Võõrliikide sissetoomine Külliki Tolmusk ja Car ina Claudia Paas BIOINVASIOON · Sai alguse 15. sajandil suurtemate maadeavastajate uurimisretkedega(kitsed, kassid) · 40% liikide väljasuremistest viimase 400 a. jooksul tuleneb võõrliikidest Võõrliikide sissetoomise põhjused: · jahiloomadeks · juhuslikult laevadega, nagu rändrott · laevade küljes nagu rändkarp · viljaseemnetega koos umbrohud VÕÕRLIIKIDE KAHJUD KOHALIKELE LIIKIDELE · hävitavad neid · muudavad toiduahelaid · võivad olla neile mürgised · toovad kaasa parasiite · ristuvad lähedaste liikidega, kuid ei anna järglasi, kes oleksid suutelised edasi paljunema(nõrgestades sedasi kohalikke populatsioone geneetiliselt Näiteid välismaailmast: · Victoria jär...
VÕÕRLIIIKIDE SISSETOOMINE Indrek Tõkke 12. klass Bioinvasioon ehk võõrliikide sissetoomine On nähtus, kus mingi võõrliik inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil ulatuslikult levib ning kinnistub uue levikuala Algas maadeavastajate uurimisretkedega 15. sajandil Protsess 1. Introdutseerimine ehk sissetoomine. Liik satub inimese kaasabil uude regiooni, enamasti juhuslikult, kuid mõnikord ka tahtlikult. 2. Naturaliseerumine on etapp, kus liik hakkab moodustama püsivaid populatsioone. 3. Kohastumine on organismi sobitumine uute keskkonnatingimustega. 4. Levik Invasiivne liik hakkab levima naaberaladele. 5. Interaktsioon ehk vastastikmõju teiste loomade ja taimede vahel 6. Stabiliseerumine Paljud invasiivid hakkavad looduslike liikide üle domineerima, tõrjudes viimased piirkonnast välja.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Majandusteooria õppetool KAS TÖÖJÕU SISSETOOMINE KOLMANDATEST RIIKIDEST ON LAHENDUS? Referaat Tallinn 2014 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS..................................................................................................... 3 2.VÄLISTÖÖJÕU PALKAMISE PÕHJUSED...................................................................5 3.TÖÖJÕU PUUDUS VALDKONNITI...........................................................................8 4.SEADUSLIKUD NÕUDED...........
Kui kaugel me oleme kultuurilisest enesetapust? ,,Kultuurilise enesetapu" mõistest võib leida mitut erinevat mõttekäiku, mis selle lahti seletaks ja annaks põhjust mõelda välja lahendusi säärase olukorra tekke ärahoidmiseks. Kõige süngem idee on eestikeelse ilukirjandusliku keele unustamine ja igapäevaelus tarvitava keele liigne lihtsustamine, võõrkeele terminite sissetoomine. Kurvalõpuline saatus tabab ka rahapuuduses vaevlevat teatrit ja kunsti, millel on suur osatähtsus kultuuri säilitamisel tulevastele põlvedele. Kui jätkata sama hooletut kultuuri käsitlemist, kui seda tehakse praegu, ootab eesti kultuuri ees kindel hukk. Arvutikasutus juurib raamatud igapäevaelust välja, kuna mõlemale pühendumiseks pole puhtfüüsiliselt aega. Keel, mida kasutatakse elektroonilistes seadmetes, on valdavalt inglise keel, mõne puhul vene keel, ent väga vähestes juhtumites kohtab arvutit või e-lugejat, mille sea...
2. 1)soojuskiirguse 2)kasvuhoonegaasid 3)maapinnale tagasi 4)õhu temperatuur 5)jää 6)vee taset 7)üjeujutamine 3. Sümbioos kooseluvorm, nii on mõlemale organismile kasulik. Nt- sipelgad ja lehetäid. Mõlemad liikide vahelised suhted. Parasitism kooseluvorm, mis on ühele organismile kaslik ja teisele kahjulik. Nt. täid, loomadel. 4. 1. Toidu-ja veepuudus, jäätmete probleem, nahahaiguste levik. 2. Eesti Looduse fond, Eesti looduskaitse selts. 3. võõrliikide sissetoomine, salaküttimine 4. liigikaitse, loodusobejktide kaitse, taime ja loomaliikide geenifondi säilitamine 5. kui ökoloogilise teguri intensiivsus langeb alla taluvusläve, org. Areng peatub 6. Õige 7. Pihapäevataimdel moodustuvad õied siis, kui päeva pikkus ületab 12 tundi. 8. Ökoloogilise püramiidi reeglist lähtudes on iga järgneva troofilise taseme biomass 10% eelmise taseme massist. 9. Arenguriikides valitsevat näljahäda aitaks leevendada arenenud riikide abi
VÕÕRLIIKIDE SISSETUNG http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/30/Heracleum_mantegazzianum_07.JPG Võõrliigid kui probleem Liik tuuakse uude elukeskonda Võõrliik kohaneb kiiresti - siseneb toiduahelasse - konkureerib teiste organismidega Põlisliigid kannatavad Võõrliik võtab võimust (Nõrgem liik sureb välja) Tekkepõhjused Tahtlik sissetoomine: Tahtmatu sissetoomine: - jahiloomad - laevadega - lemmikloomad - ballastiveega - lihaloomad - maismaatranspordiga - turism - viljaseemnetega koos - istandused Tagajärjed Põliste asukate välja tõrjumine Majanduslik kahju Liigilise mitmekesisuse vähenemine Evolutsiooni muutmine Loodusliku tasakaalu ohustatus - hübriidide teke - nõrgemate liikide väljasuremine
lihasööjaid ja nii, kaskaadidena üle erinevate troofiliste tasemete, kogu elustikku. Ülekarjatamine - kõrbestumine Kuivades piirkondades ohustab karjamaid ülekarjatamine. Näljased kitsed akaatsia kallal. Liivade liikumise takistamiseks rajatakse tuuletõkkeid. Võõrliikide sissetoomine · Võõrliikide sissetung on üheks tõsisemaks looduskaitse probleemiks kogu maailmas. · Liikide rändamine inimeste abil on põllumajandusajaloo lahutamatu osa. · Enamus põllukultuuridest ja suur osa kariloomadest on võõramaist päritolu. · Näiteks soovitasid Eesti agronoomid veel 1990ndate lõpus hakata söötis maadel kasvatama ida-kitsehernest (Galega orientalis), ehkki tolleks ajaks oli juba teada, et tegu on
Põhjariikide põllumjanduse ületootmise saadusi ei saada kasutada, sest tootjad ei saa odavalt oma toodangut müüa (kallid tootmiskulud, ei suuda tootmiskulusid katta) ning arengumaad ei saa kallist toodangut osta. 7) Milliseid negatiivseid tagajärgi võib põllumajandus keskkonnale tekitada? (põllumajandusliku maa suurenemine, metsade hävitamine, niisutuspõllundus, kuivendamine, üleväetamine, kemikaalide kasutamine, ülekarjatamine, võõrliikide sissetoomine, GMO-de sissetoomine). Intrnetimaterjal ( koolielu.ee → õppevara → geograafia → IV kooliaste(rippmenüüst) → esitlused: „Maailma põllumajandus“ ja „Põllumajanduse mõju keskkonnale“ . Autor TÜ õppejõud Ülle Liiber. 8) Milliseid maakera muldi loetakse kõige viljakamateks ja miks? Kõige viljakamad on parasvöötme rohtlate mustmullad a) Huumuserikkad (sisaldus suur) b) Tüse huumusekiht (70-80 cm)
a) Sünnipaiga truuduse efekt. Viib geneetiliste isolaatide kujunemisele. Näiteks lõhilastekudemisränded- pöördutakse kudema samasse jõkke, kus ise üles kasvas. 3) Antopogeenne. Inimene tekitab isolaate näiteks luues tehiskeskkondasid nagu suurlinnade pargid. Ka infrastruktuur on loomi mõjutanud, mitmerealised kiirteed ristuvad loomade liikumisteedega. Inimtegevuse alla läheb ka uute liikide sissetoomine. Tahtlik sissetoomine e. introduktsioon. (hõbekoger, Sovsnevski karuputk). Juhuslik introduktsioon (uued liigid on pääsenud vabadusse inimese hooletuse tõttu) N: karpkala, ida unimudilane. Tahtmatu liikide sissetoomine e. bioinvasioon. N: vaaraosipelgad, kammloom, jalakasurm, vähikatk. ISOLAATIDE SAATUS: · Isolaadid surevad välja (kõige levinum variant). Põhjuseks ebasoodne keskkond, teiste liikide mõju või isendite vähesus. · Taasühinemine lähtepopulatsiooniga
Võõrliikide sattumine Läänemerre toimub peamiselt laevade abil, enamasti ballastvee (ballastvesi on laeva spetsiaalsesse ruumi pumbatud selleks, et laev püsiks võimalikult hästi tasakaaluasendis) ja laevakerede kaudu. Samuti võivad võõrliigid sattuda võõrasse levilasse näiteks koduakvaarumite tühjendamisel looduslikesse veekogudesse või loomade põgenemisel kasvandustest. Veetranspordiga kaasnev võõrliikide sissetoomine uutesse piirkondadesse on paratamatu protsess. Läänemeres on võõrliike kokku registreeritud 125. 35% invasiivsetest liikidest Läänemeres moodustavad põhjaloomastik. Võõrliikide ellujäämine ja paljunemise edukus sõltub nende loodusliku levila sarnasusest uue levila vee- ja kliimaoludele Veekeskkonnas on võõrliike hakatud nimetama ka bioloogiliseks reostuseks. Võõrliigid võimad põhjustada pöördumatuid muutusid veekogus, sissetoodud liigid võivad
loobuda teisest (Ei saa samal ajal õppida mate kt'ks ja minna kinno) Sisemajandusde kogutoodang peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud lõpptarbimiseks läinud kaupade ja -teenuste maksumust. ÜHE RIIGI PIIRIDES Rahvamajanduse kogutoodang mõõdab antud riigi kõigi kodanike poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust nii kodu kui ka välismaal Puhaseksport= eksport-import Eksport- väljaviimine, import- sissetoomine Lõpptarbimine- kaubad, millest enam midagi edasi ei tehta Lisandväärtus - Igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine Inflatsioon - raha väärtuse langus, palk tõuseb Deflatsioon - raha väärtuse suurenemine, palk langeb Raha devalveerimine - koduvaluuta kursi alandamine välisvaluutade suhtes. Raha on kaetud teatud varandusega Kui riigi rahandus on sattunud keerulisse olukorda, siis on võimalus, et riigi raha annulleeritakse. Seda saab teha riigi kesk pank. Kui raha on
Kujunes 19. saj. 90-ndail aastail Esiplaanile tõusis kõla ilu Impressionistlik muusika on värske, värviküllane Helilooja maalib helidega Avardusid muusika tämbrilised võimalused Harmoonia väljus klassikalistest piiridest Iseloomulik muusika pidev voolavus Impressionistlikus muusikas puuduvad tugevad elamused, võitluspinged Impressionistlikud võtted muusikas Heterofoonia häälte paralleelne liikumine (mitmekordistatud ühehäälsus) Erinevate laadide sissetoomine Täistooniline gamma, Debussy "Prelüüd nr.2" Pentatoonika ( Debussy "Linalakk tütarlaps") Plütonaalsus - mitme helistiku üheaegne kõlamine Impressionism muusikas Muusikaline impressionism on pärit Prantsusmaalt Sündis eeskätt Claude Debussy loomingus, kes püüdis pöörata tähelepanu kõlavärvidele Tema teostes pole esmatähtis mitte teemade selgepiirilisus, vaid meeleolu Impressionism polnud traditsioonilises mõttes "uus muusika", kuid ei mahtunud hästi ka
Tegemist on reklaamiga, mille eesmärgiks on inimestele edastada sõnum. Postril on kirjas: „Üks noorukitest hoiab käes midagi, mis on Ameerikas keelatud, et tagada laste ohutust. Arva ära milline neist.“ 2010. aastal keelati Ameerikas lõplikult Kinder üllatustemunad ära. Selgituseks tõi USA tarbekaupade ohutuse komisjon (CPSC), et munade sees olevad mänguasjad tekitavad väikestel lastel lämbumisohtu. Asi on läinud nii kaugele, et Kinder munad on illegaalsed ja nende sissetoomine riiki on seaduslikult karistatav. „Moms demand action“ , kes on ühtlasi reklaami tellijaks, on 2012 aastal loodud mittetulundusliikumine vastuseks Sandy Hook koolis toimunud tulistamisele. Selle liikumise eesmärgiks on lõpetada vaba relvade kättesaamine ja omamine riigis, mille mõju ohustab kõiki ja igaüht. Reklaami analüüs: Sõnum on väga selgelt edastatud. Eriti sümpaatiline on pealause – hästi läbimõeldud ja koidab tähelepanu
aastal avati ka laevaliin Eesti muutus nö. ,,nõukogude lääneks", kuna Eesti oli geograafiliselt kõige läänepoolsem. Siinne elanikkond eristus venelastest oma kommete, tavade ja keele poolest. Mingil määral oli ka võimalik muu maailmaga suhelda ja sealt infot saada. Nõukogude majanduspoliitika tagajärjed Eesti ühiskonnale Talumajanduse likvideerimine, üleminek kolhooside loomisele. Erasektori likvideerimine. Käsu- ehk plaanimajanduse kehtestamine. Võõrtööjõu sissetoomine. Nõukogude okupatsiooni ajal oli eestlaste suhtarv rahvastiku koosseisust väiksem, kui muidu. Selle pärast, et siia toodi tööjõudu sisse ja venelased ise ka rändasid. Eestlasi aga küüditati. Vaadeldaval perioodil on suurenenud venelaste arv.
organismide elutegevust mõjutavaid keskkonna tegureid nim ökoloogisteks teguriteks.abiootilised:1.eluta looduse tegurid,kliima ja elukeskkond.2.päeva valgus,sademed,temp,PH õhu saastavus,toitainete sisaldus,vee reziim,õhu rõhk.biotilised:1.eluslooduse tegurid,organismide vahelised suhted.2.sümbioos,kisklus,kommesalism,konkurents,parasitism.antropogeensed:1.inimmõju tegurid,inimtegevusest tulenev.2.keskkonna saastavus,metoude hävitamine,soode kuivendamine võõrliikide sissetoomine,loomsete resuurside kotnrollimatu kasutamine.abiootilised tegurid.valgud:inimene näeb valgust laine pikkkusena 380-760Nm.nähtav valgus on loomadele nägemiseks ja taimedele fotosünteesi toimumiseks.infrapunakiirgus-neeldub organismides ja toimub soojuskiirgusena.väimaldab kõigusoojastel loomadel tõsta kehatemp.UV-kiirgus-suurtes kogustes kahjulik,kutsub esile geenmutatsioone.fotoperioodism-organismide reaktsioon ööpäevase valgus ja pimedusperioodi muutumisel
II. Kliimategurid · kisklus · sademed · konkurents · õhutemperatuur · taimtoidulisus · tuul jne. Keskkonnategurid Biootiliste keskkonnategurite hulka kuulub ka inimmõju antropogeensed tegurid. keskkonna saastamine metsade hävitamine soode kuivendamine võõrliikide sissetoomine loodusressursside kasutamine sh. jahindus. Antropogeensed tegurid mõjutavad looduse bioloogilist mitmekesisust ehk elurikkust. Toitumissuhted kooslustes Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis on pikema aja jooksul stabiilne. Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide omavahelised suhted avalduvad ilmekalt toitumissuhetes.
sündmused: II maailmasõda, baaside ajastu (Vene vägede sissetoomine), ENSV loomine, küüditamine (1941, 1949, umbes 30000 inimest), Saksa (1941 -1944) ja Nõukogude (1940 1941; 1944 - 1991) okupatsioonid, pommitamised, pagulusse suundumine (1943/1944 ligi 70000 inimest, lahkus 2/3 haritlastest), kirjandus: pagulus kirjandus (piiri taga kirjutatud, enamik teoseid anti välja välismaal ja sealsetes kirjastustes, ilmus rohkem teoseid), tagala kirjandus (sõdivate riikide rahulikus piirkonnas kirjutatud, NSVL tagalas loodi kunstiansambleid ning anti välja raamatuid), Eesti kirjandus (Eestis kirjutatud, kaasaminek ideoloogiaga ja korraga, kirjutama pidi seda, mida kord tahtis, kes ei teinud visati Liidust välja (Friedebert Tuglas), trükiti nende teoseid, kes olid Eesti Kirjanike Liidu liige, paljud ei jätkanud kirjutamist, kirjandus muudeti riikliku propaganda vahendiks, suured tiraazid, raamatud ning ka tõlkekirjandus odavad, riiklik kontroll...
ristuv rühm teatud kindlal maa-alal. Sünökoloogia- uurib elukoosluse ja isendirühmade ja keskkonna suhteid 4. Keskkonnategurite skeem (tabel) Abiootilised eluta- Päikesevalgus, temp, sademed, tuul, pH, veereziim, rõhk, tuli, toitainete sisaldus Biootilised elus – Sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, konkurents, viirused, bakterid, taimed, loomad, seened. Antropogeensed inimmõju: Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, loodusressursi kontrollimatu kasutus. 5. Mida iseloomustab ökoloogiline amplituud iseloomustab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes s.t min-max 6. Mis on Liebigi miinimumseadus? Mis on piirav tegur? LIEBIGI miinimumseadus – seadus, mis ütleb, et organismi eksisteerimist piirab kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem. Piirav tegur – selline tegur mille hulk või intensiivsus on allpool eluks vajalikku miinimumi. 7
Biootilised eluslooduse tegurid. Sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, herbivooria, konkurents. Abiootilised eluta looduse tegurid. Valguskiirgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, õhustatus (aeratsioon), toitainete sisaldus, veereziim, rõhk, tuli. Antropogeensed inimtegevusest tulenevad tegurid. Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, asulate ja teede rajamine, võõrliikide sissetoomine, salaküttimine, loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine. 2. Kirjelda erinevaid organismidevahelisi suhteid (parasitism, sümbioos, kisklus, herbivooria, kommensalism); too näiteid. Parasitism erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Sääsed, kirbud, täid, maksalutikad, paeluss. Sümbioos erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu. Mügarbakter, mükoriisa. Kisklus röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe
antropogeensed). Biootilised eluslooduse tegurid. Sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, herbivooria, konkurents. Abiootilised eluta looduse tegurid. Valguskiirgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, õhustatus (aeratsioon), toitainete sisaldus, veereziim, rõhk, tuli. Antropogeensed inimtegevusest tulenevad tegurid. Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, asulate ja teede rajamine, võõrliikide sissetoomine, salaküttimine, loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine. 2. Kirjelda erinevaid organismidevahelisi suhteid (parasitism, sümbioos, kisklus, herbivooria, kommensalism); too näiteid. Parasitism erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Sääsed, kirbud, täid, maksalutikad, paeluss. Sümbioos erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu. Mügarbakter, mükoriisa. Kisklus röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe
Tuua välja vene romantismi tunnusjooned. Seda iseloomustavad individualism, mässumeelsus, vastuoluline suhtumine rahvasse. Romantismi iseloomustavad unistamine, tunded, hingeelu. 6. Puskin: kunas mida kirjutas ? Lütseumis (1811-1817) luuletused, pagendused lõunasse (1820-1824) romantilised luuletused. Boldino sügis (1830) 3 kuud kirjutas luuletusi ja isegi tema tähtsaim teos ,,Jevgeni Onegin" on seal kirjutatud. 7. Jevgeni Onegin Romantilisest teosest eristab seda kronoloogia sissetoomine, mille järgi toimub tegevus ajavahemikus 1819-1825. Teost on nimetatud `'vene elu entsüklopeediaks," sest see kajastab ajastu olemust ja eri ühiskonnakihtide vahelisi seoseid. Tegevused on valitud igapäevased, peatähelepanu on pööratud tegelaste hingeilmale. Karakterid on väga keerulised. Nimitegelane Onegin, aga vastandub kõigile ja kõigele. Autor ise osaleb teoses `'minategelasena", kes on Onegini parim sõber. 8. Mida kirjutas Mihhailovskovis ?
KONTROLLTÖÖ 1.Sotsialismileeri kuuluvad riigid: Euroopas: Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari. Aasia: SDV, Hiina, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea. Ladina-Ameerika: Kuuba. 2.Sotsialistlike riikide koostöö: Majanduses. Vastastikuse majandusabi Nõukogu (VMN), loodi 1949a. Eesmärgiks oli aitamine Moskva- meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada ja oli aluseks tulevasele majanduskoostööle. Sõjalises valdkonnas. Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) ehk Varssavi Pakt, loodi 1955a. Nõukogude liit kasutas seda liikmesriikide sõjajõude Moskva-vastaste mahasurumiseks. 3.Stalini aeg: Majanduses- rasketööstus, sõjatööstuse arendamine. Poliitikas- totalitaarne riik. Stalini ainuvõim. Poliitiliste vastaste füüsiline hävitamine. Vägivalla poliitika. Sunnitöölaagrid, inimõiguste massiline rikkumine. Hrutovi aeg: Majanduses- Lootis majanduse tõusu, kuid toimus langus. Poliitikas- Vägivallapoliitika p...
keelearengu, arendasid haridust jms. Siit tekib küsimus, kas sakslaste kultuuri mõju oli positiivne või negatiivne? Sakslaste kultuuri mõju sai alguse ristisõdadega. Taheti, et eestlased jätaksid usu loodusjõududesse ja hakaksid uskuma õiget Jumalat. Eestlastele suruti ristiusku peale, kuid see andis ka positiivset mõju. Näiteks hakkas arenema eestlaste haridus, keel jms. Arvan, et ristiusu Eestisse sissetoomine oli vajalik, muidu poleks eestlaste kultuur arenenud. Linnade ja kiriku, hiljem ka mõisate kaudu jõudis maale uusi kultuurimõjusid, millest annavad tunnistust rikkalikud keelelised laenud. Saksa keele abiga arenes ka eesti keel tänapäevasemaks, laenati selliseid sõnu nagu näiteks trepp, pööning, torn, müür, võlv, klaas, pood, lamp jpt. Arvan, et just keeleuuendus on üks suurim positiivne mõju Eesti kultuurile, sest algselt oli eesti keel vaene.
poliitiline tegevus päästekomitee liige ja Eesti välisdelegatsiooni juht valitsuse peaminister maailmavaade pooldas isikuvõimu väärtustas kogurahva ühiseid sihte saatus vaimuhaige mõrv 11.Eesti kuulutas end erapooletuks, sest ei tahtnud ola ei Venemaale ega ka Saksamaale vastaseks. 12.import- kauba sissetoomine eksport- kauba väljaviimine 13. Rajati uusi ettevõtteid, tähtsam majandusharu oli põllumajandus, kõrged maksud, vüike palk, suurema valitsuse sekkumine majandusellu.
Abiootilised tegurid: päikesevalgus,temperatuur,sademed,tuul,pH,toiteainete sisaldus,tuli,rõhk,veereziim. Biootilised tegurid: sümbioos,kommensalism,parasitsm,kisklus,fütograafia,konkurents. Antropogeensed: keskkonna saastatus, metsade hävimine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine. Sümbioos + - Kommensalism + 0 Parasitism + - Kisklus + - Herbifooria + - Konkurents - - Omnivooria- segatoiduline. Populatsioon- ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. Nt sama tiigi karpkalad saavad anda järglasi vaid omavahel. Nt jugapuud Hiiumaal, euroopa naarits Hiiumaal.
toob paratamatult kaasa olulise mõju keskkonnale(peamised kaubaliigid on toornafta, nafta, konteinerid, väetis).Vaatamata asjaolule, et laevatransporti on alati peetud üheks keskkonnasõbralikumaks kaupade ja inimeste vedamise viisiks, on siiski palju keskkonnamõjudega seotud probleeme. Näiteks juhuslik reostus, laevadelt pärinevate jäätmetega reostamine, õhureostus ja võõrorganismide tahtmatu sissetoomine. Ulatuslikud toitainete ja mürgiste kemikaalide heitmed, intensiivne merekasutus, nagu laevaliiklus ja naftaveod ning nendega kaasnevad reostusohud, võõrliikide arvu kasv, suuremahuline töönduslik kalapüük jms on avaldanud Läänemere õrnale ökosüsteemile väga ebasoodsat mõju. Lahendused Mere murettekitav seisund on tõstnud teadlaste ja poliitikute teadlikkust, kes on rakendanud meetmeid, päästmaks Läänemere ainulaadset
vähenemisele. Keskkonna hävinemisel on nii taimestiku, loomastiku ja inimrassi heaolu seisukohalt kaugeleulatuvad tagajärjed. Hukatusliku saatuse peamiseks põhjuseks on elupaikade muutumine, mis on tingitud inimtegevusest. Need pöörded toimuvad metsade üleraie, mäetööstuse ja veekogude saastumise tõttu. Üheks suurimaks põhjuseks on maastike killustumine, mis takistab liikide rännet ühest sihtpunktist teise. Klasside paljusust vähendab ka võõrliikide sissetoomine ja otsene elukohtade lõhkumine. Inimkond ise on osa bioloogilisest mitmekesisusest ja meie olemasolu oleks ilma selleta võimatu.Looduse talletamiseks ei ole vaja teha väga palju muudatusi.Igaüks saab vältida linnupesade katki tegemist või looduskaitse all olevate taimede korjamist. Üle terve maakera painab inimkonda jäätmete hoiustamise probleem. Mida arenenum on ühiskond, seda enam prügi toodetakse. Rohkem rämpsu aga tähendab suuremat tarbimist ja ressursside raiskamist
TT reguleerib eelneva lüli arvukust ja sõltub sellest. · Igas järgmises tasemes talletub 10% eelmise astme energiast. · Liigirikkad ÖS- troopiline vihmamets, eestis salu-segamets · Liigivaesed ÖS- kõrb, eestis raba Üks ÖS kestab umbes 100 aastat sobivates tingimustes Ökoloogiline tasakaal- suudab ise ennast reguleerida Mõjutajad: 1. Ös on oma kindel areng * teke, areng kadumine * sisseränne ja väljaräne } migratsioon 2. Inimtegevus *uute liikide sissetoomine * saastamine * metsaraie *asulate rajamine 3. Välised tegurid *looduskatastroofid * metsatulekahjud * üleujutused * meteoriidid Kõige suurem Ös on BIOSFÄÄR- kiht ümber maa, mis sisaldab elu 1. ÕHK, atmosfäär, 20km 2. VESI, hüdrosfäär, 11km 3. MAA, litosfääri ülemine osa
* Igas järgmises tasemes talletub 10 % eelmise troofilise taseme energiast. (Fütoplankton 15000kg ahven 1500 kg haug 150 kg * LIIGIRIKKAD ÖKOSÜSTEEMID (troopiline vihmamets / Eesti salu- ja segametsad) * LIIGIVAESED (kõrb / raba) ÖKOLOOGILINE TASAKAAL : * LOODUSLIK TASAKAAL = kui ökosüsteem suudab ise reguleerida ennast * MÕJUTAJAD : * Ökosüsteemil on enda areng : . nt puisniidud (nende võsastumine) / sisserännanud liigid võivad häirida. * Inimtegevus : uute liikide sissetoomine / saastumine / metsaraie / asulate rajamine * Ökosüsteemi välised tegurid : looduskatastroofid / meteoriidid * BIOSFÄÄR = kõige suurem ökosüsteem e . kõik elav maal - elupaik on maal, vees (hüdrosfäär) ja õhus (atmosfäär)
Tööjõupuudus Majanduses esineb mitmesuguseid probleeme ja üheks suuremaks probleemiks hakkab Eestis saama tööjõu probleem ettevõtluses. Tööpuuduse kahanedes hakkab aina enam oma sarvi näitama teine nappus, millest siinmail juba mõnda aega räägitud tööjõupuudus. See toimub juba peaaegu igas sektoris, eriti just ehituses ja töötlevas tööstuses. Tööjõupuudus võib olla tingitud mitmetest asjaoludest. Mõne vaatleja arvates inimesed Eestis õpivad liiga kaua. Ja liiga paljud omandavad kõrg-, mitte kutseharidust. Ettevõtjad aga tunnevad puudust oskustöölistest. Tegemist on paradoksiga ühest küljest on tööjõudu üle ja teisalt pakutakse töökohti, mida ettevõtjad kunagi täita ei suuda, sest pole vajaliku tasemega töötajaid. Tööjõupuudus takistab arengut. Seepärast jõuab Eesti varsti aega, mil võõrtööjõu sissetoomine ei ole enam võimalus, vaid paratamatus. Tööjõupuudus hakkab kasvama juba mitmes va...
12.Turism jaguneb siseturismiks ja välisturismiks, risi eesmärgi järgi võime turismi liigitada näiteks suusa-, kultuuri-,loodusereisiks jne. TURISMI PÕHJUSTATUD KESKKONNAPROBLEEMID: MAJANDUSELE: Tõusevad kohalike kaupade ja teenuste hinnad. Kasutatakse palju importkaupu, mis viib osa kasumist välja SOTSIAAL-KULTUURILISELE KESKKONNALE: Kohalike ja turistide vahelised konflikid Võõrtööjõu sissetoomine Kultuurilise eripära kadumine LOODUSKESKKONNALE: Liiklus muutub intensiivsemaks, tekivad liiklusummikud Suureneb koormus loodusele, loodusesse jäetakse maha prügi. Kaudne surve loodusmaastikele
loodusest. Need on näiteks õhk, muld ,vesi, päikesekiirgus, temperatuur, tuul, sademed jne. Biootilised tegurid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organismide kooselust, nende omavahelistest suhetest. See võib olla kasulik, neutraalne või kahjulik. Näiteks sümbioos, parasitism, kisklus, kommensalism, herbivooria. Antropogeensed tegurid on inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Näiteks keskkonna saastatus, metsade hävimine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine. 2. Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Näiteks sääsk/paeluss (parasiit) ja inimene (peremees). Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Näiteks mükoriisa (taimejuurte ja seeneniidistiku sümbioos), samblik (vetika ja seeneniidistiku sümbioos). Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Näiteks ilves ja jänes, hunt ja kits/põder.
Saastumine Saastumist üldiselt tuntakse kui reostumist ehk inimtegevuse tagajärjel tekkinud kahju loodusele ja keskkonnale. Reostust loetakse õhu, vee, pinnase saastumiseks. Enamus saastused on põhjustatud kahjuks inimeste poolt. õhu saastamine; Õhku saastavad ained: tuhk, tahm, aerosooli, metaan, süsihappegaas. Suurimad saastumised tulenevad näiteks vulkaanidest, fossiilsete kütuste põlemisest, kaevandamisest ning põllumajandusest. osoonikihi kahanemine; Osoonikihis valitsevat tasakaalu on rikkunud mitmesugused inimese poolt atmosfääri paisatavad keemilised ained. Eelkõige kahjustavad osoonikihti oma osooni lagundava toimega kloori- ja broomiühendid nagu klorofluorosüsivesinikud (CFC-dena), haloonid ning teised külmutusseadmetes, aerosoolides, tulekustutites, lahustites, kahjuritõrjes, vahutekitajatena kui ka muudel otstarvetel kasutatavad tööstuslikud kemikaalid. globaalne soojenemine; On maakera ke...
Impressionism kui kuldne päike Impressionism on 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast tahtest. Vool sai nime Claude Monet’ maali „Impression, soleil levant“ („Impressioon. Tõusev päike“) järgi. Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii tekkisid impressionism muusikas ja impressionism kirjanduses. Sõna „impressioon“ tähendab muljet. Impressionistlikule stiilile on võõras romantismile omane kirglik eneseväljendus ja äärmuslikud meeleolud. Vastupidi tugevatele, intensiivsetele värvidele eelistatakse impressionismis peeni nüansse, värvivarjundeid ning valguse ja varju mängu. Kirjanduses avaldus impressionistlik tunnetus sümbolismina – eelkõige prantsuse luuletajate Baudelaire’i, Verlaine’i ja Mallarme loomingus. Muusikasse jõudis impressionism esimest korda 1890-ndatel. Impressionistlik ...
Konkurents - organismide vastastikku piirav kooselu vorm, konkureerivad Abiootilised tegurid Biootilised tegurid Antropogeensed tegurid *päikesevalgus *sümbioos *keskonna saastatus *temperatuur *kommensalism *metsade hävitamine *sademed *parasitism *soode kuivendamine *tuul *kisklus *võõrliikide sissetoomine *pH *fütofaagia *loomsete ressursside *aeratsioon *konkurents kontrollimatu kasutamine *toitainete sisaldus *veereziim *rõhk *tuli Evolutsioonivormid: Füüsikaline evolutsioonivorm - elementarosakestest tekivad aatomid ja lihtsad molekulid Keemiline evolutsioon - lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid
"Kuningas Oidipus" on kirjutatud ühe kuulsaima Antiik-Kreeka tragöödiakirjaniku Sophoklese (496-406.a. e.m.a.) poolt. Kirjanik on pärit Ateenast, loonud on ta kokku 123 näidendit, millest meieni on säilinud vaid 7 tragöödiat. Sophoklese tähtsaim dramaturgiline uuendus oli kolmanda näitleja sissetoomine. "Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased.
ehk biodiversiteet on kõigi maakera taimede, loomade, antud alal leiduvate geenide, seente ja mikro-organismide liikide, elu-paikade ja liikide ja nende elupaikade ökosüsteemide kogusumma rikkust. Bioloogilise mitmekesisuse negatiivsed mõjutajad Elupaikade muutmine, rikkumine ja hävitamine. Ohustatud on troopilised metsad, kus elab umbes pool maailma liikidest Keskkonna reostumine Kultuurtaimede kasvatamine üha suurematel maa-aladel Uute liikide sissetoomine Eluslooduse ressursside piiramatu tarbimine Kliimamuutused Eestimaa looduse rikkus Click to edit Master text styles Eesti floora ja fauna Second level mitmekesisus, võrrelduna Third level teiste sama pindalaga Fourth level Fifth level
Fiji köögiviljad Tihti söövad Fiji inimesed köögivilju, kuna need on väga tervislikud. Peamised köögiviljad on: Tofu lehed Rourou Fiji loodus Fiji on hea elukoht loomadele ja taimedele. Fiji looduses on palju koski ja kärestikke. Fijis on väga palju haruldasi taimi – Heliconia bihai, Zanzibar ja Papagoi pea. Heliconia Zanzibar Papagoi Pea Bihai Fiji loomad Fijil on 57 erinevat liiki linde ja 26 neist on endeemilised. Loomade sissetoomine Fijile olnud laastava mõjuga. Fijil pole rahvuslooma, kuigi nende kõige kuulsam loom on Fiji Iguana Fiji iguana toitub marjadest ja taimedest mid päeval korjab. Öösel ronib ta puu otsa. Fiji mereloomad Suur valge hai on kõige suurem hai Rohelised kilpkonnad elavad vee all maailmas
eluta elus inimmõju Keskkondkõik see, mis organismi ümbritseb Päikesevalgus Sümbioos Keskkonna Temperatuur (mutualism) saastatus Sademed Kommensalism Metsade hävitamine Tuul Parasitism Kisklus Soode pH Konkurents kuivendamine Veereziim (Viirused, bakterid, Võõrliikide taimed, loomad, sissetoomine Rõhk seened) Loodusressursi Tuli kontrollimatu Toitainete sisaldus kasutus jm. http://www.youtube.com/watch?v=wrY8nZuZMFY http://www.youtube.com/watch?v=Vhox6hMOtu4 Ökoloogia Valgus: Eluprotsesside aluseks on päiksevalgus e. valguskiirgus. Sõltub: Kohast maakera pinnal Aastaajast Pilvisusest
Herbivooria (+ -): Taimtoidulise looma- ja taimeliigi vahelist toitumissuhet nim. herbivooriaks. Konkurents (- -) : Sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. (Tihedalt kasvavad puud konkureerivad valguse, vee ja toitainete osas ; loomad toidu, elupaiga, territooriumi või emaslooma pärast.) Amensalism (- 0) Neutralism (0 0) Antropogeensed tegurid : Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivatamine, asulate ja teede rajamine, võõrliikide sissetoomine, salaküttimine. 6. Mis on ökosüsteem, liik, populatsioon? Ökosüsteem isereguleeruv tervik, milles biotsönoos ja ökotoop on omavahel seotud aineringe kaudu. Koosneb 2 osast : · Biotsönoos - Taimekooslused - Seenekooslused - Loomakooslused - Mikroorganismid · Ökotoop - Õhkkeskkond - Vesikeskkond - Muldkeskkond
Kuidas tagada ühiskonna jätkusuutlikkus ? Jätkusuutlikus tähendab ühiskonna arengut ning ressursside kasutamist nii, et sellega rahulduksid praegused elanikud, kuid silmas tuleb pidada ka tulevasi põlvkondi. Peame arvetsama,et jätkusuutlikus ei saa olla ühekülgne.Keskendutakse valitsemise kvaliteedile ning inimese heaolu arendamisele,kuid olulised on ka kultuuri säilitamine ning keskkonna säästlik kasutus. Kuid mida peaksime tegema, et tagada kõigi eelmainitud punktide ühtlane areng?Et oleks lihtsam arutleda,võtsin aluseks just Eesti jätkusuutlikkuse. Pidevalt muutuvaks punktiks meie koduriigi ühiskonnas võib pidada rahvastiku iivet. Kuigi praegu on hakanud iive üle 20 aasta taas tõusma,pole me kaitstud languse eest. 2010. aastal sündis 15 825 ja suri 15 790 inimest. Viimati ületas sündide arv surmade oma 21 aastat tagasi 1990. aastal. 2010. aastal sündis varasema aastaga võrreldes 62 last rohkem, kuid...
2)Populatsiooni arvukuse muutused 1) Tähtsamad ökoloogilised tegurid liigiti: · Abiootilised (füüsikalised) on päikesevalgus temperatuur, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk. · Biootilised (organismide vahelised suhted) on sümbioos, konkurents, parasitism, taimtoidulisus, kisklus, amensalism, kommensalism, koloonialisus. · Antropogeensed (inimtegevuse mõju, inimmõju) on soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid, naftareostus, osoonikihi hõrenemine, metsade üleraie jne. 2) · Alumine taluvuslävi- Teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub.( kasv pidurdub 4kraadi juures ja madal temp.püsib siis taim hukkub.) · Ülemine taluvuslävi- Teguri maksimaalne intensiivsusaste, mille tõustes organism hukub.(sama mis eelmine, 40 kraadi) · Ökoloogiline amplituud- Ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise
(süsinikdioksiid, vesi) Ökoloogiline tasakaal – ökosüsteemi seisund, kus aine ja energiaringe on tasakaalus 2. Ökoloogilised tegurid Ökoloogilised tegurid jagunevad kaheks: biootilised ja abiootilised tegurid: Abiootilised tegurid - temperatuur, lumekatte paksus, valgus, tuul Biootilised tegurid – toit, parasiidid, inimmõju, vastassugupool, konkurendid Antropogeenne tegur – inimtegevus (soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid, metsade üleraie) 3. Ökoloogilise teguri graafiline kujutis 1-5 on sobimatu vahemik 5-10 raskesti talutav vahemik 10-20 optimaalne vahemik 20-25 raskesti talutav vahemik 25-30 sobimatu vahemik 4. Organismidevahelised suhted Sümbioos – erinevat liikide vastastikku kasulik kooselu, mis on kujunenud evolusiooni jooksul. Koos elavad sümbiondid. Näiteks: vetika- ja seenerakud moodustades sambliku; mügarbakterid aedhernel või hernel aitavad muuta
· Venemaa eestlane · EKP esimene sekretär · Eesti NSV-s uus venestamis aeg · Üdini Moskvameelne · Umbkeelne · Vene keel peale surumine Peamised vastupanu vormid 1940. Metsavendlus - relvaga võitlus 1950. Põrandaalused noorterühmad 1970. Avalikud vastupanuvormid Majanduspoliitika tagajärjed Eesti ühisk. · Talude likvideerimine · Kolhoosidele üleminek · Erasektori likvideerimine · Käsu- ehk plaanimajanduse kehtestamine · Võõrtööjõu sissetoomine SÕJAJÄRGNE VÄGIVALDJA METSAVENDLUS Nõukogude võimu taaskehtestamisse suhtus enamik eestlasi pikka aega eitavalt. Osutati nii passiivset kui ka aktiivset vastupanu . Nõukogude võim püüdis igasuguse vastupanu maha suruda . Võimude vägivallapoliitika eesmärk oli allutada kogu ühiskond täielikult oma kontrolli alla . Seda suunas parteiaparaat ja elluviijaks olid julgeolekuorganisatsioonid . 1944- 1953 oli Eestis peamiseks vastupanuvormiks relvavõitlus - metsavendlus
Karl Selter välisminister käis Moskvas. Vastastikuse abistamise pakt NSV Liiduga. Sõjaväebaaside tegemine Eestisse Moskva nõudmine (Baaside pakt). 25-27 sept. Eesti valitsus nõustus Moskva nõudmistega. 28. sept- läbirääkimised, baaside leping. Sõjaväebaasid: Saaremaa, Hiiumaa, Paldiski, 25000 sõdurit Eestisse. Okt 1939 -juuni 1940 baaside ajastu, sissejuhatus okupeerimisele. NSV Liit lubas mitte sekkuda Eesti siseasjadesse. 18okt. 1939 vägede sissetoomine. Eestil puudus ülevaade ja kontroll sõjaväebaasides toimuva üle. Vormiliselt jäi Eesti iseseisvaks aga tegelikult oli Eesti Moskvast sõltuvuses, Baaside leping: 5okt Läti; 10okt Leedu (Vilniuse piirkond tagasi Leedule). Talvesõda 30nov 1939 12märts 1940, Soome ja Nõukogude Liidu vaheline sõda. Põhjused: NSV Liit tahtis Soomele baaside lepingut peale suruda ja nõuti Karjala maakitsuse loovutamist. Soome ei nõustunud sellega
Third level olnud helikopteriõnnetused, Fourth level Fifth level fotograafide üle ääre kukkumised, külastajate uppumised Colorado jõkke. On olnud ka hukkumisi üleväsimuse, südamepuudulikkuse või alajahtumise tõttu. Inimtegevuse mõju Loomade elutegevuse häirimine Võõrliikide sissetoomine (tõrjuvad püsiasukad välja) Õhusaaste (vähendab kanjonis nähtavust) Ojade saastamine Tammi ehitamine on pöördumatult muutnud jõeäärseid ökosüsteeme Pidev lennukimüra Inimtegevuse mõju vähendamine Mitmed seadused ja programmid Kaitseaiad Lennuvabad tsoonid Pargi naabruses asuvasse elektrijaama on paigaldatud puhastusseadmed õhusaaste vähendamiseks. Tänan!
Elurikkust ohustab: Elurikkuse kaitsmine: Inimene, kui ta muutab ja hävitab Kaitse alla võetakse liike elupaiku Taastamisprogrammid Elupaiga killustamine Rajatakse elupaikade kaitsealasid Keskkonnareostus Tehakse rahvusvahelist koostööd Jaht Kaubitsemine haruldaste liikidega Võõrliikide sissetoomine Looduslik tasakaal Looduslik tasakaal on ökosüsteemi püsimine ajas enam-vähem muutumatuna. Organismid on ökosüsteemis seotud toiduahelate ja toiduvõrgu kaudu, kus iga liigi olemasolu ja arvukus sõltub teistest organismidest. Nende seoste kaudu kujunebki ökosüsteemis looduslik tasakaal. Ökosüsteem võib tasakaalust välja minna kui näiteks mõni oluline liik kaob, paljuneb plahvatuslikult või tuuakse sisse mõni võõrliik
geenide liigi või populatsioonisisene varieeruvus.Liigiline mitmekesisus on liikide paljusus antud alal. Mida mitmekesisemad on elutingimused, seda rohkem liike on seal võimelised koos elama.Ökosüsteemide mitmekesisus on elupaikade ja koosluste mitmepalgelisus. 4. Mõjutajateks on: elupaikade rikkumine, muutumine, hävitamine- see vallandab kogu elukeskkonna lagunemise. Keskkonna reostumine, kultuurtaimede kasvatamine väga suurtel aladel, uute liikide tahtlik/tahtmatu sissetoomine, eluslooduse ressursside piiramatu tarbimine, kliimamuutused. Mitmekesisuse hoidmiseks tuleb elada säästvalt /loodusvarasi kasutada niipalju ja nii, et ei kaasneks liikide ja elupaikade hävingut) 5. Looduskaitse on süsteem, mille üldiseks eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. Nimeline kaitse: punane raamat- tehakse nimekirjad, must raaamt- need võõrliigid, kes on Eestis elupaiga leidnud.
Motivatsioonis on eespool ikka veel aatelised põhimõtted. 9. Välissuhete kasv 1960-ndate aastate teisest poolest, kuid välissõit jääb ometi n.ö. vaeslapse kompvekiks, mida antakse harva ja pühade (loe: mingite saavutuste) puhul. 10. Naistel oli järk-järguline taandumine NL-i tipust algul keskmiseks, hiljem kõrgliigast välja, hiljem selle perioodi lõpuks lausa põhi alt ära, s.o esiliiga 16-ndaks naiskonnaks ehk NL-i absoluutarvestuses 28-ndaks. Välistreeneri sissetoomine ei õigustanud. 11. I. Kullami aega tähistab n.ö. korvpalliakadeemikute koolkonna loomine kombineeritud liikumised, kiire palli liikumine, keskmängija kiirrünnakud. IV periood 1976-1991 Meestel Tallinna "Kalevi" esinduskoosseisu periood Vaatame jällegi NL-i süsteemi peeglist, sest mujalt vaadata ei ole. Euroopa peeglist meid vaadata ei lastud. Iseloomustavad näitajad: 1. Tartust tuuakse esinduskoosseis Tallinna "Kalevi" sildi alla. 2
Ülepõllustami ne miljonit ha Aafrika Aasia Austraalia Euroopa Põhja-Am Lõuna- Am Analüüsige põllumajandusega seotud probleeme erinevates maailmajagudes. http://apesnature.homestead.com/chapter Võõrliikide sissetoomine • Enamus põllukultuuridest ja suur osa kariloomadest on võõramaist päritolu. • Liikide rändamine inimeste abil on põllumajandus-ajaloo lahutamatu osa. • Võõrliikide sissetung on üheks tõsisemaks loodus-kaitse probleemiks kogu maailmas. • Sissetungijad võivad ümber asuda looduslikesse kooslustesse ja sealsed liigid välja tõrjuda. • Sageli muudavad sissetoodud liigid täielikult koosluse struktuuri. Taimekoosluse muutudes muutub ka loomade kooslus, sest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
