Kuidas sisukorda automaatselt teha? Pealk Alapeal kiri Esmalt tuleks luua uued pealkirja laadid: Pealkirjad1 - Times New Roman, kirjamärgi suurus 16 Samamoodi tee uus laad alapealkirjadele: Pealkiri1 - Times New Roman, kirjamärgi suurus 14 Pealkiri3 - Times New Roman, kirjamärgi suurus 13
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 2...
Sissejuhatus e uurimistöö rakenduslik osa koostamine. Sissejuhatuses ehk töö rakenduslikus osas peaksid sisalduma järgmised aspektid: 1. teema valiku ja selle aktuaalsuse põhjendus (lühike olukorra kirjeldus käsitletavas valdkonnas) 2. probleem e vastuolu, mida töös käsitletakse ning millele püütakse leida lahendust (kui on teaduslik või probleemkäsitlusega uurimistöö) 3. eesmärk (milleni autor soovib oma uurimistöös jõuda) 4. püstitatud eesmärgi saavutamiseks täita tulevad ülesanded (milles tuleks selgus saada, mida oleks vaja analüüsida ja hinnata jms) 5. töös kasutatud meetodid (üldistatult need teed ja viisid, mida on kasutatud materjali kogumiseks, analüüsimiseks, hinnangute andmiseks ja järelduste tegemiseks) 6. töös kasutatud allikmaterjalid (kõik see, millest lähtuvalt ja millele tuginedes on töö kirjutatud) Sissejuhatuses võib avaldada tänu isikutele ja institutsioonidele...
Aafrika kultuur hõlmab kõiki Aafrika kontinendil kunagi olnud ning praegu olevaid kultuure. Aafrika manner oli hominiidide ning perekonna Homo sünnimaaks (kaheksa liiki, millest ainult Homo Sapiens ('tark inimene') ellu jäi. Inimkultuur Aafrikas on sama vana kui inimkond. Aafrika kultuuripärandi hulka kuuluvad neoliitikumi (10 000 e.Kr) kaljugraveeringud, Põhja-Aafrika rohumaade küttide jääaja petroglüüfid ning muistse Egiptuse kultuur. Üks kontinent, erinevad maailmad Aafrika manner hõlmab ligikaudu 30 miljonit ruutkilomeetrit (1/5 kogu maismaast) ning seal asub üle 50 riigi. Loodustingimused varieeruvad niisketest troopilitest vihmametsadest (aastane sademetehulk 250 - 380 cm) troopiliste kõrbeteni. Kilimanjaro mägi (kõrgus 5895 m) jääb aasta läbi tipust lumega kaetuks, samal ajal kui Sahara on maailma suurim ja kuumeim kõrb. Aafrikas on mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid, kõrbetaimestik, mägede, vihmametsade ning laialehis...
1. Kas Euroopa riigid pigem sarnanevad või erinevad oma sotsiaalkulude poolest? Euroopa riigid pigem erinevad oma sotsiaalkulude poolest. Kui EL-i keskmiseks on 26,9%, siis Eesti SKP-st moodustab sotsiaalkulutuste osakaal vaid 12,4%, Leedus 13,2% ning Rumeenias 14%. Samal ajal on see nii Belgias, Rootsis kui ka Prantsusmaal üle 30%. 2. Kas Eestit võib pidada heaoluriigiks? Eesti tänane areng ja majandusstruktuur on paremal juhul võrreldav Soome 1980. aastate alguse omaga. Seega on mõttetu võrrelda Eesti heaoluriigi mudelit hetkel teiste Euroopa riikidega, kuid arengu protsess jätkub ning usun, et Eesti riik võib kümne aasta pärast julgelt kinnitada ,et oleme täielikult heaoluriik kõikide omade hüvedega. Hetkel on meile arusaam heaoluriigist veidi võõras ning praegune majanduslik olukord ei võimalda lahendada neid takistusi, mis on vajalikud heaoluriigi tingimuste täitmiseks. Heaoluriigi alused on paika pandud, kuid raskem töö on Eesti ü...
Ernst Enno ja Villem Grünthal-Ridala Referaat Ernst Enno Sündis aastal 1875 Tartumaal Valgutas, pere elas Rõngu lähedal Soosaare talus. Lapsepõlvest sai kaasa kiindumuse loodusesse ja kodukohta ning pimeda vanaema poolt laulude ja pärimuslugudega loodud muinasmaailma. Pärast algteadmiste omandamist kodupaiga koolis õppis Enno Tartu Trefferni gümnaasiumis ja reaalkoolis, seejärel Riia polütehnikumis kaubandusteadust. Kooliraha teenimiseks tüütas ta vahepeal ,,Postimehe" toimetuses. Aastail 1901-1919 oli luuletaja Valga krediidiühingu asjaajaja, kuid ametniku töö ei meeldinud talle. 1919. aastast kuni surmani aastal 1934 las kirjanik Haapsalus ja töötas hooliva kohusetundlikkusega läänemaa koolinõunikuna. Aastatel 1923-1925 oli ta ajakirja "Laste Rõõm" toimetaja. Enno maailmavaade lähenes panteistlikule arusaamale, et jumalik alge on killustatud kogu looduses,...
KÜLM SÕDA 04.02. Muutused pärast II Maailmasõda (piirid, jõudude vahekord maailmas). · Saksamaa jagati 4 okupatsioonitsooniks. · NSV-le liideti palju riike. · USA osatähtsus lääneriikide hulgas kasvas. · NSV Liit sai määravaks jõuks Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid ülejäänud maailmast raudse eesriidega. Külma sõja algus. · NSV kehtestada kontroll Euroopas, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile, keeldus vägesid Iraanist välja viima, suunas majanduse sõjatööstusele. Oli valmis konfliktiks läänega. · Lääne algul järeleandlik, hiljem soovis astuda vastu kommunismi levikule. Trumani doktriin. · Reageerides NSV Liidu tekitatud sõjaeelsele õhkkonnale, kuulutas USA president Harry Truman 1947.a Trumani doktriini. · Trumani doktriin seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii ...
Haapsalu Gümnaasium Lühireferaat VESUUV Koostas : *Sisesta enda nimi* 7c klass Haapsalu 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 Geograafiline asend 3 Pinnamood 3 Ajalooline info 4 Tänapäev 4 Kokkuvõte 5 Sissejuhatus Maailmas on umbes 800 tegevvulkaani. Enamik neist on maakoore nõrgemates kohtades, laamade äärealadel, kus tulikuum magma kerkib maa sisemusest pinnale. Selliseid vulkaane, mis enam kunagi ei purska, nimetatakse kustunud vulkaanideks. Vesuuvi loetakse tegevvulkaaniks. 1944 oli viimane suurem Vesuuvipurse ja sellest ajast saadik on sealt vaid auru ja suitsu välja tulnud. On väga raske öelda, kas vulkaan on kustunud või lihtsalt puhkab. Puhkavad vulkaanid võivad taas purskama hakata...
Tartu Savann referaat geograafias 2008/09 õppeaasta 1 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Asend lk 3 3. Kliima lk 3 4. Mullastik - lk 3 5. Taimestik lk 4 6. Loomastik lk 4 8 7. Inimeste põhilised tegevused lk 8 ja 9 8. Looduse probleemid lk 9 9. Kokkuvõtte lk 9 10. Kasutatud kirjanudus lk 10 2 Savann Suuremad savannid on levinud Aafrikas ja Ameerikas; vähem leidub neid Aasias ja Austraalias. Savannid ulatuvad põhjapoolkeral 16-18° põhjalaiuseni, lõunas aga ületab nende levikupiir lõunapöörjoone. Savannid hõlmavad Aafrikas tohutu suure ala (kuni 40% mandri pindalast). Savanni ilme muutub vastavalt aastaajale. Kuivaperioodil rohi närtsib, paljudelt puuliikidelt varisevad lehed ning savann omandab kollaka varjundi. Kõrvetava kuumuse käes kuivab kõ...
Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Inimkaubandus Referaat Gert Valdek 8c Katrin Hommik Viljandi 2007 Sisukord · Sissejuhatus...................................................................................................................3 · Inimkaubandus.......................................................................................................4 6 Tegutsemine, et mitte ise ohvriks saada...................................................................6 - 7 · Arvamus.........................................................................................................................8 · Kasutatud materjal.......................................................................................................9 ...
1) Skandiumi üldiseloomuomadused Skandium on element järjekorranumbri ning tuumalaenguga 21 ja massiarvuga 44,956. Omadustelt on skandium siirdemetall. See on raske ja hõbedase välimusega. See ei ole ilmastikule vastupidav ja lahustub aeglaselt kõigis lahjendatud hapetes. Sellel on 4 elektronkihti ja 2 elektroni väliskihil. Skandiumi oksüdatsiooniaste on +3. Skandium avastati 1879 aastal. Kristalli struktuur - kuusnurkne Ühendid ... on amfoteersed Skandium (III) kloriid, ScCl3On valge iooniline ühend mis õhu käes vedeldub ja ning lahustub vees hästi. 2Sc(s) + 6HCl(l) 2ScCl3 (s) + 3H2 (g) Skandium (III) fluoriid, SCF3On iooniline ühend, mis lahustub vees halvasti. Sc2O3 + NH4HF2 2ScF3 + 6NH4F + 3H2 Skandium (III) oksiid, Sc2O3 on kõrge sulamistemperatuuriga nõrgalt happeline valge tahke aine, mida kasutatakse kõrge temperatuuriga süsteemides, elektroonilises keraamikas ja klaasi koostises (kui abistaja materjal). Sc2O3 + 6 HCl 2 ...
Kuldse kolmiku panus Eesti kultuurilukku Referaat Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Ants Laikmaa ( 1866-1942 ).................................................................................................... 3 Kristjan Raud ( 1865- 1943 )................................................................................................... 9 Nikolai Triik 1884-1940.......................................................................................................... 14 Ants Laikmaa, Kristjan Raua ja Nikolai Triigi tähtsus lisaks oma loomingule......................... 16 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 18 2 Ants Laikmaa ( 1866-194...
KUIDAS KIRJUTADA HEAD SISUKORDA, SISSEJUHATUST, PÕHIOSA, KOKKUVÕTET JA KASUTATUD KIRJANDUST ?? Uurimistöö sisukord: Tuleb anda kõigi töö üksikute alajaotuste täielikud pealkirjad koos vastavate pealkirjanumbritega. Otstarbekas on kasutada kolmeastmelist peatükkide hierarhiat. (näiteks peatükk 1, alapeatükk 1.1, selle allosa (punkt) 1.1.1). Sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras, samuti tuleb sisukorras ükshaaval näidata kõik lisad koos pealkirja ja aluslehekülje numbriga. Sissejuhatus: Kujutab endast töö käigus korrigeeritud programmi (kava) ning selles peaks sisalduma: · teema valiku põhjendus, täpsustavad piirangud (kui vaja); · teema aktuaalsus, tähtsus ja uudsus; · probleem (võib esitada küsimuse vormis) ja selle hetkeseis; · eesmärk (milleks töö tehakse) · uurimisobjekt; · aine (objekti külg, mida ...
Brasiilia metsandus 1. Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis, milline on metsasuse %? Brasiilias kasvavad metsad 544 mln ha suurusel alal. Metsadega on kaetud 64% Brasiilia pindalast. 2. Anna hinnang, kas seda on vähe või palju. Arvan, et seda on palju. Sellele annab kinnitust ka see, et Brasiilia on metsarikkuselt kogu maailma riikidest teisel kohal. 3. Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Brasiilias on ekvatoriaalsed vihmametsad. 4. Kus (millises riigi osas) paiknevad suuremad metsamassiivid (ühtlaselt igal pool, mägedes, raskesti ligipääsetavates kohtades jne)? Brasiilias paiknevad suuremad metsamassiivid Amazonase dzunglis, mis on Brasiilia põhjaosas. Samuti asub soor osa Brasiilia keskosas asuvates mägedes. Amazonase vihmamets 5. Nimeta mõned peamised puuliigid? Peamised puuliigid on okaspuud, kõvad lehtpuud ja väärispuud. 6. Kas metsade pindala on suurenenud...
DEMOKRAATLIK EESTI SISEPOLIITILINE ARENG____________________________________________________ Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus. 23. aprillil 1919 astus selleks kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu. 15. juuni 1920 võttis Asutav Kogu vastu Eesti esimese põhiseaduse. Eesti esimene põhiseadus Kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes viis oma võimu ellu valimiste, rahvahääletuste, rahvaalgatuste kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Vabariigi valitsus, mis vastutas Riigikogu ees ja mida juhtis Riigivanem. Riigipea/presindendi ametikoht PUUDUS! demokraatlikud liialdused - presidendi ametikoha puudumine (seadusandlik võim oleks võinud täidesaatva võimu üle kaaluda) - poliitiliste erakondade paljusus (parlamendi killustumine, koalitsioonivalitsus) MAJANDUSELU____________________________________________________________ 1920. aasta majandusreform, mille aluseks oli 10. oktoobri 1919. a vast...
Pirita Majandusgümnaasium Rabindranath Tagore Referaat Koostaja: Marleen Rooveer Klass: 8a Tallinn 2013 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................3 1. Elulugu..............................................................................................................................4 2. Looming............................................................................................................................6 KOKKUVÕTE.............................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS ..................................................................................................... 9 SISSEJUHATUS Rabindranath Tagore o...
: : : : 2009 ........................................................................................................................3 ........................................................................................................................................3 ......................................................................................................................................3 ...........................................................................................................................................3 ...............................................................................................................................................4 ..........................................................................................................................................4 ...........................................................................
Referaat R.L. Stevenson "Aarete saar" (nimi) ... Klass Õpetaja: ......... 2010 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................3 Autorist.....................................................................................................4 Aarete saar................................................................................................5 Lemmikkoht..............................................................................................6 Kokkuvõte.................................................................................................7 Kasutatud kirjandus..................................................................................8 Sissejuhatus Valisin selle raamatu, k...
20.SAJ ESIMESED AASTAD________________________________________________ Sajandi algul kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Venestamissurve nõrgenes tõi kaasa rahvusluse uue tõusu ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkis palju uusi seltse: karskus-, spordi-, pritsimeeste seltsid, majandusühistud. Koos rahvusliku liikumisega tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning hakkasid eristuma selgemini poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ja sotsialism. TARTU LIBERAALID____________________________________________________ Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees. 1896. aastal hakkas Postimeest toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas lehe juurde rahvusmeelseid haritlasi. Tema juhtimisel peeti esmatähtsaks eestlaste rahvuslike eneseteadvuse edendamist, astuti jõuliselt välja venestamise ja saksastamise vastu. Räägiti demonstratiivselt igal pool eesti keelt. Postimees ü...
Pärnumma kutsehariduskeskus EP-13 Karli Peegel Konstruksioonid Juhendaja: Janek Klaamas Pärnu 2013 Sisukord 1.Sisukord...................................................................................................................................2 2.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 3..Puitkonstruksioon..............................................................................................................2-16 4.Betoonkonstruksioon....................................................
Algarvud ja kordarvud Sisukord Sissejuhatus Algarvud ja kordarvud Arvu tegurid ja kordsed Jaguvuse tunnused arvudega 2, 3, 5 ja 10 Kordarvu lahutamine algteguriteks Ajaloolisi andmeid Arvude ühistegurid Arvude ühiskordsed Alg- ja kordarvud Jagaja arv, millega antud arv jagub Arvudel on erinev arv jagajaid: Arv 1 jagub ainult iseendaga; Arvud 2, 3, 5 ja 7 jaguvad arvuga 1 ja iseendaga; Arvudel 6, 8 ja 10 on jagajaid neli; Arvul 24 on palju rohkem jagajaid: 1, 2, 3, 4, 6, 8, 12 ja 24; Alg- ja kordarvud Algarv naturaalarv, mis jagub ainult kahe arvuga (arv 1 ja arv ise) Kordarv naturaalarv, millel on rohkem kui kaks jagajat Algarvude tabel koostatatud selleks, sest suuremate arvude korral on raske otsustada, kas arv on alg või kordarv; Arvu tegurid ja kordsed Arvu tegur kõik arvud, millega antud arv jagub; Nt. Number 6 jaguneb arvudega 1, 2, 3 ja 6, st need on...
Rocca al Mare Kool Madis Trahov 7.c Uurimustöö toidu koostise ja toiteväärtuse kohta Tallinn 2011 Inimese keha vajab toitu, et elus püsida. Toit koosneb toiduainetest (nt. tehislikest, mineraalsetest, loomsetest jne) ,mis omakorda koosnevad toitainetest ( nt. valkudest, mineraalidest, vitamiinidest jne ). Neid kõiki on inimesel vaja, et elus ja terve püsida. Osa toitainetest on vähem tähtsamad kui teised ja osad isegi liigtarbides kahjulikud. Valgud e. proteiinid on biopolümeerid ,miskoosnevad aminohappejääkidest. Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele seotud aminohapetest, mis jagatakse omakorda asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ja asendatavateks, mida organism suudab ise sünteesida. Erinevad toidud sisaldavad aminohappeid erinevas kombin...
Võrumaa Kutsehariduskeskus FASSAADIPLAATIDE VÕRDLUS Juhendaja: Õpilane: Väimela 2014 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 Tempsi GRANITO fassaadiplaat..............................................................4 Tempsi COLORE fassaadiplaat.............................................................5,6 Kokkuvõte................................................................................................7 Sissejuhatus Selles referaadis võrdlen kahte erinevat fassaadiplaati, Tempsi GRANITO fassaadiplaati ja Tempsi COLORE fassaadiplaati. Materjal on võetud internetist. Tempsi GRANITO fassaadiplaat Tempsi GRANITO ehitusplaadid on valmistatud Tempsi BASE tsementlaastplaadist on kaetud erinevas fraktsioonis loodusliku kivipuruga. Põhivalikusse ...
Võrumaa Kutsehariduskeskus MAJAVAMM Juhendaja: Õpilane: Väimela 2014 Sisukord: Sissejuhatus.............................................................................................3 Hariliku majavammi levik hoonetes.......................................................4 Majavammi arenguks vajalikud tingimused...........................................4 Levikuviisid............................................................................................5 Ebapiisav ruumide ja konstruktisioonide ventilatsioon.......................5,6 Katuste konstruktsioonilised lahendused...............................................7 Lekked,millega kaasneb majavammi levik............................................7 Muud majaseente arengut soodustavad tegurid.....................................8 Kokkuvõte...........................................................
Järva-Jaani Gümnaasium Neeme Järvi Referaat Koostaja: Jan Kristian Mõtsnik Juhendaja: Kalli Vainula Järva-Jaani 2012 1 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Neeme Järvi..................................................................................................................... 4 1.1Karjäär.............................................................................................................................5 1.2Perekond......................................................................................................................... 6 2. Diskograafia...........................................................
Minu Gümnaasium Kommunism Referaat Autor: Ees- ja perekonnanimi klass koht ja aasta Sissejuhatus, e. Väike ülevaade Kommunistlikust riigist Valisin selle teema kuna tegelikult nii lähedal olnud ja väga võimalik, et ka praegu elutseva suure organiga, mille kohta saadud lisateadmised on ainult boonus, minu teadmiste pagasis. Kommunistlik riik on kommunistlik partei ainuvõimu all olev riik. Nimetus kommunistlik riik on vastuoluline. Enamik neid riike ei nimetanud endid ise kommunistlikeks, vaid sotsialistlikeks riikideks, kuna vastavalt marksismi teooriale pidi saabuma alles hiljem kommunism. Termin läks käibele lääneriikides mittemarksistide hulgas, kes marksismi ei tundnud või ei võtnud seda tõsiselt. Kõik kommunistlikud riigid on tekkinud vägivaldselt või vägivallaga ähvardades. Esimene kommunistlik riik oli Nõukogude Venemaa (1922....
Chinese americans Chinese Americans (traditional Chinese or simplified Chinese) are Americans of Chinese descent. Chinese people came to the United States from Singapore, Vietnam, Malaysia, Indonesia, Burma, the Philippines, and Taiwan.[6] The first Chinese immigrants arrived in 1820 according to U.S. government records. 325 men are known to have arrived before the 1848California Gold Rush[7] which drew the first significant number of laborers from China who mined for gold and performed menial labor.[8] [9][10] There were 25,000 immigrants by 1852, and 105,465 by 1880, most of whom lived on the West Coast. They formed over a tenth of California's population. Nearly all the early immigrants were young males with low educational levels from six districts in the Guangdong province.[11] ...
AUTORITAARNE EESTI 1934. aasta 12. märtsi riigipööre Korraldasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner. Eesmärk: ennetada vabadussõjalaste eeldavat võitu valimistel, koondamaks võimu enda kätte. Vabadussõjalaste väidetav mässukava, valimisele õige propaganda, selle mõju rahvale tingisid. Tegevus suunatud Vabadussõjalaste vastu! 1920. aasta põhiseadus________________________________________________________ RIIGIPEA: puudus! (oli aga riigivanem, kes täitis peaministri ameti kõrvalt ka riigipea ametit) PARLAMENT: Seadusandlikku võimu teostas 100-liikmeline Riigikogu (1 kojaline!) VALITSUS: Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi valitsus (nimetas ametisse Riigikogu) 1938. aasta põhiseadus (allkirjastatakse 1937)_____________________________________ RIIGIPEA: president (laialdased õigused (dekreetidega seadused, veto, õigused parlamendi ja valitsuse üle) PARLAMENT: Riigikogu (2 kojaline!!!) 1)Riigivolikogu (alam) ja 2)Riiginõukogu (ülem)) (k...
Tallinna Tehnikagümnaasium Murdmaasuusatamine Referaat Lota Aadla 11. C klass @Tallinn2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Ajalugu.................................................................................................................................................4 Varustus................................................................................................................................................5 Riietus.......................................................................................................................................6 Murdmaasuusatamise näpunäiteid algajatele.......................................................................................7 Kasutatud materjal.........
7. Hoiatusmärgid 8. Tensiidid 9. Doseerimine 10. Ühikute teisendamine 11. Puhastusaine pudelite etiketid 12. Ülesanded 13. Kui tahad rohkem teada... EELMINE PUHASTUSAINETE LIIGITUS pH JÄRGI pH 11-14 Tugevalt aluseline pH 10-11 Aluseline pH 8-10 Nõrgalt aluseline pH 6-8 Neutraalne pH 6-5 Nõrgalt happeline pH 4-3 Happeline pH 2-0 Tugevalt happeline TAGASI SISUKORDA EELMINE NEUTRAALSED PUHASTUSAINED pH 68 Eemaldatav mustus: lahtine, nõrgalt kinnitunud veeslahustuv mustus Kasutuskohad: igapäevane koristamine, nõudepesu, klaaspinnad jne. Ohutustehnika: ei vaja loputamist kui seda ei tingi määrdunud pesulahus, soovi
35°C (kõrgeim temperatuur 5558°C, maapinnal 7080°C). Talvel võib kõikjal olla öökülma (mägedes kuni 18°C). Õhutemperatuur kõigub ööpäevas üle 30°C. Alalise vooluga jõgesid on kaks: kõrbet läbivad Niilus ja Niiger. Allikate ja kaevude juures on oaasid (Bchar, Ghardaia, Biskra, Uargla, Tuggurt; kokku umbes 200 000 km2). Tagasi sisukorda Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Maailma suurimad kõrbed Sahara Põhjaosas kasvab Vahemerelist (oleandrid, õlipuud), lõunaosas sudaani taimestikku (tamariskid, akaatsiad), liivakõrbeis põõsaid ja kõrrelisi. Tähtsaim kultuurtaim on datlipalm
NÕUDED KUIDAS TEEN a) Lisa – leheküljenumber- lehe lõpp Leheküljenumber asub all b) Vasakule avanevas paanis valin tavanumber 3 paremal c) Esilehelt numbri eemaldamiseks valin Esilehe numbrit ei näidata kujundus- erinev esileht (klõpsan ruudus) d) Topeltklõps kuskile tühjale kohale 12. TEKSTI PAIGUTUS LEHELE (kontrollin seda enne, kui hakkan sisukorda tegema) Millal võib alustada lehekülje alläärest uue pealkirjaga? Uut pealkirja võib alustada lehekülje alläärest ainult, siis kui pealkirja alla mahub vähemalt 2 rida teksti. Kui ei mahu, siis viiakse pealkiri uuele lehele. 13. Sisukord NÕUDED KUIDAS TEEN a) Veendun, et pealkirjadel on määratud stiilid Asub???? Tiitelehe järel (teksti ( pealkiri1, pealkiri 2..) ja leheküljed on
LIISI KINK 1 VIROLOOGIA Grupp III dsRNA viirused Ehkki kõik need viirused erinevad, lisaks erinevate peremeesorganismide kasutamisele, teineteisest oluliselt ka genoomide ning virionide organisatsiooni poolest, leidub nende elutsüklites küllalt palju ühiseid jooni. 1. SUGUKOND BIRNAVIRIDAE Birnaviirustel on kahest segmendist koosnev dsRNA genoom, mille ahelate 5'-otstes asub kovalentselt kinnitunud genoomiga seotud valk (VPg, terminaalne valk) ning seetõttu moodustab birnaviiruste genoomne RNA VPg kaudu iseloomulikke mittekovalentseid tsirkulaarseid struktuure. Üks genoomi segment transleeritakse polüproteiinina, mis lõigatakse valmis valkudeks...
· Ainus millel sai tab'e muuta. · Ainus millel oskan tehtud dokumenti ka saata. Zoho · Kirja suurused on ette antud. Muud pole võimalik ise määrata · Joonlaud tollides. · Indentid liikusid väga imelikult. See mis automaatselt indentid paika pani, tegi seda arusaamatult. · Kui panen alapealkirjad heading2, muudab üle poole tekstist samasse stiili. · Automaatset kellaaega sai valida/vaadata kuupäeva alt. · Tab'e ei saa muuta. · Seal peaks saama sisukorda lisada aga mina seda teha ei osanud. · Salvestatud saan aga saata ei oska. Adobe buzzword · fonte on väga vähe mille seast valida. · Kirja suurused on kindlad, vahepealseid ei saa valida. · Ei saa pealkirja ja alapealkirja panna- järelikult pole ka sisukorda. · Joonlaud oli. Ei sanud joondada teksti taandrida. · Headerit ja footerit oli lihtne teha. Hea oli see et sai valida kas, mida ja kuhu sa nendel midagi tahad. · Automaatset kellaaega pole.
Märgin teksti ära Ctrl+a > märgitud tekstil teen hiirega parema klõpsu >valin Lõik > Rööpjoondus, lõigu vahed, rea vahe(samm) , enne ja pärast lõigu vahe 6p 6 4.Peatükid algavad uuelt lehelt (lehekülje piir) Panen kursori panna pealkirja ette ja siis vajutan > Ctrl + Enter 7 5.Lehekülje numbrid Vajutan Lisa> sealt lehekülje numbrid> valin numbri paigutuse 8 6.Automaatne sisukord Määran ära pealkirjad (avaleht) Panen kursori sinna kuhu soovin sisukorda asetada > Viited ja sisukord > sisukorra uuendamiseks 9
Retsentsioon Retsenseerisin xxx referaati `` Rasmus Kaljujärve rollid filmis ja lavalaudadel ``. X. XXX referaat räägib veidi R. Kaljujärve lapsepõlvest, suurem osa tööst on pühendatud Kaljujärve karjäärile. XXX on toonud ilusti välja põhjuse, miks on tema referaat kirjutatud just Kaljujärvest. Nimelt on Kaljujärv olnud juba ammu XXX lemmiknäitleja ning ta soovis veidi rohkem teada saada. XXX töö sisaldab sisukorda, sissejuhatust, kahte peatükki, kokkuvõtet, kasutatud kirjanduse nimekirja ning pilte. Kokku 15 lehte. Sissejuhatuses räägib XXX, miks ta R. Kaljujärve valis, millistest peatükkidest töö koosneb ja millest need peatükid räägivad. Esimeses peatükis kirjutab XXX Kaljujärve eluloost. Minu arvates oleks veidi põhjalikumalt võinud kirjutada Kaljujärve lapsepõlvest, kohe on hakatud rääkima rollidest, seal peatükis on räägitud ka Kaljujärve ning tema isa suhtest.
Retsensioon Ahto Altoja referaadile ,,Päike" Ahto uurimistöö koosneb sissejuhatusest, kahest suuremast peatükist ja nende alapeatükkidest, kokkuvõttest, kasutatud kirjanduse loetelust ja lisadest. Töö pikkus on nõuetekohane. Sisukorrast on puudu punktiirid numbrite ees, muidu on äärtest korrektselt joondatud ja sisukord loogilises järjekorras. Referaadil sisukorda ei nummerdata. Sissejuhatuses on püstitatud hüpoteesid, mille paikapidavuse kohta on kokkuvõttes tehtud järeldused. Sissejuhatuses on üks kirjaviga: esimeses lauses on kirjas, et see referaat ''on põhineb'' Päikesele. Esimeses peatükis ''Päike ja tema omadused'' on tabel ja see on hästi arusaadav. Tekstis on liiga palju arve ja seda on raske lugeda. Päikese omadustest oleks võinud pikemalt ja lihtsamini kirjutada. Teises peatükis on teksti piisavalt ja on üheselt arusaadav.
PEDOSFÄÄR MULLATEKKETEGURID Lähtekivim Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse Mullatekketegurid Kliima Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. Mullatekketegurid Reljeef Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile Mullatekketegurid Taimed Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa-huumus Mullatekketegurid Mullaorganismid Kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid Mullatekketegurid Aeg Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, v...
nummerdata, ette löödavad numbrid kustutatakse (Backspace). Nummerdatakse vaid töö põhiosa: peatükkide pealkirjad (Heading 1), alapeatükkide pealkirjad (Heading 2) ja punktide pealkirjad (Heading 3). Arvutil on võimalik moodustada kuni 9 alljaotust (Heading 1 - Heading 9). Õpilastöödes üle kolme alljaotuse tavaliselt ei kasutata. Tuleb meeles pidada, et kõik, mis on trükitud Heading-stiilis, korjatakse sisukorda. Seepärast tuleb hoiduda pealkirjade stiili kasutamast muuks otstarbeks, näiteks tiitellehe vormistamiseks. Ka pealkiri "SISUKORD" on soovitav sisestada stiilis Normal, kuid sama kujuga kui Heading 1, sest kui sisestada see pealkirja Heading- stiilis, trükib arvuti sisukorda SISUKORD 3. Resümee Resümee on lühikokkuvõte tööst, mis esitatakse võõrkeeles ja kannab vastavalt nimetust Summary, Zusammenfassung, Pezume
sisukorra. Enne töö vormistamist tuleb üle kontrollida nende tähesuurus ja vormindus ning vajadusel teha parandused. 1. PEATÜKI PEALKIRI (Heading 1) üldjuhul 16 p, rasvane, kõik suurtähed 1.1 Alapeatüki pealkiri (Heading 2) 14 p, rasvane ja kaldkirjas, suur algustäht 1.1.1 Punkti pealkiri (Heading 3) 1314 p, rasvane, suur algustäht 1) Tuleb meeles pidada, et kõik, mis on trükitud Heading-stiilis, korjatakse sisukorda. Seepärast tuleb hoiduda pealkirjade stiili kasutamisest muuks otstarbeks.; 1 Tiitellehele (vt Lisa ) märgitakse: 1) kooli nimetus (tähe suurus 16 p); 2) klass; 3) õpilase ees- ja perekonnanimi; 4) töö pealkiri; 5) töö üldnimetus (nt referaat); 6) juhendaja nimi; 7) töö tegemise koht ja aasta. 2. KASUTATUD KIRJANDUS. Raamatu autor, pealkiri, väljaandmise koht ja aasta.
9 Pealkiri algab joondamisega vasakult, pealkirja lõppu ei panda punkti. 9 Sisutekst on rööpjoondatud. 9 Peatükk algab uuelt leheküljelt, alapeatükk samalt leheküljelt. Enne ja pärast pealkirja on üks tühi rida. 9 Kõikides peatükkides peab olema tekst samamoodi vormindatud. 9 Taandreaks kasutatakse tabuleerimisklahvi TAB või eraldatakse lõigud ühe tühja reaga. Töös peab selles osas valitsema ühtsus. 9 Tiitellehte, sisukorda, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisasid ei nummerdata. Tõstamaa Keskkool TALUPOJAD KESKAJAL Referaat Õpilane: Jüri Hakkaja Juhendaja: Ants Alandlik Pootsi 2008 Sisukord Sissejuhatus, töö tutvustus ............................................................................ 4 Talupoja elamu, talupoja rõivastus ................................................................... 5
Maagiliste kommete ja loitsumistega taodeldi karja ja hobuse õnne ning arvati peletavat püha Jüri Kutsikaid. Ennustati ilmu ja viljasaaki. Miks sa abiellusid? Sellepärast,et mulle on abielunaised rohkem meeldinud kui vallalised. Kaupluse vitriinil oli silt: siin müüakse õnne. Mida tähendavad lühendid t tänav e ehk nn- nii nimetatud ak aastakäik e.l enne lõunat p.o peab olema poolitamine lugemine õpetaja kommi tasku plärtsti kummardus. Kumb stiil on parem? Jooni alla Sisukorda tuleb muuta päevakord tuleb ära muuta direktor vallandati direktor tuleb maha võtta saadet muudeti saatesse viidi sisse muudatused uued plaanid on valmis uued plaanid on paika pandud meie riigis on palju kuritegevust meie riigis toimub kuritegevus mida tähendavad järgmised sõnad? Järel taga, hiljem järele kannul, alles järgi põhjal kohaselt näht esiletulev tunnus loendama nimepidi üles lugema
paragraph line spacing. Sõnu saab teistega asendada home editing - replace Vanu tekstistiile saab muuta home styles manage styles. Pildi peale saab kirjutada page layout arrange text wrapping behind the text. Kerimisribasid saab tagasi word options advanced display show vertical scrollbar. Lõigu esimest tähte saab üle 4 rea kirjutada inserttextdrop cap. Automaatpoolitamist saab page layouthyphenationautomatic. Sisukorda saab teha referencestable of contents. Ühele lehele saab 2 lehte printida page layoutpage setupmarginspages 2 pages per sheet. 12. Excel'is saan esimest rida ja lõiku paigale jätta View Freeze Panes. Raha panna negatiivselt näitama punaselt home alignment number currency. Vahekokkuvõtteid saab teha data - subtotals. Abijooned ära saab kaotada view - gridlines. Kui tahan kustutada ainult kommentaare siis võtan review comments - delete
Selleks tuleb õppida lugema mitte üksikuid sõnu, vaid mõtteid. Loe nii kiiresti kui võimalik! Sel juhul on vastuvõtuvõime täielikult koormatud ja oht kõrvale kalduda minimaalne. Liiga aeglasel lugemisel vaibub ka heal lugejal keskendumine, mõtted lähevad mujale ja ta hakkab unistama. Enne lugemist tutvu tekstiga! Uuri pealkirja. Tavaliselt näitab see teksti üldiseloomu. Vaata alapealkirju, need näitavad teksti põhilisi mõttekäike. Raamatu puhul vaata sisukorda. Vaata lähemalt tekstile lisatud pilte jm. Need annavad sisust meeldejääva pildi ja aitavad teksti sisu kiiremini taibata. Vaata, kui pikad on lõigud. Iga lõik on mõtteühik, kus arendatakse üht ideed. Palju lühikesi lõike näitab, et on palju ideesid. Pikad lõigud näitavad, et ideesid on vähem, aga neid käsitletakse põhjalikumalt.
on sõnastikud üldiselt liiga vanad. Uusim leitud sõnastik on samas peaaegu tänapäevane Õ P P E M AT E R J A L I D - Õ P I KU D VÕ I Õ P P E J Õ U D U D E M AT E R J A L I D ? Õppejõudude koostatud materjalid Õpikutest väljaprinditud lehed Ma eelistan kasutada mõlemaid kuni ma ei pea lugema läbi tervet raamatut, see võtab tunduvalt rohkem aega, ka indeksit ja sisukorda kasutades MILLISTEST Õ P P E M AT E R J A L I D E S T / O S KU S S ÕNASTIKEST TUNNETE PUUDUST Ma tunnen enim puudust uutest sõnastikest, need lõhnavad paremini ja sisaldavad umbes 90 aasta jagu uusi termineid KUST LEIAN INFOT ERIALATERMINITE KOHTA? Google Wikipedia Õppematerjalid LÕPP Tänan kuulamast
Selleks tuleb õppida lugema mitte üksikuid sõnu, vaid mõtteid. Loe nii kiiresti kui võimalik! Sel juhul on vastuvõtuvõime täielikult koormatud ja oht kõrvale kalduda minimaalne. Liiga aeglasel lugemisel vaibub ka heal lugejal keskendumine, mõtted lähevad mujale ja ta hakkab unistama. Enne lugemist tutvu tekstiga! Uuri pealkirja. Tavaliselt näitab see teksti üldiseloomu. Vaata alapealkirju, need näitavad teksti põhilisi mõttekäike. Raamatu puhul vaata sisukorda. Vaata lähemalt tekstile lisatud pilte jm. Need annavad sisust meeldejääva pildi ja aitavad teksti sisu kiiremini taibata. Vaata, kui pikad on lõigud. Iga lõik on mõtteühik, kus arendatakse üht ideed. Palju lühikesi lõike näitab, et on palju ideesid. Pikad lõigud näitavad, et ideesid on vähem, aga neid käsitletakse põhjalikumalt.
MILLISTEST OSADEST REFERAAT KOOSNEB? Referaadil on mitu kohustuslikku ja mõni soovituslik osa. * Tiitelleht peab kindlasti olema. Sellele märgitakse kooli nimi, autori nimi, töö pealkiri, koostamise aasta. Kui õpetaja juhendab ja aitab õpilast, siis ka tema nimi (vt NÄIDIS 1). * Sisukord pannakse sel juhul, kui referaadil on mitu peatükki. Sealt saab vaadata, millisel leheküljel üks või teine neist paikneb. Kui referaadil peatükke ei ole, siis ei ole vaja ka sisukorda teha. * Sissejuhatus on lühema referaadi korral lõik töö alguses ja pikema puhul eraldi lehel. Sisse- juhatusest saab lugeja teada, millest referaat on kirjutatud ning miks seda on tehtud. * Referaadi põhiosa võib jaotada teemakohasteks peatükkideks. * Kokkuvõte on sama suur kui sissejuhatus. Sinna kirjutatakse, mida tööd tehes ise uut teada saadi ja milline on õpilase arvamus sellest.
12 klass Töö pealkiri 20 Töö pealkiri ja uurimustöö, referaat õpilase nimi 14 Juhendaja Ees ja perekonnanimi Sisukord ● Näitab töö osasid ● Näitab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri ● On töö alguses, tiitellehe järel Kuidas sisukorda teha? ● Töö pealkirjad vormista põhitekstist erinevas formaadis (Heading 1 või 2) ● Vali INSERT menüüst Index and tables ● Iga peatükk algab uuelt leheküljelt ● Lisad on sisukorras ühekaupa Sisukord on selline ● Esimese peatükikiri (suurtetähtedega) ● Esimesepeatüki osa pealkiri ● Esimese peatüki sa teise osa pealkiri ● Teise peatükki pealkiri ● 21 ● 22 ● Kokkuvõtte ● Kasutatud kirjandus ● Lisad ●
4. Pilt joonda tekstis vasakule poole ja ära vii tekstist välja! Sisukorra moodustamine 1. Kõigepealt kujunda pealkirjad laadidega 2. Kontrolli, kus asub kursor (see vilkuv kriipsuke). Sisukord tekib just sinna, kus kursor parajasti asub. 3. Ava menüü LISA 4. Alammenüüst vali VIIDE 5. Seejärel klõpsa REGISTER, SISUKORD, LOENDID 6. Avanevast aknakesest vali sakike SISUKORD 7. Vorminguks vali AMETLIK 8. Ja lõpuks klõpsa OK 9. Sisukorra muutmiseks pole vaja sisukorda kustutada, vaid tee hiirega sisukorra sees hiirega klõps. Nüüd vali klaviatuurilt klahv F9 10. Avanevast aknakest vali VÄRSKENDA TERVE TABEL
1. Õppeasutus 2. Õpilase ees- ja perekonna nimi 3. Klass 4. Töö pealkiri (suurte tähtedega) Tuleks meeles pidada, et referaadi peakiri iseloomustaks väga hästi su referaati ning oleks põhimõtteliselt su kogu töö paari sõnaga kokkuvõte 5. Töö liik 6. Juhendaja amet ja ees- ning perekonnanimi 7. Konsultant 8. Töö valmimiskoht ja aeg (koma vahele ei panda) Sisukord Peale tiitellehte järgneb sellele sisukord. Koostades sisukorda, ei märgita sel lehel tema nimetust. Sisukord pannakse automaatselt pealkirja laadide põhjal. Sisukorras ja töös sissejuhatuse, kokkuvõtte, allikaloendi ja lisade ette töö järjekorranumbrit ei panda. Lisad nummerdatakse omaette ja need võib pealkirjastada eraldi. Sissejuhatus Sissejuhatuse on soovitatav kirjutada täiesti valmis siis, kui su töö põhiosa on valmis. Sissejuhatuses tuleks kindlasti rõhutada teema tähtsust ning vajalikkust. Sissejuhatustes on
annaabi.ee 
