Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sadi Nicolas Leonard Carnot (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Kuid mis on siis maksimaalseks soojusmasina efektiivsuseks?
Sadi Nicolas Leonard Carnot
AT32b
Hariduskäik
Sadi Carnot sündis 1 juunil 1796 aastal
Lapsepõlv oli raske ja ebastabiilne
Ta sai hea hariduse, algul isalt, pärast Lütseumis. Sealt edasi, 16 aastaselt
astus ta polütehnikumi. Ta lõpetas selle edukalt 1814 aastal
Sadil oli raskusi, ta sattus töökohalt töökohale, mõtles plaane ja kirjutas
ettekandeid.
Hakkas osalema kursustel erinevates kolledzites. Sel ajal hakkasidki teda
huvitama tööstuslikud probeemid, praktikaks tegi ta töö gaaside teooriast.
Töö / Elu
Pariisi naastes alustas Carnot tööga mis viis matemaatilise teooriani ja pani
alguse modernsele termodünaamikale.
Esimene Carnoti suurem töö oli artikkel, mille ta kirjutas 182223 aastal. Seal
artiklis oli matemaatiliselt kirjas palju tööd teeb 1 kilogramm auru.
1824 aastal ilmus ainus raamat tema eluajal.
Carnot jätkas uuringuid sel teemal ka pärast raamatu ilmumist, aga midagi
sellest ei avalikustatud. Enamus ta töid ja uuringuid leiti hiljem.
1832 aastal suri ta koolerasse.
Carnot´i tsükkel
Carnot` tsükkel on üks olulisemaid adiabaatiliste protsesside rakendusi (ei
toimu soojusvahetavust ümbritseva keskkonnaga).
Isotermiline protsess on protsess, kus temperatuur on jääv
Termodünaamika teise seaduse järgi on võimatu, et soojusmasin, mis töötab
kahe soojusreservuaari vahel, oleks 100% efektiivne.
Kuid mis on siis maksimaalseks soojusmasina efektiivsuseks? Vastuse sellele
küsimusele leidis Prantsuse insener Sadi Carnot
Kõige efektiivsem soojusmasin, mis töötab kahe reservuaari vahel, on pööratav.
Antud soojusmasin töötsüklit hakati nimetama Carnot`i tsükliks Mille sooritab
pööratava tsükliga soojusmasin, mis töötab kahe reservuaari vahel.
Tsükkel koosneb:
1) Isotermiline soojusülekanne soojemast reservuaarist
2) Adiabaatiline paisumine madalama temperatuuriga reservuaari
temperatuurini
3) Isotermiline soojusülekanne külmemale reservuaarile
4) Adiabaatiline kokkusurumine madalama temperatuuriga reservuaari
temperatuurin
Protsess on pööratav:
1) Mehaaniline energia ei muundu soojusenergiaks (hõõrdumise, viskoossuse
vms tõttu )
2) Soojusvahetus saab toimuda vaid sama temperatuuriga kehade vahel kui
temperatuurid oleksid erinevad, oleks soojuse ülekanne võimalik vaid ühte
pidi(soojemalt külmemale) ning protsess poleks pööratav.
Järelikult on soojusvahetus keha ja reservuaari vahel isotermiline protsess.
3) Protsess on tasakaaluline. Kui protsess poleks tasakaaluline, liiguks see alati
vaid stabiilsema seisu poole ning mitte kunagi ebastabiilsema poole ehk
protsess oleks pööramatu
Vasakule Paremale
Sadi Nicolas Leonard Carnot #1 Sadi Nicolas Leonard Carnot #2 Sadi Nicolas Leonard Carnot #3 Sadi Nicolas Leonard Carnot #4 Sadi Nicolas Leonard Carnot #5 Sadi Nicolas Leonard Carnot #6 Sadi Nicolas Leonard Carnot #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-09-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kolkss Õppematerjali autor
elulugu saavutused

Sarnased õppematerjalid

Sadi Nicolas Leonard Carnot
4
doc

Sadi Nicolas Leonard Carnot

Sadi Nicolas Léonard Carnot 12klass Sadi Carnot sündis 1 juuni aastal 1796, ta oli Lazare Carnot perekonnas sündind vanim poeg. Ta lapsepõlv oli raske ja ebastabiilne, just Prantsusmaal sel ajal olnud raskete poliitiliste sündmuste tõttu (Prantsuse revolotsioon, Napoleoni sõjad jne.). Ta isa oli tihedalt seotud ka revolotsioonilise valitsusega ja Napoleoniga. Kõigele vaatamata sai ta hea hariduse, algul isa, pärast Lütseumis. Sealt edasi, 16 aastaselt astus ta polütehnikumi. Ta lõpetas selle edukalt 1814.

Füüsika
Füüsikalised suurused ja nende etalonid
22
docx

Füüsikalised suurused ja nende etalonid

Eksami kordamisküsimused Füüsikalised suurused ja nende etalonid 1) SI süsteemi 7 põhiühikut ja nende definitsioonid (+ etalonid) 1 Pikkus Meeter 1m Valguse poolt /299 792 458 sekundiga vaakumis läbitav vahemaa 133 Aeg Sekund 1s Tseesiumi Cs aatomi teatud kiirguse 9 192 631 770 võnkeperioodi Mass Kilogramm 1kg Plaatina-iriidiumi sulamist silindrikujuline prototüüp Temperatuur Kelvin 1K 1 ⁄273,16 vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist Voolutugesus Amper 1A Voolutugevus, mille korral 1m pikkused juhtmed mõjutavad teineteist

Füüsika
Soojusõpetuse konspekt
76
pdf

Soojusõpetuse konspekt

Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Soojusõpetuse lühikonspekt Tõnu Laas 2009-2010 2 Sisukord Sissejuhatus. Soojusõpetuse kaks erinevat käsitlusviisi.......................................................................3 I Molekulaarfüüsika ja termodünaamika..............................................................................................4 1.1.Molekulide mass ja mõõtmed....................................................................................................4 1.2. Süsteemi olek. Protsess. Tasakaaluline protsess.......................................................................4 1.3. Termodünaamika I printsiip......................................................................................................5 1.4. Temperatuur ja temperatuuri mõõtmine....................................................................................5

Füüsika
Termodünaamika õppematerjal
25
doc

Termodünaamika õppematerjal

saab tööd avaldada veel mitmel erikujul. Mõned neist: -1 R T1 V A = [1 - ( 1 ) ] , (39) -1 V2 -1 R T1 p A = [1 - ( 2 ) ] . (40) -1 p1 Nüüd peaks olema ka arusaadav, miks suurus kannab adiabaadi astendaja nime. Carnot' ringprotsess Prantsuse füüsik ja insener Nicolas Léonard Sadi Carnot (1796-1832) esitas 1824. a. tööpõhimõtted idealiseeritud soojusjõumasinale, mis töötab perioodilisel ringprotsessil. Ringprotsessiks nimetatakse protsessi, mille lõppedes süs-teem saavutab taas algoleku (st. taastuvad olekuparameet-rite algväärtused). Ringprotsess koosneb kahest osast - gaasi paisumisest ja kokkusurumisest. Eristatakse otsest ja pöörd-ringprotsessi. Esimesel juhul on gaasi töö paisumisel suurem kui kokkusurumisel, teisel juhul aga vastupidi.

TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA
57
rtf

TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA

TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA SISSEJUHATUS Termodünaamika on teadus energiate vastastikustest seostest ja muundumistest, kus üheks komponendiks on soojus. Tehniline termodünaamika on eelmainitu alaliigiks, mis uurib soojuse ja mehaanilise töö vastastikuseid seoseid. Tehniline termodünaamika annab alused soojustehniliste seadmete ja aparaatide (näiteks katelseadmete, gaasiturbiinide, sisepõlemismootorite, kompressorite, reaktiivmootorite, soojusvahetusseadmete, kuivatite jne.) arvutamiseks ja projekteerimiseks. Tehniline termodünaamika nagu termodünaamika üldse tugineb kahele põhiseadusele. Termodünaamika esimene seadus on energia jäävuse seadus, rakendatuna soojuslikele protsessidele, teine seadus aga määrab kindlaks vahekorra olemasoleva soojuse ja temast saadava mehaanilise töö vahel, st määrab kindlaks soojuse mehaaniliseks tööks muundamise tingimused. Termodünaamika kui teadus hakkas hoogsalt arenem

Termodünaamika
Mehaanika ja soojus
13
doc

Mehaanika ja soojus

mitte kogu energia: Soojusmasina kasutegur -masina poolt tehtava töö ja soojendilt saadud energia suhe: =A/Q1=(Q1-Q2)/Q1 Kasutegur näitab, kui suur osa kasutatud soojusest muudetakse mehaaniliseks tööks. Kahest isotermist ning kahest adiabaadist koosnevat ringprotsessi nimetataksegi Carnot' tsükliks. Carnot tsükkel koosneb kahest isotermist (1-2 ja 3-4) ning kahest adiabaadist (2-3 ja 4-1). Arvutame Carnot' tsüklil töötava soojusmasina kasuteguri. Selleks peame kogu tsükli vältel tehtava töö: A1+A2+A3+A4 jagama gaasile isotermilisel paisumisel antava soojushulgaga: (Q1-soojendaja

Füüsika
Füüsika eksam inseneri erialadele
34
doc

Füüsika eksam inseneri erialadele

Füüsika I osa eksami kordamisküsimused TEST........................................................................................................................................... 1 DEFINITSIOONID...................................................................................................................13 VALEMID (SEADUSED)........................................................................................................20 TEST Loeng 1 · Arvutüübid: naturaalarv, täisarv, ratsionaalarv, reaalarv, kompleksarv. naturaalarv ­ loendamiseks kasutatavad arvud 0, 1, 2, 3, ... (mõnikord jäetakse 0 naturaalarvude hulgast välja); täisarv ­ kõik naturaalarvud ja nende negatiivsed vastandarvud; ratsionaalarv ­ need reaalarvud, mida saab esitada kahe täisarvu m ja n (n0) m/n. Igal ratsionaalarvul on lõpmatu kümnendarendus ja see on alati perioodiline. Nt.

Füüsika
Füüsika kokkuvõttev konspekt
29
doc

Füüsika kokkuvõttev konspekt

1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see Taustsüsteem, mis seisab paigal või liigub tähendab,et nad on invariantsed sirgjooneliselt a=0. Taustsüsteemiks koordinaatide teisenduste suhtes. nimetatakse taustkehaga seotud 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine koordinaatsüsteemi ja ajaloendamismeetodit ehk kella. Seega taustsüsteem koosneb 1) nim liikumist, kus 1.Ühtlaseks sirgliikumiseks taustkehast, 2) selle koordinaadistikust, 3) keha sooritab mistahes võrdsetes aja mõõtmisviisist. ajavahemikes võrdsed nihked. Sellise liikumise puhul on hetkkiirus võrdne *Trajektoor on keha kui punktmassi liikumistee.

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun