häirimatu (,,ataraxia"). Tuleb hoiduda otsustamast asjade loomuse üle ("epoche", ,,peatus") ning saavutada sel teel hingerahu ("ataraxia"). Skeptikute tee hingerahuni erineb nõndaks kardinaalselt epikuurlaste omast, kes pidasid arukaks ja tulemuslikuks teeks hingerahuni teadmiste omandamist maailma kohta. Skeptikud on eetilises plaanis järjekindlalt relativistlikkud. 2.2 Akadeemiline skepsis Akadeemilise skepsise rajajaks loetakse Arkesilaos Pitanest (u. 318- 243 eKr), kes võttis kursi skeptitsismile, kui ta sai Platoni Akadeemia kuuendaks juhiks. Arkesilaos oli suur Pyrrhoni skeptitsismi toetaja ja ta arendas seda võrdlemisi radikaalselt edasi, kaheldes ka kahtlemise enda õigsuses. Tõenäosust pidas Arkesilaos tegeliku elu jaoks piisavaks tõekriteeriumiks ning seda väidet arendas süstemaatiliselt edasi peamiselt Karneades, kelle ajal saavutab akadeemiline skepsis oma kõrgpunkti.
Nii nagu esemete tõeline olemus osutub tunnetamatuks, nii ei tea me ka midagi selle kohta, mis tõeliselt on hea ja mis mitte. Targa inimese hoiak saab olla kõige suhtes vaid ükskõikne, sest ta teab, et ei ole olemas kindlat, kõigi kohta ühtlaselt kehtivat head ega kurja. See, mida tavaliselt nimetatakse heaks, on seda vaid sellele, kes seda parajasti heaks nimetab või kellele see näib heana mõnele teisele ent võib see kindlasti olla vastupidine. Vanema skepsise kui koolkonna edasise kujunemise kohta andmed puuduvad. Oletada võib, et see tollal suurt populaarsust ei omanud, sattudes peagi teiste koolkondade terava kriitika alla. Kuid skeptikute filosoofiline algatus siiski ei kadunud. 3.2 Akadeemiline skepsis Akadeemilise skepsise esimeseks harrastajaks ning viljelejaks oli Aiooliast pärit Arkesilaos (u 315-241 eKr). Tema skeptilised vaatekohad näisid kujunevat peamiselt
· Kujutatakse keerukamaid liigutusi. · Kujud on vaadeldavad igast küljest. · Nägudel ei ole enam tardunud ,,arhailist naeratust" · Hakatakse kasutama kontraposti. Inimese keha toetub seistes ainult ühele jalale (tugijalg) ja teisele ainult nõjatub (nõjalalg). Hilisklassika e. teine õitseaeg e. kaunis stiil 4. saj eKr · Taandub pidulik, enesekindel rahu · Sügav ja naiivne usk jumalatesse asendub skepsise ja kahtlustega. · Rõhku pannakse tunnete ja siseelu väljendamisele. · Vormilise ilu ja täiuslikkuse taotlemine · Õrnus leebus kunstis kaunis stiil · Realism ja individualism. · Luksuse eelistamine. · Üldistamise asemel fragmendid ja detailid maailmast. · Idamaise müstika mõju
2. Klassikaline ajajärk Kujutatakse keerukamaid liigutusi. Kujud on vaadeldavad igast küljest. Nägudel ei ole enam tardunud „arhailist naeratust” Hakatakse kasutama kontraposti. Inimese keha toetub seistes ainult ühele jalale (tugijalg) ja teisele ainult nõjatub (nõjalalg). 3. Hellenismi ajajärk Taandub pidulik, enesekindel rahu Sügav ja naiivne usk jumalatesse asendub skepsise ja kahtlustega. Rõhku pannakse tunnete ja siseelu väljendamisele. Vormilise ilu ja täiuslikkuse taotlemine. Õrnus leebus kunstis – kaunis stiil. Realism ja individualism. Luksuse eelistamine. Üldistamise asemel fragmendid ja detailid maailmast. Idamaise müstika mõju . Vana-Kreeka arhailise, klassikalise ja hellenisimi ajajärgu tempild Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse.
Kolmas teema on otse eetikasse puutuv: kui me asjade olemusest ei või midagi kindlat teada, siis kuidas otsustada, mis on tõeliselt hea ja mis mitte. Skeptikute tee hingerahuni erineb nõndaks kardinaalselt epikuurlaste omast, kes pidasid arukaks ja tulemuslikuks teeks hingerahuni teadmiste omandamist maailma kohta. Skeptikud on eetilises plaanis järjekindlalt relativistlikud (Tartu Ülikooli Eesti Kirjandusmuuseum, 2013) Akadeemiline skepsise esimene kuulsam skeptik oli Aiooliast pärinev Arkesilaos, kes toetab Pyrrhoni ja järglaste skeptitsismi ja kahtleb radikaalsena ka kahtlemise õigsuses. Kuulsaim selle perioodi skeptik oli Karneades Küreenest. Tema kuulsaim järeldus on: igasugune tõene teadmine on võimatu ning mõeldamatu. Tõed on vaid tõe nägu tõenäolised kolmel astmel. Ühed kujutlused on iseenesest tõenäosed, teised osutuvad tõenäosteks tänu sarnasusele teiste
filosoofielu. Ka Xanthippe oli väga sõnaosav ning tihtipeale arvati, et ta on ainuke inimene Ateenas, kes oma terava keelega üldse oleks võimeline Sokratesest võitu saama. Sokratese eluviis oli väga tagasihoidlik. Sokrates elas üle nii Ateena demokraatia ja kultuuri õitsengu kui ka Ateena languse peale täielikku lüüasaamist Peloponnesose sõjas. Ateena valitsus mõistis Sokratese surma, sest tema õpetamismeetodid kutsuvat noortes esile skepsise ja lugupidamatuse jumalate salgamise. Tema pooldajad pakkusid talle võimalust põgeneda, kuid ta lükkas selle pärast surmamõistmist tagasi ning nõustus valitsuse otsusega. Surmaotsuse täideviimisel kasutati karuputkest valmistatud alkoholiga segatud mürki, mille Sokrates ära jõi. SOKRATESE ÕPETUSE ALLIKAD: Sokratese õpetust tuntakse Platoni(427347 eKr), Xenophoni(430-354 eKr), Aristophanese(448-380 eKr) jt vahendusel, sest ta ise ei kirjutanud midagi. Peamiselt peetakse
Kriisi algus... 1962. aasta oktoobris märkas USA luurelennuk U-2 Kuubale paigutatud tuumalõhkepeaga Nõukogude keskmaarakette. Ometi oli Hrustsov (11. septembril) kinnitanud, et Nõukogude Liidul ei ole vajadust tuumarakette väljaspoole oma territooriumi paigutada Tegelikult sai sündmuste ahel, mis kriisini viis, alguse juba 1959. aasta esimesel päeval, mil Kuuba saarel tuli riigipöörde tagajärjel võimule Fidel Castro. Kohe algusest peale suhtus Washington toimunusse suure skepsise ja eelarvamusega nimelt oli Valge Maja ekslikul seisukohal, et Castro eesmärgiks on kommunistliku reziimi loomine. Aga tegelikult... Nüüd väidavad ajaloolased, et võimule tulles polnud Castro mingi kommunist. Tema tookordseid vaateid on iseloomustatud kui rahvuslikke ja tema tegevuse eesmärgiks oli vabastada oma kodumaa diktaatori eest. Kuna aga tol ajal oli maailm haaratud külmast sõjast, siis tingis see asjaolu ka suurriikide juhtide liialt must- valge mõtlemise. 1960
oli vestelnud] kujutab ette, olgugi et ta ise midagi ei tea, et ta teab; kui mina midagi ei tea, siis vähemasti ei hakka ma seda ka endale ette kujutama. Selle vähese võrra paistan ma temast küll targem olevat, kuna ma ei arva, et tean seda, mida ma tegelikult ei tea." Lisaks sõpradele oli Sokratesel ka vaenlasi. Ateena valitsus mõistis Sokratese üle kohut, sest tema õpetamismeetodid kutsuvat noortes esile skepsise ja lugupidamatuse ning polise poolt tunnustatud jumalate salgamise. Sokratesele esitati süüdistus: "Sokrates rikub seadust sellega, et ajab hukka noorsoo; ta ei tunnista jumalaid, keda linn on omaks võtnud, vaid teisi, uusi deemoneid." Pealegi ei pidanud Sokrates lugu Ateena demokraatlikust riigikorrast. Ta arvas, et riiki peaksid juhtima ainult targad ja asjatundlikud mehed, mitte aga lihtrahvas, nagu Ateenas kombeks. Talle ei meeldinud riigiametitesse määramine liisuheitmiseteel
Ta arvas, et riiki peaksid juhtima ainult targad ja asjatundlikud mehed, mitte aga lihtrahvas, nagu Ateenas kombeks. Talle ei meeldinud riigiametitesse määramine liisuheitmiseteel. Kõigele lisaks olid mõned Sokratese õpilased Ateena riigile palju halba teinud, mistõttu Ateena lihtrahvas umbusaldas Sokratest. Teda süüdistati, et ta ei austavat jumalaid ja rikkuvat oma õpetusega noorsugu. Ateena valitsus mõistis Sokratese üle kohut, sest tema õpetamismeetodid kutsuvat noortes esile skepsise ja lugupidamatuse ning polise poolt tunnustatud jumalate salgamise. Pärast surmamõistmist lükkas Sokrates talle tema pooldajate poolt pakutud põgenemisvõimaluse tagasi ning nõustus surmaga, juues karuputkest valmistatud alkoholiga segatud mürki, mida surmaotsuse täideviimisel kasutati. (Sokratese surmapäev) Sokratese kiire nõustumine mürgi joomisega surma eesmärgil tuli inimestele omamoodi üllatuseks
KRESILAS ,,Periklese portree" Näojooned on idealiseeritud. Algselt pronksist, säilinud roomlaste marmorkoopiad. · Nike templi balustraadi friis Ateena akropolil. Sandaali jalast võttev Nike: maitsekus ja virtuoosne tehnika meisterlik kehavormide ja riide kujutamine maalilisus ja liikumine Hilisklassika e teine õitseaeg e kaunis stiil 4. saj eKr o Taandub pidulik, enesekindel rahu o Sügav ja naiivne usk jumalatesse asendub skepsise ja kahtlustega. o Rõhku pannakse tunnete ja siseelu väljendamisele. o Vormilise ilu ja täiuslikkuse taotlemine o Õrnus leebus kunstis kaunis stiil o Realism ja individualism. o Luksuse eelistamine. o Üldistamise asemel fragmendid ja detailid maailmast. o Idamaise müstika mõju Materjalid: pronks, marmor Silmapaistvad kujurid: Skopas, Praxiteles, Lysippos. SKOPAS Peloponnesosel ja Ateenas ... kasutas materjalina üksnes marmorit. ..
Teksti aeg on mõõdetav näiteks sõnade või lehekülgede arvu kaudu Narratiivi aeg loo aja, teksti aja ja lugeja ajakogemuse ühendus (mis on alati mitmetine) Fiktsionaalne maailm (= fiktsiooni-maailm) fiktsionaalse narratiivi loodud ilmatervik, mis on asustatud narratiivi määratletud tegelastega Sündmustik Enamasti antakse sündmustikku edasi jutustades, jutustamismeetod rõhutab sündmustikku Võimalik on ka, et jutustus tekitab skepsise seoste suhtes, mida on jutustatud Eristada saab järgmisi tasandeid: Väline sündmustik: saaks ka filmis kujutada. Samas võib väline sündmustik olla vaid ettekäändeks, olla sootuks väiksema tähendusega võrreldes tegelase sees toimuvaga. Jutustamine kui sündmus Sisemine sündmustik seda on võimalik edasi anda nt sisemonoloogina. Jutustus võib jutustada sellest, kas maailmast üleüldse saab jutustada Tekstinäited: 1. Dan Brown Da Vinci kood. Tlk M. Piirimaa
Daseyns Gottes“), kus pöördus füüsikalis-teoloogilise (physicotheologischer) tõestuse juurest ontoloogilise juurde, mis oli juba parandatud Leibnizi järgi. Teiseks selles mõttes, et Kantil avaldusid juba sel perioodil agnostitsismi jooned: ta väitis, et looduslikud põhjused pole võimelised selgitama eluslooduse päritolu, pole võimelised „mehhaanika najal täpselt välja selgitama isegi rohulible või tõugu tekkimist. Skepsise aluseks oli siin vana, metafüüsilise materialismi küündimatus. Kolmandaks avaldus „kriitika-eelsel“ Kantil üha rohkem kalduvus lahutada teadvust olemisest, mis jõudis haripunkti 70-ndatel aastatel. “Katses tuua filosoofiasse negatiivsete suuruste mõistet“ („Versuch, den Begriff der negativen Grössen in die Weltweisheit einzuführen“) (1763) on ta seisukohal, et reaalsed suhted, alused ja eitused on „hoopis teist laadi“ kui loogilised suhted, alused ja eitused
juurde peab kuuluma ka teadmine sellest, mida nad oskavad, ning seda teadmist peavad oskama nad ka teistele, nt õpipoistele edasi anda, seega peavad oskama nad sellest sõnade vahendusel aru anda (logos) 15. Enamasti aga satuvad ametimehed oma tegevusest aru anda püüdes raskustesse, mis ongi Platoni "sokraatiliste dialoogide"16 üheks peamiseks teemaks. Ateena valitsus mõistis Sokratese üle kohut, sest tema õpetamismeetodid kutsuvat noortes esile skepsise ja lugupidamatuse ning polise poolt tunnustatud jumalate salgamise. Pärast surmamõistmist lükkas Sokrates talle tema pooldajate poolt pakutud põgenemisvõimaluse tagasi ning nõustus surmaga, juues karuputkest valmistatud alkoholiga segatud mürki, mida surmaotsuse täideviimisel kasutati. Platon (427 347 eKr) Platon esitas filosoofia, millega õigustas tema aja Ateena olemasolevat ühiskonnaelu korraldust. Filosoofiat teevad inimesed
16.Kes kirjeldab komöödias "Pilved", kuidas Sokrates eksitab süütuid kaasaegseid sellega, et ta neile seletab, et vihma ei too mitte Zeus, vaid pilved, ja kui müristab, siis on see nagu täissöönud inimeste puhul - vett täis pilvede kõhutuul, mis eelneb roojamisele? V: kreeka näitekirjanik Aristophanes (u 446 - u 385 eKr) 17.Kes mõistsid kohut Sokratese üle, kuna tema õpetamismeetodid kutsuvat noortes esile skepsise ja lugupidamatuse ning riigijumalate salgamise? V: ateenlased 18.Kes esitab oma raamatus Sokratese kaitsekõne? V: Platon 19.Milline karistus määrati Sokratesele Ateena kohtunikke poolt? V: ta pidi jooma mürgikarikast Sokratese filosoofia peamine väärtus 20.Milles seisneb Sokratese filosoofia peamine väärtus? V: väsimatu kahtlemine meie kõige põhilisemates veendumustes §4. DIOGENES (412-323 eKr) Küünikute koolkond 1
selle juurde peab kuuluma ka teadmine sellest, mida nad oskavad, ning seda teadmist peavad oskama nad ka teistele, nt õpipoistele edasi anda, seega peavad oskama nad sellest sõnade vahendusel aru anda (logos). Enamasti aga satuvad ametimehed oma tegevusest aru anda püüdes raskustesse, mis ongi Platoni "sokraatiliste dialoogide" üheks peamiseks teemaks. Ateena valitsus mõistis Sokratese üle kohut, sest tema õpetamismeetodid kutsuvat noortes esile skepsise ja lugupidamatuse ning polise poolt tunnustatud jumalate salgamise. Pärast surmamõistmist lükkas Sokrates talle tema pooldajate poolt pakutud põgenemisvõimaluse tagasi ning nõustus surmaga, juues karuputkest valmistatud alkoholiga segatud mürki, mida surmaotsuse täideviimisel kasutati. Platon (428 või 427 – 348 või 347 eKr) on kõige kuulsam paljudest Sokratese õpilastest. Õppis ka Kratylose juures. Pärast Sokratese surma lahkus Platon Ateenast ja rändas mitmeid
Oma julgusega öelda välja oma 6 arvamus ja arutleda pikalt ja põhjalikult elu tähtsatel teemadel, tõmbas ta endale suurt tähelepanu. Oli neid, kes pooldasid teda ning jälgisid ja õppisid temalt või tema käe all. Ülekaalukalt oli ka rahva seas vaenlasi, kes ei nõustunud tema vaatega elule ja soovisid tema kõrvaldamist. Ateena valitsus mõistis Sokratese üle kohut, sest tema õpetamismeetodid kutsuvat noortes esile skepsise ja lugupidamatuse ning jumalate salgamise. Pärast surmamõistmist lükkas Sokrates tema pooldajate poolt pakutud põgenemisvõimaluse tagasi ning nõustus surmaga. Sokrates jõi karuputkest valmistatud alkoholiga segatud mürki, mida surmaotsuse täideviimisel kasutati. (Lisa 1) (Lisa 2) 3.1 Sokratese filosoofiamõtte näide Sokrates pidas tõeks, et hea elu põhineb iseenda tundmises. Ta sõnastas oma elu missiooni järgnevalt: "Minu arvates ongi jumal mind siia linna just selleks
vaid loobume vahel paljudest naudingutest, kui teame, et neile järgneks meie jaoks suurem kannatus; niisamuti peame paljusid kannatusi naudingust paremaks kui teame, et neile järgneb suurem nauding . Niisiis, iga nauding on meile loomupäraselt hüve, kuid mitte iga naudingut ei tule valida, samuti nagu iga kannatus on pahe, kuid mitte igast kannatusest ei tule hoiduda Skeptikud. ( skeptikos- vaatlev, uuriv) Skepsise all mõistetakse hoiakut, mis ei luba uskuda midagi, mis pole tõestatud (selles mõttes on ta tänapäevase teadusliku mõtlemise aluseks). Skeptitsismi kui filosoofilise õpetuse rajas Pyrrhon (365- 275 e.Kr), kes Makedoonia Aleksandrit tihtilugu tema sõjaretkedel saatis, oli avastanud, et paljudel maadel on inimestel omapärased mõttekonstruktsioonid, mis ei ole iseenesest ebaloogilised, kuid lähtuvad hoopis teistsugustest eeldustest
Kuju ette lasi ta teha marmor basseini, mida täideti ääre tasa õliga. Kaks mõtet: õlid säilitasid+ tumeda õli taustal oli kulla effekt väga nice. Polykleitos Peloponnesuse (Dooria) koolkonna meister. Tema kuulsaim töö on „Odakandja“. Võttis kasutusele kindlalt KONTRAPOSTI. KREEKA SKULPTUUR 2. ÕITSAJAJÄRGUL 4. sajand eKr=HILISKLASSIKA. Aega iseloomustas: poliitiline killustatus süvenes, vana lihtsad vaated hääbusid, naiivne usk jumalatesse asendus Skepsise. Individualism pääses rohkem võidule, pöörati rohkem tähelepanu siseelu kujutamisele, enam taotleti vormiliselt välist ilu. Stiili nimetatakse kauniks stiiliks. Tuntumad skupltorid: Skopas, Lysippos, Praxiteles ja Leochares. Skopase ulatuslikumaks tööks oli Ateena aleaadi templi ülesse ehitamine. Originaalis on säilinud mõnd pead. Oli teada, et võttis osa Alikarnasose mausolemui kaunistamisest skulptuuridega. Praxiteles: teinud ainult enamasti üksikfiguure. Originaalis on
saa tunnetada enne kui intellekti ennast, sest et temast sõltub kõige muu tunnetamine ja mitte vastupidiselt. Kuid enne kindlale tunnetusele jõudmist peab Descartes läbi käima vaevalise kahtluse tee. Et sellist lähtekohta leida, selleks tarvitab ta metoodilist võtet - kahtlust, oma kuulsat metoodilist kahtlust. Ta rakendab kahtlust äärmise piirini. Me peame kõrvaldama kõik, milles me kuidagi teoreetiliselt kahelda võiksime. See kuulus Descartes'i kahtlus pole mitte elulise skepsise väljendus. Elu praksises kahelda - see tähendaks mööda minna lasta produktiivse toimingu momente. Meil on siin tegu metoodilise kahtlusega, mis peab tunnetust viima kaheldamatule täiskindlusele. Me leiame end ümbritsetuna kehaliste asjade maailmast, millel on teatud omadused, ja see näib olevat küllaltki kindel tunnetus, milles ei kahelda. Ent kust teame, ja mida teame sellest maailmast. Me teame seda enda meelte kaudu, seetõttu, et me neid asju näeme, kuuleme, et me neid kombime
20. Analüüsige aja ja ruumi kirjeldamist Oskar Lutsu "Kevades" ning võrrelge seda näiteks Viivi Luige "Seitsmenda rahukevadega". Milliseid sarnasusi ja milliseid erinevusi Te leiate? 21. Mida mõistetakse sündmustiku(, ) all? Kuidas sündumustik ja kirjandusteose aega omavahel suhestuvad? - Enamasti antakse sündmustikku edasi jutustades, jutustamismeetod rõhutab sündmustikku. Võimalik on ka, et jutustus tekitab skepsise seoste suhtes, mida on jutustatud. Eristada saab järgmisi tasandeid: Väline sündmustik: saaks ka filmis kujutada. Samas võib väline sündmustik olla vaid ettekäändeks, olla sootuks väiksema tähendusega võrreldes tegelase sees toimuvaga. Jutustamine kui sündmus Sisemine sündmustik: seda on võimalik edasi anda nt sisemonoloogina. Jutustus võib jutustada sellest, kas maailmast üleüldse saab jutustada AEG
(techn) , siis selle juurde peab kuuluma ka teadmine sellest, mida nad oskavad, ning seda teadmist peavad oskama nad ka teistele, nt õpipoistele edasi anda, seega peavad oskama nad sellest sõnade vahendusel aru anda (logos). Enamasti aga satuvad ametimehed oma tegevusest aru anda püüdes raskustesse, mis ongi Platoni "sokraatiliste dialoogide" üheks peamiseks teemaks. Ateena valitsus mõistis Sokratese üle kohut, sest tema õpetamismeetodid kutsuvat noortes esile skepsise ja lugupidamatuse ning polise poolt tunnustatud jumalate salgamise. Pärast surmamõistmist lükkas Sokrates talle tema pooldajate poolt pakutud põgenemisvõimaluse tagasi ning nõustus surmaga, juues karuputkest valmistatud alkoholiga segatud mürki, mida surmaotsuse täideviimisel kasutati. 2 PLATON JA TEMA IDEAALNE RIIK
kujul. Need on Kristuses segunematult, muutumatult, eraldamatult ja lahutamatult. 8. Kirikuisa Aurelius Augustinus. Kirikuisa Aurelius Augustinus sündis 354. aastal Põhja-Aafrikas, Numiidias. Noorena pöördus Augustinus ilmselt kristlasest ema mõjutusel manilusse. Manilus näeb maailma hea ja kurja võitlusena, rangelt duaalsena, meenutab õpetusena gnostitsismi. Oli manilaste kiriku liige 9 aastat, kuid loobus sellest akadeemilise skepsise, neoplatonistlike mõtete ja Milano piiskopi Ambrosiuse mõjutusel. Seejärel eristatakse Augustinuse elus uusplatonistlikku perioodi, milles ta väljendas viimati mainitud mõtteviisile omaseid ideid nagu arusaama kurjusest kui headuse puudumisest, samuti skeptilist arusaam, et üksikisik ei suuda jõuda tõeni, küll suudab seda akadeemia. Milanos kuulas ta Ambrosiuse jutlusi, oli nõus hakkama katehumeeniks ehk usuõpilaseks, uuris innukalt ka Pühakirja ja Pauluse kirju
Filosofeerida tähendab õppida õnnelikult elama. Epikurose eetika on stoikude eetika vastand. 47 Skeptikud. Koolkonna rajas Pyrrhon Elisest (365-275 e. Kr.). Ise ei kirjutanud midagi Tema õpilane Timon püüdis Pyrrhoni seisukohti Ateenas propageerida; katkendid tema pilkelauludest on peaaegu ainus allikas vanema skepsise kohta. Skeptikud kahtlevad tõe objektiivse tunnetamise võimalikkuses. Pidevalt vaadeldes ja uurides jätab skeptik otsuse tegemata, sest nii poolt kui vastu on võrdselt tugevaid argumente. Tõde on olemas, sest mida pole, seda pole mõtet otsida. Tõde on meie eest lihtsalt peidus. Väita saab vaid nähtumuste (akatalepsia) kohta, s.t. selle kohta, kuidas meile miski t u n d u b , mitte asjade olemuse kohta. Otsustustest
Esialgu ajutisena mõeldud abinõusid pikendati, hiljem traditsiooniks. 1601.-1603. a suur nälg (ka Eestis). Mitu a järjest ikaldused. Põgeneti palju Moskvasse, lootuses vilja saada. Tsaar ei läinud eratagavarade kallale. Hlopko kas tsaar üldse õige tsaar? 16.-17.saj vahetusel kuuldused, et tegelikult Ivan Julma poeg Dmitri elus kes peaks siiski ise tsaar olema. Ilmub välja isik, kes imepäraselt pääsenud. Otsib toetust Poola õukonnast, võidab skepsise seal. Kuj laialdaselt arvamus, et peale Godunovi õige valitseja. Tsaar Vale-Dmitri I, 1604.a suundub Moskvasse, et võimule asuda. 1605.a Godunov ootamatult sureb. Vale-D võimule, tapeti Godunovi abikaasa Maria ja poeg. Godunovi tütar Ksenia Vale-D konkubiiniks mõneks ajaks. Oma aja kohta korralik haridus, Hollandis trükitud I korralik kaardi koostamine. Raiutakse palju metsa maha, et ratsavägedel kerge läbi tulla/vastastel raske läbi tulla. Vale-D I täpselt ei teata kes oli
oskus (technē) –, siis selle juurde peab kuuluma ka teadmine sellest, mida nad oskavad, ning seda teadmist peavad oskama nad ka teistele, nt õpipoistele edasi anda, seega peavad oskama nad sellest sõnade vahendusel aru anda (logos). Enamasti aga satuvad ametimehed oma tegevusest aru anda püüdes raskustesse, mis ongi Platoni "sokraatiliste dialoogide" üheks peamiseks teemaks. Ateena valitsus mõistis Sokratese üle kohut, sest tema õpetamismeetodid kutsuvat noortes esile skepsise ja lugupidamatuse ning polise poolt tunnustatud jumalate salgamise. Pärast surmamõistmist lükkas Sokrates talle tema pooldajate poolt pakutud põgenemisvõimaluse tagasi ning nõustus surmaga, juues karuputkest valmistatud alkoholiga segatud mürki, mida surmaotsuse täideviimisel kasutati. Sokratese tsitaadid: http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/sokrates Solon – sisetülide järel Ateenas vahekohtunikuks ja lepitajaks määratud
annaabi.ee 
