Niatsiin ehk nikotiinhape ehk nikotiinhappe amiid (vitamiin PP, B3) Vitamiini PP sisaldab enamik köögi- ja puuvilju vähe. Seevastu kala, eeskätt merekala, on küllalt PP-vitamiinirikas. PP-vitamiin on vajalik naha, seedetrakti ja närvisüsteemi normaalseks talitluseks. Pikaajaline PP-vitamiini puudus organismis viib pellagra tekkele. Pellagra puhul esinevad tüüpilised muutused mao-sooletraktis, nahal ja kesknärvisüsteemis. Vitamiin PP reguleerib veres kolesteroolisisaldust, samuti vee ja soolade ainevahetust. Vitamiinid Vajadus Toiduaine Sisaldus mg% mg/ööpäevas (mg 100g toiduaines) PP-vitamiin 14-28 Leib 0,45
Sattudes gastro-intestinaaltrakti laiussi vastsed sagedamini kleppuvad ileumi sooleseinale. Tekib mehhaniline trauma ja kohalik atroofia. Kliiniliselt infektsioon manifisterib kas üldsümptomitega.Iseloomulikud on iiveldus, oksendamine, pearinglus, väsimus, isutus, abdominaalne valu, konstipatsioon või diaröa ning kaalu langus. Parasiidi ainevahetuse produktid võivad indutseerida allergilist reaktsiooni ning sellele võib viidata eosinofiilia. Mõnedel juhtudel võib areneda sooletraktis rohkem kui 10 aastat asümptomaatiliselt. Tüsistuseks on penipernitsioosne aneemia seoses parasiidi poolt B12 vitamiini absorptsiooniga, millega omakorda kaassnevad neuroloogilised häired nagu perifeerne neuropaatia (nõrkus ja tundetus jäsemetes). Harvasti võib massiivne infektsioon põhjustada koletsüstiit, millega võib ilmneda kerge ikterus. Veel soolestiku obstruktsioon, kui tsestood kasvab liiga suureks.
Kõhunääre on oluline seedenääre, mille nõre sisaldab HCO3- ja ensüüme kõikide toiainete lõhustamiseks. Vesinikkarbonaat tekib pankreasejuha rakkudest pärineva CO2 ja vee ühinemisel. Kõhunõrenäärmes on ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks: proteaasid lõhustavad valke, lipaasid lipiide ja amülaasid süsivesikuid. Eraldab kõhunäärmenõret, mis koosneb: Trüpsaiin - lõhustab valke Amülaas - lõhustab süsivesikuid Lipaas - põhiline sooletraktis rasvu lõhustav ferment 18. Seedimine peen- ja jämesooles. Soolenõre sisaldab maltaasi, mille ülesandeks on lahustada disahhariidid monosahhariidideks toimub peensooles. Soolenõre sisaldab ka rasvu lõhustavaid fermente, mida sapihapetega emulgeeritakse ja aktiveeritakse. Peensooles toimub toidu imendumine tänu siseseinal asetsevatele kurdudele ja hattudele. Kui toit satub peensoolde, hakkavad hatud kokku tõmbuma ja liikuma ning tõmbavad iminapa moel toidu
refleks) isumahla eritumnine seotud kellaajaga 2) keemiline faas -seotud toiduga maos( oluline toidu koostis a) rasvane pidurdab seedimist maos, pärsib maomahla eritumist b) ekstraktiivained kutsuvad esile maomahla eritumise( supp, puljong). Süsivesikud läbivad mao ruttu( puuduvad seedeensüümid), kõige kauem maos rasvad. Kanege alkohal pidurdab, kerge alko kiirendab seedeprotsesse maos. 4. Seedimine sooletraktis (12-sôrmiksooles, peensooles, jämesooles). – Maos segatakse toit maomahlaga, tekib toidukört e. küümus, mis püsib seal kuni 10 H ja liigub sealt edasi läbi lukuti ( maolihaskesta kokkutõmmete abil) kaksteistsõrmiksoolde. 12- sõrmiksoolde suubuvad nõred ja nende ülesanded: 1. Kõhunäärmenõre sisaldab kõiki toitaineid lõhustavaid ensüüme: 1) trüpsaiin lõhustab valke 2) amülaas lõhust.süsivesikuid 3) lipaas rasvu 2
jogurtites ei leidu probiootilisi baktereid piisaval hulgal või ei ole need elujõulised. Näiteks jogurti juuretises olevad Lactobacillus bulgaricus ja Streptococcus thermophilus aitavad ensümaatiliselt töödelda (fermenteerida) piima, kuid nad ei ole küllalt vastupidavad maomahla toimele ning neid jõuab seedetrakti suhteliselt vähe. Samuti sisaldavad poejogurtid sageli kunstlikke magustajaid, värvaineid ja valget suhkurt, mis võib soodustada sooletraktis hoopiski halbade bakterite kasvu. Eriliselt head on kuumtöötlemata lehma-või kitsepiimast ise kodus valmistatud jogurtid. Kitsepiim ja juust sisaldavad sageli probiootikume nagu thermophilus, bifidus, bulgaricus ja acidophilus. Laktoositalumatuse korral tuleks jogurtit fermenteerida vähemalt 24 tundi. Piimatalumatuse korral tuleks endale muretseda jogurtistarter ja valmistada soovi korral jogurtit hoopis sojapiimast. 2. Keefir
· Soolenõre · Sapp Sapi ülesanded seedeprotsessis · Sapihapete soolad on kõhunäärme lipaasi fregmendiks. Nende juuresolekul aktiveerub lipolüüs. · Sapihapped emulgeerivad rasva · Sapihapete abil toimub rasvhapete imendumine organismi. Kõhunäärme e. pankrease tähtsus seedeprotsessis · Trüpsaiin lõhustab valke · Amülaas lõhustab süsivesikuid · Lipaas põhiline sooletraktis rasvu lõhustav ferment. Seedimine peen- ja jämesooles. Seedimine peensooles. Peensooles toimub seedimine peensoole hattudes. hattudega. Kui toit satub soolestikku, hakkavad hatud liikuma nad liiguvad erinevatel aegadel. Süsivesikud monosahhariidide kujul verre, rasvad-glütseoriin lahustub ise, rasvhapped imenduvad lümfi. Valgud, rasvad, süsivesikud jõuavad maksa. Vitamiinid, mineraalained. Kõik mis üle jääb, lähevad üle jämesoolde. Võib imenduda vett, süsivesikud.
12. Emisepiim, piimakus ja seda mõjutavad tegurid 13. Põrsaste rauatarve, jootmine ja lisasöötmine 14. Põrsaste võõrutamine ja kastreerimine 16. Põrsaste võõrutusviisid 17. Võõrdepõrsaste söötmine ja pidamine Võõrutusperioodil ei tohi teha muutusi põrsaste söödaratsioonis. Oluliseks takistuseks põrsaste üleskasvatamisel on nende maonõre vähene happesus. Madala happesuse tõttu ei aktiveeru pepsinogeen, mistõttu ei toimu proteiini hüdrolüüsi maos ning mao- sooletraktis hakkavad paljunema patogeensed mikroorganismid. Võõrdepõrsaste söötmisel tuleb arvestada, et paljud söödad on suure puhverdusvõimega, mis aitab kaasa aluselise reaktsiooni tekkele maos. Tööstuslikult toodetakse hapestajaid, mida kasutatakse söödaratsioonis. Terveid põrsaid võib sööta juba võõrutamisperioodil ilma suuremate piiranguteta, kuid tuleb jälgida, et liiga suured söödakogused ei koormaks seedetrakti üle. Probleemide tekkimisel tuleb põrsaid sööta
Mao sekretoorse talitluse faasid : 1) reflektoorne faas- ( tingitud refleks) isumahla eritumnine seotud kellaajaga 2) keemiline faas -seotud toiduga maos( oluline toidu koostis a) rasvane pidurdab seedimist maos, pärsib maomahla eritumist b) ekstraktiivained kutsuvad esile maomahla eritumise( supp, puljong). Süsivesikud läbivad mao ruttu( puuduvad seedeensüümid), kõige kauem maos rasvad. Kanegealkohal pidurdab, kerge alko kiirendab seedeprotsesse maos. 4. Seedimine sooletraktis (12-sôrmiksooles, peensooles, jämesooles). Maos segatakse toit maomahlaga, tekib toidukört e. küümus, mis püsib seal kuni 10 H ja liigub sealt edasi läbi lukuti (maolihaskesta kokkutõmmete abil) kaksteistsõrmiksoolde. 12-sõrmiksoolde suubuvad nõred ja nende ülesanded: 1. Kõhunäärmenõre sisaldab kõiki toitaineid lõhustavaid ensüüme: 1) trüpsaiin lõhustab valke 2) amülaaslõhust.süsivesikuid 3) lipaas rasvu 2. Sapinõre: a) muudab rasvade lõhutumise kiiremaks
Maomahla eritumine: 1. Liha – närime kaua suus, maomahla hulga järsk tõus (reflektoorne faas) 2. Leib – maomahla järsk langus, sest süsivesikuid palju, mis süljes ära lõhustatakse; pole ekstratiivaineid. 3. Piim – pole tugevat maitset/lõhna ja seetõttu reflektoorne faas pm puudub. Kümosiini tootes jõuab alles maksimumi. Hästi rasvarikas toit pärsib maomahla eritumist, pikendab maos toimuvad seedeprotsessi. Kange alkohol pärisb maomahla eritumist. 4. Seedimine sooletraktis 12-sõrmiksooles Seeditav materjal liigub maost väikeste portsjonite kaupa 12sõrmiksoolde. Seal neutraliseeritakse toidu happelisus. Happelisuse tõttu võivad tekkida haavad. Sinna suubuvad väga tähtsad nõred: kõhunäärmenõre, sapp, soolenõre (peptidaasid – valku lõhustavate fermentide grupp; maltaas – lõhustab disahhariidid monosahhariidideks; lipaas – rasvu lõhustav ferment) peensooles
limaskesta kaudu.[5] Nakkusohtlikud võivad olla saastunud esemed, käed, toiduained ja vesi. Nakatuda on võimalik ka vaktsineerimise kaudu, kas siis otseselt (OPV vaktsiin sisaldab elavat viirust, mis võib põhjustada haigestumist) või kaudselt (kokkupuutumine äsjavaktsineeritud lapse roojaga). Kusjuues enamus lastehalvatuse juhtumeid arenenud riikides viimastel aastakümnetel on põhjustatud vaktsineerimisest. Etioloogia Haigustekitaja esmane paljunemine toimub sooletraktis ja regionaalsetes lümfisõlmedes, seejärel tungivad viirused verre ja satuvad lisaks ka kesknärvisüsteemi, eriti just seljaaju eesmistesse sarvedesse. Viirus läbib hematoentsefaalbarjääri, jõuab kesknärvisüsteemi ja hävitab paljunedes osa motoorsetest närvirakkudest. Hävinud rakkude poolt juhitavad lihased kaotavad funktsioonivõime. Mittevaktsineeritud nakatunutel tekivad halvatussümptomid 0,1- 4 1% (nendest sureb aastas 5-10 %)
seda kiiremini seedimine lõpeb. - Keemiline faas algab kui toit on maos, 30 minutit pärast toidu saamist. Lihast ja juurviljast eritub keetes ekstraktiivaineid, mis verre imendudes soodustavad maomahlade tekkimise rohkuse. Toidumasside edasi liikumine maost peensoolde toimub perioodiliselt, üksikute portsjonitena. See soodustab seedimist soolestikus, kuna soolenõre fermentatiivne aktiivsus soolhappe juuresolekul langeb. 29. Seedimine sooletraktis (12-sõrmiksooles, peensooles, jämesooles). Kaksteistsõrmiksooles mõjuvad toitkördile kõhunäärmenõre, sapp ja soolenõre. Kuna kaksteistsõrmiksool on lühike, siis toitkört ei peatu seal ja eralduvad seedenõred lõhustavad soolestiku kaugemates osades. Kaksteistsõrmiksoole limaskestas asuvad näärmed, mille nõre sisaldab valke, rasvu ja süsivesikuid lõhustavaid fermente. Kaksteistsõrmiksoolde saabuv soolenõre on
MIKROBIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED I OSA 1. MIKROOB – Mikroobide all mõeldakse suurt gruppi väikesi olevusi, mida pole võimalik näha optiliselt varustamata silmaga. Mõiste mikroobid hõlmab baktereid, arhebaktereid, seeni ja protiste. Protistidena tuntakse primitiivseid vetikaid, amööbe, limaseeni ja algloomi ehk protozoasid Bakterid, algloomad, seened, vetikad 2. Inimese normaalne mikrofloora – Enamus inimesega koos elavatest mikroobidest on sooletraktis. Mikroobe on palju ka nahal, limaskestadel, suuõõnes, hingamisteedes ja urogenitaaltraktis. Kindlad mikroobid on seotud kindlate kudedega moodustades koe või kehapiirkonna normaalse mikrofloora. Normaalne mikrofloora on reeglina kahjutu ehk mittepatogeenne. Norm mikrofloorasse kuulub ka tinglikke patogeene, ehk kui organismi kaitsevõime on nõrk, siis võivad tinglikud patogeenid nakatada. 3. Patogeensed mikroobid – mikroobid, kes tekitavad haigusi ehk
-õige valgustus- ja müralahendus -normeeritud temperatuur -võimalikult väike vibratsioon -tööaja ja puhkeaja kombineerimine, reguleerimine -monotoonse töö lahendused 15. Optimaalne töökeskkond (müra, valgustus, temperatuur). Müra mille intensiivsus on alla 80 dB, ei kahjusta kuulmist, kuid võib pikaajalisel kokkupuutel põhjustada häireid südame-veresoonkonnas (kõrgenenud vererõhk, suurenenud südame löögisagedus), mao-sooletraktis, ainevahetuses. Müra langetab töö produktiivsust, põhjustab kontsentratsioonivõime langust ja kiiremat väsimist, samuti maskeerib teisi helisid, mille tagajärjeks võivad olla kommunikatsioonihäired. Lubatud müra piirnorm on 85db. Müra mõjub närvisüsteemile, tekitab peavalusid, halvendab nägemist, tekitab nimmeristluuradikuliiti, pindmisi vereringehäireid, mõjub südamele, seedeorganitele, tekitab väsimust, töötootlikkus langeb, alaneb tähelepanu.
Nakatunud linnud levitavad viirust väljahingatava õhuga, väljaheidetega, nõredega. Viirust eritatakse inkubatsiooniperioodil, kliinilisel perioodil, tervenemisperioodil. Viiruse ülekandjad kodulindudele võivad olla ka uluklinnud. Nakatise ülekandefaktoriteks on haigete lindude munad, suled, hädatapetud lindude rümbad. Viirus levib haigete lindude munadega ja tungib arenevasse embrüosse. Patogenees: Viirus paljuneb ülemiste hingamisteede mukoosas, sooletraktis. Vireemiaga levib põrna, luuüdisse, kopsudesse, kesknärvisüsteemi. Newcastle´i haiguse peiteaeg on 2-15 päeva, kliinilised tunnused sõltuvad viiruse tüvest, viiruse tõvestusvõimest, linnu liigist, vanusest ja ka linnu immuunseisundist. Noored linnud on viirusele vastuvõtlikumad. Viirus võib püsida ka immuunsete ja täiskasvanud lindude organismis ning haigus võib muutuda statsionaarseks. Pat.ana: hemorraagiad, nekroosikolded (peensooles, lihasmaos, lümfisülmedes), tursed.
· Lüüsivad raku membraane Toksiinid: · Siberi katk: o Bacillus anthracis'e endospoorid taluvad hästi kuivust, kiirgus ja desifintseerivaid aineid ning on termoresistentsed o Võivad säiluda mullas aastakümneid o Siberi katk on eelkõige rohusööjate loomade haigus, kes nakatuvad, kui spoorid satuvad nende verre vigastuste kaudu suuõõne epiteelis, sooletraktis ja hingamisteedes. o Esineb 3 vormi: Nahavorm Soolevorm kopsuvorm · Difteeriatoksiin: o Inhibeerib valgusünteesi imetajate rakkudes o Kahjustab kurguepiteeli, südamelihast ja neerukudet, sest seal on sellele toksiinile vastavad retseptorid o Kahjustab ka limaskesta rakke, tekitades koes põletikku o Moodustub hallikas katt, mis katab neelu, mandleid ja kõri
18.Miks on kasulik karbamiidiga näts? Inimese suuuõnnes on uureat lagundavad bakterid. Karbamiid on toiduks uureat lagundavatele bakteritele. 19.Mis on kõige kiirgusresistentsem bakter? Deinococcus radioduras - tumpline ümarbakter, kes talub kiirgust. 20. Inimese mikrofloora üldselt? Inimese kehapiirkondade normaalne mikrofloora. See on mikroobide populatsioon, mis elab koos inimesega ega põhjusta tavaolukorras tema haigestumist. Enamus inimesega koos elavatest mikroobidest on sooletraktis. Palju on mikroobe ka nahal, limaskestadel, suuõõnes, hingamisteedes ja urogenitaaltraktis. Igal kehapiirkonnal on erinev normaalne mikrofloora. Soolestikus on kõige rohkem mikroobe, neid on umbes 800g. Floora - taimestik..microform.vana mõiste - mikroorganiismide popiulatsiooni mõeldakse selle all. Sõltub soolestiku mikrofloorast, taimetoitlastel on natuke teise koostisega. Kliimast jne. Tinglik patogeen (haigusepõhjustaja)...normaalsesse mikrofloorasse kuuluv organism, kes teatud
kõrge glükoosi tase veres kuna on hormoon insuliini vähesus või puudus. Patoloogilised lubjastumised veres ja koevedelikes ladestunud kaltsiumisoolade väljaladestumine. Düstroofiline lubjastus e petrifikatsioon (kivistumine) ladestumine teatud organisse Lubimetastaasid (siirded) soolade ladestumine kogu organismis kaltsiumisoolade liia tõttu. Konkremendid elundite õõntes vabalt paiknevad kivilaadsed või karvadest või taimeosadest koosnevad moodustised. Mao-ja sooletraktis tõelised kivid: koosnevad peamiselt mineraalsooladest; ebakivid: koosneb nt taimeosadest, mis läbiimbunud mineraalsooladega; pulstikud: koosnevad karvadest või taimeosadest. Süljekivid süljejuhades, sapikivid sapipõies ja juhades, neeru-ja kusekivid. Kärbus e nekroos üksikute rakkude, kudede, organite ja selle osade surm haiguslike protsesside tagajärjel nt vereringe lakkamine põhjustab infarkti selles koes, mida ta verega varustab ja rakud hukkuvad.
torkehaavad. Haiguspildi põhjustab neurotoksiin, mis mõjub närv-lihas sünapsis. Põhjustab lihaste kontrollimatu kokkutõmbumise krambid. Lapsi vaksineeritakse inaktiveeritud toksiiniga. Surm saabub hingamislihaste krambist. Siberi katk põhjustajaks Bacillus anthracis, mille spoorid võivad säiluda mullas väga pikka aega. Algselt oli rohusööjate loomade haigus. Loomad nakatuvad, kui spoorid satuvad nende verre nt vigastuste kaudu suuõõne epiteelis, sooletraktis või ka hingamisteede kaudu. Siberi katk esineb 3s vormis: nahavorm, soolevorm ja kopsuvorm. Haigestuvad nii kariloomad kui ka inimene. 62. Bacillus anthracis bakterioloogilise relvana. Bacillus anthracis säilub hästi nakatamisvõimelisena, nakatab inimest kui ka tema kariloomi. II MS ajal testiti Shotimaa ühel saarel. Lambad viidi saarele, suleti kastidesse ja siis pommitati saart bakterpommiga. Siberi katku tekitaja spoorid
kõrge glükoosi tase veres kuna on hormoon insuliini vähesus või puudus. Patoloogilised lubjastumised – veres ja koevedelikes ladestunud kaltsiumisoolade väljaladestumine. Düstroofiline lubjastus e petrifikatsioon (kivistumine) – ladestumine teatud organisse Lubimetastaasid (siirded) – soolade ladestumine kogu organismis kaltsiumisoolade liia tõttu. Konkremendid – elundite õõntes vabalt paiknevad kivilaadsed või karvadest või taimeosadest koosnevad moodustised. Mao-ja sooletraktis – tõelised kivid: koosnevad peamiselt mineraalsooladest; ebakivid: koosneb nt taimeosadest, mis läbiimbunud mineraalsooladega; pulstikud: koosnevad karvadest või taimeosadest. Süljekivid – süljejuhades, sapikivid – sapipõies ja juhades, neeru-ja kusekivid. Kärbus e nekroos – üksikute rakkude, kudede, organite ja selle osade surm haiguslike protsesside tagajärjel nt vereringe lakkamine põhjustab infarkti selles koes, mida ta verega varustab ja rakud hukkuvad.
epoksiidgruppi olefiinsideme 12., 13., 9. ja10. positsioonis. Loomasöötades on sagedamini A-rühma toksiinid: diatseetoksistsirpenool e DAS ja T-2 toksiin või B-rühma toksiinid: deoksinivalenool ehk DON ja nivalenool ehk NIV. Vatsa mikroobid koos spetsiifiliste epoksireduktaasidega lammutavad DON-i molekuli 12,13-de-epoksideoksivalenooliks ehk DOM-ks (väiksem emeetiline toime), sarnane biokonversioon epoksiidreduktaaside poolt toimub ka monogastriliste loomade sooletraktis. T-2 deatsetüleerub vatsavedelikus süsinik-4 HT-2 toksiiniks, see omakorda süsinik 15-st T-2 triooliks. Protsessis on intensiivsemaks lagundajaks ainuraksed (90% T-2 toksiinist ja DAS-st), kuid seondudes eukarüootsete rakkude ribosoomidega blokeerub nende valgusüntees, mistõttu kuue tunniga ainuraksete kasv blokeerub, samas kui mikroobide oma intensiivistub. Detoksifikatsioon muutub küsitavaks juhul, kui ka mikroobid osutuvad toksiini suhtes tundlikuks. DON ja tema
Toitumisel on diabeediravis väga oluline osa. Õige toitumine aitab saavutada ja hoida vere suhkrusisaldust normi piires, kuid see õnnestub vaid siis, kui päevast päeva süüakse insuliinihulgale vastavat ja sobivas koguses toitu. Teile võib tunduda, et arst keelab kõik meeldivad ja maitsvad toidud, samas võib teismeline aga ignoreerida dieeti peaaegu täielikult. Kuidas satuvad leib, liha, puuviljad ja muud toiduained, mida te sööte lihastesse, ajju ja teistesse elunditesse? Maos ja sooletraktis töödeldakse need toitaineteks, mis kantakse vere kaudu kõikidesse elunditesse. Neid toitaineid nimetatakse valkudeks, rasvadeks ja süsivesikuteks. Eespool nimetatutele lisaks on toitainete koostises veel mineraalaineid vitamiine ja vett. Et olla terve peab organism saama kõiki neid aineid kindla hulga, sest looduses ei ole toitainet, mis annaks organismile korraga kõiki vajalikke toitaineid. Väga oluline on teada, missugustes toiduainetes on rohkem valku, missugustes
Spoorid satuvad haavade kaudu verre ja idanevad anaeroobses koes toksiini tootvateks vegetatiivseteks rakkudeks. o Siberi katku tekitab Bacillus anthracis. Bacillus anthracise spoorid võivad säiluda mullas väga pikka aega. Ka vihmaussid ja raipesööjad linnud vöivad spoore levitada. Primaarselt on see rohusööjate loomade haigus. Loomad nakatuvad, kui spoorid satuvad nende verre näiteks vigastuste kaudu suuõõne epiteelis, sooletraktis või ka hingamisteede kaudu. Siberi katk esineb kolmes vormis: nahavorm, soolevorm ja kopsuvorm. Haigestuvad nii kariloomad (veised, lambad, kitsed), kui ka inimene. Bakterioloogiline relv! Botulismitoksiin on kõige tugevam bioloogiline mürk. Letaalne doos inimesele 1-2 g. Lihase kokkutõmbumiseks on vaja atsetüülkoliini eritumist närv-lihas sünapsis. Botulismitoksiin imendub
parasümpaatilistes postganglionaarsetes närvilõpmetes vabaneb atsetüülkoliin, närvilõpmed on kolinergilised. Jagunevad M- ja N kolinergilisteks närvilõpmeteks, vastavalt sellele kas efekti kutsub esile muskariin või nikotiin. Soole ehk enteraalne närvisüsteem- moodustavad sooletrakti seinas paiknevad limaskestaalused ja lihaskesta ganglionid ehk põimikud. Koosneb 100 millionist neuronist, nn ‘‘teine aju’’, suudab autonoomselt funktsioneerida, sooletraktis võib eristada enam kui 10 erinevat neuronit. Suudab iseseisvalt koordineerida reflekse. Koordineerib sekretoorset aktiivsust seedeelundkonnas. Soole närvisüsteemi mediaatorid: leidub üle 30 mediaatori, enamus identsed kesknärvisüsteemis olevatega. Peamised mediaatorid on atsetüülkoliin, serotoniin ja dopamiin. Rohkem kui 90% kogu keha serotoniinist asub sooles. Rohkem kui 50% kodu keha dopamiinist asub sooles.
seljakangestus. Surm saabub hingamislihaste krambist. Patogeensed Bacillus perekonna bakterid- B. anthracis 33 Bacillus anthracis'e spoorid võivad säiluda mullas väga pikka aega. Ka vihmaussid ja raipesööjad linnud vöivad spoore levitada. Primaarselt on see rohusööjate loomade haigus. Loomad nakatuvad, kui spoorid satuvad nende verre näiteks vigastuste kaudu suuõõne epiteelis, sooletraktis või ka hingamisteede kaudu. Siberi katk esineb kolmes vormis: nahavorm, soolevorm ja kopsuvorm. Haigestuvad nii kariloomad (veised, lambad, kitsed), kui ka inimene. Bakterioloogiline relv! Akineedid- spooritaolised rakud tsütobakteritel Niitjatel tsüanobakteritel moodustavad niidis kahesugused diferentseerunud rakud: akineedid (säilitusraku funktsiooniga nagu endospoorgi) ja heterotsüstid (N2). Akineetidest moodustub uus rakkude niit. Aktinomütseetide ,,spoorid" ehk koniidid
Soolestiku innervatsioon Soolestiku tööd stimuleerib parasümpaatiline närvisüsteem (X kraniaalnärv, n. vagus ehk uitnärv), sümpaatiline närvisüsteem (sisusenärv – nervus splanchnicus) seevastu pidurdab sooletegevust. Seedimine ja imendumine toimub enamasti pärast sööki (parasümpaatikuse aktiviseerumine tekitab väsimustunnet) ja öösiti, kuna rahuseisundis varutakse optimaalselt toitaineid (ka raku tasemel). Toidumassi viibimisaeg mao-sooletraktis on väga erinev ja võib kesta 20–80 tundi. Raskesti seeditavad toidud viibivad kauem nii maos kui ka sooltes. Toidumassi viibimisaeg maos: 2–4 tundi peensooles: 6–8 tundi jämesooles: 12–70 tundi Kokkuvõte Seedimine algab juba toidu mälumise ajal. Leeliselised ensüümid aitavad toiduaineid keemiliselt lõhustada. Täiskasvanud inimese püsihammastik koosneb 32 hambast.
annaabi.ee 
