Ameerika lipu sünd 3. Iseseisvussõda ja USA loomine a) Kontinentaalkongress Philadelphias 1776: otsus luua regulaararmee George Washingtoni juhtimisel Iseseisvusdeklaratsioon 4. juulil 1776 - 13 kolooniat kuulutasid end iseseisvateks riikideks b) Iseseisvussõda (1775 – 1783) : Inglise suur ja hea väljaõppega palgaarmee Ameerika vabatahtlike salgad, mille tugevuseks võitlus vabaduse eest ja parem taktika (lahkrivi) Inglaste sissepiiramine ja alistamine Yorktowni all 1783.a. Versailles´ rahuga tunnistas Inglismaa endiste kolooniate sõltumatust Mississippi jõeni 4. USA loomine a) 1787.a. põhiseadusega jäid b) Võimude peale föderalistid – lahusus: tugeva keskvõimu pooldajad: Seadusandli Täidesaatev Kohtuvõi USA – liitriik, kus k võim võim m keskvõimu käes tähtsamad küsimused
ajastuvaimu kohaselt võib olla erinev hinnang, toob kaasa ka nö emotsionaalse askeesi? Arvan, et askeesi vajaduse kuulutamine ja askees on alati vajalik, selle poole tuleks rohkem püüelda, see annab selguse. Mis teeb inimese elu ebakindlaks ja õnnetuks vastavalt LXXIV'e kirjale? Inimese muudab õnnetuks kõikjalt ähvardav surmahirm, kahtlused. Meid kohutab õnnetuse osakssaamise võimalus. Kui on õige, et välised hüved tarka ei masenda, kuidas on siis selliste asjadega nagu ,,kodumaa sissepiiramine, laste surm ja vanemate orjus" (lk 231)? Seneca vastab LXXIV kirjas intrigeerivalt, et ,,laste või sõprade kaotus tarka ei masenda" (lk 233). Kuidas ta seda põhjendab (Seneca jätkab seda teemat XCIX kirjas)? Kas need põhjendused on õiged? Täpsustage, kas Seneca mõistab hukka igasuguse kaasaelamise ja leina lapse kaotuse puhul? Seneca arvab, et mõistus annab meile vahendid ka halvimates olukordades, nt mõistmine, et
on auline elu. Asjade hüvedeks pidamine teeb inimese saatuse ohvriks, kuid auline elu õnnelikuks. Õnnetuks teeb ka surmahirm ja saamahimu, mille tõttu inimesed vajavad enda juurde eesmärgitult asju, mida nad ei vaja. Tõeliseid hüvesid tajutakse mõistusega. Samuti peab inimene hoiduma liigsest muretsemisest ammuse pärast ja ammuse üle kurvastamise pärast. Kui on õige, et välised hüved tarka ei masenda, kuidas on siis selliste asjadega nagu „kodumaa sissepiiramine, laste surm ja vanemate orjus“? Seneca vastab LXXIV kirjas intrigeerivalt, et „laste või sõprade kaotus tarka ei masenda“. Kuidas ta seda põhjendab? Kas need põhjendused on õiges? Täpsustage, kas Seneca mõistab hukka igasuguse kaasaelamise ja leina lapse kaotuse puhul? Inimene ei saa ega tohi pahandada enda õnnetuste üle. Ta peab teadma, et kõik halb, mis temaga juhtub, teostab maailma kulgu ja enesemääratlust, et säilitada kõiksust
kihutustööd, et Baltimaad annekteeritaks ja ühendataks Saksamaaga. Suursaksa Ühing (Alldeutscher Verband) nõudis Saksamaa idapiiri nihutamist Narva jõe – Peipsi järve – Pihkva järve joonele. Sõjategevus: Ida-Preisimaa operatsioon 1914 Vene sõjaplaan nägi ette Austria-Ungari purustamist, väed Galiitsia piiridele. 1914 augustis alustati ettevalmistamata pealetungi Ida-Preisimaal, kaotus 2 Tannenbergi lahingus, Vene 2. armee sissepiiramine Masuuria järvede ääres. Aktiivne sõjategevus Poolas, kuid aasta lõpus stabiliseerus rinne seal. Pealetung Galiitsias aga edukalt, venelased vallutasid suure osa Lõuna- Poolast. Saksa vägede suurpealetungid 1915 1915.a. sakslased koondasid Idarindele suured väed ja veebruaris algas Ida- Preisimaalt suur pealetung, mis lõppes Kuramaa ja Daugavast lõunasse jääva Läti ala okupeerimisega. 1915.a lõpuks rinne stabiliseerus Riia all. Saksamaa
• Meelitamine ja keelitamine. Julgustada olla osavõtlik ja mõista allika olukorda. • Info nõudmine. Kirjutada allika keeldumisest, siis annava infot. • Vastuoludesse viimine. Liigne lobisemine võib viia vastuväidete juurde, siis küsida allikalt üle ja annab soovitud infot või trükitakse lugu nii nagu allikas ütles koos vastuväidetega iseendale. • Manööverdamine. Juhtida tähelepanu mujale ja järsku tähtis küsimus esitada. • Sissepiiramine. Küsida aina ja aina täpsemaid küsimusi. Tekitada paranoiat allikas, et reporter teab asju. • Tõestuse nõudmine. Küsida fakti, et reporter on eksinud. • Teistele allikatele viitamine. Reporter näitab, et teab juba teist poolt või on saanud info teistelt allikatelt. • Täpsuse rõhutamine. Öelda, et ajaleht avaldab ebaselge info, siis allikas annab täpse info. • Naiivsuse teesklemine
idarindelt. · Operatsiooni juht kindral Eisenhower. · Briti-USA vägede õhu- ja meredessandid Tunisest Sitsiiliasse. Saare vallutamine. Õhurünnakud Roomale. · Mussolini tagasiastumine ja arest. Itaalia astus välja sõjast. Sept 1943 8. Kuidas toimus Saksamaa ja tema liitlaste sõjaline purustamine 1944-45? Milline oli Punaarmee panus ja liitlasvägede panus? Berliini operatsioon, operatsioon ,,Overlord" Saksamaa sissepiiramine - Põhja-Itaaliast suundusid liitlasväed Austriasse ja Lõuna-Saksamaale - Liitlased vabastasid Prantsusmaa + Madalmaad ja tungisid Saksamaa lääneossa - Nõukogude Liit ründas Saksamaad ja tema liitlasi Ungarit, Rumeeniat, Bulgaariat idast Normandia dessant e D-Day · 6. juuni 1944. · Sõjaline operatsioon "Overlord". · Lõuna-Inglismaale koondati u 3mln meest. Kindral Eisenhower. · Petteoperatsioon Pas de Calais.
Norrast lahkuda. Siiski õnnestus sakslastel küllalt kiiresti enamik Norrast enda kätte saada. Põhja-Norras maabus Inglise-Prantsuse dessant, mistõttu siin jätkusid ägedad lahingud 1940. aasta suveni, mis järele jäänud dessantlased evakueeriti ja Norra lõplikult alistati. NSV L Saksa välksõja taktika blitzkrieg · Motoriseeritud jalavägi - Wehrmacht. · Tankidiviisid läbimurre, rünne, sissepiiramine. · Lennuvägi/Luftwaffe sõjaliste ja strateegiliste objektide pommitamine. Maaväe toetamine. Luure. · Eriüksused (langevarjurid, mineerijad jm) strateegiliste objektide vallutamine tagalas · Suurtükivägi. · Sõjalaevastik kontroll merel, blokaad, dessant vm. Nõukogude Liidu agressioon 1939. - 1940. a · MRP salaprotokolli realiseerimine. Endise Vene impeeriumi alade okupeerimine. · Poola idaosa vallutamine sept 1939
mai 1945 NL Suur Isamaasõda) Osapoolte plaanid: · Barbarossa plaan - Saksa väe edasitungimine pidi toimuma kolme kontrolljoone saavutamise kaupa. Aasta lõpuks oli plaanis vallutada Moskva, Leningrad ja Nõukogude Liidu tööstuslik süda - Donetsi söebassein. Eesmärgiks Punaarmee võimalikult ulatuslik purustamine. · Groza plaan algseks osaks koostöö Sks-ga,et hoida teda sõjas Eur riikidega + majanduslik ja sõjaline toetus. Teiseks osaks oli Sks armee sissepiiramine tugeva õhurünnaku abil (plan. 12. juuni 1941 => lükati edasi, kuna saadi teada R.Hessi (Hitleri asetäitja) lennust SB => kahtlustati Ingl-Sks sõja lõppemist => Hessi mission nurjus => uus kuupäev juuli 1941). Plaani eesmärkideks olid nende kõrval veel relvastumine, et vallutada Hitleri järel purustatud Eur alad ja MRP-ga antud õiguste realiseerimine. · Punaarmee algse taganemise põhjused: Stalin ei uskunud teateid Sks plaanitavast
pärast. o (Tõelised hüved on need, mis annab mõistus, kindlad ja igavesed, mis ei saa lõppeda, isegi mitte kahaneda või väheneda.) HÜVED; VOORUSED! o Inimese hüved ei ole Jumala hüvedega sarnased, sest Jumal ei ole huvitatud luksuslikust toidulauast või odavast naudingust. Inimesed püüdlevad valede hüvede poole. Kui on õige, et välised hüved tarka ei masenda, kuidas on siis selliste asjadega nagu, kodumaa sissepiiramine, laste surm ja vanemate orjus" (lk 231)? Seneca vastab LXXIV kirjas intrigeerivalt, et ,,laste või sõprade kaotus tarka ei masenda" (lk 233). Kuidas ta seda põhjendab (Seneca jätkab seda teemat XCIX kirjas)? Kas need põhjendused on õiged? Täpsustage, kas Seneca mõistab hukka igasuguse kaasaelamise ja leina lapse kaotuse puhul? o Voorus põhineb kooskõlal: kõik tema teod on enesega vastavuses ja sobivuses.
mis ärritab meie ihasid, kätte liiga hilja, kui üldse saame. Me tahame omada liiga palju mõttetud ja kalleid asju, mis meid kuidagiviisi targemaks ja aulisemaks ei tee ja kui me neid asju ei saa, oleme me õnnetud ja ebakindlad. Inimesed muutuvad ka ebakindlaks ja õnnetuks, kui nad mõtlevad ja kurvastavad ammuse ja unustatud valu pärast või muretsevad eesootava elu pärast. · Kui on õige, et välised hüved tarka ei masenda, kuidas on siis selliste asjadega nagu ,,kodumaa sissepiiramine, laste surm ja vanemate orjus" (lk 231)? Seneca vastab LXXIV kirjas intrigeerivalt, et ,,laste või sõprade kaotus tarka ei masenda" (lk 233). Kuidas ta seda põhjendab (Seneca jätkab seda teemat XCIX kirjas)? Kas need põhjendused on õiged? Täpsustage, kas Seneca mõistab hukka igasuguse kaasaelamise ja leina lapse kaotuse puhul? Laste ja sõprade kaotus tarka ei masenda, kuna nende surma taludes on ta hingeseisund sama, mis
tuleviku pärast, surmahirm. Inimesed proovivad oma ebakindlust täita erinevate ihade ja pettekujutluste realiseerimisega, mis muudavad neid omakorda veel ebakindlamaks, pannes ihkama uusi asju ja tekitades sellega õnnetuse ja rahulolematuse nõiaringi. Inimkond ei keskendu aulisele elule ning vaid mõistuses asuvatele hüvedele, mida keegi meilt võtta ei saa. · Kui on õige, et välised hüved tarka ei masenda, kuidas on siis selliste asjadega nagu „kodumaa sissepiiramine, laste surm ja vanemate orjus“ (lk 231)? Seneca vastab LXXIV kirjas intrigeerivalt, et „laste või sõprade kaotus tarka ei masenda“ (lk 233). Kuidas ta seda põhjendab (Seneca jätkab seda teemat XCIX kirjas)? Kas need põhjendused on õiged? Täpsustage, kas Seneca mõistab hukka igasuguse kaasaelamise ja leina lapse kaotuse puhul? 8
Elada ei lase vastumeelsus ja surra hirm. Ükski õnn ei rahulda neid. Kui kardetakse häda, siis ahistab juba oodatav nagu kättejõudnu, ning tundes hirmu kannatuse ees, kannatatakse juba hirmu pärast. o (Tõelised hüved on need, mis annab mõistus, kindlad ja igavesed, mis ei saa lõppeda, isegi mitte kahaneda või väheneda.) · Kui on õige, et välised hüved tarka ei masenda, kuidas on siis selliste asjadega nagu ,,kodumaa sissepiiramine, laste surm ja vanemate orjus" (lk 231)? Seneca vastab LXXIV kirjas intrigeerivalt, et ,,laste või sõprade kaotus tarka ei masenda" (lk 233). Kuidas ta seda põhjendab (Seneca jätkab seda teemat XCIX kirjas)? Kas need põhjendused on õiged? Täpsustage, kas Seneca mõistab hukka igasuguse kaasaelamise ja leina lapse kaotuse puhul? o Voorus põhineb kooskõlal, et kõik teod on vastavuses ja sobivuses. Kui hing alistub kurbusele või igatsusele, siis ei ole ta enam vooruslik
· Kahte viimast sundis Austriaga liituma Türgi oht. · Edela-Saksamaa osad, mitmed lõunaslaavlaste alad. b) Keskvõimu tugevnemine: · Suurenes absolutism (ka keisrite hulgas) ja vähenes kohalike võimuorganite tähtsus. 2. Türgi oht a) Sissetung Kesk-Euroopasse (1660-ndatel) · Türklaste poolt vallutati ära Transilvaania (tänapäeva Rumeenia ja ka enamus Ungarist). b) Viini sissepiiramine (1683) · Linna päästis 70 000-line abivägi Baieri-, saksa- ja poola valitsejate juhtimisel. · Sunniti 270 000 türklast põgenema. · Linna kaitsjaid oli 16 000. · Suurtükituli tegi linnale palju kahju. c) Võitlus jätkus hiljem vahelduva eduga. · 1699 läks Austriale kogu Ungari ja Transilvaania. · 1718 loobusid türklased Serbiast ja osaliselt ka Bosniast. · Balkani ps jäi ka edaspidi võitlustandriks. 3
Mõõgavendade ordu 1202 asutatud eriline vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad, mille liikmeteks said elukutselised sõjamehed. Neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega. Toreida vaherahu Muistse vabadusvõitluse vaherahu, 1212 kevadel sõlmitud kolmeaastane vaherahu liivlaste, latgalite, eestlaste ja hiljem ka sakslaste vahel kolme maleva manööver 1215 ühisaktsioon liivlased, latgalid ja eestlased sakslaste vastu, Riia linna täielik sissepiiramine; see ei andnud tulemusi, kuno oli liiga vähe jõude võiduristimine 1220 hakkasid taanlased ja sakslased Põhja-Eesti piirkondi võidu ristima, sest, kes jõudis enne ristida, see loeti maa isandaks. Dannebrog Taani Kuningriigi lipp on üks maailma vanemaid riigilippe. Esimene kirjalik mainimine selle kasutamisest pärineb 14. sajandist. Nimi Dannebrog tähendas vana-taani keeles "taanide riie". ISIKUD: Ingvar Rootsi kuningas. Tegi u 600 a
Seal oli mõõgavendade tugipunkt. Eestlased lasid jalga. Ümera lahing eestlaste võit. Viljandi piiramine 1211. Kiviheitemasin, kuuendal päeval läbirääkimised. Samuti levis katk. 1212. aastal sõlmiti Toreida vaherahu kolmeks aastaks. II periood 1215-1221. Esimene rünnak Ridalasse rikkus lepingut. Siis Sakalasse. Lembitu võeti kinni. Eestlased koostasid laialdase vastupealetungi kava, eesmärgiks saksa koloonia täielik hävitamine. Väina suudme sulgemine, Riia sissepiiramine. Läbirääkimised nõustuti ristimisega. 1217. suur venelaste vägi Otepää all, eestlased liitlased, lahing sakslaste vastu. Sakslaste suurim lüüasaamine. Madisepäeva lahing 21. september 1217. Lembitu langes. Sakslaste võit. Piiskop Albert läks Taani kuningas Valdemar II-lt abi paluma, sest ei olnud oma positsioonis kindel. 1219. taanlaste laevastik tuligi Tallinnasse. Nad olid ka varem rüüsteretki korraldanud. Taanaste võit
pidades satub inimene saatuse ohvriks, aulist elu hüveks pidades ollakse aga sisimas õnnelik. Inimesi teeb õnnetuks ka pidev surmahirm ja saamahimu - soovitakse endale eesmärgitult mõttetuid asju, ilma mingi põhjuseta, lihtsalt, et oleks olemas. Tõeliseid hüvesid tajume mõistusega. Inimest teeb õnnetuks ka liigne ammuse üle kurvastamine või muretsemine eesoleva pärast. 4. Kui on õige, et välised hüved tarka ei masenda, kuidas on siis selliste asjadega nagu ,,kodumaa sissepiiramine, laste surm ja vanemate orjus" ? Seneca vastab LXXIV kirjas intrigeerivalt, et ,,laste või sõprade kaotus tarka ei masenda". Kuidas ta seda põhjendab? Kas need põhjendused on õiged? Täpsustage, kas Seneca mõistab hukka igasuguse kaasaelamise ja leina lapse kaotuse puhul? inimene ei tohi pahandada selle üle, mis temaga juhtub. Inimene peab teadma, et kõik kahjustav, mis temaga juhtub, kuulub selle hulka, mis kõiksuse säilitamisega teostab maailma kulgu ja ettemääratletust
muretsema, seda vähem aega jääb üle õnnelik olemaks. Mis teeb inimese elu ebakindlaks ja õnnetuks vastavalt LXXIV'e kirjale? Kõige enam teeb inimest ebakindlaks surmahirm. Õnnetuks teeb inimest muretsemine eesootava elu pärast ning ennekõike ka kurvastamine unustatud valu pärast.Keegi ei saa olla õnnelik, kui usub pettekujutlusi. Üleüldiste kartuste seas elatakse halvasti. Kui on õige, et välised hüved tarka ei masenda, kuidas on siis selliste asjadega nagu ,,kodumaa sissepiiramine, laste surm ja vanemate orjus" (lk 231)? Seneca vastab LXXIV kirjas intrigeerivalt, et ,,laste või sõprade kaotus tarka ei masenda" (lk 233). Kuidas ta seda põhjendab (Seneca jätkab seda teemat XCIX kirjas)? Kas need põhjendused on õiged? Täpsustage, kas Seneca mõistab hukka igasuguse kaasaelamise ja leina lapse kaotuse puhul? Hüve saab hukkuda paheks muutudes. Kui lapsed hukkuvad jääb siiski voorus , mis täidab nende kohta. Ta väidab, et laste või sõprade surma taludes on
(vt. kiri VIII 3–5, XVI 7–9) Mida vähem on inimesel asju seda vähema on tall muresid. Asjade hoidmine ja nende eest muretsemine tekitab tülgastust ja raiskab inimese aega. Aega mida võiks kasutada hoopis mõtlemise ja teadmise poole püüdlemiseks. Iga uus asi, mida inimene omab tekitab temas harakaliku iha omada aina uusi ja uusi asju kuni me lõpuks oleme mattunud nende alla. 3.Kui on õige, et välised hüved tarka ei masenda, kuidas on siis selliste asjadega nagu „kodumaa sissepiiramine, laste surm ja vanemate orjus“ (lk 231)? Seneca vastab LXXIV kirjas intrigeerivalt, et „laste või sõprade kaotus tarka ei masenda“ (lk 233). Kuidas ta seda põhjendab (Seneca jätkab seda teemat XCIX kirjas)? Kas need põhjendused on õiged? Täpsustage, kas Seneca mõistab hukka igasuguse kaasaelamise ja leina lapse kaotuse puhul? Lucius Annaeus Seneca arvates ei tohiks tarka inimest ka morjendada lähedase inimese surm.
17. septembril Nõukogude Liit idast. Poola ohvitseride vangilangemine ja mõrvamine Katõnis 1940. Poola vägede relvastus oli vananenud, lennuvägi hävitati maapinnal. Varssavi piirati sisse ja alistati sakslaste poolt. Inglismaa, Prantsusmaa kuulutasid S, sõja. Sitzkrieg. Saksa-Nõukogude sõpruse- ja piirilepinguga jagati Poola. Saksa välksõja taktika blitzkrieg Motoriseeritud jalavägi - Wehrmacht. Tankidiviisid läbimurre, rünne, sissepiiramine. Lennuvägi/Luftwaffe sõjaliste ja strateegiliste objektide pommitamine. Maaväe toetamine. Luure. Eriüksused (langevarjurid, mineerijad jm) strateegiliste objektide vallutamine tagalas. Suurtükivägi. Sõjalaevastik kontroll merel, blokaad, dessant vm. NSV Liidu agressioon Baltikumis 1939. - 1940. a Endise Vene impeeriumi territooriumi taasokupeerimine. Poola idaosa vallutamine sept 1939.
õnnetu ning ebakindel. Eraldatus muudab inimese üksikuks ning endassetõmbunuks, ka rumaluse tagajärjeks on õnnetu olek. Rumal inimene on loid, teeb oma tegevusi vastumeelselt, ta ei saa olla rahul ega õnnelik. Inimene, kes tunneb pidevat lähenevat surmahirmu, ei suuda oodata tulevikust head, samas ei lase ta ka lahti minevikust, mis teeb ta omakorda õnnetuks ning ebakindlaks. 35. Kui on õige, et välised hüved tarka ei masenda, kuidas on siis selliste asjadega nagu ,,kodumaa sissepiiramine, laste surm ja vanemate orjus" (lk 231)? Seneca vastab LXXIV kirjas intrigeerivalt, et ,,laste või sõprade kaotus tarka ei masenda" (lk 233). Kuidas ta seda põhjendab (Seneca jätkab seda teemat XCIX kirjas)? Kas need põhjendused on õiged? Täpsustage, kas Seneca mõistab hukka igasuguse kaasaelamise ja leina lapse kaotuse puhul? Kaotatud hüved toovad endaga kaasa mõne muu ebamugavuse (nt tervise halvenemine).
Kui palju tugevam ja püsikindlam on sellest kõigest mõistus! Ning seda otsustavamalt väljub ta hirmudest ja ohtudest. (22) "Te ei saavuta sellega midagi," öeldakse, "et eitate igasugust hüvet peale aulise. See kindlustus ei tee teid saatuse vastu kindlaks ja puutumatuks. Te ju ütlete, et hüvede hulka kuuluvad kohusetundlikud lapsed, kodumaa julgeolek ja head vanemad; nende ohtusattumist ei saa te meelerahuga pealt vaadata. Teile kujuneb ülimalt erutavaks kodumaa sissepiiramine, laste surm, vanemate orjus." (23) Esitan kõigepealt, mida selle vastu meie kaitseks tavatsetakse vastata; seejärel lisan, mida mu meelest võiks vastata peale selle. See on teistsugune olukord, kui kaotatud hüved toovad endi asemele mõne ebameeldivuse; nagu näiteks kahjusaanud tervis põhjustab kannatusi, silmade nägemisvõime kadudes jääme pimedaks, põlveõnnalde lõikamine mitte ainult ei hävita meie kiirust, vaid asendab selle vigasusega