Endokriinnäärmed ehk sisesekretsiooninäärmed (glandulae endocrinae) erinevad teistest näärmetest selle poolest, et neil puuduvad viimajuhad, mistõttu nende produktid satuvad verre, lümfi ja koevedelikku, mis transpordivad neid vajalikesse organitesse. Endokriinnäärmed toodavad mitmesuguseid hormoone, millel on erinevatesse elunditesse spetsiifiline toime. Endokriinnäärmete ehitust, talitlust ja haigusi ning hormoonide biokeemilist struktuuri käsitleb endokrinoloogia. Sisesekretoorsete näärmete hulka kuuluvad: ■ ajuripats ehk hüpofüüs, ■ käbikeha ehk epifüüs, ■ kilpnääre,
(pea asend), nägemisretseptorid, aju, puutetundlikkuse kaudu lihaste süvaretseptorid. Kui keha asend äkki muutub, läheb send tasakaalust välja, inf siseneb aju keskustesse, mis reguleerivad teiste lihaste asendit, toimuvad refleksid endise asendi taastamiseks, kui reaktsioon liiga aeglane, inimene kukub) Kui 1 4-st on häiritud, saab tasakaalu hoida ( nt kui seljaaju on kahjustatud, on kahjustatud puutetundlikkus, süvalihaste tundlikkus, lihaste retseptorid) Tagasiside on oluline ka sisesekretoorsete näärmete tööks kui veresuhkru tase tõuseb, tõuseb insuliini tootmine, kui glükoosisisaldus normaliseerub, informeeritakse kõhunäärme rakke ja insuliini tootmine väheneb, tõuseb glükagooni tootmine pancreases, mille toimel hakatakse produtseerima glükoosi lihas- või rasvkoes. Luude ehitus, kasv ja seda mõjutavad tegurid Luude süsteem moodustab organismi jaoks tugisüsteemi ja omab kaitsefunktsiooni (kolju
rõhk. o Hüpertooniline lahus selle osmootne rõhk on kõrgen kui vereplasmas. Hakkab vedelik punalibledest minema välja vereplasmasse. 3. Organismi talitluse regulatsiooni põhiprintsiibid. Toimib regulaarsete süsteemide kaudu. Närvisüsteem ja humoraalne süsteem (sisesekretoolne süsteem). See töötab, reguleerib veres ringlevate ainete abil. Suurema osa nendest ainetest moodustavad hormioonid, mis on sisesekretoorsete näärmete produktid. Veel mõjutavad mõningad mineraalainete ioonid, eriti kaltsiumioonid, tsingiioonid, kaaliumioonid. Närvisüsteemi kaudu mõjutatakse organismi talitust eelkõige reflekside vahendusel. Refleks organismi vastus reaktsioonärritusele Tagasiside printsiip võimaldab optimaalsel tasemel regulatsiooni läbi viia, nii et tulemus vastaks millelegi. Enamasti negatiivne tagasiside. Käivitus -> vastus -> stiimul
sageli ka viljatus. On andmeid selle kohta, et naissugunäärmed on samuti alkoholist mõjutatavad nagu meessugunäärmedki. Alkoholi kuritarvitamise tulemusena toimub vahel naiste maskuleerimine, s.t. nad kaotavad naistele omaseid teiseseid sootunnuseid ning omandavad mehelikke jooni: kehavormid kaotavad figuuri ümaruse, hääl muutub jämedaks ja kähisevaks, nahk kortsuliseks ning kestendavaks. Need muutused on seletatavad närvisüsteemi ja sisesekretoorsete näärmete kahjustusega alkoholi mõjul. Kuna naise organism on alkoholi suhtes enam tundlik kui mehe oma, siis organismi kahjustavad muutused ilmnevad naiste juures teravamalt ning seda hukatuslikumalt kanduvad edasi järeltulevale põlvkonnale. Alkoholi mõju lapse organismile Liialdamata võib öelda, et kõige suurema kuriteo sooritavad need vanemad, kes ulatavad oma lapsele tema elu esimese pitsitäie alkohoolset jooki.
Veresuhkri tase norm 3,33-6,1 mmol/l 3. Ca ioonide kontentratsioon norm 2,3-2,5 mmol/l Homöostaasi säilitamine toimub regulatoorsete süsteemide osavõtul: närvisüsteem ja humoraalne süsteem (reguleerib veres ringlevate ainete vahendusel, hormoonide abil) Hormoone toodavad sisesekretoorsed näärmed hüpofüüs, kõhunääre, sugunäärmed, kõrvalkilpnäärmed. Kui parameetrid muutuvad, teavitatakse keskusi, mis stimuleerivad närvide kaudu elunditebtegevust või sisesekretoorsete näärmete tööd ja hormooniväljutust. Hormoonid mõjuvad konkreetsetele elunditele, nt osm rõhu tõusu korral stimul ajus hüpotalamust, mille mõjul tekib rohkem ADH-d, rohkem ADH-d läheb läbi ajuripatsi tagasagarasse ja sealt väljutatakse see verre ja sealt neerudesse, väheneb lõpliku uriini teke ja väljutus, organismi jab rohkem vet ja osm rõhk väheneb.
HIGISTAMINE termoregulatiivne reaktsioon, mis peab ära hoidma organismi ülekuumenemise DEHÜDRATATSIOON veesisalduse langus HÜPERHÜDRATATSIOON veesisalduse tõus 10. Vitamiinid jagunevad: a) rasvlahustuvad b) vesilahustuvad 11. Millist vitamiini on võimalik sünteesida organismis ja millistel tingimustel? http://lemill.net/content/webpages/vitamiinid/view 12. Vitamiinide üleasanded organismis 13. Sisesekretoorsete näärmete ülesanded organismis. 14. Hüpofüüs, epifüüs Hüpofüüs e. alumine ajuripats paikneb aju põhimikul ja on säärekese kaudu ühendatus hüpotaalamusega. Koosneb kolmest sagarast: · ADENOHÜPOFÜÜS e. eessagar · VAHESAGAR · NEUROFÜPOFÜÜS e. tagasagar Epifüüs e. ülemine ajuripats e. käbinääre paikneb keskaju nelikküngastiku peal funktsioneerib eriti aktiivselt esimese 7 - 8 eluaasta vältel. Pidurdab hüpofüüsi
Ka naistel-alkohoolikutel nõrgeneb sugufunktsioon, tekivad menstruaaltsükli häired ning sageli ka viljatus. Alkoholi kuritarvitamise tulemusena toimub vahel naiste maskuleerimine, s.t. nad kaotavad naistele omaseid teisaseid sootunnuseid ning omandavad mehelikke jooni: kehavormid kaotavad figuuri ümaruse, hääl muutub jämedaks ja kähisevaks, nahk kortsuliseks ning kestendavaks. Need muutused on seletatavad närvisüsteemi ja sisesekretoorsete näärmete kahjustusega alkoholi mõjul. Kuna naise organism on alkoholi suhtes enam tundlik kui mehe oma, siis organismi kahjustavad muutused ilmnevad naiste juures teravamalt ning seda hukatuslikumalt kanduvad edasi järeltulevale põlvkonnale. Alkohol ja seksuaalsus Kui oled tarvitanud alkoholi, siis pärsitakse kõigepealt Sinu peas toimuvaid pidurdusprotsesse. See tähendab, et koos alkoholiga uhutakse minema ajusse elu jooksul
minema välja, vereplasmasse. Punalibled kortsuvad, kõmbuvad kokku. Võidakse kasutada turse kiireks maha võtmiseks. Nt ajuturse korral. Organismi talitluse regulatsiooni põhiprintsiibid Regulatsioon toimub regulatoorsete süsteemida kaudu. Nendeks süsteemideks on närvisüsteem ja humoraalne ehk sisesekretoorne süsteem – reguleerib veres ringlevate ainete abil. Suurema osa nendest ainetest moodusavad hormoonid, mis on sisesekretoorsete näärmete produktid, aga peale hormoonide veel mõjutavad vere kaudu organismitalitlust mõningad mineraalainete hormoonid. Eriti kaltsiumi ioonid, samuti joodi ioonid, tsingi ioonid, kaaliumi omad. Närvisüsteemi kaudu mõjutatakse organismi talitlust eelkõige reflekside vahendusel. Refleks – organismi vastus/reaktsioon ärritusele. Regulatsiooni juures on oluline printsiip: tagasiside printsiip. Põhiline tagasiside regulatsiooni seisukohalt on negatiivne tagasiside
pikkuse suhte juures. 16. Mida nimetatakse põhiainevahetuseks ja mis tingimustel seda määratakse? Põhiainevahtuseks (PAV) nim väikseimat energiahulka, mida organism vajab täielikus füüsilises ja vaimses puhkeolekus ärkvel olles (kõige väiksem vajaminev energiahulk on magades). See energia kulub südame ja vereringe, maksa, hingamis- ja erituselundite talitluse ning ajutegevuse alalhoidmiseks ja sõltub vanusest, soost, kehamassist ja mõnede sisesekretoorsete näärmete talitlusest. Mõõtmise tingimused: mõõdetakse hommikul ärkvel olles normaalse kehatemperatuuriga isikul lamavas asendis indiferentse toademperatuuri juures (18-20 C) kui viimasest söömisest on möödunud 12-14 h. Meestel on suurem energivajadus kui naistel. Kõige suurem energiavajadus on meestel vanuses 19-30 ja naistel vanuses 15-18 a. Üle keskea jõudnud inimestel hakkab energiavajdus vähenema. Raseduse
Munasarjaväratis on väike arv rakke, mis produtseerivad meessuguhormoone. Munand – Produtseeritakse meessuguhormoone ehk androgeene. Testosteroon, mida valmistavad peamiselt munandites seemnetorukeste vahelises sidekoes paiknevad näärmerakud. Nende ülesandeks on primaarsete ja sekundaarsete sootunnuste väljakujundamine, kasvamine ja arenemine. Käbikeha – Käbikehas produtseeritakse organismi ööpäevarütmikat, sealhulgas und reguleerivat hormooni melatoniini. Neil on seos teiste sisesekretoorsete näärmetega, näiteks sugunäärmetega. Käbikeha hormoon pidurdab sugunäärmete enneaegset arengut. Asukoht on kahe ajupoolkera vahel. Naiste suguelundkond Rinnanäärmed – Piima tootmine raseduse ajal ning imetamisperioodil. Munasarjad – Munarakkude küpsemine ja väljutamine, naissuguhormoonide valmimine. Munajuhad – Munarakkude teekond munasarjadest emakasse. Emakas – Loote arenemine ja raseduse lõpus loote väljutamine.
Biol. oksdatsioon toimub astmeliselt raku mitokondrites, selle tulemusel vabaneb energia jrk- jrgult, mitte plahvatuslikult. 21. AINEVAHETUSE PHIKIVE: Energiahulk, mida meie organism vajab eluliselt thtsate fsioloogiliste funktsioonide toimimiseks tielikus puhkeseisundis, lamadesasendis, thja khuga, normaalse kehatemperatuuri juures ning mbritseva ruumi temperatuuril 18-20C. Phikibe suurus sltub isiku soost, vanusest, kehamassist, pikkusest ja sisesekretoorsete nrmete talitlusest. 22. AINEVAHETUSE LISAKIVE: Energiahulk, mis sltub kehalisest aktiivsusest ning seedimisele kuluvast energiast(10%) 23. VALKUDE LESANDED ORGANISMIS: 1. On kudede philiseks ehitusmaterjaliks. 2. On ainevahetuse philiseks kandjaks. 3. Suur grupp spetsiifilisi valke on organismis biokatalsaatoriteks e. osalevad kikides ainevahetusprotsessides. 4. Mningad hormoonid on valgulise ehitusega. 5. Valgustruktuurid kindlustavad kudedes erutuse tekke ja erutuse levimise. 6
suhteliselt hästi arenenud tsirkulatsioonisüsteem ja ka aju sisaldab suhteliselt palju neurosekretoorseid neuroneid. 13. Hormonaalne kontroll loomorganismis (selgroogsetel) Hormoonid eritatakse vereringesse ja sealt kantakse toimekohtadesse. Hormoonid muudavad selliste kudede ja organite aktiivsust, millesse nad toimivad. Endokriinsüsteemi funktsioonideks on nii looma normaalse kasvu, rakkude ainevahetuse, paljunemise, adaptatsiooni, sisesekretoorsete näärmete endokriinsete osade talitluse kui ka organismi homöostaasi tagamine. Hormoonid eritatakse viimajuhadeta valdavalt järgmistesse kehavedelikesse – verre, lümfi, peaaju-seljaaju vedelikku, koevedelikku. Seejuures tehakse vahet signaalainetel: kui signaalained liiguvad mingi osa vereringes on tegemist hormoonidega ja signaalaineid, mis liiguvad koevedelikega nimetatakse koehormoonideks. Endokriinsüsteem on tihedalt seotud autonoomse närvisüsteemiga (juhtivaks elundiks
20.Toitainete energiasisaldus 1 g süsivesikuid - 4,1 kcal 1g valke - 4,1 kcal 1 g rasvu - 9,1 kcal. 21.Ainevahetuse pôhi- ja lisakäive ainevahetuse põhikäive - energiahulk, mida organism vajab eluliselt tähtsate füsioloogiliste funktsioonide toimimiseks täielikus puhkeseisundis, lamamisasendis, tühja kõhuga, normaalse kehatemperatuuri juures ning ümbritseva ruumi temperatuuril 18-20°C. Põhikäibe suurus sõltub isiku soost, vanusest, kehamassist, pikkusest ja sisesekretoorsete näärmete talitlusest. Ainevahetuse lisakäive - energiahulk, mis sõltub kehalisest aktiivsusest ning seedimisele kuluvast energiast (10%). 60-70 % põhiainevahetus, 25-35% töö ja liikumine 5-10 % seedimine. 22.ATP kui organismi universaalne energia vahendaja Organismis on 1023 ATP-molekuli (85 g), 1 min kulutatakse see kogus ära 3 korda. Rakk sureb kui energia varustamine katkeb. Rakus on energiavaru 4-5 töösekundiks. ATP laguneb iseeneslikult, kui teda ei kasutata
kilpnäärme tootmine stimuleerib närviimpulsse). 47. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste. Sisesekretoorsetel näärmetel(endokriinnäärmetel) puuduvad viimajuhad, produtseeritavad hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevatesse rohketesse verekapillaaridesse. Endokriinnäärmete ülesandeks on produtseerida hormoone, mis on bioloogiliselt aktiivsed ained. Näärmed reguleerivad elundite või elundkondade ainevahetust. 48. Nimeta sisesekretoosed näärmed, nende paiknemine kehas. Sisesekretoorsete näärmete hulka kuuluvad ajuripats ehk hüpofüüs, käbikeha ehk epifüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harkelund ehk tüümus, kõhunäärme ehk pankrease sisesekretoorsed saared, neerupealised ja sugunäärmete endokriinne osa. Nimetatud näärmed moodustavad vastastikuses seoses oleva süsteemi, kus juhtivat osa etendab hüpofüüs. (joonis 102, lk 142 õpik; joonis 23 vihik). 18, 28. 49. Närvisüsteemi jaotus. Joonis 17 vihikus. Lk 180 õpikus. 50
(adrenokortikotroopne) hormoon. See stimuleerib neerupealiste koores eelkõige glükokortikoidide teket. Nende endaga on kortisool · türeoliberiin - see stimuleerib hüpofüüsi eessagaras kasvuhormooni teket. Kasvuhormooni teket stimuleerib aga somatoliberiin e kasvuhormoon. Hüpofüüsi eessagara kaks efektoorset hormooni on prolaktiin ja kasvuhormoon. Need ei mõjuta teiste sisesekretoorsete elundite talitust. Prolaktiin mõjutab piima teket ning piimanäärmete kasvu ja näärmerakkude arengut raseduse ajal ja rinnaga imetamise ajal. Kasvuhormoon - seda produtseeritakse hüpofüüsi eessagaras. Kasvuhormoonil on otsesed ja kaudsed mõjud kasvule ja ainevahetusele. Kaudselt mõjutab realiseerunud maksas tekkivate hormoonide ja somatonediinide kaudu. Ja somatonediinid stimuleerivad kõhre rakkude ehk kondrotsüütide paljunemist luudes.
X. SISESEKRETSIOON 1. Sisesekretoorsete näärmete üldiseloomustus. Hormoonide transpordi viisid efektoriteni ja toimemehhanism efektorrakkudele. Näärme hüpo- ja hüperfunktsioon. Sisesekretsiooni näärmed on need näärmed, mis on produkti ehk hormooni saadavad kas verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed e eksokriinnsed näärmed aga saadavad oma produkti keha pinnale ja keha õõnde (seedenäärmetele suhu, makku, soolde). Sisesekretoorsed näärmed jaotatakse kahte suurde rühma: 1. KLASSIKALISED SISESEKRETOORSED NÄÄRMED nende hulka kuuluvad suhteliselt hästi uuritud näärmed, mis koosnevad kompaktselt suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest (ühes näärmes mitu ühesugust näärmerakku). Need sisesekretoorsed näärmed on: AJURIPATS (HÜPOFÜÜS), KÄBINÄÄRE, KILPNÄÄRE, KÕRVALKILPNÄÄRMED, HARKNÄÄRE, NEERUPEALISED, KÕHUNÄÄRE, SUGUNÄÄRMED . Nendest on kõhunääre ja sugunäärmed seganäärmed (st. neil on sise kui ka välissekretoorsed näärmed). K...
mälule, tahtele ja tundmusele. Niimodi ongi kujunenud olukord, mida me nimetame kroonilise liikumisvaegusena. Liikumisvaegus põhjustab ulatuslikke muudatusi kogu organismi elutegevuse rütmis ning regulatsioonis. Lihastöö vähenemine tähendab võimsa bioloogilise stimulaatori nõrgenemist, seega ühtlasi tema reguleeriva ja koordineeriva mõju nõrgenemist ainevahetusele, südamele, vereringele, kopsudele, sisesekretoorsete näärmetele ja kesknärvisüsteemile. Pole midagi imestada kui liikumisvaegus soodustab füüsiliste ja psüühiliste haiguste kujunemist. 4.2 Elukeskkonna saastamine Inimene on ainus elusolend, kes oma sihipärase tegevusega mõjutab olulisel määral bioloogilist keskkonda. Enamasti toimub see inimese eksistentsile soodsas ja vajalikus suunas. 13
On andmeid selle kohta, et naissugunäärmed on samuti alkoholist mõjutatavad nagu meessugunäärmedki. Alkoholi kuritarvitamise tulemusena toimub vahel naiste maskuleerimine, s.t. nad kaotavad naistele omaseid teiseseid sootunnuseid ning omandavad mehelikke jooni: kehavormid kaotavad figuuri ümaruse, hääl muutub jämedaks ja kähisevaks, nahk kortsuliseks ning kestendavaks. Need muutused on seletatavad närvisüsteemi ja sisesekretoorsete näärmete kahjustusega alkoholi mõjul. Kuna naise organism on alkoholi suhtes enam tundlik kui mehe oma, siis organismi kahjustavad muutused ilmnevad naiste juures teravamalt ning seda hukatuslikumalt kanduvad edasi järeltulevale põlvkonnale. ALKOHOLI MÕJU RASEDUSELE Naisele on sündides munarakud kaasa antud, elu jooksul neid juurde ei teki. Alkoholist kahjustada saanud munarakud võivad viljastuda samamoodi nagu terved munarakud.
Seetõttu tekib kasvajate hilisstaadiumis nekroos ehk kudede kärbumine ühes kudede lagunemisega, mis võib anda ka verejookse. Pahaloomuliste kasvajate korral häirub organismi ainevahetus, kudede toitumine. Areneb organismi üldine kurnatus, mis väliselt avaldub tugevas kõhnumises. Vereloome kahjustusest tekib kehvveresus ehk aneemia, töövõime langus, väsimus. Hormonaalselt aktiivseteks kasvajateks loetakse sisesekretoorsete näärmete rakkude kontrollimatut paljunemist ühes vastava hormooni produktsiooniga. Selline kasvaja võib paikneda oma õige koe asukohast hoopiski eemal. Kasvajate tekkepõhjused. Miks hakkavad rakud atüüpiliselt paljunema? Miks tekivad rakkude paljunemist määravas geneetilises koodis muutused? Põhjusi on ilmselt mitmeid. 1. Teatud keemilised ained, nn kantserogeensed ained kutsuvad esile rakkude mutatsioone. Sellisteks aineteks võivad olla suitsus
põhjustatud (B- ja C-hepatiit) ja immuunsüsteemiga seotud (krooniline autoimmuunne hepatiit, primaarne biliaarne tsirroos, skleroseeriv kolangiit) pikaajalised maksahaigused. Maksarakkude kahjustuse viirushepatiidi korral põhjustavad nii viiruse elutegevus kui ka inimese enda immuunsüsteemi rakud, mis püüavad raku sisse viiruseni jõuda, et sissetungijaga võitlusse asuda, kuid purustavad seeläbi rakuümbrise ja rakk hävib. 10. Sisesekretoorsete näärmete üldiseloomustus. Hormoonide transpordi viisid efektoriteni ja toimemehhanism efektorrakkudele. Näärme hüpo- ja hüperfunktsioon. Sisesekretsiooni näärmed on need näärmed, mis on produkti ehk hormooni saadavad kas verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed e eksokriinnsed näärmed aga saadavad oma produkti keha pinnale ja keha õõnde (seedenäärmetele suhu, makku, soolde). Sisesekretoorsed näärmed jaotatakse kahte suurde rühma: 1
koormuse, emotsionaalse stressi ning eluohtlike olukordade puhul. Parasümpaatilise närvisüsteemi mõju südamele on vastassuunaline ning selle aktiivsuse tõus võib olla nii lühi- kui pikaajaline. Näiteks pikaajalise mitmeaastase treeninguprotsessi tagajärjel parasümpaatilise närvisüsteemi aktiivsus rahuolekus tõuseb, mille tulemusena areneb bradükardia. Südametegevuse hormonaalne regulatsioon toimub sisesekretoorsete näärmete kaudu, otsest mõju südametegevusele avaldavad hormoonid adrenaliin, noradrenaliin ja türoksiin. Intrakardiaalne reflektoorne regulatsioon muudab südametegevust vastavalt südame kambritesisese rõhu, mahu ja vere keemilise koostise muutumisele. (Ibid) 1.3.2. Pulsi mõõtmine treenituse hindamiseks Korduvate kehaliste koormuste mõjul täiustuvad organismi adaptsioonimehhanismid: suureneb
Sellest lähtuvalt mõõdetakse põhiainevahetust hommikul ärkvel oleval ja normaalse kehatemperatuuriga inimesel, lamavas asendis, toatemperatuuril 180 - 200 (termoregulatsioon on optimaalseimal tasemel), tühja kõhuga (12 - 14 tundi viimasest söögikorrast). Põhiainevahetus kulub südame- ja veresoonkonna, maksa, hingamis- ning erituselundite talitluse ja ajutegevuse toimimiseks. Põhiainevahetus sõltub vanusest, soost, kehamassist ja mõnede sisesekretoorsete näärmete talitlusest. Ainevahetuse lisakäive on energia hulk, mida inimene kulutab üle põhiainevahetuse taseme. 22. ATP - organismi universaalne energia talletaja ja ülekandja. ATP’ta ei saa organism eksisteerida. ATP Lagunemisel tekib energia. ATP= ADP+P+energia ATP=AMP+P+P+energia+energia • Organismis on 1023 ATP-molekuli (85 g) • 1 min kulutatakse see kogus ära 3 korda • Rakk sureb kui energia varustamine katkeb • Rakus on energiavaru 4 – 5 töösekundiks
B) kiirusagarad on enam seotud tundlikkuse vastuvõtmisega kehalt peegeldavad keha tundlikkust. C) Oimusagarad- nendega on seotud kuulmine ja kuulmisega enam seonduvad funktsioonid (õppimine, mälu, emotsioonid). D) Kuklasagar põhiliselt seotud nägemisfunktsiooniga. E ) basaalganglionite tuumad seotud liigutuste e. motoorikaga seotud . F) HippoCampus seotud ...... g) mandeltuum - on seotud vegetatiivsete ja sisesekretoorsete reaktsioonide ja koordineerimisega emotsioonide korral. EEG ajubiovoolude registreerimise meetod. Biovoolud on nõrgad, neid on võimalik tugevdada ja üles võimendada. Registr. Asetatakse pealaele elektroobi, need võivad olla erinevad. Elektroensefalogrammil on näha amplituudi ja sagedusega lained. Sarnaste sageduse kuju ja amplituudiga laineid jagatakse tähestiku järgi, viide erinevasse rühma. Sarnased lained esinevad rühmiti ja neid nim. rütmideks
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks - ruum, mille temperatuur on 18-20C - viimasest söömisest möödas 12-14 h Põhiainevahetuse energia arvel toimub organismi kõigi rakkude, kudede ja elundsüsteemide talitlus jõudeolekus. Põhiainevahetuse suurus oleneb soost, vanusest, kehamassist, pikkusest, sisesekretoorsete näärmete talitlusest Määramine: peab toimuma hommikul, indiferentses toatemperatuuris, mil söömisest on möödunud 12-14h Hindamine: Miffini valemi järgi, milles võetakse aluseks sugu, kehakaal, pikkus ja vanus ning leitakse koefitsent, mille alusel saab määrata päevase vajaliku kalorite hulga. N: kerge koormus, põhiliselt istuv töö, sporti ei harrasta mees 1,55 naine 1,56 2. Süsivesikute tähtsus organismi talitluses. Normaalne glükoositase 3,3-6,1 mmol/l Tähtsus:
järgult, mitte plahvatuslikult. Põhiainevahetus – minimaalne energia hulk, mida organism vajab järgneva koosesinemisel: täielik füüsiline ja vaimne puhkeolek ärkvelolek ruum, mille temperatuur on 18-20C viimasest söömisest möödas 12-14 h Põhiainevahetuse energia arvel toimub organismi kõigi rakkude, kudede ja elundsüsteemide talitlus jõudeolekus. Põhiainevahetuse suurus oleneb soost, vanusest, kehamassist, pikkusest, sisesekretoorsete näärmete talitlusest Määramine: peab toimuma hommikul, indiferentses toatemperatuuris, mil söömisest on möödunud 12-14h. Hindamine: Miffini valemi järgi, milles võetakse aluseks sugu, kehakaal, pikkus ja vanus ning leitakse koefitsent, mille alusel saab määrata päevase vajaliku kalorite hulga. N: kerge koormus, põhiliselt istuv töö, sporti ei harrasta mees 1,55 ; naine 1,56 B. Süsivesikute tähtsus organismi talitluses. Vere glükoosisisalduse regulatsioon.
annaabi.ee 
