Mahumass materjal tihedus,kg/m3 · Kergebetoon 500-1800 · Mullbetoon 300-900 · Mullplast 15-200 · Puit (mänd,kuusk)400-600 · Vask 8900 · Vesi 1000 · Jää 900 Poorsus · Poorsus on pooride maht tahkes kehas. · Eristatakse kinnist ja lahtist poorsust ning poore jaotatakse nende suuruse järgi.selliste jaotuste põhjuseks on vee erinevad olekud pooride sees ja ka võimalus liikuda läbi materjali. · poorsus mõjutab materjalide soojajuhtivust, veeimavust,külmakindlust,tugevust. Veeimavus · veeimavus (W);on kapillaarjõudude toimel materjalisse imendunud vee hulk. · Materjali niiskus on materjali kapillaarijõudude toimel ilmendunud vee hulk,sinna hulka ei loeta keemiliselt ühenditesse seaotud vett. · Materjali omadused veega immutamiselt muutuvad oluliselt. · Materjal paisub,pehmeneb,mureneb,soojajuhtivus suureneb võib muutuda ka tugevus. Hügroskoopsus,tasakaaluniiskus
I variant 1. Mahumass on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus(koos pooridega) valem =G/V => näitab aine massi suhet materjali ruumalasse (g/cm3); klaasvill 30-50 kg/m3, puit 400-600, p.tsement 1200-1300, teras 7850 2. soojuhtivus on materjali omadus juhtida soojust läbi enda. Ühikuks soojaerijuhtivus (W/m°C v. W/mK);1) vill 2) raudbetoon 3) puit 4)teras 5)õhk 3.Soojajuhtivust mõjutab: *materjali koostis *poorsus *tihedus *pooride suurus *nende eraldatus *veesisaldus *keskmine temp 4. C24-> täht on puuliik(okaspuu) D-lehtpuit GL-liimpuit; number näitab normatiivset paindetugevust(N/mm2) 5. Sideaine, tavaliselt tsement( ka lubi), sideaine on aktiivne koostisosa-> koos veega tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Agregaat-> liiv, kruus, killustik; on inertsed, ei reageeri vee ega sideainetega;
kogumahust) 4.Hügroskoopsus, näide Materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Näiteks puit 5. Materjali külmakindlus, kuidas hinnatakse *materjali võime korduvalt külmuda ja ülessulada vees ilma murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta, hinnatakse külmatsüklites. 6. Soojajuhtivus, mis/kuidas seda mõjutab -Materjali võime endast soojust läbi lasta -Mida poorsem materjal, seda väiksem soojajuhtivus -Niiskus ja temperatuur tõstavad soojajuhtivust 7. Materjalide liigitus põlevuse järgi Mitte põlevad- ei põle, ei sütti, ei hõõgu raskesti põlevad- süttivad raskelt, hõõguvad ja söestuvad ainult tulekolde juures põlevad- süttivad, põlevad ja hõõguvad ilma tulekoldeta 8. Surve-, tõmbe-, paindetugevuse määramine *Survetugevus P Rs = , kus A Rs -piirtugevus survel (survetugevus) P- purustav jõud (N või kg)
13 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................14 2 SISSEJUHATUS Hüdroisolatsiooni all tuleb mõista kõiki abinõusid, mis takistavad ehitist kahjustava vee või niiskuse sissetungi tarinditesse. Ilma hoonet isoleerimata võib niiskus tõusta hoone seintesse, suurendades sellega nende soojajuhtivust, mis omakorda muudab ruumid rõskemaks ja külmemaks. Hüdroisolatsioon peab olema: pidev ja veetihe; mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes; mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes; vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes; keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes; vastupidav temperatuurimuutustele; tööiga ei tohi olla ehitise tööeast lühem.
................................9 4.3.Lintvundamendi hüdroisolatsioon..............................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Hüdroisolatsioon on vajalik kaitsmaks hoonet pinnaseniiskuse, sademevee ja survevee eest. Vastasel korral võib niiskus tõusta hoone seintesse, suurendades seinte soojajuhtivust. Niiske sein mureneb külmudes ja sulades kiiresti, vähendades hoone konstruktsiooni kestvust ja tugevust. Ehitisele mõjuvat veekoormust on mitmesugust. Kõige suurem veekoormus mõjub ehitisele maapinna kaudu, kuid lisaks sellele on veel õhus olev niiskus, sademed, pinnavesi ning muud niiskusallikad nagu näiteks ehitusniiskus, inimese elutegevusest põhjustatud niiskus, lekke, kondensvesi.
Kuivamine on oluliselt aeglasem kui 1 astme korral.Liiga vara ei tohi pindu viimistleda. +joonis: põranda lõige ja niiskussisalduse kõver. 10). Õhu soojusjuhtivus isol. materjalide kinnistes poorides/täitudes veega? Õhu sj väikestes kinnistes poorides ~0,026W/m2K, veel 0,68W/m2K. Poorid piirdes aitavad tõsta soojapidavust.nt aeroc vs tellis. Poorideta kivis sj 2-4 W/m 2K. Soojajuhtivus ja tihedus on korrelatsioonis. Õhupoorid materjalis mõjutavad soojajuhtivust. Kui poor täita intertgaasidega siis sj võib olla alla 0,026W/m2K. Veega täidetud poorides 0,68 ja kinnistes poorides 0.026. s.t. 26 korda suurem. 11). Välispiirde opt soojapidavus? Ühekihilise välispiirde soojapidavus võrdub sise ja välispinna ning materjali soojapidavuse summaga. Mitmekihilise piirde puhul tuleb üksikute kihtide soojapidavused summerida. Vastavalt normidele ei tohi välispiirde soojapidavus R 0 olla väiksem kui nõutav soojapidavus R0RT
Selgitatakse veel radoonist ja tema omadustest. Uuritakse välja kuidas radoon satub hoonetesse ja kuidas seda vähendada. 2 1. VUNDAMENDI HÜDROISOLEERIMINE ,,Hüdroisolatsioon kaitseb hoonet pinnaseniiskuse, sademevee ja survevee eest. Sellega välditakse vee tungimist tarindisse või sellest läbi. Ilma hoonet isoleerimata võib niiskus tõusta hoone seintesse, suurendades selliselt nende soojajuhtivust, mis omakorda muudab ruumid rõskemaks ja külmemaks - see tähendab - kokkuvõttes ebatervislikemaks. Niiske sein külmudes ja sulades mureneb kiiresti - st väheneb hoone konstruktsioonide tugevus ja kestvus. Sageli kaitseb hüdroisolatsioon vundamenti pinnavee kahjuliku agressiivsuse (happelisuse või aluselisuse) eest". [1] ,,Vundamendi ja keldrikonstruktsioonide isoleerimiseks kasutatakse mittemädanevaid materjale. Hüdroisolatsioon peab olema pidev ja tihe
γ-eritihedus; γ0-materjali tihedus Näiteks: Materjal Tihedus, kg/m3 Poorsus, % Graniit 2500 – 2800 0,4 – 1,5 Lubjakivi 1700 – 2600 0,5 – 30 Marmor 2600 – 2900 0,5 - 20 • Poorsus sõltub materjali mahukaalust nii näiteks graniidil on p < 1%, mullplastidel aga p >90%. • Poorsus mõjutab materjalide soojajuhtivust, veeimavust, külmakindlust, tugevust. • Materjali püsivuse ja külmakindluse seisukohalt on eriti tähtis, et materjal ei omaks suurt lahtist poorsust. Seega eristatakse kinnist ja lahtist poorsust. • Soojusisolatsiooni seisukohalt on paremad materjalid, mille kinnine poorsus on suur. • Pooride suuruse järgi jaotatakse: 1) Juhuslikud poorid 1-10mm 2) õhupoorid e. õõned >10m 3) kapillaarid sealjuures:
U=1/5,896=0,170 W/m2K Ülesanne 9. Kui paks peab olema katuses paikneva vahtpolüstüreeni kiht, et U- arv oleks 0,16W/m2K. Katuse konstruktsioon seestpoolt välja on järgmine: Lahendus: 1 Rt = =6,25 W /m2 K 0,16 0,1 0,05 0,01 6,25=0,10+ + R 2+ + + 0,04 2,1 0,039 0,8 R2=4,77 m2k/W d R2= λ d=4,77*0,04=0,19 m = 190mm Ülesanne 10. Kui palju mõjutab seina soojajuhtivust see kui paneme läbi seina metallist kinnitid? Kinniti soojus-erijuhtivus λf=55W/mK , kinnitite arv nf ühele ruutmeetrile on 10 tk, kinniti raadius on 3,5mm. Seina soojusjuhtivus on 0,25 W/m2K Lahendus: ∆Uf=10*55*6*π*0,00352 = 0,06 W/m2K Uc= 0,25+0,127=0,38 W/m2K Ülesanne 11. Leia mittehomogeense puitsõrestikseina soojusjuhtivus U W/m 2K Paksu s Ühik λ Ühik Sisepind
kevadpuidus. Okaspuidus sõltub sügispuidu osakaalust aastarõngastes. Lehtpuidus sõltub libriformikiudude suhtelisest seinapaksusest (seetähendab seinapaksuse ja üldise diameetri suhet). 21. Milliseid mehaanilisi omadusi mõjutab puidu tiheduse suurenemine? Kuidas mõjutab niiskus puidu tihedust? Puidu tiheduse kasv suurendab järgmisi omadusi: tugevust, kõvadust, kulumiskindlust, soojajuhtivust, kütteväärtust, pundumist/kahanemist. Tihedust mõjutab vaid seotud vesi kuni 30%-se sisalduseni. 22. Selgitage mõisteid: seotud niiskus, suhteline niiskus ja tasakaaluline niiskus. Milleks kasutatakse nomogrammi? Seotud ehk hügroskoopne niiskus asub rakuseintes. Adsorptsiooniniiskus on neeldunud elementaar- ja mikrofibrillide pinnal ja moodustab nende vahel pidevaid vahekihte. Niiskus on sel juhul seotud puidu ainega füüsikalis-
elementide erinevat ehitust. Mikrotihedus on puitaine mass ühtse ehitusega anatoomilises elemendi ruumalaühikus (näiteks: kevadpuidu tihedus eraldi võetuna). 13. Kirjeldage tiheduse varieerumist sügis- ja kevadpuidus okaspuu näitel. Puiduliik KP SP SP/KP Kuusk 340 650 1.91 14. Milliseid mehaanilisi omadusi mõjutab puidu tiheduse suurenemine? Tugevust, kõvadust, kulumiskindlust, soojajuhtivust, kütteväärtust, pundumist ja kuivamiskahanemist. 15. Kuidas määratakse absoluutselt kuiva puidu tihedust? Kas absoluutselt kuiva puitu saab kasutada puittoodete valmistamisel? Absoluutselt kuiva puidu tihedus määratakse kaalutud katsekehi kuumutades termostaadis 103 +/- 2 °C juures kuni konstantse massini m o (tegelikult näidiste mass katse lõpul veidi kasvab, sest sel temperatuuril toimub juba puitaine mõningane oksüdatsioon. Konstantseks
6 ja 4.7 ning peatükk 4.2.1.3. Lahendus: 0,15= 1 / => = 1 / 0,15 = 6,67 W/m2K 6,67= 0,10 + 0,2/2,1 + 2 + 0,08 / 0,034 + 0,005 / 0,8 + 0,04 R2= 6,67 - 0,10 - 0,095 - 2,35 - 0,00625 - 0,04 = 4,079 m2K/W R2 = => d = R2* = 0,04 * 4,079 = 0,163 m ehk 163 mm Vastus: Vahtpolüstüreeni kiht peab olema 163 mm paks, et U- arv oleks 0,15W/m2K. 14 ÜLESANNE 10 Kui palju mõjutab seina soojajuhtivust see kui paneme läbi seina metallist kinnitid? Kinniti soojus-erijuhtivus f= 52 W/mK , kinnitite arv nf 1m2-le on 8 tk, kinniti raadius on 1,625 (d/2= 3,25 / 2 = 1,625) mm (0,001625 m). Seina soojusjuhtivus on 0,18 W/m2K. Lahendus: Lahendamiseks kasutan standardit EVS 908-1:2010, valemid 4.16, 4.17, 4.19 ning tabel 4.10. 6- Müüriankur tabelist 4.19, lk 27. Uf= 8 * 52 * 6 * * 0,0016252 = 0,021 W/m2K Uc = U + U, W/(m2*K) Uc= 0,18 + 0,021 = 0,201 W/m2K Vastus:
iseloomustab materjali soojusjuhtivust. See väljendab soojushulka (W ), mis läbib 1 m paksuse ja 1 m² suuruse materjali kihi, kui temperatuuride vahe vastastikuste pindade vahel on 1 kraad. See on numbriline suurus, mille mõõtühikuks on W/mK ning mis näitab materjali soojusisolatsioonivõimet. Mida väiksem on soojusjuhtivustegur, seda paremini materjal soojust isoleerib. Soojusülekandekoefitsient Soojusülekandekoefitsiendiga U (ühik W/m²K ) iseloomustatakse piirdetarindi soojajuhtivust. U-väärtus näitab, kui suur soojushulk (W ) läbib 1 m² suuruse piirdetarindi, kui temperatuuride vahe vastastikuste pindade vahel on 1 kraad. Mida väiksem on soojusülekandekoefitsient, seda paremini sein soojust isoleerib. KASTUTATUD KIRJANDUS http://www.ehitusinfo.ee 22 23
· operatiivne temperatuur toper =(ts +Ts)/2 [oC] · ts - ruumiõhu temperatuur (oC); Ts kiirgavate pindade keskmine temper (oC) · soojusliku mugavust mõõdetakse iseloomustatakse soojusliku mugavuse indeksiga (PMV); PMV iseloomustamiseks 7-astmeline skaala: Soojuslik tunnetus PMV Kuum +3 Soe +2 Kergelt soe +1 Mugav 0 Kergelt jahe - 1 Jahe - 2 Külm 3 98. Millest sõltub materjali soojaerijuhtivus? · Materjali soojajuhtivus: materjali soojajuhtivust iseloomustab tema soojaerijuhtivus (), s.o sooja hulk vattides, mis kandub läbi d=1 m paksuse materjali kihi A= 1 m 2 pinna z = 1 tunni jooksul kui tasapindade temperatuuride vahe (t) on 1 kraad. · Ühik [W/mK] või [W/moC]. Valem Q = (ts -tv)*A*z* /d [W] · Sooja erijuhtivus seega = Q* d /(t * A * z) (W/m oC); Sooja erijuhtivus sõltub materjali poorsusest ning pooride suurusest. Seega on sooja erijuhtivus materjali ja õhu soojajuhtivuse summa = 1 +2 (W/moC)
Soojapidavus ei vasta nõuetele, betooni karboniseerumine ja sarruse roostetamine, paneeli välisplaadi eraldumine siduvate rangide lahtirebenemise tõttu, pragunemine(roostetavate terasvarraste suunas, jäikade kinnituste ümbruses), lõhenemine(kinnituskohtade kõrval, äärealadel, roostetavate teraste kohal kus teras on pinna lähedal). 46. Paneelelamute välispiirete lisasoojustamine Lisasoojustamise peaeesmärk on vähendada piirdekonstruktsioonide soojajuhtivust. Teatud määral väheneb energia tarbimine ka sellepärast, et lüheneb kütteperiood kliimasoojenemisest. Lisasoojustus tõstab ka seinte sisepinna temperatuuri ja seega väheneb võimalik külmakiirgus välisseintelt. Ehitise terviklikkusest lähtudes ei saa lisasoojustamist vaadelda kunagi omaette. Lisasoojustamisega koos tuleb alati pöörata tähelepanu ka kütte- ja ventilatsioonisüsteemile, kuna lisasoojustamine muudab kütte- ja ventilatsioonisüsteemi toimimist. Lisasoojustamisest
Eesmärgikohast temp hoitakse 2-3tundi. 3) Temp alandamine ja niiskuse tasakaalustamine veeudu abil. Puidu niiskus tasakaalustatakse tavaliselt 4-7% niiskusesisalduseni. 9 Peale TT muutuvad mitmed füüsikalised ja keemilised omadused. Puit muutub tumedamaks. Ei kasutata kandeelementides, sest TT vähendab puidu tihedust ja teeb puidu nõrgemaks. TT vähendab puidu soojajuhtivust 20-25%. Kasutusala: fassaadid, terrassid, rõdud, ehitised aias, uksed-aknad, saunad, parkett, mööbel disaini või sisustuselemendi tarbena. 21. Liimpuit- mis see on, kus kasutan? Liimpuit on mitmest puidukihist koosnev toode, kus puidukihid on omavahel kokku liimitud vastupidava ja niiskuskindla konstruktsiooniliimiga. Liimpuiduks nim vähmalt neljast lamellist pakettristlõikeks liimitud elemente. Lamellide kiudude suunad on paralleelsed.
Soojapidavus ei vasta nõuetele, betooni karboniseerumine ja sarruse roostetamine, paneeli välisplaadi eraldumine siduvate rangide lahtirebenemise tõttu, pragunemine(roostetavate terasvarraste suunas, jäikade kinnituste ümbruses), lõhenemine(kinnituskohtade kõrval, äärealadel, roostetavate teraste kohal kus teras on pinna lähedal). 44. Paneelelamute välispiirete lisasoojustamine Lisasoojustamise peaeesmärk on vähendada piirdekonstruktsioonide soojajuhtivust. Teatud määral väheneb energia tarbimine ka sellepärast, et lüheneb kütteperiood kliimasoojenemisest. Lisasoojustus tõstab ka seinte sisepinna temperatuuri ja seega väheneb võimalik külmakiirgus välisseintelt. Ehitise terviklikkusest lähtudes ei saa lisasoojustamist vaadelda kunagi omaette. Lisasoojustamisega koos tuleb alati pöörata tähelepanu ka kütte- ja ventilatsioonisüsteemile, kuna lisasoojustamine muudab kütte- ja ventilatsioonisüsteemi toimimist
ruumala)(nt. Portselan 3100kg/m3 ) Poorsus- näitab kui suure kogumahu aine hulgast moodustavad poorid( ühuaugud) ms võivad olla suletud või avatud. Suletud poorid ei ole üksteisega seoses, kuid avatud poorid on ükteisega järjestikku ja immutades materjali veega, siis täituvad need augud vega. (poorsus= materjali erikaal – materjali mahukaal / materjali erikaaluga * 100%) Lubjakivi poorsus on – 30%, marmoril -20% . • poorsus mõjutab materjalide soojajuhtivust, veekindlust, külmakindlust ja tugevust. Vahtplastidel võib olal ca90% . Kuid vahtplastidel on suur kinnine poorsus, tänu millele on nad head soojusisolatsiooni materjalid. • Õhupoorid ehk õõned >10 mikrot • Kapillaarid > 0,1mikrot Veeimavus- Veeimavus näitab, kui palju on materjal valmsi endasse vett imema, kui ta on kokkupuutel veega. (turvasplaat ca 100%imavus, harilik tellis 12-18%)
muutumise tingimustes (tähis F); 11) suitsu ja soojuse eemaldamiseks mõeldud loomuliku õhuvahetuse toimimise aeg (tähis B). Nagu eeltoodud määratluse sisust selgub, tähendab tarindi tulepüsivus vastupanu tule toimele kolmel, üksteisest üsna erineval viisil: - staatilist stabiilsust, sh kuju muutmatust ehk deformatsiooni puudumist (R); - ruume eraldavate tarindite osas tihedust (E); - vähest soojajuhtivust, et tarindi vastasküljel tule suhtes ei tõuseks temperatuur tarindi pinnal üle lubatava piiri, üldjuhul mitte üle +80 °C (I). Tulepüsivusaja kestvus konkreetsel juhul oleneb põhiliselt hoone (ehitise) tuleohutusklassist ja tarindi liigist (ülesandest, koormusskeemist), TP1-klassi kuuluvatel hoonetel ka põlemiskoormusest. Olenevalt ehitusdetailist või tarindist ja selle asukohast ehitises võib esineda olukordi, kus kõigi
Materjali soojajuhtivus, tugevus, poorsus ja sellest materjalist valmistatud detaili või konstruktsiooni mass sõltub oluliselt just tema tihedusest. Puistematerjalide tiheduseks (ka puistetihedus), bulk density Puistematerjali tiheduseks nimetatakse liiva, killustiku, tsemendi ja teiste sõmermaterjalide tihedust, mis haarab peale materjalis leiduvate pooride ka materjali terade vahel olevaid tühikuid. 1.5.3.4.Poorsus. Poorsus on pooride maht tahkes kehas Poorsus mõjutab materjalide soojajuhtivust, veeimavust, külmakindlust, tugevust. Pooride jaotamise ühtlus nende suletus või avatus ning pooride suurus (läbimõõt). 1. Poorsust jaotatakse kinniseks ja lahtiseks: ·Lahtine poorsus on seega materjali seesolev pooride võrgustik, mis on seotud väliskeskkonnaga. · Kinnine poorsus on materjali sees olevate pooride ruumala, mis ei ole omavahel ega väliskeskkonnaga ühendatud 2. Poorsust jaotatakse ka pooride suuruse järgi:
muutumise tingimustes (tähis F); 11) suitsu ja soojuse eemaldamiseks mõeldud loomuliku õhuvahetuse toimimise aeg (tähis B). Nagu eeltoodud määratluse sisust selgub, tähendab tarindi tulepüsivus vastupanu tule toimele kolmel, üksteisest üsna erineval viisil: - staatilist stabiilsust, sh kuju muutmatust ehk deformatsiooni puudumist (R); - ruume eraldavate tarindite osas tihedust (E); - vähest soojajuhtivust, et tarindi vastasküljel tule suhtes ei tõuseks temperatuur tarindi pinnal üle lubatava piiri, üldjuhul mitte üle +80 °C (I). Tulepüsivusaja kestvus konkreetsel juhul oleneb põhiliselt hoone (ehitise) tuleohutusklassist ja tarindi liigist (ülesandest, koormusskeemist), TP1-klassi kuuluvatel hoonetel ka põlemiskoormusest. Olenevalt ehitusdetailist või tarindist ja selle asukohast ehitises võib esineda olukordi, kus kõigi
Termotöödeldud puidule on ultraviolettkiirguse lagundav mõju samuti väiksem kui töötlemata puidule. Teisalt aga hallistab UV-kiirgus ka termotöödeldud puidu värvitooni. 4 · Põlemisomadustelt ei erine termotöödeldud puit kuigi palju tavalisest puidust. Selle tulekindlusklass on D-s2, d21, nagu puidul ikka. · Termotöötlus vähendab puidu soojajuhtivust 20...25%. Vähenenud soojajuhtivus tuleb eriti esile niisketes oludes, sest termotöödeldud puidu niiskusesisaldus on väiksem kui töötlemata puidul. Termotöödeldud puidu keskmine soojajuhtivus (10) on 0,099 W/(mK). · Termotöötluse tulemusena jääb puidule juurde veidi suitsu meenutav lõhn, mis aja möödudes nõrgeneb. Selle lõhna kõrvaldab pinnatöötlus. Termotöödeldud puidust pihkuvaid orgaanilisi
• vees 1.53 g/cm3 Kokkuleppeliselt loetakse puitaine tiheduseks suurust 1.53 g/cm3 20. Võrrelge tiheduse varieerumist lehtpuu ja okaspuu sügis- ja kevadpuidus. Puiduliik KP SP SP/KP Kuusk 340 650 1.91 Lehis 360 1040 2,89 Saar 569 753 1,32 21. Milliseid mehaanilisi omadusi mõjutab puidu tiheduse suurenemine? Kuidas mõjutab niiskus puidu tihedust? Tugevust, kõvadust, kulumiskindlust, soojajuhtivust, kütteväärtust, pundumist ja kuivamiskahanemist. Niiskus mõjutab tugevalt nii selle tihedust kui ka teisi puiduomadusi, seda eriti niiskuse langemisel alla kiuseina niiskuse küllastuspunkti, st alla 25...30%. Puit on seda tihedam, mida vähem on temas õõnsusi ehk poore. Oma poorse ehituse tõttu võib puit endasse imeda palju rohkem vett, kui on ta kuivaine mass. Maltspuidu niiskussisaldus võib ületada isegi 200%. 22
kaitsta sissetungiva vee eest. Selleks kasutatakse punn- (sulund-) vaiu. Punnvaiad moodustavad veetiheda tõkkeseina. Valmistuselt võivad nad olla terasest, aga ka näiteks puidust. 14. Vundamendi hüdroisolatsioon. Hüdroisolatsioon kaitseb hoonet pinnaseniiskuse, sademevee ja survevee eest. Sellega välditakse vee tungimist tarindisse või sellest läbi. Ilma hoonet isoleerimata võib niiskus tõusta hoone seintesse, suurendades sellega nende soojajuhtivust, mis omakorda muudab ruumid rõskemaks ja külmemaks st kokkuvõttes ebatervislikemaks. Niiske sein mureneb külmudes ja sulades kiiresti st väheneb hoone konstruktsioonide tugevus ja kestvus. Vundamendi ja keldrikonstruktsioonide isoleerimiseks kasutatakse mittemädanevaid materjale. Hüdroisolatsioon peab olema pidev ja tihe. Pinnases või tarindis paikneva hüdroisolatsiooni tööiga ei tohi olla ehitise tööeast lühem. Tarindi
_____________________________A. Roos______________________________ 39 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ füsioloogiline ja mehhaaniline mõju (näiteks soojus, niiskus, mullastik, kõrgus merepinnast jmt). Võib öelda, et puidu tihedus sõltub puidusubstantsi kogusest, st puit on seda tihedam, mida vähem on temas õõnsusi e poore. Puidu tihedus suurendab järgmisi puidu omadusi: · tugevust; · kõvadust; · kulumiskindlust; · soojajuhtivust; · kütteväärtust; · kahanemist ja paisumist. Puidu niiskussisalduse muutus mõjutab tugevalt nii selle tihedust kui ka teisi puiduomadusi, seda eriti niiskuse langemisel alla kiuseina niiskuse küllastuspunkti, st alla 25.. .30%. Oma poorse ehituse tõttu võib puit endasse imeda palju rohkem vett, kui on ta kuivaine mass. Maltspuidu niiskussisaldus võib ületada isegi 200% . Puidu soojusomadused Soojusjuhtivus. Puit on poorse ehituse tõttu võrdlemisi halb soojusjuht.
ilmastikukoormusele ja seentele. Väliskasutuses on termotöödeldud puidu niiskusesisaldus umbes pool töötlemata puidu omaga võrrelduna. Termotöödeldud puidule on ultraviolettkiirguse lagundav mõju samuti väiksem kui töötlemata puidule. Teisalt aga hallistab UV-kiirgus ka termotöödeldud puidu värvitooni. · Põlemisomadustelt ei erine termotöödeldud puit kuigi palju tavalisest puidust. Selle tulekindlusklass on D-s2, d21, nagu puidul ikka. · Termotöötlus vähendab puidu soojajuhtivust 20...25%. Vähenenud soojajuhtivus tuleb eriti esile niisketes oludes, sest termotöödeldud puidu niiskusesisaldus on väiksem kui töötlemata puidul. Termotöödeldud puidu keskmine soojajuhtivus (10) on 0,099 W/(mK). · Termotöötluse tulemusena jääb puidule juurde veidi suitsu meenutav lõhn, mis aja möödudes nõrgeneb. Selle lõhna kõrvaldab pinnatöötlus. Termotöödeldud puidust pihkuvaid orgaanilisi ühendeid on märgatavalt vähem kui töötlemata puidul, ning pole
ära juhtimiseks hoonest kasutatakse ka sillutusribasid, mis peavad olema laiusega 700- 1000 mm ning kaldega 3% hoonest eemale. Sillutised tehakse kas betoonist, kividest või asfaltbetoonist. Hüdroisolatsioon kaitseb hoonet pinnaseniiskuse, sademevee ja survevee 30 eest ja takistab vee tungimist läbi tarindi. Ilma hoonet isoleerimata võib niiskus tõusta hoone seintesse, suurendades sellega soojajuhtivust, mis omakorda muudab ruumid rõskemaks ja külmemaks. Niiske sein külmudes ja sulades mureneb kiiresti. Isolatsioon ise peab olema pidev ja tihe, mittemädanev materjal. ( kasutatakse näiteks võõpisolatsioone, krohvisolatsioone, rullisolatsioone jne). Tarindi niiskumist veeauru tiheduse mõjul saab vältida, kasutades auruisolatsiooni või tarindi õhutamist. Horisontaalne hüdroisolatsioon rajatakse vundamendi ja seina vahele ning keldriga hoonetes taldmikuplokkide peale
annaabi.ee 
