Sisuks on esindaja õigused ja kohustused. Tekib kas lepingu või seaduse alusel. Sise- ja välissuhte eristamise praktiline tähendus: 1) Sise- ja välissuhe on õiguslikult teineteisest sõltumatud; 2) Sisesuhte piirangud või puudused reeglina välissuhet ei mõjuta ja tehing jääb reeglina kehtima (erand TsÜS § 131). 3) Sisesuhte piirangu saab muuta kehtivaks, kui see tehakse kolmandale isikule nähtavaks. 4) Esindusõiguse olemasolu ja ulatus ei sõltu reeglina sisesuhtest: kolmas isik peab kontrollima üksnes esindusõiguse olemasolu, kontrollima ei pea, kas esindaja järgib tehingut tehes sisesuhtest tulenevaid piiranguid Esindusõiguse kuritarvitamine TsÜS 131 3. Esindaja tegutsemine esindatava nimel Esindaja poolt tehtava tehingu teisel poolel peab tehingu tegemisel olema võimalik tuvastada, kellega ta tehingu teeb ning kas see hakkab kehtima esindaja/esindatava suhtes.
Erandid sellest on: Esindaja ja kolmas isik teevad Tegutsemisest kellegi asemel (nt alltöövõtt) teadlikult tehingu, eesmärgiga kahjustada esindatavat. Tehing tühine. Esindaja rikub sisesuhtest tulenevaid kohustusi ja teeb tehingu, mis Tahteavalduste vahendamisest (nt maakler) on vastuolus esindatava huvidega ning kolmas isik on sellest teadlik või peab olema teadlik. Tehing on esindatava poolt tühistatav (TsÜS Tegutsemisest enda nimel, kuid teise isiku huvides (nt komisjon) § 131 lg 1).
118 lg 2). Volituse võib anda reeglina vormivaba tahteavaldusega, va kui tehing, mille tegemiseks volitus antakse, peab seaduse kohaselt olema konkreetses vormis (TsÜS § 118 lg 3). Volituse andmine on ühepoolne tehing. Volituse võib anda alljärgnevatel viisidel (TsÜS § 118 lg 1): a) tahteavaldusega esindajale (nn sisemine volitus). Vajalik kättesaamine. Võib tuleneda ka esinduse sisesuhtest. b) tahteavaldusega isikule, kellega esindatav soovib tehingut teha (nn väline volitus). Vajalik kättesaamine. Tegemist ka juhul, kui esindatav teatab sisemise volituse andmisest kolmandale isikule; c) tahteavaldusega avalikkusele (nt veebilehel esindaja avaldamine). Kättesaamine ei ole vajalik. Volitusi võib liigitada: 1. a) spetsiaal-; b) liigi-; c) üldvolitus 2. a) üksik-; b) ühisvolitus (vt TsÜS § 122) 3
Laenukeeld (ÄS § 281 lg 1) Huvide konfliktis tehtav tehing nõuab reeglina juhatusest kõrgemalseisva organi heakskiitu, millel juhtorgani liige ise hääletada ei tohi (ÄS §§ 298 lg 1 p. 9; 303 lg 1; 307 lg 2 ja 3; 314; 318 lg 8; 326). Probleemid välistab tehingu tegemine turutingimustel. Juhtorgani liikme vastutus Vastutuse üldiseloomustus Juhtorgani liikme tsiviilõiguslik vastutus reeglina aktsiaseltsi enese ees ning seondub sisesuhtest tulenevate kohustuste rikkumisega. Erandjuhtudel otse vastutus ka aktsiaseltsi võlausaldaja ees. Tsiviilõigusliku vastutuse eesmärgiks on kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamine aktsiaseltsile. Võimalik on ka juhtorgani liikme tagasikutsumine ametikohalt. Õigussuhte kehtivuse ajal saab nõuda ka kohustuse täitmist. 42
Tehingu tegemiseks oleks justkui nõukogu nõusolekut vaja. ÄS § 306 lg 1 ja § 307 järgi on seadusjärgne esindusõigus juhatusel. Nõukogu liikmel saab olla tehinguline esindusõigus ehk see on talle volitusega antud. Ja kuna volitust ei olnud, siis nõukogu liikmel puudus esindusõigus ja sp on tühine tehing TsÜS-i järgi (juhatus saaks selle heaks kiita). On välised esindusõiguse piirangud (nende kohta on tehtud kanne äriregistrisse, st on kolmandatele isikutele nähtav) ja sisesuhtest tulenevad esindusõiguse piirangud (põhikirjast tulenevad piirangud, mida ei saa registrisse kanda). Kui tegemist on sisesuhtest tuleneva piiranguga, siis kehtib see vaid aktsiaseltsi sisesuhtes ning sellel puudub tähendus kolmandate isikute suhtes (ÄS § 307 lg 2). RKTKo 3-2-1-139-97: TsÜS § 44 lg 3 kohaselt määratakse eraõigusliku juriidilise isiku organi pädevus seaduse, põhikirja või
... Juht- või esindusorgan: Juhatus ja nõukogu = seaduslik esindaja ... Muud organid: üldkoosolek · Juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks (TsÜS § 31 lg 5) ... Tehing peab olema tehtud kehtiva esindusõiguse alusel (ei ole piiratud ühisesinduse kaudu); ... Tehing on tehtud juriidilise isiku nimel · Välised esindusõiguse piirangud Nt. ühine esindusõigus · Sisesuhtest tulenevad piirangud (mida registrisse ei kanta) Nt. ÄS § 317 lg 1 nõukogu või üldkoosoleku nõusolek tehingu tegemiseks Asutamine · Asutamise aluseks asutamisleping (või asutamisotsus) ... Asutamisleping (või asutamisotsus) (OÜ, AS, TulÜ, MTÜ, SA) ... Ühinemis- või jagunemislepingu tulemusena ... Määratakse kindlaks juhtorgani koosseisud ja isiku üldised tunnused (nimi, asukoht, kapitali suurus) ..
Esindaja tegutseb alati esindatava nimel ja huvides, tema tegevuse kaudu luuakse, muudetakse või lõpetatakse tsiviilõigussuhteid esindatava ja kolmanda isiku vahel. - Esindusõiguseta või esindusõigust ületades tehtud tehingute puhul jäävad esinduse tagajärjed esindatava suhtes saabumata, v.a. kui viimane tehingu heaks kiidab. Esindatav võib tühistada tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus sisesuhtest tulenevaid kohustusi ja mis on vastuolus esindatava huvidega; seda siiski vaid juhul, kui lepingu teine pool teadis või pidi teadma kohustuse rikkumisest. - Seadusjärgne esindus tekib seaduse alusel ja esindusõiguse ulatus määratakse seadusega 14. Lepingu sõlmimine - Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustavad midagi tegema või tegemata jätma. Kokkulepe on lepinguna siduv, kui on olemas
31. Kas filiaali kohta avatakse äriregistris A- või B-osa registrikaart? Filiaal kantakse äriregistrisse filiaali juhataja esitatud avalduse alusel (ÄS § 386) ning registris avatakse filiaalikohta kas A-osa või B-osa registrikaart, sõltuvalt sellest, kas välismaa äriühing sarnaneb pigem isikuteühingule või kapitaliühingule. Äriregistrisse kandmisel saab filiaal kordumatu registrikoodi. 32. Selgita, mis on väline esindusõiguse piirang ja mis on sisesuhtest tulenev piirang? Too näiteid. Juhatuse esindusõigus (TsÜS § 34; ÄS § 307) Eristada tuleb esindusõiguse ulatust: a) aktsiaseltsi sisesuhtes ja b) aktsiaselts välissuhtes (suhtes kolmandate isikutega). Esindusõigus sisesuhtes võib olla piiratud seaduse (ÄS § 317 lg1), põhikirja, või organi otsusega, samuti juhatuse liikme ja aktsiaseltsi vahelise lepinguga (nt ÄS § 317 lg 1). Sisesuhte
Põhjendamatute riskide võtmise keeld hõlmab toiminguga kaasnevate majanduslike riskide hindamist ja optimaalset maandamist Risk peab olema korrelatsioonis sadava kahjumi/kasumi võimaliku määraga. 4.5.2.2. Juhtorgani liikme vastutus (TsÜS § 37; ÄS § 315; 327) Vastutuse üldiseloomustus Tsiviilõiguslik vastutus ei välista ka karistusõiguslikku vastutust, samuti vastutust väärteo eest. Juhtorgani liikme tsiviilõiguslik vastutus reeglina aktsiaseltsi enese ees ning seondub sisesuhtest tulenevate kohustuste rikkumisega. Erandjuhtudel otse vastutus ka aktsiaseltsi võlausaldaja ees. Tsiviilõigusliku vastutuse eesmärgiks on kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamine aktsiaseltsile. Võimalik on ka juhtorgani liikme tagasikutsumine ametikohalt. Õigussuhte kehtivuse ajal saab nõuda ka kohustuse täitmist. Vastutuse erisätted seonduvad konkurentsikeelu rikkumisega (vt ÄS § 312 lg 2-3; 324 lg 2-3).
isikult, kes esindajana esines. · On õigus nõuda sellelt isikult, kellel esindusõigust polnud (ja ise teadis või pidi teadma, et tal esindusõigust polnud) ka tehingu tegematajätmisel saadud kahju hüvitamist. TsÜS §130 10.6. Esindaja kohustuste rikkumine NB! Oluline küsimus! Pööra sellele tähelepanu! VT. TsÜS §131. See on erandlik, siin on esindusõigusega kõik korras, kuid esindaja rikub sisesuhtest tulenevaid kohustusi. See on reeglina kohustus, et esindatava nimel tuleb toimida lojaalselt, pidada silmas esindatava huve. Tuleb vahet teha, mis on esindusõigus ja mis on sisesuhe. Nt. esindajal on volitus müüa kinnisasi esindatava nimel. Käsunduslepingu järgi tuleb müüa maatükk ja mitte odavamalt kui 1 miljon krooni. Esindaja müüb tüki poole miljoni eest. Sel juhul pole esindusõigust
kes esindajana esines. ∙ On õigus nõuda sellelt isikult, kellel esindusõigust polnud (ja ise teadis või pidi teadma, et tal esindusõigust polnud) ka tehingu tegematajätmisel saadud kahju hüvitamist. TsÜS §130 10.6. Esindaja kohustuste rikkumine NB! Oluline küsimus! Pööra sellele tähelepanu! VT. TsÜS §131. See on erandlik, siin on esindusõigusega kõik korras, kuid esindaja rikub sisesuhtest tulenevaid kohustusi. See on reeglina kohustus, et esindatava nimel tuleb toimida lojaalselt, pidada silmas esindatava huve. Tuleb vahet teha, mis on esindusõigus ja mis on sisesuhe. Nt. esindajal on volitus müüa kinnisasi esindatava nimel. Käsunduslepingu järgi tuleb müüa maatükk ja mitte odavamalt kui 1 miljon krooni. Esindaja müüb tüki poole miljoni eest. Sel juhul pole esindusõigust rikutud (volituses on
Vastuväited: Võib esitada vastuväite garantii tagastamiseks alusetu rikastumise tõttu, õiguste kuritarvitamise vastuväide, kohus on keelanud garandil garantii alusel väljamakse tegemise. 2) Regressinõuded garantiisumma väljamaksmise korral garandi poolt: NB! Neid ei teki müügi- ja töövõtugarantiide puhul. Tuleb eristada garandi regressinõudeid põhivõlgniku vastu ja võlausaldaja vastu. Garandi regressinõuded põhivõlgniku vastu: Tulenevad sisesuhtest, kohaldamisele kuuluvad käenduslepingu sätted. Tavaliselt saab seeläbi nõuda kulutuste hüvitamist. Kui eriregulatsioon puudub, on nõude aluseks §628(2). Garandil on hoolsuskohustus esitada vastuväited, mis tal on võimalik esitada väljamaksmise vastu. Kui ta seda ei tee, ei ole ka regressinõue õigustatud. Kui hoolsuskohustust rikuti, saab põhivõlgnik garandi kulutuste hüvitamise nõude tasaarvestada oma hoolsuskohustusest
võlausaldajatele? Juhtorgani liikme isiklik vastutus kolmandate isikute ees on keeruline küsimus ja see on leidnud palju käsitlemist ka kohtupraktikas. Kõige üldisem põhimõte, millest peaks juhtorgani liikme vastutus peaks lähtuma on see, et üldjuhul juhtorgani liige ei vastuta. Juriidilise isiku kohustusi ja tema juhtorgani liikmete kohustusi ei tohi samastada ega kanda ka üle. Tuleb eristada juhtorgani liikme kohustusi sisesuhtest ja välissuhtest. 9 Juhtorgani liikme kohustused sisesuhtes on üksnes need kohustused, mis tal on juriidilise isiku ees. Nende kohustuste rikkumine, kui nende tagajärjel kannatab kahju kolmas isik, ei too kaasa juhtorgani liikme isiklikku vastutust. Kui juhatuse liige on rikkunud kohustusi sisesuhtes ja põhjustanud nt juriidilise isiku pankroti, siis jääb võlausaldaja täieliku kaitseta
seadus paneb paika selle piirid ja mahu. Kõigepealt tuleb volitus anda ning siis lugeda seadusest selle piirid ja maht. Üldjuhul kui esindusõigus puudub ja teise isiku nimel esinetakse, siis on ühepoolne tehing tühine. Kahepoolne tehing on võimalik heakskiiduga see kehtivaks teha, kui see ei toimu, siis on esindaja tehingu riski kandja, kuid vastutust hoiab ka kolmas pool kui tal on põhjust kahelda esindaja õigustes. Huvidekonflikt on see kui rikutakse sisesuhtest tulenevat kohustust kui tehakse tehing iseendaga, mis ei ole automaatselt tühine vaid tuleb kontrollida, kas see toob kaasa kahjulikke tagajärgi. Lepingu sõlmimine. Võasuhe tekib lepingust, mis on tehing kahe või ename isiku (lepingupoolte) vahel, millega lepingupool kohustub või on lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on üks põhilisi võlasuhte tekkimise viise. Lepingu sõlmimine toimub tavaliselt lepingu sõlmimise ettepaneku (pakkumise
Volituse tagasivõtmine toimub tahteavalduse tegemisega esindajale või kolmandale isikule, kellega tehingu tegemiseks oli volitus antud, või avalikkusele. Esindatav võib volituse andmisel esindaja või kolmanda isiku huvides oleva tehingu tegemiseks määrata, et volitus on tagasivõtmatu. Esindatav võib ka tagasivõtmatuna antud volituse mõjuval põhjusel tagasi võtta. Samuti võib esindaja loobuda esindamisest. Sel juhul tuleb vaadata, kas ta rikub loobumisega sisesuhtest tulenevaid kohustusi. Kui on käsundusleping, siis ei ole automaatne käsunduslepingu lõpetamine. Kui oli kohustatud ülesannet täitma, mis vajas volitust ja loobus volitusest, siis rikub ta käsunduslepingut. Esindatav võib võtta lihtsalt volituse ära ja lepingut ei lõpeta. Sellisel juhul, lepingu täitmiseks, tuleb lepingut muuta. Volituse kehtivus kolmandate isikute suhtes Kui volitus on antud tahteavaldusega kolmandale isikule või avalikkusele või kui esindatav on volituse
Isiku esindaja : Juriidilise Kolmandate isikutega saab suhelda oma esindajate kaudu. tahteavalduste vahetamine, tehingute tegemine. Muus osas võib väljendada ka mitte oma esindajate kaudu. Juriidilise isiku tegevus võib väljenduda ka tema töötajate kaudu. Esindamine saab olla nende kaudu kellel on esindusõigus. Seadusest tulenevalt on esindusõigus alati juhatuse liikmetel. Või juhatust asendavatel organite liikmetel. Juhatuse liikme esindusõigust on võimalik piirata, kuid see on sisesuhtest tulenev piirang.(nt suure summa investeerimise korral peab olema nõukogu nõusolek) (Sisesuhe: Juriidiline isik Juhatuse liige) 3isik 8 välissuhe Juriidilise isiku lõpetamine Võib olla lõpetatud kahel viisil : 1. vabatahtlikult Tsüs §39 2. Sundlõpetamise teel Tsüs § 40
Kui esindusõigus on olemas, aga on sisesuhet rikutud, siis selle tehingu kallale, mis esindaja tegi, ei saa minna. Küll aga saab esindatav esindaja käest nõuda kahjuhüvitamist. (Olukord oli selline enne aastat 2002) § 131 võimaldab aga teatud juhtudel selle tehingu tühistada, mis sõlmiti esindaja ja kolmanda isiku vahel. Tühistamiseks peab olema täidetud kaks tingimust: 1) esindaja rikkus oma sisesuhtest tulenevaid kohustusi esindatava ees 2) Kolmas isik teadis või pidi teadma, et ta on oma kohustusi rikkunud Kui need kaks asjaolu on täidetud, siis võib tehingu tühistada. § 131 lg 1 Kas kolmandaks isikuks võib olla esindaja ise? Esindaja võib müüa ka iseendale või teha seda tehingut kolmanda isikuga, kelle esindaja ta ka samal ajal on. Äriühingu juhatuse liige ei või teha iseendaga tehinguid, kui ei ole nõukogu nõusolekut. Aga üldjuhul võib esindaja iseendaga tehingu teha
polenud, tehingu täitmatajätmisest tulenevat kahju hüvitamist. Sellisel juhul, kui see isik ise teadis või pidi teadma, et tal esindusõigust ei ole. Tsüs 130. 10.5 Esindaja kohustuste rikkumine See on 1 erandjuht, sellele tähelepanu pöörata! Tsüs pg 131. See kuulub kaa esindusõiguse juurde tegelikult. Kui esindusõigusega on kõik korras, aga esindaja rikub sisesuhtest tulenevid kohustusi (reeglina see, et ta pean esindatava suhtes käituma lojaalselt, tema huvides). Ja kui on tegemist sellise olukorraga, et esindajal on volitus, esindatav on selle talle andnus et müütagu ta kinnistu maha. Tuleb vahet teha, mis on esindusõius ja mis on sisesuhe, mis ei taandu mitte esindusõigusele, vaid see eeldab seda, et ta on kohustatud esindatava jaoks midgai tegema vmt. Nt ei müü maha aga mitte odavamat kui 1 milj krooni. Esindaja müüb maha 1 milj
polenud, tehingu täitmatajätmisest tulenevat kahju hüvitamist. Sellisel juhul, kui see isik ise teadis või pidi teadma, et tal esindusõigust ei ole. Tsüs 130. 10.5 Esindaja kohustuste rikkumine See on 1 erandjuht, sellele tähelepanu pöörata! Tsüs pg 131. See kuulub kaa esindusõiguse juurde tegelikult. Kui esindusõigusega on kõik korras, aga esindaja rikub sisesuhtest tulenevid kohustusi (reeglina see, et ta pean esindatava suhtes käituma lojaalselt, tema huvides). Ja kui on tegemist sellise olukorraga, et esindajal on volitus, esindatav on selle talle andnus et müütagu ta kinnistu maha. Tuleb vahet teha, mis on esindusõius ja mis on sisesuhe, mis ei taandu mitte esindusõigusele, vaid see eeldab seda, et ta on kohustatud esindatava jaoks midgai tegema vmt. Nt ei müü maha aga mitte odavamat kui 1 milj krooni. Esindaja
T poolt välistab omandamise see, et asi on M valdusest läinud välja tema tahte vastaselt §95 lg3. A võõrandas kella kinkelepingu alusel T'le. Selleks et ta kingiks ei olnud M'l soovi. See M tahte vastane. Heauskne omandamine välistatud. 3-2-1-10-04. M kella omanik alguses. A valduse teenija. Müük ei ole M tahte vastane. Kokkulepe omandi üleminekuks olemas. Valdus läks K'le üle õiguslikult. Asjaõiguskokkulepe M nimel. K on igaljuhul omanikuks saanud, kuna ta ei pidanud teadma sisesuhtest tulenevat kokkulepet. Seal rikkunud A sisesuhet ja peab M ees vastutama. Kaasus 11. SE AÕS Par 38 valduse üleminek pärijale - valdus läheb üle pärijäle. Laiendus tavapärasele valduse mõistele! Kaudne valdus ei kujuta endaset faktilist võimu asja üle, sama kehtib ka pärija valduse puhul. Isik loetakse seadusest tulenevalt valdajaks, sõltumata sellest, kas ta omab asja üle tegelikku võimu või mitte. Pärija on õige, tegelik pärija
võimalik esitada nõue kolmandatel isikutel otse füüsilise isiku vastu. * Nt juhatuse liikme autoavarii ajal mil ta täitis juhatuse liikme kohustusi. Kui juhtorgani liige on rikkunud kohustusi ainult sisesuhtes, siis juriidilise isiku võlausaldajate ees otse ei vastuta. Küll aga võib võlausaldaja esitada nõude TsÜS 37 lg 2 alusel (vt järgmine). TsÜS 37 lg 2 - Kui juhatuse liige on sisesuhtest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitanud juriidilise isiku võlausaldajale kahju ja võlausaldaja ei saa nõuet maksma panna juriidilisise isiku enda vastu (põhjusel et juriidiline isik pole maksejõuline), siis TsÜS 37 lg 2 aluse võlausaldajale nõuda, et juhatuse liige juriidilisele isikule kahju hüvitaks, mille kaudu juriidiline isik peaks taastama oma maksejõulisuse ja täitma kohustuse võlausaldaja suhtes. 23
Kui mitu isikut peavad täitma sama kohustuse, mille nad saavad täita üksnes ühiselt, võib võlausaldaja täitmist nõuda samuti kõikidelt ühiselt (VÕS § 64). Nii näiteks lähevad seltsinglaste poolt tehtud panused ja seltsingu jaoks omandatud vara seltsinglaste ühisomandisse (VÕS § 589 lg 1). Ühiskohustuse täitmine toimub ühistegevusega vastavalt kohustuse sisule. Kuidas toimub võlasuhte muutmine ühiskohustuse võlgnike poolt, see sõltub nendevahelisest sisesuhtest. Siin on oluline, kellel ühisvõlgnikest on teiste esindamisõigus ja kas ta võib teha või vastu võtta tehingulisi tahteavaldusi ka teiste nimel (n VÕS § 593). Ühisvõlgnike vastu saab nõude esitada üksnes kõigi vastu ühiselt ning ka täitmine saab toimuda üksnes ühiselt. Kohustuse täitmise nõudeõigus võib olla lepingu või seadusega antud kõikidele võlausaldajatele ühiselt. Õigus täitmist ainult ühiselt nõuda võib tuleneda ka kohustuse olemusest
Kui mitu isikut peavad täitma sama kohustuse, mille nad saavad täita üksnes ühiselt, võib võlausaldaja täitmist nõuda samuti kõikidelt ühiselt (VÕS § 64). Nii näiteks lähevad seltsinglaste poolt tehtud panused ja seltsingu jaoks omandatud vara seltsinglaste ühisomandisse (VÕS § 589 lg 1). Ühiskohustuse täitmine toimub ühistegevusega vastavalt kohustuse sisule. Kuidas toimub võlasuhte muutmine ühiskohustuse võlgnike poolt, see sõltub nendevahelisest sisesuhtest. Siin on oluline, kellel ühisvõlgnikest on teiste esindamisõigus ja kas ta võib teha või vastu võtta tehingulisi tahteavaldusi ka teiste nimel (n VÕS § 593). Ühisvõlgnike vastu saab nõude esitada üksnes kõigi vastu ühiselt ning ka täitmine saab toimuda üksnes ühiselt. Kohustuse täitmise nõudeõigus võib olla lepingu või seadusega antud kõikidele võlausaldajatele ühiselt. Õigus täitmist ainult ühiselt nõuda võib tuleneda ka kohustuse olemusest
- käsutus (3-2-1-102-04) vajalik ka käsutustehing, mille eelduseks lisaks kohustuse ülevõtmise kokkuleppele ka võlausaldaja nõusolek (VÕS§ 175) - eelduseks võlausaldaja nõusolek - vorminõuded - § 11 lg 3 - tagatiste ja kõrvalkohustuste üleminek (§177 lg 1) - uue võlgniku õigus esitada vastuväiteid (§176), VÕS § 176 lg 2 kohaselt ei või kohustuse ülevõtja esitada võlausaldajale vastuväiteid, mis tulenevad kohustuse ülevõtja ja võlgniku sisesuhtest Kohustusega ühinemine (§178) - kolmas isik astub võlasuhtesse senise võlgniku kõrvale (kumulatiivne ühinemine). Võlgnik ei vabane kohustusest, vaid tema kõrval omandab kohustused ka võlasuhtesse astunud kolmas isik - võlausaldaja nõusolekut ei ole vaja, sest, kohustusega ühinemisel puudub vajadus võlausaldaja huvide eriliseks kaitseks - kohustusega ühinemine võib toimuda ka taganemise eesmärgil- erinevus käendusest
tes 1–4 ja 7 sätestatud kahju hüvitamise piirangud. Kui tööandja suhtes on välja kuulutatud pankrot, võib tööandja nimel kahju hüvitamise nõude esitada üksnes pankrotihaldur. 9. Paragrahvi 74 lõike 6 järgi on kahju kannatanud kolmandal isikul ning pankrotihalduril õigus kahju hüvitamise nõuet esitada ka juhul, kui tööandja on oma nõudest töötaja vastu loobunud või selle esitamise võimalust muul viisil piiranud või aegumistähtaega lühenda- nud. Seda põhjusel, et sisesuhtest tulenevaid piiranguid ja kokkuleppeid ei saa eraõiguse üldpõhimõtteid arvestades kohaldada välissuhtest tulenevatele nõuetele. Lõike 6 eesmärk on välistada tööandja ja töötaja pahatahtlik käitumine kolmanda isiku suhtes. 10. Paragrahvi 74 lõige 7 välistab tööandja võimaluse tugineda töösuhtes ühisele vastu- tusele (VÕS § 138). Välistatud on kahju nõudmine ühelt või mitmelt töötajalt olukorras, mil
annaabi.ee 
