Sotsiaaldemokraatia 2. slaid Sotsiaaldemokraatia on vasaktsentristlik ideoloogia. Pooldab sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majanduse stabiilsuse huvides ja demokraatiat. Sotsiaaldemokraatia sümboliks on erinevais riikides kas punane nelk või punane roos. 3.slaid Praegune sotsiaaldemokraatia on laenanud mitmeid põhimõtteid moodsast liberalismist ehk sotsiaalliberalismist. Näiteks: võrdsete võimaluste põhimõte, positiivse vabaduse põhimõte (Riigi sekkumine majandusellu on lubatud, sest see suurendab kodanike sotsiaalset heaolu). Sotsiaaldemokraatia arvestab majandusdemokraatia põhimõtetega, tööliste kaasamine ettevõtte juhtimisse suurendab sotsiaalset sidusust. 4.slaid Ajalugu: Tekkis 19. sajandi lõpul sotsialistide nn. revisionistliku suuna pooldajate hulgas.Tekkis
Selle tõttu algas demokraatia suur levik(Soome Vabariik, Eesti Vabariik, Saksa Vabariik) Vabadused laienesid-naised said paljudes riikides valimisõiguse. Levis uus demokraatia suund-sotsiaaldemokraatia, mis pooldas riigi suuremat sekkumist majandusellu. Eesmärgiks oli sotsialism ehk ühiskond, kus ebavõrdsust varanduslikult poleks. Eesmärki ei saavutatud revolutsiooni teel, vaid järk-järguliste ümbekorraldustega. Populaarne eriti skandinaavia riikides. 9. Sotsiaaldemokraatia Tekkis 19. sajandi lõpul sotsialisti pooldajate hulgas. On vastukaaluks kapitalismile(vaesus, kehvad olud, totaalne ebavõrdsus, sotsiaalse turvalisusse ja töökaitseseaduste puudumine, sotsiaalne tõrjutus) Eitati revolutsioonilisust ja pooldati ühiskonna arendamist reformide teel. Lahknes sotsialismist I MS-i ajal. Eesmärk on tagada inimestele võrdsed võimalused eneseteostuseks, sõltumata sotsiaal- majanduslikust olukorrast, heaoluriik.
ÜHISKONNAÕPETUS II KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Ühiskonnaõpetus kutseõppeasutuste II kursusele Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Sa
rikastumist. Progresseeruv (astmeline) tulumaks. Sotsiaalpoliitika: siin kasutatakse suurem osa maksulaekumistest, riik tagab igale inimesele normaalse elatustaseme. Valitsemine: algne teooria pooldas revolutsiooni, praegu toetatakse konstitutsioonilist valitsemist Sotsiaaldemokraatia on vasakpoolne ideoloogia. Pooldab sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majandusse stabiilsuse huvides ja demokraatiat. Sotsiaaldemokraatia sümboliks on eri riikides kas punane nelk või punane roos. Ideoloogia tekkis 19. sajandi lõpupoolel sotsialistide nn. revisionistliku suuna pooldajate hulgas. Rajajaks Austria päritolu juut- Eduard Bernstein. Sotsiaaldemokraatiat eristas sotsialismist revolutsioonilisuse eitamine ja soov arendada ühiskonda evolutsiooniliselt, reformide teel. Lahknes sotsialimist lõplikult esimese maailmasõja ajal erimeelsuste tõttu rahvusluse küsimuses. Majandus allutada ühiskonna huvidele Suur tähelepanu ühiskonna heaolule
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)
Tema suudab Saksamaa vastast poliitikat ja kättemaksu realiseerida just pärast I maailmasõda. Esimest korda on ta peaminister 1906-09, siis ta satub oma parteiga vastuollu, kuna ta arvab et riigi tollases olukorras ei suudeta töölistele rohkem maksta, ta lahkub sotsialistide parteist ja läheb radikaalide parteisse. Sisepoliitiline pinge väljendus: Skandaalne Dreyfus'i afäär 1894-1906. Dreyfus oli juut. Ta on kahe Prantsusmaa sisepoliitilise võitluse sümboliks. Ta ametilt oli ohvitser. Kuna oli vaja leida patuoinast siis valiti tema. Prantsusmaa sõjaline atasee oli mingid dokumendid visanud prügikasti, need leidis mingi siseluureohvitser, peal olid mingid relvajoonised, hakati otsima kes levitas infot sakslastele. Väideti et tema käekiri on sarnane leitud paberitükikese omaga ning kohtus mõisteti ta süüdi. Talt võeti ohvitseri staatus ja saadeti nn ,,kuradi saarele". 1895 Prantsusmaa vastuluure pealik sai uut infot et süüdi oli hoopis
Politoloogia (poliitikateadus) Dotsent Norbert Peder Sissejuhatus 1. Poliitilised ideed ja teooriad, nende arengu põhietapid. 1.1 Antiikmaailma poliitilised ideed. 1.2 Poliitilised ideed keskajal 1.3 Uute ideede tekkimine poliitilises mõtlemises. 1.4 Ideoloogiate sünd XVIIIsajandil 1.5 Poliitiliste teooriate tekkimine XIX sajandil 1.6 Tänapäeva teooriate kujunemine ja areng 2. Poliitilise mõtte areng Eestis Kirjandus T. Vallak Poliitika ja riigiteadus, Tallinn, Külim, 2001.a. Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile, Tal.,1996. 2000 M. Hagopjan Reziimid, liikumised, ideoloogiad.Tal.1993 T.Vallak Üldine poliitikateadus Tal.1998 P. Dunlevy, B.O`Leary Riigiteooriad Tal.1995 N.Peder Klassikalise politoloogia raudvara EMA 1999 T.Varrak Poliitika- ja riigiteadus T. 2001.a. B.B. Hess, E.W.Markson, P.J.Stein.Sotsioloogia, T.2000.a. V.P. Pugatsov, A.I.Solovjov Vvedenije v politologii,M. 2000 Sissejuhatus 1. Poliitika olemus ja mõiste Poliitik
Lenin moodustas bolsevike partei, kes hakkas plaani ellu viima. Reformide teel tehtavad muudatused on aeglasemad, kuid rahulikumad. 19.sajandi lõpul hakkasid sotsialismi õpetused levima ja said väga populaarseks näiteks Saksamaal ja Inglismaal. Liberaalid pooldasid konstitutsioonilist monarhiat ja vabaturumajandust. Liberaalid hakkasid populaarsust kaotama. Konservatiivid hakkasid ka vabaturumajandust toetama ning muutusid üldse oma vaadetes leebemaks. Kui Inglismaal 1906. aastal loodi tööerakond kaotasid liberaalid senise mõju. Tuntumad ideoloogiad: Liberalism kujunes välja 17. ja 19. sajandil. Seda ideoloogiat iseloomustab järgmine: ·isik peab olema vaba ja üksikisiku huvid on alati esiplaanil võrreldes kollektiivi või riigi huvidega. ·ühiskonnas peavad valitsema inimõigused, vastastikune sallivus ja humanism ehk inimkesksus. ·mõistus ja teadmised on kõikvõimsad ja ühiskond vajab pidevalt reformida vastavalt teaduse arengule.
Lenin moodustas bolsevike partei, kes hakkas plaani ellu viima. Reformide teel tehtavad muudatused on aeglasemad, kuid rahulikumad. 19.sajandi lõpul hakkasid sotsialismi õpetused levima ja said väga populaarseks näiteks Saksamaal ja Inglismaal. Liberaalid pooldasid konstitutsioonilist monarhiat ja vabaturumajandust. Liberaalid hakkasid populaarsust kaotama. Konservatiivid hakkasid ka vabaturumajandust toetama ning muutusid üldse oma vaadetes leebemaks. Kui Inglismaal 1906. aastal loodi tööerakond kaotasid liberaalid senise mõju. Tuntumad ideoloogiad: Liberalism kujunes välja 17. ja 19. sajandil. Seda ideoloogiat iseloomustab järgmine: ·isik peab olema vaba ja üksikisiku huvid on alati esiplaanil võrreldes kollektiivi või riigi huvidega. ·ühiskonnas peavad valitsema inimõigused, vastastikune sallivus ja humanism ehk inimkesksus. ·mõistus ja teadmised on kõikvõimsad ja ühiskond vajab pidevalt reformida vastavalt teaduse arengule.
nt institutsioonide kvaliteet: haridus, tervishoid, turvalisust tagavad institutsioonid jne) ja individuaalset elukvaliteeti, mis omakorda jaguneb materiaalseks (omamine elatustaseme ja keskkonnatingimuste mõõdikud, rahulolu elutingimustega) ja mittemateriaalseks (kuulumine ehk sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteeti hinnatakse inimarengu aruandeid koostades. Heaoluriigi põhimudelid: 1) Sotsiaaldemokraatia pakutakse sotsiaalseid hüvesid kõikidele kodanikele hoolimata nende sissetulekust, ühiskondlikust seisusest või sellest, kas nad on tööl käinud. Riik on peamine heaolu pakkuja, ja et riik sellega hakkama saaks, on riigis kehtestatud kõrged maksud (Rootsi, Norra, Taani). 2) Konservatism riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele. Kõrgemapalgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid (Saksamaa, Belgia).
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, avalik haldus. Politoloogid ta
1 POLIITILISEST MAAILMAST ARUSAAMINE James N. Danziger Selle asja tegemisel olid abiks Nele, Käsper, Rait, Risto, Raigo, Triin, Reet, Gert, Raimo Kristiina, Andre, Marius, Ene ja mina ise ka. ESIMENE OSA POLIITILISE MAAILMA TUNDMISEST 1. PEATÜKK Poliitika ja teadmised POLIITIKA Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitika kohta on välja öeldud järgmised definitsioonid: Poliitika on võimu teostamine/kasutamine Poliitika on väärtuste avalik jaotamine Poliitika on konfliktide lahendamine Poliitika on võistlus indiviidide ja gruppide seas oma huvide teostumiseks. Poliitika on selle määramine, kes saab mida, millal ja kuidas Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja väärtustega, ehk siis asjadega millel on avalikku tähtsust. Ala, millega poliitika tegeleb on riigiti �
Lenin lõi bolsevike partei, kes hakkas plaani ellu viima. Reformide teel tehtavad muudatused on aeglasemad, kuid rahulikumad. 19. saj lõpul kui sotsialismi õpetused hakkasid levima, said need üha populaarsemaks Saksamaal, Inglismaal. Liberaalid pooldasid konstitutsioonilist monarhiat ja vabaturumajandust. Liberaalid hakkasid populaarsust kaotama. Konservatiivid hakkasid ka vabaturumajandust toetama ning muutusid üldse oma vaadetes pehmemaks. Inglismaal 1906. a loodi tööerakond (liberistid), mille käigus liberaalid kaotasid oma mõju. Tuntumad ideoloogiad: 12 Liberalism: Kujunes välja 17. ja 19. sajandil. Selle ideoloogia põhitõed on: 1) isik peab olema vaba ja üksikisiku huvid on alati esiplaanil võrreldes kollektiivi või riigi huvidega 2) ühiskonnas peavad valitsema inimõigused, vastastikune sallivus ja
väheste rikaste kätte koondunud rikkused. Koos eraomandi kadumisega kaovad ka klassid, klassivõitlus ja riik. Kogu vara ja tootmine muutub ühiseks. 11 19. sajandi II poolel sai marksism kasvavas sotsialistlikus liikumises kõige mõjukamaks vooluks. Sajandivahetusel hakkasid tooni andma ameti- ja kutseühingud, mis said sotsiaaldemokraatia toeks. 20. sajandi algul tekkis Venemaal bolševism ehk enamlus (tuntud kui leninism). Proletariaat on ainult siis võimeline võimu haarama, kui seda juhub väikesearvuline raudse distsipliiniga revolutsiooniline partei. Leninism kuulutas algusest peale, et demokraatiat ja parlamentaarseid põhimõtteid tuleb tunnustada ainult niivõrd, kuivõrd need on töölisklassi ja tema parteile kasulikud. 1917. a. oktoobris said nad seda rakendada. Samaaegselt bolševike võimuletulekuga Venemaal
Kinnisvara omanikud ülehindasid oma kinnisvara, et saada valimisõigust. Tallinnas loodi valimisliit venelastega, 60'st volikogu kohast said baltisakslased endale 17, eestlased said 38 ja venelased said 5 kohta. Kuid eestlased polnud valmis tegelema linnavalitsuse ja linnapea töökohaga. Tallinna linnapeaks sai Vene kubermangust ametnik Hiatsintov, Konstantin Päts sai nõunikuks. Sotsiaaldemokraatia sünd, Mihkel Martna, Uudised: Sotsiaaldemokraatia jõudis Eestisse 1880. aastal, sel aastal Saksamaal keelustati Saksamaa töölispartei tegevust ning paljud lahkusid või saadeti välja, asusid Eesti aladele. Alexander Burlandt, töötas Tallinnas ning mingil moel tekkisid tal kontaktid kohalike Eesti inimestega: Jaak Järv, Eduard Vilde, Mihkel Martma. Said esimese äratuse Burlandtilt. Mihkel Martma oli sündinud Läänemaal, kehv haridus, kõik elus saavutas tänu iseõppimisele. Sattus
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................
22.loeng- 24.apr 1944 aastat iseloomustas Punaarmee pidev aktiivsus erinevates rindelõikudes. Moskva soov oli Punaarmee välja jõudmine sõja-eelsetele riigipiiridele. 1944 ka ületati sõjaeelsed riigipiirid, algas Punaarmee vabastusretk Euroopasse. Tavalise punaarmeelase jaoks, kes alates 1941 oli sõdinud sakslaste vastu ja kuulunud pidevalt kui paha oli saksa fašism ja natsism, oligi see vabastusretk. NL juhtkond pidas silmas võimalikult suure osa Eur liitmist enda külge või oma mõjuvõimu laiendamist võimalikult kaugele. Põhjapoolsetes maades algab Soomest, kes oli ühena esimestest I ms käigus langenud NL rünnaku ohvriks, kaotanud suure osa oma territooriumist. Juba 1940 suvel oli hakanud Soome järk-järgult lähenema Sm-le, seda ennekõike hirmust NL ees, et NL võib uuesti rünnata. 1941 suvel kui Sm ründas NL-i, oli Soome juba Sm liitlaste hulgas. Soomlased üritasid iseendale ja välismaailmale jätta muljet, et mitte nemad ei asu revideerima Talvesõja tulemus
Professionaalne amet e selgelt professionaliseerunud amet on arst, jurist, kirikuõpetaja (kui meenutada, milliseid aineid hakati esimestes Euroopa ülikoolides eelkõige õpetama!). Klassikalises mõttes professiooniks ei arene ajakirjandus ilmselt kunagi: ta sõltub ühiskondliku süsteemi olemusest, seda reguleerivatest jõududest, tehnoloogia arengust ning majanduslikest teguritest. Periodiseerimise võimalused Ajakirjaniku elukutse arenguetapid Üleminekustaadiumis olev amet liigub professionaalsuse poole ja omab mõningaid profesionaalse ameti tunnuseid, selline amet on semi-professionaalne. Üldine professionaliseerumise kontseptsioon lähtub eeldusest, et teatud ametid läbivad oma arengus kindlad faasid ning saavutavad eristaatuse, mis võimaldab neile ühiskonnas teatud eeliseid ja õigusi, mida teistel ametitel pole. USA sotsioloog Harold L
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide