koosmusitseerimiseks. Esit tööt. õukonnakapellides, õukonnakapellid, õukonna kirikukapellides, ooperiteatrites. kutselised lauljad Üheh. *Polüfoonia ajastu *Polüf. mitmeh. kõrvale tuli ka /mitmeh. homofooniline mitmeh. Muus. *lauto, klavessiin, klavikord, *täiust. keelpille- viiul (tähtsaimaks instrum. spinett, viola da gamba, soolopilliks), vioola, tsello, kontrabass pommer, trompet, tsink, *konstrueeriti põikflööt, fagott krummhorn. *võeti kasut. haamerklaver *Täiuslikuks peeti inimhäält. *Popul. oboe, plokkflööt Zanrid, *Ilmalikus motett, madrigal, *Ooper (opera seria, opera buffa), vormid caccia, sansoon, frottola, oratoorium, kantaat, passioon, villanella, balletto, instrument
pool) emotsionaalne koosmusitseerimise mitmehäälsuse kõrvale vioola, tsello, kontrabass), opera buffa), Georg Friedrich Händel mõjutusvahend, objektist astus homofooniline tähtsaimaks soolopilliks sai oratoorium, kantaat, Claudio Montoverdi dünaamiline, rahutu, kuulamisobjektiks- mitmehäälsus viiul (NB!Cremona passioon, Henry Purcell peegeldas konflikte kontserdid publikule. viiulimeistrid) instrumentaalkontsert, Jean-Philippe Rameau ühiskonnas (NB
1. Millise sõna järgi on barokk-stiil oma nime saanud ning mida tähendab see sõna portugali keeles? Ajastu nimetus tuleb portugali keelest, kus sõna barroco tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 2. Milline pill muutus barokiajal tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks? Nimeta kuulsaid suguvõsasid, kes neid pille valmistasid. Tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks muutus viiul. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonia Stradivari) 3. Keda peetakse esimeseks suureks ooperiheliloojaks, nimeta tema loodud ooper. Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse Claudio Monteverdit. Tema loodud ooper on ''Orpheus''. 4. Milles seisneb oratooriumi erinevus ooperist? Oratooriumi erinevus ooperist seisneb selles, et puudub lavaline tegevus ja sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega
Baroki Ajastu Muusika Esitaja:Silver Hani BarokkMuusika! *Tekkisid Esimesed Elukutselised Muusikud. *Professionaalsed Kapellid. *Kujunesid Välja Esimesed Instrumentaalmuusikažanrid. *Algas solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika võidukäik *Barokk oli virtuoosse soololaulu kuldajastu. *Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid. Pillid! *Pillid arenesid tormiliselt. *Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. *Uued puhkpillid (põikflööt,fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. *Tavaliseks pilliansambliks sai barokktrio. Uued Stiilid! *Tekkis Konstertstiil. *Muusika väljus koosmutsitseerivast ringkonnast suure publiku ette. *Vastandine renesanssiajastu muusikale oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Tähtsamad Esindajad! *Johann Sebastian Bach (1685-1750) Jõuluoratoorium BWV 249 *Georg Friedrich Händel (1685-1759) Rinaldo *Antonia Vivaldi (1678-1741) Ottone In Villa 1713
süzeel põhinev heliteos. Süit- mitmeosaline muusikateos, mis koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest. Fuuga- mitmehäälne vokaal- või instrumentaalteos, milles hääled astuvad kindlate reeglite järgi iseseisvatena üksteise järel sisse. Kontsert- triost suurema koosseisu poolt esitatud mitmeosaline orkestripala Concerta grosso- suurorktester mängib koos vahldumisi väikse ansambliga Küsimused Missugune instrument kujunes 17.sajandil armastatuimaks ansambli ja soolopilliks ? Viiul ja vioola. Viiul-sest selle hääl kostis kõigist üle. Levinumad instrumantaalmuusika zanrid: Barokktrio-tähendas kolme häält. Nelja häälne itaalia orkester Süidi tähtsamad tantsud: Allemande Courante Sarabande Gigue Barokiajastu tähtsamad klahvpillid: Orel Klavesiin Portatiiv Klaver Kuidas nimetatakse barokiajastul klahvpillidele kirjutatud muusikat? Klaviirmuusika Sonaaditüübid- kirikusonaadid,kammersonaat
- Istrumentaalmuusika populaarsuses kasv. pillide tormiline areng.- orkestrimuusika buum.- muusika muutus rõhutatult tonaalseks.- polüfoonilise mitmehäälsuse kõrvale astus homofooniline. Muusika koht ühiskonnas: -Kontsertid publikule (muusika muutus koosmusitseerimise objektist kuulamisobjektiks.- Professionaalsete muusikute klass.- muusikud töötasid õukonna ja kirikupillides. Muusikainstrumendid: täiustati keelpille(viiul, vioola, kontrabass), tähtsaimaks soolopilliks sain VIIUL. Kuulsamad viiulimeistrid: A.Stradivari, G. Amatid. Konstrueeriti põikflööt ja fagott. Võeti kasutusele haamerklaver, populaarsed ka oboe ja plokkflööt.Ooper-orkestri, koori, solistide osalusega muusikalavastus, kus sisu edestatakse lauldes.eelkäijad: Vana Kreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid renessansiaegsed õukonnaetendused.Oratoorium- nagu ooperi ettekanne kõik ooperiga sama, aga puudub lavaline tegevus
Muusika muutus rõhutatult tonaalseks. MUUSIKA KOHT ÜHISKONNAS Muusika muutus kuulamisobjektiks, kontserdid publikule. Tekkis professionaalsete muusikute klass, muusikud töötasid õukonnakapellides ja kirikukapellides (kirik kontserdipaigana) ning ooperiteatrites. Ooperi teke. ÜHEHÄÄLSUS VÕI MITMEHÄÄLSUS Polüfoonilise mitmehäälsuse kõrvale astus homofooniline mitmehäälsus. MUUSIKAINSTRUMENDID Täiustati keelpille, tähtsaimaks soolopilliks sai viiul. Konstrueeriti fagott, võeti kasutusele haamerklaver. Populaarsed ka oboe ja plokkflööt. UUED ŽANRID JA VORMID Ooper Esimene ooper: “Orpheus” Orpheuse aaria – C. Monteverdi Oratoorium (messias) – mitmeosaline teos solistidele, kooridele ja orkestritele. Erinevalt ooperist puudub lavategevus, teos kantakse ette kontsert korras. Kantaat – oratooriumist lühem, tavaliselt ilma areneva sisuta, väljendab
muutusid selgeteks, süvenes homofooniline väljenduslaad ja muusika tonaalsus Muusika koht ühiskonnas muusika tellijaks sai haritud kõrgkodanlus, kes pidid üleval orkestreid ja tellis heliloojatelt teoseid. Üha enam tähtsustus vabahelilooja status helilooja ei olnud enam õukonna ega kiriku teenistuses Homofooniline mitmehäälsus, Muusika instrumendid kujunes välja klassikaline sümfooniaorkestri koosseis, väga populaarseks soolopilliks sai klaver, Uued zanrid ja vormid Vormid: tähtsaim sonaadivorm; rondo ja variatsioon. Sonaadivormil põhinevad zanrid: sonata, trio, keelpillikvartett, instrumentaalkontsert, sümfoonia. Populaarsed koomiline ooper ja laulumäng tegelased reaalsest elust. Glucki ooperireform. Tähtsamad heliloojad Franz Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart, Ludwig van Beethoven
aeg, mis tekkis kontsertstiil. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Vastandina renessansiajastu muusikal oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid. Konstrueeriti uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt. Puhkes orkestrimuusika buum
klapisüsteemi abil. Oboe tunneb ara peenikese õlekõrretaolise huuliku -kahekordse lesthuuliku e topelttrosti - järgi. Oboe tooni kujundamisel on suur roll pillimängija oskustel. Oboe on ise- loomuliku nasaalse tämbriga. Kõrgemas registris kõlab ta pingeliselt, madalamas aga mahlakalt ja soojalt. Oboel on võimalik mängida nii väl- jendusrikkaid meloodiaid kui ka virtuoosseid passaaze, seetõttu sobib ta hästi nii orkestri kui ka soolopilliks. Eesti tuntud oboemängijad on Kalev Kuljus, Niis Rõõmussaar, Olev Ainomäe. Huulikud: Oboe kujunes välja 17. sajandi keskpaiku arvatavalt Prantsusmaal. Tema sünniga seostatakse Hotteterrede perekonda, kuhu kuulus põlvkondade kaupa muusikuid ja pillimeistreid. Oboe otseseks eelkäijaks võib pidada juba vanades kultuurides tuntud salmeist välja arenenud pommerit, mis oli aga intensiivsema kõlaga. Räägitakse, et Louis XIV olevat keelanud oma õukonnas valjuhäälsete
Romantism 19. sajandi muusika peamised zanrid Romantismiajastu - Klaver muutus üheks armastatumaiks soolopilliks. Raamatukauplused pakkusid klaverinoote ning algse klaveriõpetusega pidi hakkama saama iga koduõpetaja. Järjest sagedamini palgati aga jõukamates kodudes ka eramuusikaõpetajaid. Tekkisid uue zanrina väikevormid ja esile kerkis mängutehniliselt nõudlik kontsertetüüd. - Romantismiajastu kunsti iseloomustavad esteetilisus, zanrite segunemine, fragmentaarsus, grotesk ja iroonia. - Olulisemad muusikazanrid: sümfooniline poeem, soololaul, operett, sümfoonia,
(kaunis laul), mille tähtsamad jooned olid kaunis ja nüansirikas toon, virtuoosne kaunistuste improviseeimine ning esituse väljendusrikkus. Lõpuks arenes sellest tõeline virtuoosikultus. Meespeategelane (prima uomo) nais- (prima donna) Tähtsaim helilooja: Alessandro Scarlatti ( üle 100 ooperi) BAROKIAJASTU PILLID JA INSTRUMENTAALMUUSIKA 10) Missugune instrument kujunes 17. sajandil ansambli- ja soolopilliks? Missuguseid uusi pille konstrueeriti, mis pille edasi arendati? Lk.104 17.sajandil kujunes ansambli- ja soolopilliks viiul. Konstrueeriti: viola da gamba, oboe, fagott, plokkflööt, klavessiin, positiivorel ja klavikord. 11)Mida tähendab ,,tempereeritud häälestus"? Uus häälestussüsteem, kujunes 18. saj. I poolel. Kui varasem süsteem võimaldas kasutada vaid väheste võtmemärkidega helistikke, siis tempereeritud häälestus jagab 12-toonilise
- prima donna ooperi naispeategelane - prima uomo ooperi meespeategelane - kastraatlaulja kunstlikult säilitatud poisihäälega meeslaulja - opera seria tõsine ooper - opera buffa koomiline ooper 11) Ooperi ja oratooriumi võrdlus Oratooriumis puudub lavaline tegevus. Oratoorim on kui ooperi kontsertettekanne. BAROKIAJASTU PILLID JA INSTRUMENTAALMUUSIKA 12) Missugune instrument kujunes 17. sajandil ansambli- ja soolopilliks? Missuguseid uusi pille konstrueeriti, mis pille edasi arendati? Lk.102 Ansambli- ja soolopilliks kujunes viiul. Konstrueeriti uusi puhkpille (fagott ja põikflööt). Võeti kasutusele haamerklaver. Puhkpillidest kasutusel oboe. 13) Mis on klaviirimuusika ja missugune klahvpill selle mõiste alla ei käi? Lk. 104 Kõik klahvpillid pandi ühe mõiste alla, v.a suur orel, sest sellel on pedaalid 14) Mida tähendab „tempereeritud häälestus“?
(1894- 1937), hüüdnimega Empress of the Blues (bluusi valitsejanna). Linnades arenesid ka bluusi instrumentaalsed vormid, eeskätt kitarril ja klaveril, hiljem juba orkestrimuusikana. Klaveribluusi eriliigina on tuntud boogie- woogie (levis ka samanimeline tants), mida iseloomustab pidev kaheksandiknootides liikumine vasakus käes (tihti punkteeritult). Hiljem levis see võte instrumentaalsesse jazzi. Tänapäeva bluusis on põhiliseks soolopilliks elektri- või poolakustiline kitarr. Enne kasutati suupilli, saksofoni, flööti ja akustilist kitarri. Mõned mustanahalistest mängisid ka banjot või viiulit. Tuntumatest bluusi muusikutest võiks mainida BB Kingi (Riley B. King), kes mängis oma kuulsat kitarri Lucille ja ka laulis. Tuntumad laulud on “Blues Man”, “Let the Good Times Roll”, “Lucille” jt. Veel üks tuntud tegelane oli Jimi Hendrix. Tema tuntud laulud on näiteks “All Around the
Algul kasutati seda sõna ehituskunsti pilkenimetusena. See kunst oli meelepärane ja kättesaadav vaid rikastele ja valitsejatele. Barokk avaldus kõige rohkem arhitektuuris.Olulisemad tõuked on andnud Veneetsia koolkond ja Firenze Camerata. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt. Barokajastul tekkis palju uusi zanre nagu näiteks: ooper, oratoorium, kantaat, sonaat, instrumentaalkontsert ning fuuga. Muusika oli pingeline ja erutatud, polüfoonia
Helid tõusid ja langesid, mis muutid kogu pala elavaks. Kohati tundus osa sünge ja hall, kuid siis hüppasid sisse rõõmsad meloodiad, muutes loo seguks kurbusest ja õnnest. Sellele järgnev Andante oli vastanduv poeesiarikka lüürikaga. See kaunis pala oli tunduvalt rahulikum ja aeglasem kui Allegro. Viimane osa Allegro oli väga võimas ning täis Rubinsteni tehnilisi trikke. Minu arvates sobis see suurepäraselt Rubinsteini klaverikontserti lõpetamiseks. Kontserdi soolopilliks oli klaver ning orkestris kuulsin flööte, oboed, klarneteid ja trompeteid. Ludwig van Beethoveni sümfoonia nr 7 A-duuris algas tormaka ja järsu Poco sostenuto Vivace´ga. Kuulda oli tantsulisi ja rümikaid meloodiaid ning harmooniaid. Vivace oli meeletult rikas, jõuline ning särav sümfoonia alguspala. Avaosale järgnev Allegretto oli kurvameelne ning südamelööke meenutavale rütmile toetuv, sügavamais tämbreis kõlav muusika
Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. See oli aeg, mis tekkis kontsertstiil. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli. Tähtsamad
INSTRUMENTAALMUUSIKA BAROKIAJASTU ITAALIAS Viiul kujunes 17. saj. armastatuimaks ansambli- ja soolopilliks. Viiuli perekonna sünd oli 17.sajandi kõige tähelepanuväärsem sündmus muusikainstrumentide ajaloos. Pole täpselt teada, kes valmistas esimese viiuli, kuigi paljud autoriteetsed allikad peavad selleks Kaspar Tieffenbruckerit. Tõelise täiuslikkuse saavutas viiul aga Cremona koolkonnas: · Amati · Stradivari · Guarneri Mainida võiks veel Tirooli meistrit Jakob Steinerit ja sakslast Matthias Klotz`i.
funktsionaalne osa, seltskonnamuusika mõeldud koos mängimiseks või tantsimiseks) oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus (kastraadid ooperis). Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli.
k oli rahvas nutma panna. Heliteos pidi algusest l?uni p?ima emotsionaalsena ja muusikal puudus sisemine areng. Barokiajastu muusika oli senisest muusikast palju ?ekesisem. Muusika tellis ?kond , organiseeris kuulamise ning tasustas muusikuid. Sel ajal tekkis ka kontsertstiil. Vaikselt vajus muusika ka suurema publiku ette. Renessanssi muusika sobis nii kuulamiseks kui ka tantsimiseks , siis Barokkmuusikast kuulati pingsalt. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus t?tsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid. Konstrueeriti uusi puhkpille ja v?ti kasutusele haamerklaver. K?ge avalisemaks pilliansambliks sai barokktrio , kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassih?l ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus trio ei t?ista mitte pillide , vaid partiide arvu , kuna basso continuo't m?gis v?emalt 2 pilli. T?tsamad meloodiapillid olid viiul , oboe ja plokkfl?t. Barokk on muusika ajaloos umbes 1600-1750 v?danud ajaj?k
Klassitsisimi ajastu on saanud oma nime ladina keelsest sõnast classicus, mis tähendab tõlkes esmaklassiline. Klassitsismi ajastu muusika sündis Itaalia ja Prantsusmaa hilisbaroki muusikast 1730 aasta paiku, uutest vooludest. 1720- 1760 oli aeg mil kujunesid välja uued muusikavormid ja zanrid. 4. Muusiku koht ühiskonnas. Muusikud hakkasid oma teostega elatist teenima, üha rohkem hakati heliloojatelt ise lugusid tellima. ... 5. Muusikainstrumendid klassitsismi ajastul. Soolopilliks sai klaver, mis vahetas välja klavessiini. Kujunes sümfooniaorkestri koosseis. I, II viiul, vioola, altviiul, tsello, kontrabass, oboe, flööt, klarnet, fagott, tropmetid, tromboonid, metsasarved. 6. Viini klassikalise koolkonna liidrid ja nende sümfooniate arv. F.Joseph Haydn (104 sümfooniat) Wolfgang Amadeus Mozart ( 41 sümfooniat) Ludwig van Beethoven (9 sümfooniat) 7. Euroopa Liidu hümni autor, teos ja kust see pärit on? Beethoven, sümfoonia nr 9, 4.osa "Ood rõõmule"
Selle aja muusikat ja kunsti iseloomustabki dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Muusika oli õukonnakesksem, tekkis kontsertstiil. Vastupidiselt renessansiajastu muusikale oli see mõeldud pingsaks kuulamiseks. Tekkis professionaalsete muusikute klass. Tekkis instrumentaalmuusika. Pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid 2 meloodiapilli ning basso continuo, mis kujutas endasid katkematut bassihäält. Viiul muutus tähtsaks ansambli-ja soolopilliks. Veel võeti kasutusele haamerklaver. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe, plokkflööt.Orkestrimuusika sai populaarseks. Barokkorkester, mis kasvas väljas barokktriost, oli tavaliselt neljahäälne. Orkestrid esinesid õukondades.Populaarseks sai homofoobiline mitmehäälsus. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Barokiajastu vokaalmuusika 1. Soololaul- retsitatiiv. Kõnelähedane laul, arenes varabaroki laulvast deklamatsioonist. 2
eksisteerisid kõlakontrastid, dünaamikakontrastid jms. Muusikateoste ainestikuna eelistati piiblimüütide asemel ajaloosündmusi, antiiklegende ja kaasaegset elu. 16. sajandi püüdluseks muusikas sai looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides. Nii sai muusikas tähtsaimaks inimlik, maine aspekt mida väljendab ratsionaalne õpetus inimese tundeelust e. afektiõpetus. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja
3 Soololaulutsüklit-Mussorgski "Lastetuba", Schubert "Ilus möldrineiu", Schubert "Talvine teekond". 3 heliloojat, kes on kirjutanud reekviemi-Mozart, Kreek, Schubert. 3 Tsaikovski balletti-Pähklipureja, Luikede järv, Uinuv kaunitar. 8 Kirjelda barokiajastu muusikat: Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Muusika väljus väikesest ringkonnast suure publiku ette. Tekkisid mitmed uued zanrid, nagu näiteks ooper, oratoorium, kantaat, sonaat,fuuga. 9 Milline oli Peterburi Konservatooriumi osa Eesti muusikas?: Peterburi Konservatooriumil on suur tähtsus Eesti muusikas, kuna valdav enamik Eesti heliloojad on sealt hariduse saanud. 10 Võrdlusjooni A. Kapi ja H. Elleri muusikas:
Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette,kujunes välja professionaalsete muusikute klass, kes töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid ka kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus (kastraadid ooperis). Rohkem kerkis esile ka instrumentaalmuusika ning tormiliselt arenesid ka pillid Viiul muutus tähtsaimaks ansambli-ja soolopilliks ( kuulsad viiulimeistrid Amatid,Guarnierid, Antonio Stradivari ) Konstrueeriti uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt.
Ilmalikus klavessiin (tsembalo); vioola, tsello, kontra- klassikaline muusikas fiidel, rebekk, lauto, viola da gamba, bass, tähtsaimaks soolo- sümfooniaorkestri harf, põikflööt, trompet, viola da braccio; pilliks sai viiul. koosseis, populaarseks pillid käsitrumm, tamburiin. plokkflööt, pommer, Konstrueeriti põikflööt soolopilliks sai klaver dulcian, krummhorn; ja fagott, populaarsed ka trompet, tromboon, plokkflööt ja fagott. tsink; täiuslikemaks Esimesed katsed teha instrumendiks peeti vaskpuhkpille kromaati-
18. saj II pool klassiks sai haritud kõrgkodanlus. Elavnes avalik kontserdielu, nooditrükindus, kõrgkodanlus, kes pidas üleval orkestreid ja sümfooniaorkestri koosseis. varjatsioonid. Sonaaditsüklitena (1. osa Wolfgang Amadeus Mozart, 19. saj I veerand muusikaajakirjandus. tellis heliloojatelt teoseid. Õukondliku muusiku Väga populaarseks soolopilliks sai klaver. sonaadivormis); sonaat, trio, keelpillikvartett, Ludwig van Beethoven Harmoonia lihtsustus, vormiskeemid muutusid selgeteks; süvenes ja kiriku teenistuses oleva muusiku kõrval puhkpillikvintett, instrumentaalkontsert,
(kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, seltskonnamuusika mõeldud koos mängimiseks või tantsimiseks) oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus (kastraadid ooperis). Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli
harmooniapill (basso continuo). Koduste pillidena olid kasutusel ka p ositiivorel ja klavikord. Klahvpillidel enamasti ei tehtud vahet ja neil mängitavat muusikat nim. - klaviirimuusikaks. Saksas hoogustus väga võimsate orelite ehitamine, millised tõusid kirikulaulu saatmisest soolopilliks. Instrumentaalansamblitest tuntumad olid-barokktrio (2 meloodiapilli+basso continuo) ja itaalia orkester. Orkestri ül'ks oli 17. saj põhiliselt mängida õukondades, nt vastuvõttudel ja ballidel. 19. saj algul hakkasid tekkima tudengite ja linnakodanike muusikaühingud, nende juurde kuulus orkester.
harmooniapill (basso continuo). Koduste pillidena olid kasutusel ka p ositiivorel ja klavikord. Klahvpillidel enamasti ei tehtud vahet ja neil mängitavat muusikat nim. - klaviirimuusikaks. Saksas hoogustus väga võimsate orelite ehitamine, millised tõusid kirikulaulu saatmisest soolopilliks. Instrumentaalansamblitest tuntumad olid-barokktrio (2 meloodiapilli+basso continuo) ja itaalia orkester. Orkestri ül'ks oli 17. saj põhiliselt mängida õukondades, nt vastuvõttudel ja ballidel. 19. saj algul hakkasid tekkima tudengite ja linnakodanike muusikaühingud, nende juurde kuulus orkester.
jumalateenistuse funktsionaalne osa, seltskonnamuusika mõeldud koos mängimiseks või tantsimiseks) oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus (kastraadid ooperis). Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas välja barokktriost, oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne
jumalateenistuse funktsionaalne osa, seltskonnamuusika mõeldud koos mängimiseks või tantsimiseks) oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus (kastraadid ooperis). Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas välja barokktriost, oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne
Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. Kujunes välja profesionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Konstrueeriti uusi puhkpille ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid 2 meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18. saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Üha enam populaarsust kogus homofooniline mitmehäälsus. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus
● Läks Tallinna Riiklikku Konservatooriumi, 1980 ja lõpetas selle kahel erialal – muusikapedagoogika ja kompositsioon (Eino Tamberg) 1988.aastal; ● Konservatooriumi ajal 1983. aastal kutsus Erki-Sven Tüür ta ansamblisse In Spe (lootuses) ja sellest ajast muutus ka ansambli muusika; ○ In Spe koosnes väga headest muusikutest, kes viljelesid proge rokki. ● 1984. aasta– Tartu Levimuusikapäevad– Kirjutusmasina kontsert; ○ soolopilliks kirjutusmasin, vihje sellele, et meie elu võib väga lihtsalt muuta üks paber, mis masinast välja tuleb. ● 1986. aasta– ajaga silmitsi; ● 1987. aasta– Ei ole üksi ükski maa; ○ esimene laul, mille Jüri Leesmentiga kahasse tegi, fosforiidikaevanduse vastu. ● 1988. aasta– viis ärkamisaegset laulu; ○ kasutatud esimese ärkamisaja heliloojate katkendeid – Saebelmann, Hermann, Kunileid.
(Gypsy jazz 2010) Pillidest kasutatakse enim akustilist kitarri, viiulit, klarnetit, akordionit, aga ka trumme ja dulcimeri. Kuigi viimased kaks on rohkem levinud ida pool. Kitarr on mustlasdzässis tähtsaim pill. Paljudes bändides täidab ta lisaks improviseerimisrollile ka rütmipilli funktsiooni, kuna sageli puuduvad mustlasdzässi bändist löökpillid. Lisaks on mustlasdzässis kujunenud välja ainulaadne kitarritehnika, mis omane üksnes mustlasdzässile. Lisaks kitarrile on tähtsaks soolopilliks veel viiul. Veel võib esineda klarneti- ja akordionisoolosi. Samuti ei puudu mustlasdzässi bändist bass, mis esineb, kas basskitarri või kontrabassi kujul. (Gypsy jazz 2010) 19 Kitarrile on iseloomulik eriline strummimise viis, mis annab mustlasdzässile svingile omase kiire karakteri. Parem käsi, mis ei tohi kunagi mängida kitarri kõrgemal kaela osal, peab käima kiiresti keeltel edasi-tagasi, olenemata seejuures tempost
annaabi.ee 
