Sisenõrenäärmeteks nimetatakse kõiki neid näärmeid, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats (tähtsaim, asub peaajus, juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete tegevust), käbikeha (asub peaajus, tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme), kilpnääre (suurim, asub kaelal kõri ees ja külgedel, hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust), neerupealsed (paiknevad neerude peal, toodavad adrenaliini),...
6. Organismi tase · Ainurakne on ka organism · HOMÖOSTAAS - Sisekeskkonna stabiilne seisund. Närvid - neuraalne regulatsioon. Hormoonid - humoraalne regulatsioon. Teadused: Anatoomia ja füsioloogia. Sisenõrenäärmed toodavad hormoone. · Ajuripats - kasvuhormoon. Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. · Kilpnääre - Reguleerib ainevahetuse kiirust · Kõhunääre (pankreas) - insuliin, mis reguleerib vere suhkrusisaldust. · Neerupealised - adrenaliin, mis kiirendab südame tööd. · Munasarjad - östrogeen, progesteroon ehk naissuguhormoonid. · Munandid - testosteroon. Organism = isend = indiviid Enamus organisme ei saa üksinda hakkama. On vaja paarilist, loomadel ka organiseeritud tegevust saagi püüdmisel ja kaitsel....
Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: · valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määrav...
Nimeta 3 põhjust, miks hingamiselundid tähtsad? - Annavad kehale O2 Aitavad hingata Aitavad kehast välja saada CO2 7. Nimeta hormoonide 3 põhiomadust! väga aktiivsed, st. Neid kulub väga väikeses koguses iga hormoon mõjutab kindlat keha piirkonda, st. On kindel ülesanne* igal hormoonil on erinev toimeaeg 8. Näita joonisel sisenõrenäärmeid! 9. Selgita sisenõrenäärmete hormoonide ülesandeid! Ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoonide sünteesivate näärmete talitust Kilpnääre mõjutab eritusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust Neerupealsed toodavad adrenaliini Kõhunääre toodab insuliini Sugunääre mõjutab sootunnuste arengut...
Ül - *põhliül on inimese sees toimuvate protsesside intrigeerimine(ühendamine) *organismi elundite talitluse reguleerimine ja kordineerimine *sise-ja väliskeskkonna muutustega kohanemine SOMAATILINE NS e KEHA NS AUTONOOMNE NS e VEGETATIIVNE NS KESKNS PIIRDENS *Ül-siseelundite ja sisenõrenäärmete ,südame ja verekeskkonna talitluse *pea-ja seljaaju *pea-ja seljaaju reguleerimine +31 paari närve närvid TAHTELE ALLUMATU SÜSTEEM! *ÜL-kontrollida *ÜL-reguleerib SÜMPAATIL NS PARASÜMP NS kogu elutegevust liikumiselundite *Ül-aktiveerib, *Ül-pidurdab, *Seljaaju:ühendab tööd-motoorne annab energiat ohu rahustab,taastab, kehas toimuva pea- süsteem saab infotja stressi olukorras taastab energia-...
· Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust. · Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. · Hormoonidel on erinev toimeaeg (erutus, hirm, kasvamine, arenemist, paljunemist, vananemist). Ajuripats ehk hüpofüüs · Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd · Mõjutab suguelundite ja luustiku arengut · Toodab kasvuhormooni ning neerupealiste ning kilpnäärme tööks vajalikke hormoone Käbikeha ehk käbinääre · Ööpäevased rütmid, · nahapigmentide süntees. Kilpnääre · Toodab hormooni türoksiin. · Mõjutab ainevahetuse kiirust ja kehatemperatuuri. · Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust Neerupealised · Toodavad hormooni adrenaliin....
Inimene: Inimese süstemaatiline kuuluvus: Riik:loomariik; Hõimkond: Keelikloomad; Klass: Imetajad; Selts: Primaadid; Sugukond: Inimlased; Perekond: Inimene; Liik: tark inimene- homo sapiens Inimene, kui imetaja, Iseloomulikud tunnused: Anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitus ja sigimisviis on väga sarnased imetajatega. Inimese, kui liigi eripära : 1).Suur aju, millel on eriti hästi arenenud ajukoor; 2)kahel jalal liikumine 3)aeglane individuaalne areng ja mittesessoonne sigimine 4)Kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist 5)keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus(artikuleeritud kõne) 6) elamine perekonniti, järglased vajavad hoolitsust pikas lapseeas 7) oskus kasuada tööriistu ja kasutada tehnoloogiaid; sõltuvus asjadest 8) eluviis lagedal maal, metsast väljas, kogukondadena laagrites või asulates....
SISENÕRENÄÄRMED on elundid mis toodavad hormone. Hormoonid on aktiivsed ained, mis reguleerivad koos närvisüsteemiga ainevahetust. hormoonid kindel toime- mõjutab puuduvad aeg organismis kindlaid juhad elundeid AJURIPATS e hüpofüüs tähtsaim sisenõrenääre,asub peaajus, Ülesanded: Juhib teiste sisenõrenäärmete tegevust, Mõjutab organismi kasvu Mõjutab suguhormoonide sünteesi(rindade kasv, puusade/õlgade laienemine) KILPNÄÄRE suurim sisenõrenääre, 40g, asub kaelal Ülesanded: Mõjutab ainevahetuse kiirust Mõjutab kasvu ja sisemist arengut Mõjutab eritusprotsesside tegevust närvisüsteemis KÕRVALKILPNÄÄRE väikseim tähtsaim sisenõrenääre, asub kaelal Ülesanded: Reguleerib kaltsiumi ja fosfori ainevahetust NEERUPEALISED asetsevad neerude peal...
See on peamine riskitegur vere rasvainete rohkuse ilmnemisel. Samuti mitte-insuliinisõltuva diabeedi, glükoositalumatuse, degeneratiivse liigesepõletiku ja mitmete kasvajate tekkes. Kehakaalu vähendamine on tõhus abi normist kõrgema vererõhu langetamisel, näiteks 10 kg kaalukaotus langetab ülekaalulistel haigetel vererõhku kuni 10 mm Hg võrra. RASVAINEVAHETUSE TEKKE PÕHJUSED Tekkepõhjused võivad olla kas söömisest tingitud e. alimentaarsed, sisenõrenäärmete haigustest tingitud e. endokriinsed või ajuhaigustest ja traumadest tingitud e. tserebraalsed. Vahel on need vormid omavahel kombineerunult. Ligikaudu 50% esineb pärilikku ja konstitutsionaalset eelsoodumust. Kaasaaitavaks faktoriks on vähene liikumine. Mõnikord on põhjuseks kilpnäärme vaegtalitlus. Enamikel juhtudel on süüdi vale toitumine. (nn kiirtoidu tarbimine). Sööme iga päev rasvaineid e lipiide, mis on vajalikud organismi eri talitluste täitmiseks...
Retseptorite, närvide ja lihaste seotus reflek- sikaares. Silma ehitus, talitlus valges ja hämaras, ruumiline nägemine, nägemishäired ja nende ennetamine-korrigeerimine. Kõrvade ehitus seonduvalt kuulmis- ja tasakaalumeele talitluse- ga, kuulmishäired ja nende ennetamine-korrigeerimine. Haistmis- ja maitsmismeele ehituse ja talitluse seosed. Naha ehituse ja talitluse kooskõla, naha kaitsmine. Peamiste sisenõrenäärmete poolt toodetavate hormoonide ülesanded. Hormoontasakaalu häi- red. Immuunsuse kujunemine, lühi- ja pikaajaline immuunsus. Immuunsüsteemi töö häired ja selle tagajärjed. HIViga nakatumise viisid ning AIDSi haigestumine. Immuunsüsteemi tuge- vuse olulisus organismi tervisliku seisundi määramisel, immuunsüsteemi tugevdamise võima- lused. Inimese ja tema suguelundkonna areng murdeeas. Suguelundite ehituse ja talitluse kooskõla. Muna- ja seemnerakkude küpsemise protsess, ovulatsioon...
Aju nägemiskeskus tõlgendab võrkkestale moodustunud kujutist õiget pidi.Kulmud - kaitsevad silmi mööda laupa allavalguva vedeliku (näit. higi) eest Silmalaud ja ripsmed - takistavad tolmu ja võõrkehade silmasattumist Pisaranääre - toodab pisaravedelikku, mis niisutab ja puhastab silma Sisenõrenäärmed Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust Ajuripats 1)Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd 2)Mõjutab suguelundite ja luustiku arengut 3)Toodab kasvuhormooni ning neerupealiste ning kilpnäärme tööks vajalikke hormoone Käbikeha Ööpäevased rütmid, nahapigmentide süntees. Kilpnääre 1)Toodab hormooni türoksiin. 2)Mõjutab ainevahetuse kiirust ja kehatemperatuuri. 3)Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust Neerupealised 1)Toodavad adrenaliin. 2)Ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku jne...
1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas.
Füsioloogia on õpetus elusorganismi talitlusest ja tema suhetest ümbrusega. Füsioloogia
peamiseks uurimisvaldkondadeks on eluavaldused, millega tagatakse nii indiviidi kui liigi
elutegevuse hoidmiseks vajalik organismi sisekeskkonna püsivus ehk homöostaas. Talitluse
tundmaõppimiseks on vaja korraldada katseid elusatel rakkudel, kudedel, elunditel ja
organismidel.
Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seostest ümbritseva keskkonnaga.
Talitlust ei saa mõista ilma elusorganismide ehitust uuriva õpetuse anatoomia (Anatoomia
(
Meeleelundi mõiste ja meeleelundite talitluse üldpõhimõtted. Sensoorse informatsiooni kodeerimine ja töötlemine. Meeleelundid on väliskeskkonnast ja organismist tulevaid ärritusi (informatsiooni) vastuvõtvad elundid. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja kompimismeelt. Neile lisanduvad temperatuuri-, tasakaalu-, lihasmeel. Meeleelundite tegevusega on seotud väliskeskkonnast saadava informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine ja edastamine KNS-i; talitlus on aluseks aistingute ja tajude tekkele. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelund - anatoomia-alane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks Meelesüsteem funktsionaalsest aspektist koosneb kolmest osast: 1) sensor e retseptor 2) aferentsed juhteteed 3) KNS struktuurid ja nendega seonduvad...
5 1.2 Mida adrenalin teeb? ... .........................................................5 Kokkuvõte.............................................................................6 Kasutatud kirjandus................................................................7 Sissejuhatus Hormoone võib nimetada meie keha "keemilisteks käskjalgadeks". Neid toodavad sisenõristusnäärmed. Verega lähevad hormoonid rakkudesse ja kudedesse ning annavad organismile edasi sisenõrenäärmete "teate". Koos peaaju signaalidega juhivad ja reguleerivad hormoonid elundite tegevust. Kui hormooninäärmete töö katkeb või poidurdub, tekivad organismis tõsised häired. Tuntuim näide on suhkruhaigus, mis tekib siis, kui kõhunäärme saarekesed toodavad liiga vähe hormoon insuliini. Vere suhkrusisaldus tõuseb, sest organism ei suuda küllaldaselt suhkrut omastada. Suhkur hakkab erituma uriiniga. Suhkruhaiged peavad kindlat dieeti pidama ja endale insuliiini süstima...
Küünte kasv aeglustub, värvus muutub kollakaks. Küüned paksenevad, lõhenevad. Juuste kasv aeglustub ja muutub halliks. Pigment melaniin asendub värvitute õhu molekulidega. Vananemine ja kesknärvisüsteem: · Unehäired · Tähelepanuvõime halvenemine · Meeleorganite töö halvenemine · Emotsionaalne mandumine · Sisenõrenäärmete talitluste muutus Vananemine ja DNA · DNA kahjustused Reparatsiooni aktiivsuse vähenemine. Häirub ka valkude süntees, mis on vajalik närvisüsteemi talituseks. · Kromosoomide telomeeride lühenemine Rakud kaotavad pooldumisvõime. Vananemise põhjused: · Pärilikkus · Päikesekiirgus · Toitumine · Haigused · Kiirgused · Olmemürgid · Kehaline aktiivsus · Vabad radikaalid organismis ja selle ümber. Jpm....
* On elundid mis toodavad hormoone Hormoonid * On aktiivsed ained, mis reguleerivad koos närvisüsteemiga organismi ainevahetust Hormoonid erituvad otse verre, sest sisenõrenäärmetel puuduvad juhad. SISENÕRENÄÄRE SÜNTEESITAVATE HORMOONIDE ÜLESANDED ORGANISMIDES *AJURIPATS ehk HÜPOFÜÜS (asub peaajus) 1)Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. 2)Mõjutab organismi kasvu.(kasvuhormoon) 3)Mõjutab suguhormoonide sünteesi. *KILPNÄÄRE (asub kõripiirkonnas) 1)Mõjutab ainevahetuse kiirust. 2)Mõjutab kasvu ja vaimset arengut. 3)Mõjutab erutus protsesside tugevust närvisüsteemis. *NEERUPEALISED (asub neeru peal) 1)Valmistab organismi ette pingutuseks.(adrenaliin) 2)Ergutab südame tegevust ja tõstab vererõhku. 3)Ahendab naha veresooni. 4)Kiirendab hingamissagedust....
SISENÕRENÄÄRMED 1. Mis ülesanne on sisenõrenäärmetel ? Sisenõrenäärmete ülesandeks on juhtida teiste kehade toimimist. ......................................... ................................................................................................................................................. 2. Millised on hormoonide omadused? Erinev toimeaeg, erinevad ülesanded. .......................................................................................
Need lükkavad tolmuosakesi ja mikroobe väljapoole, soojendab õhku. · Kopsutoru- liigub hingetorust õhk kopsu. · Kops- ümbritseb kopsukelme, seal toimub gaasivahetus, on täidetud õhuga. · Kopsusomp- ehk alveoolid. Alveoolid on väga väikesed õhuga täidetud mullitaolised moodustised. · Hingamiskeskus- hingamisliigutusi juhib peaaju (piklikkus ajus) asuv närvikeskus. 23.9.teab sisenõrenäärmete süsteemi ja selle tähtsus Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Kaks viimast nimetatud nääret sünteesivad lisaks hormoonidele ka teisi ühendeid. Sisenõrenäärmed sünteesivad hormoone. 23.10.teab pea- ja seljaaju ning närvide ehitust ja talitlust · Piirdenärvisüsteem- koosneb närvidest, mis ühendavad kõik organid kesknärvisüsteemiga...
· Kesknärvisüsteem- pea-ja seljaaju, mis kontrollib kogu elutegevust seal hulgas ka teiste närvissteemi osade tööd · Piirdenärvisüsteem- moodustavad pea-ja seljaajust väljuvad närvid, mille ülesanne on reguleerida liikumiselundite tööd (motoornesüsteem) ja saada infot välismaailmast (sensoorne süsteem) 2. Autonoomne NS- selle kaudu toimub siseelundite, sisenõrenäärmete , südame ja veresoonte talitluse reguleerimine. See süsteem on tahtele allumatu · Sümpaatiline süsteem- aktiveerub ohu-või stressisituatsioonis, kasutades energiat ja teisi keharesursse. Pupillid laienevad, hingamine kiireneb, südametöö kiireneb, vererõhk tõuseb, seedeelundkonna töö aeglustub. · Parasümpaatiline süsteem- viib organismi rahulolekusse, taastades...
venitusrelfeks, osa kaasasündinud reflekse säilib kogu elu, osa ainult lapseeas 11.miks on tingimatud refleksid inimesele vajalikud? 12.miks on tingitud refleksid inimesele vajalikud? 13.mille poolest erinevad tingitud ja tingimatud refleksid? Tingitud refleksid omandatakse õppides, kujunemine algab pärast sündimist. Tingimatud refleksid on kaasasündinud ja neid ei saa õppides omandada, on pärilikud. 14.mis on sarnast ja mis on erinevat sisenõrenäärmete ja närvisüsteemi töös? Sisenõrenäärmed koosnevad elunditest ja hormoonidest, närvisüsteem koosneb närvidest ja keskustest....