Inglise kodusõda Inglise kodusõda on koondnimetus konfliktidele, mis leidsid rojalistide ja Inglise parlamendi vahel aset aastatel 16421651 peamiselt Inglismaal, ent ulatusid ka Sotimaale, Iirimaale ja Walesi. Mõnikord peetakse Inglise kodusõja alguseks ka 1639. või 1640. aastat, mil kuningas Charles I-l tekkisid vastuolud sotlastega ja kutsuti kokku nn Pikk parlament. Kodusõja lõpuks on loetud ka 1649. aastat, kui Charles I hukati või 1652. aastat, mil Oliver Cromwell vallutas Iirimaa ning viimased rojalistid Sotimaal alistusid. Viimasel ajal jagatakse Inglise kodusõda tihti kolmeks eraldi sõjaks või vähemalt etapiks: esimene (16421646) ja teine (1647/16481649) toimusid kuningas Charles I ja parlamendi vahel ning kolmas (16491651/1652) Charles II toetajate ja parlamendi vahel. Paralleelselt toimusid
küllaltki kuningavaenulikult. Mais saatis Charles parlamendi laiali, nõnda sai see kuulsaks Lühikese parlamendi nime all. Samal aastal tungisid Inglismaale sotlased, kes lubasid lahkuda siis, kui usuküsimuses on saavutatud neid rahuldav kokkulepe. Pika parlamendi kokku kutsumine 1640. aasta novembris uus parlamendi kokku kutsumine. Parlamendisaadikud otsustasid kogu võimu sisuliselt enda kätte võtta. Parlament sõlmis liidu kuninga seisukohalt mässuliste sotlastega ning hakkas kuningriigi sõjajõudusid enda kontrolli alla võtma. Parlament võttis enda kätte ka usuasjade korraldamise. Parlament võttis vastu "Suure ramonstrantsi", kus monarhilt võeti sisuliselt ära kõik õigused, muutes riigi teoreetiliselt parlamentaarseks monarhiaks. Kuningas seda ei tunnistanud ning vastasseis muutus üha pinevamaks. Nasby lahing Kodusõda Kodusõda puhkes augustis 1642 a.
Et kedagi ei tohi ka vangistada ega varandust võõrandada ilma seaduste ja kohtuotsuseta. *1629.saatis parlamendi laiali ja püüdis edasipidi selleta valitseda. Opositsiooni murdmiseks vangistati 11parlameni liidrit. *1640.tuli jälle kokku parlament, valimistel saatis edu opositsioon. Charles taotles raha sõjaks sotlaste vastu, parlament aga keeldus ja nõudis tema nõuandjate karistamist. Kuu aja pärast saadeti parlament jälle laiali. *1640.sõlmiti sotlastega 3nädalaks vaherahu. *1641.läks tegelik võim riigis parlamendi kätte. *1649.moodustas alamkoda Kõrge Kohtu e. Tribunali, mille otsusega sama aasta 30.jaanuaril hukati tapalaval Charles. 4. Kuidas suhtute teie Charles I hukkamisse? Põhjendage! Leian, et see oli põhjendatud, kuigi võibolla liiga karm võte. Ideeliselt oleks saanud kuningat ju taandada või mingitki moodi uuesti valida. Kuigi Charles läks ilmselget üle piiride
Sotimaal pead radikaalsed puritaanlikud voolud. Charles üritas usuelu viia nn kuldsele keskteele, ta lõpetas äärmusliku katoliiklaste tagakiusamise ning püüdis anglikaani liturgiat ühtlustada, ent suurele osale alamatest oli see vastuvõetamatu. Eriti rahulolematud olid sotlased, sest nad ei tahtnud aktsepteerida anglikaani kiriku piiskoplikku vormi ja liturgiat, vaid soovisid vabakoguduslikku kirikukorraldust, mis oleks lähtunud otseselt soti presbüterlikust traditsioonist. Sotlastega ilmnesid teravad vastuolud. Lisaks soti protestantidele muutusid üha riigivõimuvastasemaks ka inglise enda puritaanid.1637. aastal püüti Sotimaal rakendada sisuliselt anglikaanlikku jumalateenistuse korda. See lõppes vaimulike minemakihutamise ja suure tüliga. Sotlased sõlmisid 1638. aastal "ühiskondliku leppe" (national covenant), milles täielikult keeldusid anglikaani korra ühegi aspekti tunnistamisest ning nõudsid vabakoguduste rakendamist
koombeks Sotimaal. Oli veendunud, et on monarh jumala armust ja et kuninga tahe on kõrgem kõikidest seadustest. James I suhtles palju Hispaaniaga, keda parlament pidas peamiseks vaenlaseks. Charles I, kuulutas välja sundlaenu ja kogus makse, mida parlament ei olnud kinnitanud. Võeti vastu Õiguste Petitsioon, sest parlament pidas vajalikuks kaitsta isikuvabadusi ja omandiõigusi. Sotimaal puhkes Charles I maksude vastu ülestõus ja palgasõjaväe jaoks ei jätkunud tal raha. Peale vaherahu Sotlastega vajas kuningas parlamendi abi. Parlament hakkas kohe kuninga vastu võitlema. Parlament muutus kuningast sõltumatuks. Tegelik võim riigis parlamendi kätte. 19. mail 1649 kuulutati välja vabariik. Täidesaatva võimu organina loodi. 1679 koostati Isikuvabaduste Akt. Võis vahistada ainult kohtuniku kirjaliku korralduse alusel. Tõusis troonile James II. Mary ning tolle mehe Oranje Willemi pooldajad viigid (liberaalid), Jamesi omad toorid(konservatiivid). Troonile kutsuti Willem ja Mary
parlament pidas oluliseks kaitsta isikuvabadusi ja omandiõigusi 1629. Charles I saatis parlamendi laiali ja püüdis valitseda ilma selleta Raha hankimiseks taaselustati vanu unustatud makse Pikk parlament ja revolutsioon: 1640 parlament tuli taas kokku kuningas saatis parlamendi vähem kui kuu ajapärast laiali, kuna parlament oli tema poliitika hukka mõistnud ajalukku läks see kui Lühike Parlament Juunis 1640 sõlmiti sotlastega 3-ks nädalaks vaherahu Peale sõda kutsus kuningas parlamendi taas kokku Kuningas avas parlamendi istungi 3. novembril 1640 seda kuupäeva peetaksegi Inglise revolutsiooni alguseks Parlament ründas kirkikupoliitikat peapiiskop William Laud keelas puritaanlikud jutlsed Loride koja otsusega arreteeriti kuninga lähim abiline lord Strafford ta mõisteti surma Parlament muutus kuningast sõltumatuks selle võis laiali saata ainult nende enda
taaselustas ununenud maksud, vangistas teisitimõtlejaid parlamendis: tema vastu puhkes Sotimaal mäss, algas sõda kahe naabermaa vahel, kuid tal polnud palgasõjaväe jaoks raha elanikkonna maksustamine eeldas aga parlamendi nõusolekut. 1640 tuli kokku ,,lühike parlament" - Charles taotles raha, et Sotimaaga sõdida, kuid parlament polnud sellega nõus, nõudes kuninga nõuandjate karistamist, mis võrdus sisuliselt kuninga enda seisukohtade solvamisega. Sõlmiti 3nädalane vaherahu sotlastega, taas sõja puhkedes kutsus ta parlamendi paratamatult uuesti kokku 3.nov. 1640 (revolutsiooni alguspäev) kuninga lähim abiline lord Strafford hukati lordide koja otsusel. 1641 seadus, millega parlamenti võis laiali saata vaid ta enda nõusolekul pikk parlament 1649 Alamkoda => Kõrge Kohus e tribunal => 30 jaanuar 1649 hukati Charles I 1649 19.mai Vabariigi väljakuulutamine, riiginõukogu loodmine 1ks aastaks, reaalne võim
neist olid elanud ja teeninud venelaste all ja teadsid, kus venelased pidasid harilikult oma täkkusid ja loomi ja ka ise tavaliselt ümber liikusid, mispärast nad ka hea luure tõttu oma heade sõprade ja sugulaste kaudu pärisid sagedasti suurema võiduhinna koos saagi ja vangi võetud venelastega, nõnda et saagi pärast tekkis mõningane vihkamine ja kadedus saksa mõisameeste ja mittesaksa talupoegade vahel ja oli karta, et sakslastel tuleb nendesamaste talupoegadega talitada nagu sotlastega Wesenbergi all." 1577. aasta Septembris oli Schenkenberg sunnitud vaenlase j õudude suurene mise tõttu sissisõjast ajutiseks loobu ma. Sügiseks oli kogu Liivi maa mandriosa, välja arvatud Kura maa, Riia ja Tallinn, Vene vägede või mu all. 1578. aastal Ivo Schenkenberg jätkas o ma talupoegadega röövi mist ja põletamist vaenlase maaalal. 4. juunil rüüstas ja põletas paha Ivo Schenkenbergi lipkond koos P õltsamaa Rootsi
Hakati taaselustama vanu ununenud makse ( raha saamine). Charles I vastu puhkes ülestõus kahe riigi vahel sõda, siis ei jätkunud kuningal palgasõjaväe jaoks raha. Pikk parlament ja revolutsioon-1640. kevadel tuli kokku Inglise parlament. Nad ei olnud Charles I raha taotlemisega palgasõjaväe jaoks nõus. Nad oli koos vähem kui kuu, kui kuningas selle uuesti laiali saatis. Ajalukku läks see kui nn lühike parlament. Juunis 1640.a sõlmiti Sotlastega 3 nädalaks vaherahu. Kui see lõppes pidi Ch. Uuesti parlam kokku kutsuma. Ta avas parlm istungi 3.nov 1640 seda peetakse ka inglise revolutsiooni alguseks. Parlm esiotsas istus John Pymiga kohe rünnakule. Mõisteti hukka kuninga teod ja rünnati ka kirikupoliitikat.( piiskop oli püüdnud anglikaani kirkukorraldust lähendada katolikule). Lordide koja otsusega arreteeriti kuninga lähim abiline lord Stafford- mõisteti surma. Parl ja
Ameerika kolooniatesse. Kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid James I tülli parlamendiga, mille kuningas jätnuks meeledi vaid nõuandva rolli. Kuninga ja parlamendi peamiseks tüliõunaks sai maksude kehtestamine. Kuna kuninga sissetuleks oli kindlaks määratud keskaegsete tavade alusel, ei võimaldanud need enam katta üha suurenevaid kulutusi. Märtsis 1642 läks Charles Yorki, kus sai hästi sidet pidada ka talle lojaalsete sotlastega. Sinna kogunes üha enam ka talle ustavaid inimesi, peamiselt kõrgaadlikke. Peagi oli kuningal juba arvestatav armee, ent relvakonflikti püüti siiski veel vältida. Juunis saatis parlament kuningale kirja, "19 ettepanekut", millega nõuti kuningalt täielikku alistumist parlamendile. Kuningas rõhutas oma vastuses, et parlament peaks arvestama ikkagi ka valitsejaga, sest Inglismaa valitsus põhinevat monarhi, Ülem- ja Alamkoja üksmeelel. Enamik
· Nad olid priiskava elustiiliga, nende eluajal läks Prantsusmaa kriisi, valitses näljahäda 20. Inglise parlamentarism mida tähendavad mõisted parlamentaarne monarhia parlamentalismi vorm, kus riigipeaks on monarh ülemkoda tähtsamad lordid alamkoda madalamad lordid toorid õigusjärgse Inglismaa kuningaJamesi pooldajad viigid uue trooni kandidaadi pooldajad 21. Miks puhkes Inglismaal kodusõda? Puhkes, kuna tekkisid vastuolud sotlastega. 22. Kes olid ja mida tegid Charles I Inglismaa ja sotimaa kuningas aastatel 1625 1649, kes alustas Inglismaa kodusõda James I - Inglismaa ja Iirimaa kuningas aastal 1603, kes ühendas Inglismaa ja sotimaa ning nimetas neid Suurbritanniaks Oliver Cromwell Inglise kodusõjas sõjaline juht 23. Ameerika Ühendriikide iseseisvumine miks? Millal? Mis põhjustas USA iseseisvumise? Nimeta 3 põhjust! Kirjelda Inglismaa ning Ameerika suhteid! AASTAL 1788
Sotimaal puhkes absolutistlikult valitseva Charles I vastu mäss sõda Inglismaa ja Sotimaa vahel. Et kuningal ei jätkunud palgasõjaväe tarbeks raha ja elanike maksustamiseks puudus tal parlamendi nõusolek, tuli 1940. jälle kokku Inglise parlament. Valimistel saatis edu opositsiooni. Charles I taotles Soti sõjaks raha, kuid solvunud parlament keeldus ja nõudis kuninga nõunike karistamist. Kuningas saatis parlamendi laiali, ajalukku läks see kui nn. lühike parlament. Sotlastega sõlmiti lühike vaherahu. Selle lõppedes tuli Charles I'l taas parlament kokku kutsuda, et saada raha sõja jätkamiseks. Parlament aga ründas kuninga omavoli eelnevate parlamentide kallal ja kirikupoliitikat (peapiiskop oli keelanud puritaanlikud jutlused ja püüdnud lähendada anglitsismi katoliiklusele), ning sekkus aktiivselt ka täitevvõimu tegevusse. Esinduskogu võttis 1641.vastu seaduse, mille kohaselt võis parlamendi laiali saata vaid parlamendi enda nõusolekul. Seadusliku
parlamendi ja kunni vahel pinged; parlament peab enda õiguseks maksude määramist; kunn tegutseb ilma parlamendi nõusolekuta; P kaitses isikuvabadusi ja omandiõigusi; kuningas müüs monopoolseid õigusi raha eest; Õiguste Petitsioonis toonitati, et elanik ei pea maksma makse, mis pole kinnitatud P poolt; Charles I saatis P laiali; sõja jaoks sotlaste vastu oli tarvis raha -> CharlesI kutsus kokku parlamendi, mis peagi laiali saadeti(lühike parlament); pärast vaherahu lõppemist sotlastega pidi kunn jälle prlamendi kokku kutsuma(1640-ühtlasi ka ing. revolutsioon); parlamentlik opositsioon eesotsas Pymiga kaebas kunni omavoli parlamentide suhtes jms; P võttis vastu õigusakti, millega parlamenti võis laiali saata vaid ta enda nõusolekul. võim läks sellega P kätte(pikka parlament); Alamkoda moodustas Kõrge Kohtu->hukati Charles I; kaotati Lordide koda, kunni amet, kuulutati välja vabariik; täidesaatvaks võimus Riiginõukogu, mis tegelikult juhtis P tegevust
ja kaubanduslikud monopolid. 1628. aastal võeti vastu Õiguste Petitsioon, millega kaitsti isikuvabadusi ja omandiõigusi. 1629. aasal saatis Charles I parlamendi laiali ja raha hankimiseks kehtestati vanad maksud. Vaenust Charles I vastu puhkes Soti ja Inglismaa vahel sõda. 1640. aastal tuli parlament taas kokku. Kui see saadeti uuesti laiali, sest parlament keeldus Charles I taotlust saada raha sõjaks sotlaste vastu. Juulis 1640 sõlmiti sotlastega vaherahu ning parlament kutsuti taas kokku. Parlament võttis vastu akti, millega võis parlamenti laiali saata ainult ta enda nõusolekul. Parlament muutus kuningast sõltumatuks. Alamkoda moodustas 1649. aastal Kõrge Kohtu ehk tribunali, mille otsusega hukati samal aastal Charles I. 19. mail 1649. aastal kuulutati välja vabariik! Täidesaatva võimu organina loodi Riiginõukogu. 1653. aastal ajas Oliver Cromwell parlamendi ja Riiginõukogu laiali
parlament peab enda õiguseks maksude määramist, kuningas tegutseb ilma parlamendi nõusolekuta, Parlament kaitses isikuvabadusi ja omandiõigusi, kuningas müüs monopoolseid õigusi raha eest, Õiguste Petitsioonis toonitati, et elanik ei pea maksma makse, mis pole kinnitatud Parlamendi poolt; Charles I saatis Parlamendi laiali; sõja jaoks sotlaste vastu oli tarvis raha - Charles I kutsus kokku parlamendi, mis peagi laiali saadeti(lühike parlament); pärast vaherahu lõppemist sotlastega pidi kuningas jälle parlamendi kokku kutsuma(1640-ühtlasi ka inglise revolutsioon); parlamentlik opositsioon eesotsas Pymiga kaebas kuninga omavoli parlamentide suhtes jms; Parlament võttis vastu õigusakti, millega parlamenti võis laiali saata vaid ta enda nõusolekul. võim läks sellega Parlamendi kätte(pikka parlament); Alamkoda moodustas Kõrge Kohtu-> hukati Charles I; kaotati Lordide koda, kuninga amet, kuulutati välja vabariik;
Eesmärk oli seega kodanlik demokraatlik ühiskond. Sõjaväe juhtkonna arvates olid levellerite nõudmised liiga kaugeleminevad. Nende eneste esialgne programm nägi ette parlamentaarse monarhia kehtestamist. Parlamendi valimised pidid toimuma iga kahe aasta tagant ja valimisõigust pidi piirama varanduslik tsensus. Viimast põhjendati väitega, et ainult nendel inimestel on maal huvisid, kellel on varandust.[13] 1648. a. põgenes kuningas Charles I vangistusest, astus liitu sotlastega ja alustas koos nendega võitlust revolutsiooni maha surumiseks. Ohvitserid ja lavelleritest sõdurid jätsid kõrvale omavahelised erimeelsused ja astusid Sotimaalt tulevale ohule vastu. 1648. a. augustis purustas Inglise revolutsiooniline armee Oliver Cromwelli juhtimisel sotlased Prestoni lahingus. Kuningas langes vangi. Inglise väed vallutasid Sotimaa pealinna Edinburghi. Pärast sõjakäiku kasutati
Jaanuar 16, 1995 - Veebruar 8, 1995 Roméo LeBlanc September 28, 1999 - Oktoober 7, 1999 Adrienne Clarkson August 4, 2005 - September 27, 2005 Michaëlle Jean (List, 2009) 11 5. RAHVASTIK JA KEEL 5.1. Kanadalased Kanada rahvastik koosneb suurelt osalt sisserännanuist (15% rahvastikust on sündinud väljaspool Kanadat) ja nende järglastest. Rohkem kui 30 rahvuse hulgas on kõige rohkem Kanadas inglasi koos sotlastega (36,2% rahvastikust) ja prantslasi (15,8%). Palju on ka saksa, itaalia, ukraina, hollandi, poola ja Skandinaavia päritoluga kanadalasi. (ENE 4, 1989) Põlisasukaid indiaanlased ja eskimoid on 2006 aasta seisuga 1 172 790 inimest. Hea sündivuse tõttu on nende arv tõusmas veelgi. Enamik põliselanike elab reservaatides ja eskimod muidugi põhjapoolsetel külmadel aladel. (Aboriginal, 2009) Kanada on nagu ka ülejäänud Ameerika alad väga usulise rahvaga maa. Kuna rahvastik
otsustavalt sekkumast. 1645. aastal said kuningaväed Nasby lahingus ränga kaotuse osaliseks, parlamentääride kätte langes ka kuninga kirjavahetus, kus vähegi kompromiteerivat materjali kohe monarhi vastu kasutama hakati. Rojalistide väed olid laiali löödud ning üksteise järel langesid nende vastupanukeskused parlamendi vägede kätte. 1646. aastal langes ka Oxford. Kuningas püüdis kokkuleppele jõuda sotlastega, ent keeldus endiselt neile täielikult presbüterlikku kirikukorraldust andmast. See maksis talle valusalt kätte, kuna parlament ja sotlased leppisid omavahel kokku ning esitasid kuningale omapoolsed nõudmised. Sama aasta lõpus anti kuningas parlamendi esindajatele üle ning sotlased lahkusid Inglismaa pinnalt. Charlesist oli saanud vahialune. 1646. aasta märtsis lõppes kodusõda parlamendi vägede võiduga. Edasisi
seekordne parlament istus vähemalt osaliselt koos kuni 1653. aastani ning seda on seetõttu nimetatud Pikaks parlamendiks. Ka seekord ei nõustunud parlament kuninga nõudmisi täitma, vaid esitas omapoolsed tingimused: kuningas pidi parlamendi voli alla andma oma senised lähikondlased, kuulama nii sise- kui ka välispoliitikas parlamendi nõu, parlamendi laialisaatmise korral kolme kuu jooksul kokku kutsuma järgmise ning sõlmima sotlastega nende nõudmisi täitva lepingu. Kuningas oligi sunnitud järgi andma ja mitmed tema lähikondlased vangistati ning Wentworth ja Laud koguni hukati.) Lordide koda- parlamendi üks kahestkojast Inglismaal alates 16. saj Õiguste Akt- 1689. aastal alla kirjutatud õiguste deklaratsioon Williami ja Mary poolt, mille kohaselt nõudsid kõik seaduslikud aktid parlamendi mõlema koja kinnitust. Parlamendisaadikutele kehtestati sõnavabadus, kõigile kuninga alamatele petitsiooniõigus.
Raha hankimiseks taaselustas ta vanad ununenud maksud. Kui Charles I vastu puhkes Sotimaal sõda, ei olnud tal aga raha, et palgasõdureid muretseda. 1640. tuli taas kokku Inglise parlament, kuna Charles I vajas raha Soti mässuliste vastu võitlemiseks, aga parlament keeldus kuninga taotlusest rahale ning mõistis hukka tema poliitika. Selle peale saatis Charles I parlamendi taas laiali vahepeal koos olnud parlament oli nn lühike parlament. 1640. sõlmiti sotlastega vaherahu kolmeks nädalaks, kuid Charles I ei suutnud ka selleks ajaks raha saada ja ta kutsus parlamendi uuesti kokku. Parlament hakkas taas tugevalt toonitama Charles I halba poliitikat ja türannliku käitumist ( ka parlamendi laiali saatmisi ). Parlamend kohustas Charles I allkirjastama seaduse, mille alusel tema lähim abiline lord Strafford hukatakse. Sel ajal võttis parlament vastu õigusakti, mille alusel ainult parlament saab ise end laiali saata
liidrit. Raha hankimiseks hakati taaselustama vanu ununenud makse. Sotimaal puhkes aga ülestõus ja algas sõda kahe naabermaa vahel kuningal ei jätkunud aga raha palgasõjaväe jaoks. Elanikkonna maksustamine eeldas aga parlamendi nõusolekut. 1640. kutsuti kokku lühike parlament, Charles I taotles raha sõjaks sotlaste vastu, parlament keeldus. Kuninga poliitika hukkamõist. Kuningas saatis parlamendi laiali. 1640 sõlmiti sotlastega vaherahu, kuid kui see uuesti hakkas, ei jäänud Charles I üle muud, kui kuuletuda opositsioonile ja parlament uuesti kokku kutsuda. Parlamentlik opositsioon eesotsast John Pymiga asus rünnakule. ° Tõsteti esile kuninga omavoli eelnevate parlamentide suhtes ° Kirikupoliitika ° Parlament sekkus aktiivselt ka täitevvõimu tegevusse arreteeriti kuninga lähim abiline lord Strafford.
lähteainena kasutatakse üha sagedamini hoopis maisi või nisu. Viskipiirituse laagerdamiseks, mis peab kestma kolm aastat, kasutatakse nii vanu kui uusi vaate, peaasi, et need oleksid väikesed. Esimene Kanada viskivabrik avati Quebecis 1769. a. Iirlaste irish Ka iirlased valmistavad viskit linnastatud odrast, kuid erinevalt naabritest kuivatatakse seda söe kuumusel kinnistes ahjudes. Kuni destilleerimiseni sarnaneb edasine tootmisprotsess sotlastega. Iirlased, kes on visad ,,mittesegamispoliitika" pooldajad, destilleerivad oma viskit kolm korda, sotlased saavad endi sõnul kahegagi suurepäraselt hakkama. Tegelikult segavad ka iirlased tänapäeval oma viskisid, kuid nende praktika, mis teenib pigem maitse ühtlustamise kui tootevaliku mitmekesistamise huve, erineb naabrite omast. Tarbimine Tavaliselt serveeritakse viskit kas madalast paksupõhjalisest old fashioned või tambler-
1573 kerkib üles sotlaste teema. Palgaarmee oli mitmepalgeline, Eestimaale jõudis igasuguste rahvaste esindajaid, aga sotlased jätavad siia omapärase jälje, probleemid saavad alguse 1573.aastast. Plaanides suurt sõjakäiku värbas Johan III Soti kuningalt mehi. Need mehed iseenesest jätavad jälje maha kui nad hakkasid Eestimaale jõudma. Jõuavad Stockholmi ja sealt edasi nad ei saa. Lõpuks mehed siiski Liivimaale jõuavad. 1574.aastal viiakse neid lahinguväljale. Sotlastega seotu leiab aset Rakvere all. Rakvere piiramine venib, olukord ei muutu, on külm talv. Lisaks sotlastele oli sakslasi ja rootslasi, nende vahel tekkisid pinged. Sotlased käisid kohalikke riisumas, tekkis vastuseis talupoegadega. Leiab aset kaklus. Sotlased olid kalvinistid. 15.märtsil lähevad sotlased ja sakslased kaklema, rootslased hoiavad väidetavalt kõrvale. On väidetud, et sakslased korraldasid sotlaste leeris veresauna, hukati kuskil 1500 sotlast.
annaabi.ee 
