Viikingid. Viikingite retked. Kõige ohtlikumateks vastasteks lääneeurooplastele kujunesid 8.-11. sajandil Skandinaaviast (Rootsist, Norrast ja Taanist) pärit sõdalased. Ise nad nimetasid viikingiteks. Sõna vik tähendab muinasskandinaavia keeles merelahte. Lääne-Euroopas tunti neid normannidena, slaavlased nimetasid neid varjaagideks. Enamik skandinaavlasi olid vabad inimesed. Tähtsamaid küsimusi otsustasid vabad taluperemehed ehk bondid ühistel koosolekutel ehk tingidel. Seal mõistel kohut ja sõlmiti kokkuleppeid naaberkogukondadega.
Kes olid viikingid, kas loojad või hävitajad? Viikingid olid Rootsist, Norrast ja Taanist ehk muinas- skandinaaviast pärit meresõitjad. Nende kultuuri õitseajaks nimetatakse 8. - 11. Sajandit. Sellele ajale on ka kohane nimetus viikingiaeg. Nimetus ,,viiking" üle on arutletud palju. Ühed väidavad, et see on tulnud skandinaaviast, aga teised ütlevad, et on tulnud vanast inglise keelest. Viikingeid nimetati erikohtades erinevalt. Lääne-Euroopas kutsuti normannideks ehk põhjamaa meesteks, Idas varjaagideks ehk sõdalasteks. Kuid kuidas nad elasid ja mida tegid? Kas olid nad siis loojad või hävitajad? Normannid elasid Põhjamaades, ranniku külades. Nad harisid põldu nii palju kui oli võimalik, kasvatasid loomakarju, püüdsid kala, pidasid jahti, kasvatasid köögivilju. Põhjamaal oli
Saksimaast Apenniini poolsaareni. Hiljem jaotati Frangi riik Verduni lepinguga kolmeks osaks, millest kaks on üsnagi sarnasel geograafilisel kujul tänaseni säilinud tänapäeva Prantsusmaa ja Saksamaa. Verduni lepingust on möödas ligi 1200 aastat. Frangi riigi lagunemisega algas killustatuse ajajärk, mil kuningad ei suutnud võimsaid ülikuid oma käpa all hoida. Segadusi kasutasid ära välisvaenlased, sealhulgas Skandinaaviast pärit viikingid. Mitmed skandinaavia rahvad - nende hulgas näiteks norrakad ja rootslased - olid end tolleks ajaks juba tänasestele asualadele sisse seadnud, kuid oli ka rahvaid, kes tegelesid alles varakeskajal oma ,,kodu" otsimisega. Väljarännet Skandinaaviast põhjustas elanikkonna kasvuga kaasnev maapuudus. Elatist hakati otsima kaubandusest ja mereröövist - viikingeid tuntaksegi kui ühtesid ajaloo suurimaid meremehi
Viikingid Kui barbarid 350.-550. aastatel Euroopasse tungisid, hakkasid mõned neist ka Skandinaavias elama. Mitmesaja aasta pärast (8. saj) elasid Norras, Rootsis ja Taanis nende järeltulijad, keda nimetati viikingiteks ehk normannideks Skandinaaviast pärit ründajad ehk viikingid tulid oma pikkadel laevadel, mis mahutasid kuni 200 väljaõpetatud ja julma sõjameest. Esimestena läksid liikvele Taani viikingid. Algas see umbes 700 aastal viikingite retketest Shetlandi saartele. Umbes 790 aastat loetakse viikingite Euroopa-retkede alguseks. Viikingite nimi tuleb vananorrakeelsest sõnast vikingr, mis tähendab mereröövlit või riisujat, kuid seda nimetust kasutati üldiselt kõigi inimeste kohta, kes elasid praeguse
sissetungi Rooma Britanniasse. Üks neist müüridest on ehitatud Põhja-inglismaale Rooma keisri Hadrianuse poolt. Ehitamine v õttis 6 aastat aega, alates 122 e.kr kuni 128 e.kr ja see oli 120km pikk. Romlased jäid veel kolmeks sajaks aastaks Britanniase ja ehitasid palju teid ja linnu. Mõned Rooma maised jäänused on säilinud Britannias tänapäeni. Kui Roomlased lõpuks jäid 410 e.kr oli Britanniasse uuesti tungitud, seekord aga põjha Euroopast ja Skandinaaviast. Rahvaste põhigrupp oli Anglo-saxson kes hakkas elama Suurbritannias alates 6.sajandist. Nad kutsusid Suurbritannia kaguosa, kus nad elasid Nurk-landiks:mis sai hiljem inglismaale. Nende uute rahvaste Anglosaxsonid ,Taanlase ja Norralased võitlesid Keldi inimestega läänes, põhjas. Vaenulikus Keldi rahvaste vahel jätkust aataid Walesis, Sotimaalja anglosaxsi kuningriigis inglismaal. Lisaks Roomlased kes ehitasidsuure müüri selleks, et hoida eemale Põhja-Kelte Inglismaast, üks suur
inimesed matsid kaugemale Erinevate metallide ja nende sulamite kasutuselevõtt, 5000 eKr Kagu-Euroopa Vanem pronksiaeg (1800 eKr - 1100 eKr) Pronksi kasutuse õppimine Jaht, korilus, kalapüük (võrgud) Pt 5 Pronksiaja lõpp ja rauaaja algus Noorem pronksaeg (1100 - 500 eKr) Eesti jagunes kaheks regiooniks: rannikupiirkond ja sisemaa Külvati nisu ja otra Kaubandus Skandinaaviaga. Skandinaaviast toodi pronksi, Läänemerelt merevaiku Viljelusmajanduse osatähtsuse kasvamisel tõusis rahvaarv, söödiviljelus Üksiktalud Maeti kivikirstkalmetesse, hiljem nelinurkse põhiplaaniga tarandkalmetesse Varane rauaaeg (6.saj eKr - 50 pKr) Asustuse tihenemine Kaheväljasüsteem Kindlustatud asulad ehk linnused (tuntumad: mägilinnus, kalevipoja sängi linnus, ringvallilinnused) mäe peal, ringvallid Kohapealne raua tootmine
inimesed matsid kaugemale Erinevate metallide ja nende sulamite kasutuselevõtt, 5000 eKr Kagu-Euroopa Vanem pronksiaeg (1800 eKr - 1100 eKr) Pronksi kasutuse õppimine Jaht, korilus, kalapüük (võrgud) Pronksiaja lõpp ja rauaaja algus Noorem pronksaeg (1100 - 500 eKr) Eesti jagunes kaheks regiooniks: rannikupiirkond ja sisemaa Külvati nisu ja otra Kaubandus Skandinaaviaga. Skandinaaviast toodi pronksi, Läänemerelt merevaiku Viljelusmajanduse osatähtsuse kasvamisel tõusis rahvaarv, söödiviljelus Üksiktalud Maeti kivikirstkalmetesse, hiljem nelinurkse põhiplaaniga tarandkalmetesse Varane rauaaeg (6.saj eKr - 50 pKr) Asustuse tihenemine Kaheväljasüsteem Kindlustatud asulad ehk linnused (tuntumad: mägilinnus, kalevipoja sängi linnus, ringvallilinnused) mäe peal, ringvallid Kohapealne raua tootmine
VIIKINGID Viikingite välimus Pikka kasvu Habe ja pikad juuksed Nägid välja pesemata ja räpased Kandsid sõjarüüd (kilp ja terariist) Sarvedega kiivrid Viikingite vallutusretked Viikingiretked jagunesid Lääne- ja Idateeks. Euroopa äärealade asustamine Skandinaaviast väljarännanud inimestega. (Island) Kestsid 1-6 kuud, vahel kauem Viikingite usk Loodusjõud (Päike) ja loodusobjektid Esivanemad Skandinaavia jumalad (Aasid ja vaanid jne) Ruunikivi püstitamine surnute auks Valhalla Ruunikivi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Viikingite ülesanded Käisid röövretkedel Käsitöö ja kaubandus Põlluharimine
Uskus, et kas inimeste hing koosneb aatomitest ja surm tähendab hingeaatomite ahela lagunemist. Archimedes Hellenismiperioodi kuulsaim füüsik ja leiutaja. Tema leitustest on tähtsaim kruvi. Konstrueeris linnakindlustusi ja sõjatehnilisi seadmeid. Füüsikas avastas ta seaduse kehade veeväljasurvest. Ptolemaios Aleksandria astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf. Koostas maailmakaardi, mis hõlmas maid Hiinast Kanaari saarteni ning Islandist ja Skandinaaviast Aafrika sisealadeni. Tema teostest said käsiraamatud. Epikuros IV saj lõpul ja III saj algul eKr. Väitis, et peale surma ei oota inimest midagi ja seda pole mõtet karta. Lähtus atomistide õpetusest. Thales VI saj esimesel poolel eKr Mileetoses tegutsenud õpetlane. Arvas, et kõige aluseks on vesi. Oskas ette ennustada päikesevarjutust. 2. Vana-Kreeka Matemaatika Eeskujuks Mesopotaamia. Sõnastasid üldistavaid väiteid (teoreeme) ja tõestasid neid
Vana-Vene riik Ehk kiievi venemaa Rajamine Idaslaavlaste riik Alguses riigi keskus Loode- ja Põhja-Venemaa kaubateel Laadoga järve juures Aldeigoburgis Rajasid tõenäoliselt Skandinaaviast pärit, ilmseltrusside hõimu kuulunud varjaagidest (viikingitest) ülikud ja nende kaaskond Esimesteks alamateks soomeugrilased Proto-Novgorod Riigi oletatav keskus 862882 Asus soomeugrilaste asualal Rjuriku ajal ei elanud riigis ilmselt arvestataval arvul slaavlasi, pigem oli tegu soomeugri riigiga 882 Uus valitseja Oleg vallutas lõunas kaubateel varjaagide juurest kreeklasteni asuva rikka kaubalinna Kiievi
Trompetid läbi aja Trompetite päritolu ja kasutusala Esimesed trompetid on pärit Vanast Egiptusest, Kreekast ja Lähis Idast ekr. Algselt kasutati neid märguandevahenditena sõjalistel ja religioossetel eesmärkidel Euroopa Päritolu: Lur on pärit Skandinaaviast Konstruktsioon: Lur on S kujuline pill, see koosneb huulikust ja erinevatest viledest. Lur valmistatud puidust või pronksist. Mängimisviis: Puhutakse. Kasutusala: Vanasti hirmutati sellega vaenlasi või peeti väetseremooniaid, tänapäeval tehakse lihtsalt heli. Aasia Päritolu: Shringa on pärit Indiast. Konstruktsioon: Shringa on C kujuline vasest või messingust valmistatud pill, koonulise ava
Trompet Teet,Ats Ajalugu Vanimad trompetid pärinevad 1500. aastast eKr või vanemast ajast, kuid need olid klappideta torupillid. Pronks- ja hõbetrompeteid on leitud Tutanhamoni hauakambrist. Samast ajast pärit trompetisarnaseid pille on leitud Skandinaaviast ja Hiinast. Neid mängiti, puhudes õhku läbi suletud huulte. Niimoodi tekkiv sumisev hääl tekitas trompeti sees olevas õhusambas seisulaine. Peruust on leitud umbes aastast 300 pärit trompeteid. Esimesi trompeteid ei kasutatud tänapäeva mõistes muusika tegemiseks, vaid märguandevahenditena sõjalistel ja religioossetel eesmärkidel. Ehitus Trompeti toru on silindriline. See tagab särava, selge ja valju heli. Toru sisediameeter on väiksem huulikuava pool ja suurem kõlalehtri pool
Firma töötajad omavad vastavat haridust ja kogemusi, et pakkuda kliendile logistilisi lahendusi ning kvaliteetset ja usaldusväärset transpordi- ja ekspedeerimisteenust. Ettevõtte palgal on 20 töötajat. Viis neist töötab kontoris ning 15 veavad vastavalt vahetustele ettevõtte 10 veoautoga kaupa. Põhilised sihtkohad on Euroopas, kuid aeg-ajalt vedavad ka Venemaale ja Ukrainasse. Ettevõtte teenustes on: · autotransport Skandinaaviast ja Euroopast Venemaale, Ukrainasse ja teistesse SRÜ riikidesse · osakoormad Euroopast ja Skandinaaviast SRÜ riikidesse · osakoormate komplekteerimine · multimodaalse transpordi korraldamine Balti ja Soome sadamate kaudu (import, eksport, auto, raudtee, meri, õhk) · konteinerveod FCL / LCL Balti sadamate kaudu · tavakaupade vedu · stividori teenused · õhutransport · tolli- ja kauba dokumenti vormistamine vabas tsoonis
See loomulikult ei tähenda, et me esivanematel puudusid varasemad kokkupuuted ristiusuga. On mõningaid andmeid, mis viitavad sellele, et eestlastel võisid olla esmased kokkupuuted ristiusuga juba nii vara kui viiendal või kuuendal sajandil. Oma osa mängisid kindlasti ka kaupmehed, kes tulid siia äri tegema, kellega tulid kaasa vaimulikud. Suuremal määral saime mõjutusi ka oma ida- ja läänenaabritelt, millest annavad aimu mitmed idast ning skandinaaviast pärit laenusõnad. Lõpetuseks lisaksin, et kõige selle hea ja halvaga, mis ristiusk on eestlastele toonud, olid ristiusu levitajad lisaks järjepidevusele ka tohutult kavalad, millest minu jaoks parim näide on see, et võimaluse korral püüti kirikuid ehitada muistsete eestlaste pühapaikade peale.
tuhasegusesse kobestatud mulda UUDISMAA - metsast puhastatud maa, mida kasutatakse põlluna esimest korda AADEL - feodaalseisus, valitsev klass VALLIKRAAV - linnust ümbritsev, enamasti veega täidetud kraav, mis täitis kaitseotstarvet EESLINNUS - pealinnuse ümber rajatud kaitseehitis TURNIIR - rüütlite sõjaline võistlusmäng SARATSEEN - araablaste nimetus keskaegses Euroopas VIIKING e. NORMANN e. VARJAAG - Skandinaaviast pärit meremehed, kes rüüstasid Lääne-Euroopa rannikualasid BOND - vaba taluperemees Skandinaavias TING - bondide koosolek KONUNG - sugukonna vanem v. hõimu juht Skandinaavias VALHALLA - surnud sõdalaste "riik"
ja külvama kaera, hiljem kangast kuduma. 500 aastat e. Kr algas rauaaeg. Rauda sulatati soomaagist. Enne seda valitsenud pronksiaja tooteid saadi vahetuskaubana, kuna pronksi metalle Eestis ei leidu. Sel ajal kujunes välja eesti rahvas ühise keele, usu ja kometega, mida esmakordselt mainis rooma ajaloolane Taeitus 98. aastal. Arenes karjakasvatus. Põllul kasvatati kaera, otra, nisu ja rukist. Pärast Lääne-Rooma riigi langemist 476. aastal suurenes Skandinaaviast pärit viikingite rändamine, sõdimine ja kauplemine. Peale Euroopa ja Venemaa jõudsid nad aastal 1000 isegi Ameerikasse. Viikingite retkedel sattus Eestisse raudrelvi, kuld ja hõbemünte ja ehteid. Selle aja lõppedes ründas Eestit Kiievi vürst Jaroslav Tark, kes 1030. aastal rajas Tartu, kust 1061 välja aeti. Sellel ajal hakkas Eestisse tulema ristiusk, seni valdava loodususu asemele. Tähelepanuväärseks kirjanduslikuks allikaks tolle aja kohta munk Läti
mis puudutasid nii igapäevaelu, seisust ühiskonnas, usku ja mis peamine vabadust. Pärast vabadussõda jagati Eesti territooriumid võõramaiste vallutajate vahel neljaks. Põhja-Eesti langes Taani kuninga valdusesse ning ka teistel aladel kujunesid välja üsnagi iseseisvad valdused - Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Liivi orduala. Võõra võimuga kaasnesid mõjutused eelkõige Saksamaalt ja Skandinaaviast. Majanduses kujunesid välja feodaalsuhted, mis muutis vallutajad feodaalideks ning eestlased vaesteks talupoegadeks ja teistest sõltuvateks elanikeks. Eestlastesse suhtuti kui alamklassi, kelle majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi võimalusi kitsendati märgatavalt. Tõusis ka kaubanduse läbikäik Eestist, mis oli eelduseks Hansa linna tekkeks ja kaubanduse arenguks. See aitas aga kujundada keskaegset linnakultuuri ja oli pöördepunktiks Eesti edaspidise arengu kiirenemiseks
viimased ristimata paganad terves Euroopas. Eesti sõjameeste vähesus ja nende puudulik väljaõpe, nõrk sõjavarustus ning olematu koostöö lähemate naaberrahvastega tõid kaasa valusa kaotuse 1208.-1227.aastatel aset leidnud vabadusvõitluses. Kaotusega kaasnesid nii negatiivsed kui ka positiivsed muudatused kõigis eluvaldkondades. Kõige negatiivsemaks tagajärjeks võib pidada iseseisvuse kaotamist. Võõra võimuga kaasnesid mõjutused eelkõige Saksamaalt ja Skandinaaviast. Majanduses kujunesid välja feodaalsuhted, mis muutis vallutajad feodaalideks ning eestlased vaesteks talupoegadeks ja teistest sõltuvateks elanikeks. Eestlastesse suhtuti kui alamklassi, kelle majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi võimalusi kitsendati märgatavalt. Pärast muistset vabadusvõitlust ei saanud enam areneda eesti kõrgkultuur ei võrsunud kirjanikke, juriste, piiskoppe. Eestlaste kultuuriloome muutus sajanditeks ühekülgseks, talupoeglikuks
Habelendlane Habelendlane sarnaneb oma välimuselt ja eluviisilt väga Brandti lendlasele ning kaua aega peeti neid üheks ja samaks liigiks. Habelendlane on ulatusliku levilaga, mis ulatub Skandinaaviast Kaug-Idani, kuid Eestist on teda vähe leitud ja ta on võrdlemisi haruldane. Habelendlased asustavad meil mitmesuguseid puistuid, aedu, parke, metsaservi ja lagendikke. Öösel toitu jahtides võivad nad lennata ka veekogude kohal, 1...8 m kõrgusel. Habelendlased toituvad väiksematest ööputukatest ja nende lend võib suvel kesta kogu öö. Päevaks kogunevad habelendlased varjepaikadesse, milleks on enamasti puuõõnsused ja inimeste elamud, kus nad peituvad seinte vahele või katuse
Viikingid- Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Täh. Sõdalane, võitleja, (kindlustamata kaubaplats) Lääne- Euroopas- normannid, kui ka paganad. Inglsimaal- taanlased, Iirimaal- ,,valged võõrad ja mustad võõrad", Ida- Euroopas- varjaagid Asend: Skandinaavia enamjaolt Viikingiaeg: 800-1050; -1200 Tegelesid: rüüstasid ja vallutasid maid, rajasid kaubalinnu, asutasid uusi territooriume 1. Viikingiretketelt käisid tavaliselt talupojad. Müüdi või vahetati põllusaadusi ja valmistati raudesemeid. Rünnati ka võõraid laevu ja rüüstati naaberrannikuid. 2. Elukutselised. Kaubandus, mere- ja sõjaretked kujunesid tegev. Noorematele poegadele. Nooremal- kas jääda venna juurde sulaseks või minna viikingiks. 3. Viikingiteks olid ka pealikud- kuningad- kes olid alla jäänud maa poliitilise ühendusega seotud võitluses. Orienteeruti 16 ilmakaare järgi + kristall, mis näitab päikese asukohta.Laevkonnad,1 laev, jaguneb...
Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum. Vanem pronksiaeg Periood Umbes 90005000 a. eKr. Umbes 50001800 a. eKr. Umbes 18001100 a. eKr. Iseloomulik Sellest ajast on pärit vanim teadaolev Noorema kiviaja alguseks peetakse Vanimate pronks informatsioon inimeste elupaik Eestis Pulli. keraamika kasutuselevõttu (kamm esemetena tuntakse sellele ajale Kõik mesoliitikumi asulad kuuluvad keraamika kultuur). Muhust leitud nn. Kunda kultuuri. Jahi ja tööriistade valmistamis odaotsa ja Kivi Elati tõenäoliselt 1530 liikmeliste oskused olid varasemaga võrreldes saarest saadud sirpi. kogukondadena. ...
Skandinaavia ülikute kuid mitte väga kõrgete inimeste puhul. Tegelikult oli see üleüldiselt leskede enesepõletamine, ainult,et siin pandi lese asemel auku drevljaanid. Lese teiseks kättemaksuks oli siis järgneva saatkonna hävitamine. Arvatavasti teine saatkond ei teadnud esimese saatusest midagi ja need mehed olid ka kõrgemast seisust, kuid seda vaatamata põletati nemad saunas või tares. Saun süüdati hoone ukse juurest. Inimeste rituaalsed põletamised on pärit Skandinaaviast. Niisiis on see põletamine esimesest staatuse poolest kõrgem. Olga eluloos väidetakse, et Olga sündis Võbutõs, mis on praegu Pihkva linna lähedal. Pihkvamaal on säilinud ka Olga toponüümika. Võbutõ lähedal avastati ka surnukamber, kus süüdati inimesi, see meenutab väga Olga teist kättemaksu.Ja sealt võib ka välja lugeda, et Olga tapmisviis, sobis täiesti drevljaanide staatustega. Teise saatkonna hukkamsie järel oli Igori matusepidu, seejärel hukati Olga käsul
Arvatavasti leiutas selle Freddie "Saddam" Maake Sest oli 1965 aastal teinud sarnase pilli alumiiniumist jalgratta pasunast, temast hoidmas seda pilli käes on tehtud ka pilte. Tänapäeval kasutatakse vuvuzelat "staadionipillina" ning seda tehakse enamasti plastikust. Kõige tuntum on ta sellepärast, et tuhanded inimesed mängisid seda Lõuna-Aafrikas 2010 FIFA World Cup mängudel. Euroopa trompet Vanimaid trompeti eelkäijaid on Euroopas leitud Skandinaaviast, ning need pärinevad umbes aastast 1500 eKr. Enamasti olid need pillid valmistatud pronksist või puust. Neid kasutati mitmel otstarbel, näiteks kasutati neid vaenlaste hirmutamiseks, karja kutsumiseks või mõne signaali andmiseks. Click icon to add picture Taanist leitud trompeti eelkäija ,,Lur" Trompeti eelkäijaid võib leida ka Vana-Rooma kultuurist, nad võtsid selle üle etruskidelt. Põhiliselt oli need märguannete tegemiseks, kuid
9. Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses vasallid 10. Feood maavaldus mis anti sõjateenistuse eest 11. Domeen kuninga maavaldus 12. Visitatsioon 13. Rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kautamise eest renti 14. Mõisahärrus talupojad rentisid ise väiksest maalappi mõisniku maast ja suurem osa maad jäi mõisamaadeks 15. Sunnismaine 16. Varjaag skandinaaviast saabunud retklejad e. viikingid 17. Saaga viikingiaja kirjanduse mälestusmärk 18. Misjonär kristluse levitaja 19. Kümnis kogu Euroopas korjatud kirikumaks, umbes üks kümnendik saagist 20. Sakrament rituaalne toiming, mida võib läbi viia ainult preester 21. Mosee islamiusu pühakoda 22. Medres islami keskõppeasutused ja ülikoolid 23. Normannistlik teooria 24. Konkordaat kokkulepe Rooma paavsti ja mõne riigi valitsuse või riipea vahel 25. Mitra 26
Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskond oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves, vibu ja nooled, aga ka sõjanui. Levinud on arvamus, et viikingid orienteerusid ainult päikese ja tähistaeva järgi või hoidusid ranna lähedale Viikingiretkede käigus toimus Euroopa äärealade asustamine Skandinaaviast väljarännanud inimestega. Suurim ja püsivam uutest asualadest oli Island. Island oli sel ajal kaetud metsaga, kuid küllaldaselt leidus ka põllunduseks sobivaid maid. Veed olid kalarikkad ja linde võis püüda lausa palja käega. Tolle aja suhteliselt pehme kliima võimaldas asustada ka Gröönimaa. Kasutamiskõlbulik maa jagati viikingitest asukate vahel. Kui viikingid seiklesid algul mööda ookeane, siis hiljem sai neil kombeks jõgesid
12. Austraalia avastas ........................, kes Aafrika uurija. on pärit ............................... 14. Kirdeväila I läbija Nordenskjöld on pärit 13. Esimene ümbermaailmareis algas 1519 Eestist. aastal Portugalis Magalhaesi juhtimisel. 15. Ch. Kolumbuse jõudmist LääneIndia 14. Cousteau leiutas akvalangi. saarestikku 1492 aastal peetakse suurte 15. Skandinaaviast pärit viikingid jõudsid avastuste alguseks. Ameerikasse enne Kolumbust. 16. Itaallane Amerigo Vespucci uuris Lõuna 16. Ameerika on nime saanud indiaanlaste Ameerika rannikut. järgi. 17. Atlandi ookean on suurim 17. Euroopa on manner. 18. Pyteas kirjeldas Põhjamere saari umbes 300 18
mööda üles sõita, et vallutada ja rüüstata kallastel asuvaid suurlinnu. Niimoodi rüüstati Madalmaid ja sealset ilusat linna Antverpenit. Viikingid käisid vallutusretkel ka Prantsusmaal ja Pürenee poolsaarel ning jõuti isegi Põhja - Aafrikasse. Kaugeim koht Lääneteed sõites oli Kreeka. Pireuse sadamas Ateena lähedal seisab antiik-Kreeka lõvi, millele on peale raiutud skandinaavia ruunikirjad. Viikingiretkede käigus toimus Euroopa äärealade asustamine Skandinaaviast väljarännanud inimestega. Suurim ja püsivam uutest asualadest oli Island. Island oli sel ajal kaetud metsaga, kuid küllaldaselt leidus ka põllunduseks sobivaid maid. Veed olid kalarikkad ja linde võis püüda lausa palja käega. Nende eluiga ei olnud pikk ja välja nägid nad ka pesemata ja räpased. Kuid kõik need oletused ei saa olla väga täpsed. Viikingite retked mõjutasid rahvaid, kellega nad kokku puutusid. Erinevatesse maadesse jõudsid nende esemed, uskumused ja tavad
maisest, pühenduda üksnes jumalale ning oma hinge ettevalmistamisele hauataguseks eluks. Selliste meeste kohta hakati kasutama nimetust mungad, naiste kohta aga nunnad. Peagi tekkisid nii Aafrikas kui Aasias maisest elust lahtiöelnute ühised elupaigad - kloostrid. Oli nii munga- kui nunnakloostreid. Keskajal mungad asusid elama paganate hulka ja püüdsid neid veenmisega ristiusku pöörata. Kõige ohtlikumad vastased lääneeurooplastele olid Skandinaaviast pärit sõdalased. Ise nimetasid nad end viikingiteks, lääneeurooplastele olid nad aja tuntud kui normannide ehk põhjamaa meestena. Enam kui kahesaja aasta jooksul ründasid nad peaaegu lakkamatult Lääne-Euroopa maid. Prantsusmaal püüdsid viikingid mitmel korral Pariisi vallutada, vaid suure vaevaga suutsid prantsuse feodaalid linna kaitsta. Aastal 911 andis Prantsuse kuningas ühele viikingi pealikule lääniks praeguse Normandia poolsaare Põhja- Prantsusmaal
Seisuslikke ja rahvuslikke piire hakati selgelt välja tooma. Iseseisva riigita jäänud kodanikud pidid sõdades enda iseseisvuse eest võitlemise asemel võitlema teiste riikidega Eestimaa alade pärast. Ühiskonnas kujunes välja Lääne- Euroopale iseloomulik killustatus ning Eesti jagati mitmete riikide vahel. Eestlaste ühtus oli purustatud ning neid liideti ajapikku aina enam Lääne-Euroopa kultuuriga. Võõra võimuga kaasnesid eelkõige mõjutused Saksamaalt ja Skandinaaviast. Näiteks majanduses kujunesid feodaalsuhted, mis muutis vallutajad feodaalideks ning eestlased jäid talupoegadeks ja vaesteks ehk teistest sõltuvateks elanikeks. Pöördeliseks sai ka linnade teke, kus käsitöö- ja kaubanduskeskused kujunesid välja peamiselt vallutajate tegevuse tulemusena. See aitas aga kujundada keskaegset linnakultuuri. Juurdusid Lääne-Euroopalikud arusaamad, ehitusstiilid ning hakati ehitama ka kirikuid, mis tuginesid kristlikule kultuurile.
8. ja eriti 9. Sajandist alates hakkasid viikingid regulaarselt rüüstama poliitiliselt killunenud Lääne- Euroopat. Viikingid käisid vallutusretkel ka Prantsusmaal ja Pürenee poolsaarel ning jõuti isegi Põhja - Aafrikasse. Kaugeim koht lääneteed sõites oli Kreeka. Pireuse sadamas Ateena lähedal seisab antiik-Kreeka lõvi, millele on peale raiutud skandinaavia ruunikirjad. Viikingiretkede käigus toimus Euroopa äärealade asustamine Skandinaaviast väljarännanud inimestega. Retkedel kasutati viikingilaevu, mis õieti olid pealt lahtised merepaadid. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks ja ka kaitseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskonnas oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves, vibu ja nooled aga ka sõjanui. Heast relvastusest võib järeldada, et retked
(elanikke 4474). Pühendatud täielikult turismile. Seal asub 9 km pikkune kollase liivaga rannariba ja suur golfiväljak. Majandus Madeira on vabakaubandustsoon (s.t paljud kaubandusmaksud puuduvad). Põhilised tuluallikad on turism, tekstiilitööstus ja põllumajandus. Peamised äritegevuse alad on suhkruroog, vein, banaanid. Turism Kõrgelt arenenud hotellindus ja toitlustus. Põhilised külastajad on Euroopa Liidust (Saksamaalt, Skandinaaviast). Hotellide hõivatus on kõrgeim aprillis ja märtsis ületades 70%. Turism moodustab 20% SKP-st. Mida teha? Igal aastal toimuvad karneval, kevadel lillefestival ja sügisel veinifestival. Madeiral on umbes 40 kirikut, üle 20 mälestusmärgi, ja 18 muuseumit, nt fotograafiamuuseum ja mitmed kunstimuuseumid. Matkata ja veemõnusid nautida: veesport, sukeldumine, vaalade vaatamine. Kirev ööelu. Kuulsamad paigad Funchali aiad – pargid, eraaiad ja botaanikaaiad.
Venekirves - venekujuline puuritud silmaga kivikirves. Tulekivi - ränikivi tööriistamaterjalina ja tulelöömise vahendina. Kvarts - suure kõvadusega kivimite koostismineraal, ka poolvääriskivi. 2. Pronksi leviku ulatus Eestis ja mõju arengule. Pronksesemeid oli üsna vähe, kuna see oli kallis ning seda sai vaid väljaspoolt Eesti ala. Tihedamini olid asustatud rannikupiirkonnad. Tooraine saadi arvatavasti Skandinaaviast. Domineerivad kivist, luust ja puust kirved, noad jne. Kindlustatud asulate teke. Alepõllundus, on leitud ka paar pronksist sirpi. Kindlustatud asulad Saaremaal Asvas, Ridalas, Kaalis ja Põhja-Eesti rannikuvööndis Irus ja Narvas. Rajati loodulikult kaitstud paikadesse. Kindlusena püstitati üksnes paekividest tara või palkidest kaitsesein. Polnud vaid pelgupaigad, neid elati püsivalt. Nelinurkse põhiplaaniga palkelamud
Kuidas tema reegleid aja jooksul tõlgendati: suuremat rõhku pöörati jumalateenistusele ja palvetele, munkade töö jäeti soiku, annetati kloostrile sest usuti et munkade palved aitavad ka teisi, kloostrid kui suured naturaalmajanduslikud majapidamised. 4. Misjonitöö. Mõiste selgitus: ristiusu ulatuslikum levitamine paganlikes maades (ld missiosaatmine, lähetus). Algus ja koht: Briti saartel, eelkõige Iirimaal. 5. saj püha Patricku tegevusest. Tagajärjed: ristiusu levik Skandinaaviast lõuna pool elavate germaani rahvaste seas 5. Briti kloostrikultuur. Beda Venerablilis: silmapaistvaim Briti õpetlane 7. ja 8. saj vahetusel, munk ja abt Põhja- Inglismaal. ,,Inglise rahva kiriku ajaloo" autor,Inglismaa ajalugu roomlaste esimesest sõjaretkest Britanniasse Caesari ajal kuni kaasajani välja. Dionysius Exiguus: Itaalia munk ja õpetlane. Arvestas välja Kristuse sünnidaatumi 525. aastal. 6. Karolingide renessanss.
täita. Enamasti ei jõudnud ei hollandlased e ga teised m ereriigid kauge male Jugorski Sari väinast, kus nende tee peatas jäine Kara m eri. 159497 a sõitis Wille m Barents (u. 155097) m ö öda Novaja Ze mlja läänerannikut ja kaardistas seda maad. Osa tema laevu sõitis mandrit ja Vaigatsi saart eraldavat Jugorski Sari väina m ö öda Kara m erre oletades, et Hiina ei saa olla ena m kaugel. Pärast tagasipöördu mist 1596. aastal v õttis Barents suuna Skandinaaviast oluliselt põhjalaiuskraade pidi idasse. Seda retke kroonis Karusaare ning viikingite avastatud Terav mägede taasavastamine. Erakordselt soodsad jääolud või maldasid Barentsil m ö öduda isegi Novaja Ze mlja Põhjasaare tipust ja alustada retke m ö öda saarestiku idarannikut. Siis aga takerduti triivjäässe, laev uppus ning hollandlased olid sunnitud esi m este eurooplastena Arktikas talvituma. Kevadel hakati paatidega liikuma tagasi ja sel teel Barents suri.
Täiskasvanu mass kuni 1000kg. Värvus on enamasti must, võib olla ka punast. Akviteeni hele. Aretatud on Lõuna prantsusmaal. On olnud sajandeid kuulus heledakarvaliste veisetõugude poolest. Pikk lihaseline kere, värvus on enamasti valge, kuid võib olla ka pruuni. Sünnimass 44-47kg. Täiskasvanu 1300-1600kg. Hereford. Aretatud Inglismaal, hea kohanemisvõimega veis. Hereforde võib leida Iisraelist, Jaapanist ning tervest Euroopast ja Skandinaaviast. Tõug on punakas-pruuni värvusega. Pea, kael ,rind, jalad ja saba on valged. Sünnimass 50-60kg Täiskasvanu kuni1500kg vahel isegi 2000kg. Limusiin. Limusiini tõug on algselt pärit Prantsusmaalt Limousini ja Marche regioonidest. Praegu levinud rohkem kui 70 riigis alates Soomest Hiinani ning loomulikult Ameerikas. Limusiine loetakse kasvult keskmiseks ja suureks tõuks. Värvuselt varieeruvad nad pruunikas kollastest kuni
valmistamisel kui ka söömisel. Kiviaja lõpus umbes 3000. a eKr hakkasid inimesed tegelema ka maaviljelusega. Pronksajal (1800. a -500. a eKr) hakkas nägema esimest arengut majanduses. Tööriistasid hakati valmistama pronksist. Peamisteks elatusaladeks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus. Sel ajal hakkas kujunema välja varanduslik ebavõrdsus. Jõukamad talud hakkasid teatud alasid domineerima. Pronksesemete jaoks toodi toorainet Skandinaaviast. Kujunesid algsed naabersuhted Skandinaaviaga, mis mõjutasid olulisel määral Eesti rannikuelanike majandust, usundit ja kultuuri. Eelrooma ja Rooma rauaajal (500. a eKr – 450. a pKr) hakkas majandus kiiremini arenema seoses kohaliku rauatootmisega. Kasutusele võeti oma soorauamaak. Rauaajal süvenes varanduslik ebavõrdsus veel rohkem. Ülikud maksustasid haritava maa. Eesti elanike kaubandushuvid suundusid lõunasse, Rooma impeeriumi poole
Karolingide valitsejasuguvõsale andis nime Karl Suur 4. Kust tuleb ja mida tähendab miniatuur/miniatuurmaal? Raamatute pilte nimetatakse neis kasutatud punase värvi miniumi järgi (menniku) järgi miniatuurideks. 5. Mis on manuskript? Raamat, mille kirjutamiseks kulus terve eluaeg. 6. Mis on initsiaal? Kaunistatud suured algustähed 7. Kes on viikingid? Skandinaaviast pärit meremehed, kes rüüstasid laevu ja käisid röövrännakutel. 8. Mis asjad on ruunikivid? Viikingite kaunistatud kivid, mis nad jätsid erinevatele mandritele. 9. Kes oli karolingide aja suurim valitseja ja kus linnas ta elas? 10. Joonista A5 paberile kas koolis või kodus initsiaal või nielloo/paelornament
nende hõimude asulaks sai Dnepri keskjooksu piirkond tänapäeva Ukrainas Dnepri ülemjooksu piirkonnas kohtuti balti hõimudega Põhja-Lätis elanud läänemeresoome hõimud vahetati välja balti hõimude poolt kohalikud sulandusid nende hulka Tolleaja piir balti hõimudega jäi sel ajal tänapäeva Eesti Läti piirist mõnevõrra lõuna poole Meretagused sõbrad ja vaenlased: Keskmisel rauaajal elavnesid sidemed ülemeremaadega Eestist on leitu uhkeid Skandinaaviast pärit esemeid rahulikele kaubandussidemetele vastandusid Skandinaavia saagade teated sõjaretkedest u. 600. aastal rootslaste kuningas Ingvar tegi rüüsteretke Eestisse Viikingaajal tihenesid suhted Skan-ga veelgi Kuna eesti jäi Bütsantsi ja Idamaaade kaubateede lähedusse jõudis siia nii araabia hõbemünte kui lääne meistrite relvi Suhted idanaabritega: Eestist ida ja kirde pool elasid juba aastatuhandeid soome-ugri rahvaste esivanemad
varakeskajal Varakeskajal 9.-11. sajand toimusid suured rahvasterändamised ning oli ka suur kriisi aeg. Eelkõige oli see Euroopale invansioonide ajastu, mil sissetungijaid tuli igast ilmakaarest. Tuldi nii meritsi kui ka mööda maismaad. Iga eri rahvuse invansioon ei jätnud Euroopa kujunemist külmaks, vaid mõjutas selle rahvaid ja arengut tugevalt. Euroopa meredele ja jõgedele ilmusid Skandinaaviast pärit normannid ehk viikingid, kelle eesmärgiks oli õnneotsimine, täpsemalt rikastumine. Selleks võtsid nad ette retki samuti rüüsta, mis ulatusid Põhjamerest Kaspiani.Rännates pikki maid, avastasid põhjala inimesed 9.sajandil Islandi. See oli positiivne saavutus, sest leiti uus maa, laiendati Euroopa ala ning kuna see kuulus algul viikingitele, siis oli neil võimalik asutada see enda normide ja tahtmiste järgi. Samuti olid
Kilpideks nim. aluskorra positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal. Kuestaks nim. ebasümmeetriliste nõlvadega kulumisastangut, mille pehmetesse kivimitesse kulutatud nõlv on järsk ning kõvadesse kivimitesse kulutatud vastasnõlv on lauge. Kuestaastanguiks nim. järske astanguid. Moreen on mandrijää poolt kujundatud erineva suurusega kivimiosakeste sorteerimata segu. Moreen koosneb savist, liivast, kruusast, veeristest. Rändkivid on mandrijääga Skandinaaviast kaasa toodud suured kivid (graniit, tardkivimid) Loopealsed e. Alvarid on väga õhukese (15-20 cm) pinnakattega paepealsed alad lääne ja loode Eestis, kus kasvavad kadakad ja kuivalembesed rohttaimed. Lauskmaa on madalik, millel esineb kõrgustikke (alla 200m merepinnast kuni 500m) Jäärakud- Püsiva voolusängita ajutise veevool lausaline uhtmise tagajärjel kujunenud uhtvormid. Tugevate vihmasadude käigus võib järskudel loodusliku
*Pole arheoloogiliselt rohkem arenenud. loomakasvatus, põhjalikumalt uuritud. Puudusid vajalikud vase- tegeleti ja tinamaagid. Olid maaviljelusega. üksikud esemed uhkustamiseks. 4. Noorem Pronksi tooret toodi Peamine Jagunenud kaheks pronksiaeg (u Skandinaaviast. Pole elatusalaks regiooniks: sisemaaks 1100-500 eKr). võimatu, et osa kujunesid ja toodangut viidi läände maaviljelus ja rannikupiirkonnaks. müügiks tagasi. karjakasvatus. Kindlustatud asulad Kalandus, Saaremaal (Asva,
Mida rohkem on inimesel raha, seda rohkem on tal muresid. Raha ja selle eest ostetud vara tahab hoidmist, tihti muudab see rikkuri ka kahtlustavaks ja ta ei usalda enam kedagi. Lisaks tekkib samasugune hasart, nagu kasiinodes: inimene riskib üha rohkem, et ainult suurendada taskus kõlisevate müntide hulka. Tihti on ka nii, et mida rohkem meil midagi on, seda vähem me tahame seda jagada, nii võib tihti märgata, kuidas just rahakad vanad mehed kusagilt Skandinaaviast vinguvad siin meie hindade üle, mis loomulikult on nende omadest kordi madalamad. Aga alati tahaks ju odavamalt! Niimsuguse käitmusega võib raha pärast hoopis inimeste sõprust ja lugupidamist kaotada. Õnn on igale inimesel erinev asi. Enamasti on õnn pigem tunne, mis tuleb natukeseks, kui midagi püsivat. Õnn võib tihti olla pisikestes ja lausa veidrates asjades, nagu SMS oma tüdrukult õhtul, enne magama minekut või hommikul laual ootav tass kohvi
jalamil suurtes rantsodes kariloomi. Californias kasvatatakse niisutuse abil aed- ja puuvilju. Kesk- Ameerika ja Kariibi mere maad ekspordivad banaane, kohvi ja suhkrut; peamiste toiduviljadena kasvatatakse sorgot ja maisi. 10)Peamine teravili on nisu, peale selle kasvatatakse laias valikus puu- ja köögivilju. Piima- ja lihaveiseid peetakse üle kogu Euroopa. Lõunamaises vahemerelises kliimas kasvavad tsitrusviljad ja oliivid. Kui enamik Põhja- Skandinaaviast on kaetud metsaga, siis Briti saarte lagedates mägedes levib lambakasvatus. 11)Põllumajandustoodangu hindu ei saa maailmaturul alla lasta, sest tootmiskulud suurenevad pidevalt. 12)Maailmas valitseb odavate toidukaupade nappus, sest kui tootmiskulud on suured, siis pole mõtet neid ka odavamalt müüa. 13)Põhja- Ameerika saab tegeleda väga edukalt kalandusega, sest see on ümbritsetud igast küljest maailmamerega. Suurima tähtsusega on seal kontsentreeritud rannapüük. Samuti esineb ka
Newsgrangi hauakambritesse maeti Inglise kuningaid. Stonehenge vabaõhu tempel. Selliseid vabaõhutempleid on leitud ka Sotimaalt. Läbimõõt 60 m. Keskel asus ohvrialtar. Stonehenge on ka maetud inimesi. Matusepaiga tähiseid nim. dolmeniteks 2 kõrget vertikaalset kivi mille peale on pandud kiviplaat. Menhereid võib näha üksikult looduses. Saksamaal 7-8 m kõrgused, tähendust ei teata, tuntuim asub Prantsusmaal Bulagne Cannacis. Leitud ka Skandinaaviast, Põhja-Hispaaniast. Neoliitikumi alguses hakati laialdasemalt kasutama savinõusid. Eestis vanim Narva tüüpi keraamika, mis oli praktiliselt ilma ornamendita. Kammerkeraamiline põlluharimine u 1500 eKr. Kagaskudumisoskuse tekkimine, kasutati ehteid.
) nimest. Siit pärinevad pronksiaja leiud. ringvall-linnus ehitatud madalale kühmule või tasasele maale, nõudsid kõige rohkem tööd, sest pidi piirama igast küljest Kalevipoja säng asusid vooremaastikul, kahelt poolt kaitsti, kahelt poolt oli looduslikult kaitstud, kaugvaates meenutasid sängi. 3. Vasta: a) Ruunikivi (oli pilt) b) Kust võib seda leida? c) Kuidas on see seotud Eesti ajalooga? VASTUS: a) ruunikivi b)võib leida Skandinaaviast ja Eestist c)on tunnistuseks, et viikingid tegid sõjakäike Eestisse ja pühendati tähtsamate Eestimaal langenud viikingite mälestusele, seega suutsid eestlased küllalt tugevale vastasele vastu panna ja sooritada vasturetkigi. 4. Kuidas on Eesti muinasajaga ja millise perioodiga muinasajast seotud järgmised isikud või kohanimed? a) Jaroslav Tark b) piiskop Fulco c) Sigtuna d) Jurjev VASTUS: a) Jaroslav Tark Kiievi suurvürst, tegi 1030
põhialadel, kus kõrgema kultuuriga arvukas elanikkond säilitas oma keele ja sulatas endasse sissetunginud germanlased. GERMAANI KEELED jäid valitsevaks põhja-euroopas: vara asustatud oma rahvakultuuri ja kirjandust, kes normannide nime all tungisid oma viikingi retkedel paljudesse maadesse, kuid jätsid kultuuriellu vähe jälgi. KELDI hõimud säiitasid keele ja kultuuri briti saartel VI saj. segunesid nad Suurbritanniasse tunginud andide ja saksidega, kellele järgnesid Skandinaaviast ja Prantsusmaalt tulnud Normannid SLAAVI rahvastest olid ladina keele ja kultuurga tihedasti kontaktis Poola, Tsehhi, Slovakkia ja Aadria mere ääres elavad horvaadid: ida ja lõunapoolsed rahvad kuulusid varakeskaja põhilst Bütsansist lähtunud Kreeka kultuuri mõjupiirkonda. SOOMEUGRILASTEST jõudsid ungarlased IX saj. oma praaegusele asustusalale ning sattusid varakult lääne-Euroopa kultuurisfääri.
a.t, Kunda lammasmäe ~10 000a.t Inimränded ja eesti rahva kujunemine: 1100 a.t Kunda kultuuri kandjad, praegune Eesti, Läti, Põhja-Leedu alad ja Venemaa alad Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soome. ~5500a.t kammkeraamika kultuuri kandjad, ulatus Põhja-Soomest Lätini ning Läänemere idakaldalt Karjala ja Novgorodimaani, soome-ugrilaste poolt Nöörkeraamika ehk venekirveste ehk sõjakirveste kultuurid levisid Euroopas väga suurel territooriumil Reini jõest Volgani ning Skandinaaviast Sveitsi, Tsehhi ja Dneprini.4500a.t, indo-eurooplaste poolt. Nimetage soome-ugri rahvaid- eestlased, liivlased, vadjalased, sepslased, iseerid, soomlased, karjalased, mordalased, mardid, komid, ledmurid, samojeedid, mansid, ungarlased, handid. Läänemeresoomlasi- liivlased , eestlased, vadjalased , soomlased, karjalased, vepslased, isurid. Idaslaavlasi:venelased, valgevenelased ja ukrainlased. Millesse uskusid muistsed eestlased:usk
Asustus, majandus ja ühiskod Nooremal pronkisajal oli eesti jagunenud rannikupiirkonnaks ja sisemaaks Rannikualat on teada rohkesti kinnismuistiseid, sisemaalt teatakse neid aga vähe Peamisteks elatusaladeks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus Kasvatati esmajoones lambaid, kitsi ja veiseid, vähem sigu ja hobuseid Peamised põlluviljad olid nisu ja oder ent tunti ja hirssi, hernest, uba ja lina Lisa andsid küttimine ja kalapüük Pronksitooret toodi eelkõige Skandinaaviast Sise-Eesti oli pronksiajal hõredamini asustatud Tihedate metsade tõttu tegeleti seal ilmselt palju alepõllundusega Jahil ja kalapüügil oli sisemaa elanikel suurem tähtsus kui rannikuinimestel Eel-Rooma rauaaeg (u 500 eKr 50 pKr) Rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad, teravamad ning vastupidavamad kui pronksist esemed U 500. aasta paiku jõudsid Eestisse rauast esemed Esialgu suudeti neid hankida vähe, sest raud esemed olid kallid
suuri laevastikke , mis keskse juhtimise puudumisest hoolimata suutsid pikemat aega koos püsida ja edukalt tegutseda. Selline laevastik sõdis XI sajadkil aastakümneid vaheldumisi Inglismaa ja Prantsusmaaga, rünnates seda maad, kus kohalikud valitsejad suutsid parasjagu vähem vastupanuosutada. Viikingilaevadest on meil tänapäeval ettekujutus tänu tollastele paatmatustele surnute matmisele laevades. Selliseid matuseid on avastatud mitmelt poolt Skandinaaviast. 4. Alateema(skandinaavlaste muistne maailmapilt, skandinaavia jumalad, ruunid, saagad ja kangelaseepikad) Paljude rahvaste kombel austasid skandinaavlased loodusjõude, eriti päikest, loodusobjekte (puid, jõgesid, allikaid ja järvi) ning ka esivanemaid. Maailm on nende kujutluses asustatud paljude müütiliste olenditega, kelle seast paistsid silma näiteks inimestele ohtlikud hiiud, mäevaimud trollid ja naissõdalased valküürid.
Väljal asub u 3000 hiiglaslikku megaliit kivi suurte ridadena. Kromlehh vabaõhutempelt (Stonehenge) Dolmen kaks või enamat vertikaalset kivi, mille peal on üks horisontaalne kivi; tähistab hauakohta. Menhir üks suur püstine kivi, selle otstarve on teadmata. Nad võivad moodustada ka suuri allesid või välju. (Carnaci menhirid, veel on neid leitud Skandinaaviast ja Saksamaalt) Neoliitkikumis tegi tohutu arengu arhitektuur ja tarbekunst (keraamika ja tekstiilikunst), kui maalikunst jäi tahaplaanile. Siiski on leitud Hispaania idarannikult 50006000 aastat vana kaljujoonis, mis kujutba mesilaste pidamist. Petroglüüfkunst reljeefsed kaljumaalid, esineb rohkesti PõhjaEuroopas. Vanimad säilinud petroglüüfid on PõhjaNorras Altas, seal asub ka nende muuseum. Sealsed
annaabi.ee 
