenistust ning teisi riigi- ja üldise haldusõigusega seotud teemasid • Rahanduskomisjon: riigieelarve, maksunduse ja panganduse küsimused ja eelnõud • Riigikaitsekomisjon: julgeoleku, riigikaitse, kaitseväeteenistuse, rahvusvahelise sõjalise koostöö, strateegilise kauba küsimused ja eelnõud • Sotsiaalkomisjon: küsimused ja eelnõud, mis käsitlevad sotsiaalkindlustust, töösuhteid ja tervishoidu, sh pensionikindlustust, peretoetusi ja puuetega inimeste toetusi, töötute sotsiaalse kaitset, sotsiaalhoolekannet ja lastekaitset, töö- ja puhkeaega ning ravikindlustust • Väliskomisjon: välissuhtlusega seotud küsimused ja eelnõud • Õiguskomisjon: tsiviil- ja karistusõiguse valdkonda kuuluvad küsimused ja eelnõud Erikomisjonid • Riigikogu moodustab erikomisjoni seaduse alusel, samuti seadusest või
Ka poliitiline elu oli seal küllaltki tormine, sest novembris peetud valimistel võitis George W. Bush John Kerryt. Ilmselt oli see tingitud Bushi sõjapoliitikast, sest paljud ameeriklased tahtsid näha, et terrorirünnakute eest makstakse kätte. 20. jaanuaril 2005 vannutati George W. Bush ametisse oma teiseks ametiajaks. See aasta algas küllaltki rahulikult nii sõjaliselt kui poliitiliselt. Bush proovis reformida sotsiaalkindlustust, aga vaatamata korraldatud kampaaniale sai tema idee leige vastuvõtu osaliseks ja sisuliselt ei õnnestunud midagi ära teha. Märtsi lõpul oli Kongressis aktuaalne Terry Schiavo teema, 7 aastat vaieldi selle üle, kas tõmmata juhe välja vegeteerival naisel. Teema oli hästi emotsionaalne, sest mees soovis abikaasa kannatusi lõpetada, aga naise vanemad väitsid, et naine on teadlik sellest, mis ümberringi toimub ja nii käidi selle pärast
2.1 FIE ettevõtlustulu tulu- ja sotsiaalmaksuga maksustamine FIE kui füüsilise isiku aasta tuludelt tuleb maksta tulu- ja sotsiaalmaksu. Inimese ettevõtluse aastatulu maksustatakse täies ulatuses eeldusel, et see läheb tema isiklikku tarbimisse. Ettevõtjal on võimalus ettevõtlustulu erikontole kandes selle maksustamisest hoiduda senikaua, kui seal ta olevat raha isiklikuks tarbeks kasutab. FIE peab ettevõtlustulult maksma ka sotsiaalmaksu, sest inimesena vajab ta sotsiaalkindlustust. Põhjalikumalt FIE maksustamisest edasi. FIE maksab tulumaksu kogu ettevõtlustulult, millest arvatakse maha ettevõtlusega seotud dokumentaalselt tõendatud kulud, põllumeestele ette nähtud täiendavad maksuvabastused, ning erikonto aastane kasv. Erikonto kahanemine liidetakse tulule. FIE puhastulu jagatakse 1,33-ga ja saadud summalt arvutatakse maks.10 Selline tulumaksu arvutamise metoodika, mis hakkas kehtima 6 Kärsna, O. 2006. FIE käsiraamat. Tallinn: Ilo kirjastus, 138
üleviimine nõrgema keskkonnaregulatsiooniga a) tööhõivet; maadesse, enamasti arengumaadesse. b) tööõigust ja töötingimusi; Keskonna vallas tähendab, et tootmiskulusid c) põhi- ja täienduskutseõpet; alandatakse keskkonna arvelt. d) sotsiaalkindlustust; e) tööõnnetuste ja kutsehaiguste vältimist; 108. Valitsustevahelise koostöö (endised II ja III f) tööhügieeni; samba poliitikad) olemus ja sisu, loomine (mis g) ühinemisõigust ning tööandjate ja töötajate vahelisi lepingu(te)ga?) ja peamised muudatused. kollektiivläbirääkimisi Ühine välis- ja julgeolekupoliitika. Koostööd tehakse 104
Eesti kaldunud Suurbritannia neoliberaalse reformimustri matkimisele. Kõik aga ei poolda ideid haridusosakutest, valdade otsustusõiguse vähendamisest, vanemate vabadusest kooli valida. 19. Sotsiaal- ja tööhõivepoliitika Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus. Selleks kasutatakse mitmesuguseid meetmeid nii teenuseid (arstiabi, haridus, munitsipaaleluase) kui ka rahalisi väljamakseid (kindlustushüvitised, abirahad, toetused) Sotsiaalkindlustust kasutatakse nendes valdkondades, kus tarbijaid on väga palju, mistõttu ainuüksi riigieelarve tuludest (maksudest) ei piisa. Enam rakendatakse kindlustamise põhimõtet tervishoius ja pensionipoliitikas, aga ka töötuse ja tööõnnetuste puhul. Kindlustamise tuumikidee seisneb tulevase hüvede saaja (tarbija) kaasamises rahaliste ressursside kogumisse. Näiteks peab inimene, kes tahab saada kompensatsiooni autoavarii korral, sõlmima kindlustuslepingu ja tasuma sissemaksed
B decides to impose income tax to retirees, but to increase the benefit level to keep income level stabile. Result: Social spending increases in country B B has a minimum flat rate public pension but gives large tax advantages on contributions to the private pension plans. Result: B has low social spendings. Heaolurežiimide erinevused ressursside kogumisel: 19 1) Liberaalsed režiimid: Sotsiaalkindlustust pakutakse turu (erasektori) kaudu valitsuseelarvet läbimata (US). Üldmaksud + ja madalad sots. kindl. maksed; erasektori osalus pensionisüsteemis (UK) 2) Koprporatiivsed režiimid: Kolmepoolsed sots. kindl. asutused (a la haigekaasa). Tähtis osa on tööandja-töövõtja jagatud panusel /sissemaksetel (67% Fra, 64% Germ) 3) Sotsiaal-demokraatlikud režiimid: Üldmaksud põhilised + madalad sots. kindl. maksed (kesk)valitsuse hallata.
4) Efektiivsuse tagamine: makro-, mikroefektiivsus, ajendite arvestamine. 5) Administratiivne lihtsus, läbipaistvus, selgus, tõhusus Vanad sotsiaalkindlustusmaad – Bismarcki traditsiooni maad. Algusest peale sotsiaalpoliitika tugines sotsiaalkindlustuse ideele. Perekonnatoitja sissetuleku säilimine, staatus vs vaesus. Uues sotsiaalkindlustusmaad – Beveridge traditsiooni maad. Peamiseks eesmärgiks oli algul vaesuse vältimine. Sotsiaalkindlustust pakub riik, sest turg ei suuda seda pakkuda. Kindlustus – mehhanism, mis kaitseb inimest riski vastu. Võimaldab koondada individuaalseid ressursse jagamaks riski, sest teada on sündmuste keskmine tõenäosus. Kindlustamise võimalikkuse eeldused: 1) Iga indiviidi puhul peab kindlustatud sündmuse tõenäosus p olema teistest sõltumatu – erakindlustus on võimalik kui on kindel arv ’võitjaid’ ja ’kaotajaid’
Süsteemi toimimise eelduseks on teatav makrotasandi kollektivism- ühiskonna solidaarsus heoluriiki puudutavates küsimustes. Riik sekkub ulatuslikult turu toimimisse ning vastutab heaolu tagamise eest. Erinevalt eelpool käsitletud mudelitest püütakse sotsiaal-demokraatlikus heaoluriigis tagada heaolu kõigile ühiskonna liikmetele. Kuna püütakse tagada võrdsust esineb ka positiivset diskrimineerimist 39.Milliste riskide vastu rakendatakse sotsiaalkindlustust? Sotsiaalkindlustuse finantseerimine Eestis. 40.Pensionite eelfinantseerimine ja jooksev finantseerimine (eelised ja probleemid). Eesti kolmesambaline pensionissteem. 41.Tervishoiuökonoomika põhimõisted, tervishoiuteenuste turg, tervishoiusüsteemide ülesehitus 42.Sotsiaalse tasuvusanalüüsi eripärad. 43.Tasuvusanalüüsis sissetulekute jaotuse arvesse võtmine. 44.Täielikkus, spetsialiseeritus jt. eelarve klassikalised phimtted. 1
võivad olla ka ühekordse iseloomuga, nt sünnitoetus. Sihtotstarbeline tähendab, et makse võetakse kindlaks otstarbeks. Eestis on kolm sihtotstarbelist makset: sotsiaalmaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse. Otsene makse on selline, mida peetakse kinni konkreetse töötaja palgast (nt kohustusliku kogumispensioni makse), kaudne aga selline, mida võetakse kõikidele töötajatele makstava palga üldsuuruse pealt. Sotsiaalkindlustust iseloomustab asjaolu, et siin luuakse kohustuslikus korras kindlustatud isiku liikmetasude ja/või riigi täiendavate rahaliste toetuste baasil individuaalsest vajadusest sõltumatu riisiko- ja sotsiaaltasakaalustussüsteem, mis kindlustab elus ette tulevate sotsiaalsete riskide, nagu haigus, tööõnnetus, vanadus jne vastu. Kindlustusandja on kohustatud kindlustusjuhtumi saabudes välja maksma kindlustushüvitise. Väljamaksed
sotsiaalkindlustuslepinguid. Määruse põhimõtte kohaselt kehtib ühenduses liikuvatele töötajatele vaid ühe liikmesriigi sotsiaalkindlustussüsteem. Printsiibina kehtib isiku suhtes selle riigi õigus, kus asub tema töö tegemise koht olenemata sellest, kus on isiku elukoht või millises riigis on registreeritud tema tööandja. Kui näiteks Eestis elav isik töötab Rootsis ning tööandjaks on Eesti äriühing, kehtivad töötaja suhtes Rootsi sotsiaalkindlustust reguleerivad seadused. Üldprintsiibist erinevalt käsitletakse lähetatud töötajaid kui lähetuse eeldatav kestus ei ületa 12 kuud, jäävad töötaja suhtes kehtima selle liikmesriigi sotsiaalkindlustust reguleerivad õigusaktid, kus asus tema töö tegemise koht enne lähetamist. Põhimõtteliselt on lähetust võimalik ka pikendada, kuid selleks on ette nähtud teatud protseduurireeglid.
avalikku teenistust ning teisi riigi-ja üldise haldusõigusega seotud teemasid •Rahanduskomisjon: riigieelarve, maksunduse ja panganduse küsimused ja eelnõud •Riigikaitsekomisjon: julgeoleku, riigikaitse, kaitseväeteenistuse, rahvusvahelise sõjalise koostöö, strateegilise kauba küsimused ja eelnõud •Sotsiaalkomisjon: küsimused ja eelnõud, mis käsitlevad sotsiaalkindlustust, töösuhteid ja tervishoidu, sh pensionikindlustust, peretoetusi ja puuetega inimeste toetusi, töötute sotsiaalse kaitset, sotsiaalhoolekannet ja lastekaitset, töö-ja puhkeaega ning ravikindlustust •Väliskomisjon: välissuhtlusegaseotud küsimused ja eelnõud •Õiguskomisjon: tsiviil-ja karistusõiguse valdkonda kuuluvad küsimused ja eelnõud 3.11 Erikomisjonid
annaabi.ee 
