KURK KOPSU- TORUD NINAAVA KÕRI SÜDA VERESOONED KOPSUD HINGETORU KÕÕLUSED HINGAMIS- RINGE- ELUNDKOND ELUNDKOND JUUKSED LIHASED NAHK TUGI- LUUD ELUNDKOND INIMENE KATTE- ELUNDKOND LIIGESED KÜÜNED KUSEPÕIS NEER NÄRV...
............................. 2. Millised on hormoonide omadused? Erinev toimeaeg, erinevad ülesanded. .................................................................................... ................................................................................................................................................. 3. Millised ülesanded järgmised sisenõrenäärmed täidavad? NÄÄRE ÜLESANDED AJURIPATS Juhib teisi sisenõre näärmeid, kasvu hormooni (pikkus) KILPNÄÄRE Juhib ainevahetust ja selle kiirust. NEERUPEALISED Toodab adrenaliini. KÕHUNÄÄRE Suhkru kandmine lihasrakkudesse. SUGUNÄÄRMED Hormoonide tootmine ja ärevus. Sugu väljaaremine. 4. Millised sisnõrenäärmetega on seotud: Insuliin -kõhunääre. ...............................................................................................................
Hormoonid Mis on hormoonid? Hormoon ehk sisenõre on bioloogiliselt aktiivne ühend, mis reguleerib ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse. Hormoonid kannavad infot. Hormoonid on väga aktiivsed. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. Hormoonidel on erinev toimeaeg. Hormoone eritavad sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed-näärmed, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats, käbikeha, kilpnääre,
SISESEKRETSIOONINÄÄRMETE SÜSTEEM Hormooni mõiste ja funktsioon Hormoon on bioloogiline ühend (sisenõre), mis reguleerib ainevahetust, keha talitlust ning protsesse Hormoonide toime soodustavad vaimset, füüsilist ja sugulist arengut toetavad reproduktsiooni põhilisi protsesse nagu sugurakkude produktsioon, viljastumine, loote kasv ja areng, sünnitus tagavad organismi kohastumise mitmesuguste tingimustega (stress, trauma, temperatuuri kõikumine) hormoonid on vajalikud teatud füsioloogiliste parameetrite hoidmisel suhteliselt
Hormoonid 2012 Mis on hormoonid? Hormoon ehk sisenõre ehk inkreet on bioloogiliselt aktiivne ühend, mis reguleerib ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse. Hormoonid kannavad infot edasi aeglasemalt kui närvid ja ka nende mõju on pikaajalisem, sest nad jäävad mõneks ajaks vereringesse, enne kui nad lagundatakse. Hormoonid on väga aktiivsed, juba väga väikesed kogused mõjutavad organismi mõne elundi ja elundkonna talitlust. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit.
aineid), erituselundkond (eemaldab kehast mittevajalikke aineid), närvisüsteem (koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni), sisenõresüsteem (reguleerib organismi eluavaldusi) ja sigimiselundkond (vajalik järglaste saamiseks). Närvisüsteem jaguneb kaheks: kesknärvisüsteem (asub pea-ja seljaajus, toimub informatsiooni töötlemine) ja piirdenärvisüsteem (närvirakkude kimpudesse ühinenud dendriidid ja neuronid, mida kokku nim. närvideks). Olulised ained, mida sisenõre- ehk endokriinnäärmed toodavad ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele, on hormoonid. 9) Hormoonid reguleerivad väga paljusi funktsioone: kasvu, rakuainevahetust, värvuse kujunemist, seedimist, sigimist jne. Iga funktsiooni jaoks on vastav hormoon ja igat hormooni toodab vastav nääre. NÄÄRE HORMOON KEEMILINE TOIME STRUKTUUR
koosnev polümeer. 32. DESOKSÜRIBONUKLEOTIID - dna. 33. ENSÜÜM - bioloogiline katalüsaator, millel on omane suur efektiivsus ja kõrge substraadispetsiifilisus. 34. FÜSIOLOOGILINE LAHUS 0,9 % naatrium kloriidi lahus ( kasut. Vere ja vee kaotuse puhul ) 35. GLÜKOGEEN - orgaaniline aine, nn loomne tärklis, on organismi varuaineks, olenevalt energiavajadusest vabanevad molekulist glükoosijäägid, et osa võtta ainevahetusprotsessidest. 36. HORMOON - sisenõre ehk inkreet on bioloogiliselt aktiivne ühend, mis reguleerib ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse. 37. HÜDROFIILSUS - ehk veelembus on aine võime vastastikuliseks mõjuks veega. 38. HÜDRFOOBSUS ainel puudub vastasmõju veega, ei märgu ega lahustu vees, ei saa moodustada vesiniksidemeid, lahustuvad apolaarsetes / orgaanilistes lahustites. 39. KOMPLEMENTAARSUSPRINTSIIP keemiliste molekulide vastastikune sobivus. Kehtib ainult nukleiinhapete puhul. 40
funktsioneerimiseks ja arenguks väikestes kogustes. mõningaid vitamiine sünteesitakse keharakkudes. ENSÜÜMID : on bioloogilised katalüsaatorid. Peaaegu kõik avastatud ensüümid on valgud. Ensüümid on tundlikud temperatuuri ja pH suhtes. Amülaas, tärklise seedimisega seonduvad protsessid. Hüdrolüüsib tärklisest suhkruid. Seda kasutatakse siirupite, puuviljamahlade, sokolaadi ja muude toiduainete valmistamisel; HORMOONID : Hormoon ehk sisenõre ehk inkreet on bioloogiliselt aktiivne ühend, mis reguleerib ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse.Hormoone tekivad ja eritatakse organismi sisesekretsiooninäärmete poolt. 10)DNA Puhul on nii : Adeniin Tümiin (A-T)................Guaniin Tsütosiin (G-C) RNA Puhul on nii : Adeniin Uratsiil (A-U)....................Guaniin Tsütosiin (G-C). 11) DNA on desoksüribonukleiinhape, asub rakutuumas. RNA ribonukleiinhape. Kopeerib DNA infot ja kannab selle rakus vajalikku kohta.
rasu, lima jms 2Sidekude toetab struktuure; täidab lihastevahelist ruumi; seob naha teiste organite külge; (veri) transpordib aineid; (rasvkude) akumuleerub naha alla ja pehmendab lööke. 3 Lihaskude talituseks on kokkutõmbumine e konkraktsioon 4 Närvikude suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada.. Sisenõresüsteem reguleerib organismi eluavaldusi. Hormoone toodavad sisenõre- e endokriinnäärmeid, reguleerivad paljusid funktsoone: rakuainevahetust, kasvu, iono- ja osmoregulatsiooni, värvuse kujunemist, ringeelundkonda, seedimist ja sigimist. Elund e organ, mitmest koest moodustunud kindlat funktsiooni täitev organismi osa; Elundkond ühtset ülesannet täitev elundite süsteem; Epiteelkude- kude, mis katav väliskeskkonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu; Gaasivahetus kudede varustamine
Vitamiinupuudus võib tekkida mitmetel põhjustel: Toitumuslik-olmelised põhjused (toiduainete defitsiit nälgimisel; tasakaalustamata ühekülgne toit; toiduainete vale töötlemine, nt.liiga pikaajaline kuumas hoidmine; imendumishäired, mida tekitab nt. alkoholism). Füsioloogilised põhjused (osade vitamiinide kõrgenenud vajadus näiteks väikelastel, rasedatel, imetavatel naistel või vanuritel). Organismi teatud haiguslikud seisundid ja konkreetsete ravimite. Hormoonid Hormoon ehk sisenõre ehk inkreet on sisenõrenäärmete poolt komplekteeritud bioloogiliselt aktiivne ühend. Hormoonid osalevad aktiivselt imetajate (taimedel fütohormoonid) rakkud taastootmises ning nendega seotud toimingutes. Hormoonide ringlus on katkematult seotud väliskeskkonna ning sissesöödavate ainete ja/või sissejoodavate vedelike ja organismi enamikeelundite, kudede, rakkude ning retseptorite ja ka geenide töös ja töötuses. Hormoonid Hormoonidele sattus 20
Reaktsiooni lähtemolekulid (ensüümi substraadid) seonduvad ensüümiaktiivtsentrisse ning reaktsiooni lõpus dissotsieeruvad sealt produktid. Ensüümid on kõrge substraadispetsiifilisusega nad võivad läbi viia vaid ühte või mõnda reaktsiooni. Nii saab erinevaid reaktsioone kontrollida vastava ensüümi hulga reguleerimise teel. Ensüümid on tundlikudtemperatuuri ja pH suhtes. Ensüümid on tähtsal kohal biotehnoloogia arengus. Hormoon ehk sisenõre ehk inkreet on bioloogiliselt aktiivne ühend, mis reguleerib ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse. Hormoone tekivad ja eritatakse organismi sisesekretsiooninäärmete poolt. Maren Kadarik KP-32 Kasutatud allikad: http://www.slideshare.net/ http://et.wikipedia.org/
Esterside on karboksüülhappe ja alkoholi ühinemisel tekkinud keemiline side. COOC- Lihtlipiid ehk neutraalrasvad on lipiidid, mille alla kuuluvad taimsed vedelad rasvad (rapsiõli), tahked loomsed rasvad (pekk) ja vahad, mis on taimsed (puuviljade vahakiht) kui ka loomsed ( mesilaste kärjed ) Liitlipiid ehk fosfolipiid on lipiid, mis on rakumembraani koostises ja mille üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Lipiidi pea on on hüdrofiilne ja saba on hüdrofoobne Hormoon ehk sisenõre on ühend, mis reguleerib ainevahetust. Hormoonid on: · Testosteroon (meessuguhormoon) · Östrogeen (naissuguhormoon) · D-vitamiin (seda sünteesib meie keha päikesevalguse abil) · Neerupealiste hormoonid Küllastunud rasvhapped on rasvhapped, kus süsinikevahelised sidemed on kõik üksiksidemed. Lipildide abil omastatakse rasvlahustuvaid vitamiine ning päevasest toiduenergiast peaksid nad andma --30 %
desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappejääkidest koosnev polümeer. 2. DESOKSÜRIBONUKLEOTIID - dna. 3. ENSÜÜM - bioloogiline katalüsaator, millel on omane suur efektiivsus ja kõrge substraadispetsiifilisus. 4. GLÜKOGEEN - orgaaniline aine, nn loomne tärklis, on organismi varuaineks, olenevalt energiavajadusest vabanevad molekulist glükoosijäägid, et osa võtta ainevahetusprotsessidest. 5. HORMOON - sisenõre ehk inkreet on bioloogiliselt aktiivne ühend, mis reguleerib ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse. 6. KOMPLEMENTAARSUSPRINTSIIP keemiliste molekulide vastastikune sobivus. Kehtib ainult nukleiinhapete puhul. 7. KOLESTEROOL - inim- ja loomorganismi ainevahetuses tekkiv kudede koostisosa. 8. LIPIID - orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus (rasvad, õlid, vahad, steroidid). 9
Geenid paiknevad: Replikatsioon päriliku materjali kahekordistumine Transkriptsioon tähendab mahakirjutamist ja tähistab RNA sünteesi DNA matriitsi alusel Translatsioon valgu biosüntees. Rna nukleotiidse järjestuse tõlkimine valkude aminohappseliseks järjestuseks. Valkude sünteesiks vajalikku geneetilist informatsiooni kannab mRNA. Toimub ribosoomides. 8. HORMOONID. Kus toodetakse hormoone? Mille jaoks on hormoonid vajalikud? Kuidas hormoonid käitumist mõjutavad? Hormoon ehk sisenõre ehk inkreet on bioloogiliselt aktiivne ühend, mis reguleerib ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse. Hormoone tekivad ja eritatakse organismi sisesekretsiooninäärmete poolt. Hormoone toodetakse ajuripatsis, kilpnäärmes, munasarjades ja munandites. Aitavad reguleerida meie keha talitust ja enesetunnet. II Õppimine 9. KAASASÜNDINUD KÄITUMISVIISIDE JA ÕPPIMISE ERINEVUS. Mis on refleksi, instinkti ja õppimise vahe? Tooge iga kohta näide. Kaasasündinud käitumisviis e
2. Higieritus väheneb. 3. Intsensiivistub soojusteke. 4. Tekib lihaspinge, tahtmatud lihaskontraktsioonid e. külmavärinad. 5. Ainevahetus tase tõuseb. 7. HÜPOFÜÜS; HORMOONID; ÜL: HÜPOFÜÜS e. alumine ajuripats paikneb aju põhimikul ja on säärekese kaudu ühendatud hüpotaalamusega. Koosneb kolmest sagarast: adenohüpofüüs e. eessagar, vahesagar ja neurohüpofüüs e. tagasagar. HORMOONID: kõrge bioloogilise aktiivsusega ained, mida eritavad verre endokriin- e. sisenõre näärmed; mõõdetakse mg 100 ml veres; lõhustuvad organismis kiiresti; produtseeritud kogus sõltub reguleeritavate protsesside kulgemise aktiivsusest 8. SOMATROOPSET e. kasvuhormooni toodavad eessagara epiteelrakud. ÜL: stimuleerib inimese kasvu (gigantism, kääbuskasv, akromengaalia ); intensiivistab valkude ja nukleiinhapete sünteesi; intensiivistab rasvhapete vabanemist rasvkoest; kehalisel töö produktsioon suureneb - soodustab üleminekut
tundi • Segavad liigutused e haustratsioonid (küümuse “väljaväänamine” veest ja elektrolüütidest) • Söömisejärgselt vallandub mao ja duodenumi venituse peale jämesooles reflektoorselt kontraktsioonilaine, mille eesmärgiks seedejääkide väljutamine organismist 26. Endokriinse süsteemi talitluse põhijooned. Sisenõrenäärmete süsteem. (Железа внутренней секреции). Sisenõre süsteem kontrollib – Arengut ja kasvu – Energia regulatsiooni (säilitamine ja mobiliseerimine) – Homöostaasi (vedelikud, ioonid) 54 – Reproduktsiooni (sugu, rasedus, laktatsioon) – Vastus stressile -Füsioloogiliste vajaduste tunnetamine ja signaali vahendamine sihtrakkudele Sisenõre näärmed sünteesivad ja säilitavad hormoone
kond mürkained kusiti 2. Jahutada keha Närvisüsteem 1. Reguleerib organismi elundite talitlust Peaaju, meeleelundid, 2. Kooskõlastab organismi kõikide elundite seljaaju, närvid tööd 3. Kohandada organismi vastavalt väliskeskkonna muutustele 4. Vahendab ja töötleb informatsiooni Sisenõre- 1. Reguleerib organismi eluvaldusi Käbikeha, hüpofüüs, süsteem 2. Hormonaalne kontroll kilpnääre, harkelund, neerupealised, kõhunääre, munasari/ munand Sigimiselund- 1. Toota sugurakke Eesnääre, seemnesari, kond 2
reguleerib organismi talitlust vastavalt elukeskkonnas toimuvatele muutustele. Kesknärvisüsteem pea- ja seljaajus toimub info töötlemine. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvirakkude kimpudesse ühinenud dendriidid ja neuriidid. Meeleelundite abil saame informatsiooni väliskeskkonna kohta. · S i s e n õ r e s ü s t e e m reguleerib organismi eluavaldusi. Hormoonid on ained, mida toodavad sisenõre- ehk endokriinnäärmed ja mille on kindel toime teistele rakkudele ja organitele. · S i g i m i s e l u n d k o n d on vajalik järglaste saamiseks. Inimese sigimine toimub suguliselt. Inimene kui tervikorganism Homöostaas- organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. Organismi homöostaasi tagamiseks on vajalikke muudatusi elundite ja elundkondade talitluses tehakse närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel.
· Närvisüsteem jaguneb kaheks: kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju seal toimub informatsiooni töötlemine) ja piirdenärvisüsteem (närvid). · Meeleelundites asuvad spetsiifilised retseptorrakud, mille ühiseks omaduseks on võime muundada välismõju närvisüsteemis töödeltavateks närviimpulssideks. · SISENÕRESÜSTEEM · Reguleerib organismi eluavaldusi. · Hormoonid on ained, mida toodavad sisenõre- ehk endokriinnäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele. · Hormoonid reguleerivad väga paljusid funktsioone: rakuainevahetust, kasvu, iono- ja osmoregulatsiooni, värvuse kujunemist, ringeelundkonda, seedimist ja sigimist. · SIGIMISELUNDKOND · Vajalik järglaste saamiseks. · Mehel: eesnääre, seemnesari, peenis. · Naisel: rinnanääre, munasari, emakas, tupp.
–COOC- Lihtlipiid ehk neutraalrasvad on lipiidid, mille alla kuuluvad taimsed vedelad rasvad (rapsiõli), tahked loomsed rasvad (pekk) ja vahad, mis on taimsed (puuviljade vahakiht) kui ka loomsed ( mesilaste kärjed ) Liitlipiid ehk fosfolipiid on lipiid, mis on rakumembraani koostises ja mille üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Lipiidi pea on on hüdrofiilne ja saba on hüdrofoobne Hormoon ehk sisenõre on ühend, mis reguleerib ainevahetust. Hormoonid on: Testosteroon (meessuguhormoon) Östrogeen (naissuguhormoon) D-vitamiin (seda sünteesib meie keha päikesevalguse abil) Neerupealiste hormoonid Küllastunud rasvhapped on rasvhapped, kus süsinikevahelised sidemed on kõik üksiksidemed. Lipildide abil omastatakse rasvlahustuvaid vitamiine ning päevasest toiduenergiast peaksid nad andma —30 %
seisundi muutumisega, aktiveerumisega. Toime täielik lakkamine on seotud denatureerumisega. Isoensüümid ehk isosüümid. Isoensüümid on ensüümide erivormid, mille erinevad molekulaarsed vormid katalüüsivad sama keemilist reaktsiooni sama mehhanismi kaudu, ent erinevate kineetiliste parameetritega. Hormoonid ... on bioloogilselt aktiivsed ühendid, mille pamine ülesanne paljurakulises organismis on erinevate rakkude talitluse koordineerimine. Hormoone produtseeritakse sisenõre- ehk endokriinnäärmetes ning eritatakse otse verre. Verega transporditakse hormoonid kudedesse, kus nad mõjutavad rakkude ainevahetusprotsesse. On ka erandeid. Mõnede hormoonide toime ei ulatu tekkekohast eriti kaugele ja mõjutavad vaid neid produtseerinud raku kõrval või lähikonnas paiknevate rakkude ainevahetust või siis toimimad vaid neid sünteesinud raku siseselt. Kõik hormoonid ei teki sisenõrenäärmetes. Ka teistest kudedes on rakkusid, mis
Organismi soojusregulatsioonis Jõu edasikandmises mõne organi liikumisel Erituselundkond: · Eemaldab kehast mittevajalikke aineid · Neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti, kopsud ja nahk (CO 2 ja higi) Närvisüsteem: · Vahendab ja töötleb infot · Kesknärvisüsteem pea- ja seljaaju, piirdenärvisüsteem Sisenõresüsteem: · Reguleerib organismi eluavaldusi · Hormoonid ained, mida toovad sisenõre- ehk endokriinnäärmed, kindel toime teistele rakkudele ja organitele Sigimiselundkond: · Vajalik järglaste saamiseks Homöostaas organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnast Neuraalne regulatsioon närvisüsteemi vahendusel Homaraalne regulatsioon organismi elundkondade talituse regulatsioon hormoonide vahendusel, veri kannab hormoone edasi 9 Ökoloogia ja keskkond
ka loomsed (mesilaste kärjed) Liitlipiidid ehk fosfolipiidid – rakumembraani koostises, üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Tsüklilised lipiidid ehk steroidid – tsükliliste alkoholoide ja lipiidide estrid, mis ei lahustu vees. o Hormoonid (östrogeen, progesteroon, D-vitamiin, neerupealiste hormoonid) – sisenõre, mis reguleerib ainevahetust o Vitamiin (A-vitamiin) o Kolesteriid (kolesterool ja rasvhape) Lipiidide ülesanded: Energeetiline – 1 g lipiidi lagundamiel saadakse 38,9 kJ energiat Struktuurne ehk ehituslik (rakumembraan koosneb fosfolipiidsest kaksikkihist. Varuaine funktsioon Kaitsefunktsioon (siseorganite ümber olev rasvkoe kiht kaitseb põrutuste eest, nahaalune
Tihti on peetud platsenta ravitoimet millekski maagiliseks. Rahvameditsiinis on platsentat kasutatud erinevate haiguste raviks nii seespidiselt kui ka välispidiselt. Näiteks hõõruti platsentaga nii ema kui ka lapse nägu. Kuivatatult ja pulbrina kasutati platsentat samuti mitmete haiguste raviks, näiteks pulbrina manustati seda epilepsia raviks. Mõningates kohtades raviti platsenta söömisega ka viljatust. Platsenta on loote toitumis-, hingamis-, sisenõre- ja erituselund, mis sisaldab muuhulgas ka rohkesti aktivaatoreid, vitamiine ja hormoone. Platsentat kasutavad rahvameditsiinilise abivahendina ka mõned aktiivsünnituse pooldajad, kes toovad oma lapse ilmale haiglas. Seda soovitavad ka mõned alternatiivmeditsiiniga kursis olevad ämmaemandad ja günekoloogid. Platsentat kasutati ka maagilistel eesmärkidel, arvati, et selle matmisviis võib mõjutada nii ema kui ka last.
olevate rakkude suhtes. 3) Autokriinsed hormoonid – toimivad peamiselt samas rakus, kus nad on sünteesitud. 3. Hormoonide ja ensüümide võrdlus nende keemilise ehituse, produtseerimise koha, ainevahetuse regulatsioonis toimimise viisi alusel: Hormoonid: Keemiline ehitus – aminohappelise, peptiidse ja valgulise loomusega hormoonid; steroidhormoonid (struktuurseks aluseks on steraantuum) Produtseerimine – Hormoone produtseeritakse sisenõre- ehk endokriinnäärmetes ning eritatakse otse verre. Verega transporditakse hormoonid kudedesse, kus nad mõjutavad rakkude ainevahetusprotsesse. On ka erandeid. Mõnede hormoonide toime ei ulatu tekkekohast eriti kaugele ja mõjutavad vaid neid produtseerinud raku kõrval või lähikonnas paiknevate rakkude ainevahetust või siis toimimad vaid neid sünteesinud raku siseselt. Kõik hormoonid ei teki sisenõrenäärmetes. Ka teistest kudedes on rakkusid, mis
A- adrenaliin NA-noradrenaliin Stressi profülaktika: Endogeensete mehhanismide kaudu - adaptatsioon mittekahjustavatele stressoritele - organismi kohastumine uute tingimustega, mille puhul stressi realiseerivate süsteemide aktiivsus ajapikku langeb ja stressi pidurdavate süsteemide aktiivsus tõuseb) Ravimid- sümpatolüütikud, adrenoblokaatorid, trankvilisaatorid (bensodiasepiini derivaadid), Endokriinsüsteem Sisesekretsiooni- (sisenõre-) näärmeteks ehk endokriinseteks näärmeteks nimetatakse näärmeid, millel pole viimajuhasid Nad toodavad hormoone, mis lähevad otse verre Hormoonid avaldavad elundite talitlusele ergutavat või pidurdavat mõju Stressi puhul neerupealiste koores: · Kortisooli sekretsiooni suurenemine; · Süsivesikute, rasvade ja valkude metabolismi häired · Põletiku- ja immuunreaktsiooni supressioon Närvisüsteemis:
Hormoonid on bioaktiivsed endogeensed ained, mida KNS kontrolli all sünteesitakse spetsialiseerunud näärmetes, sekreteritakse otse verre või lümfi ja transporditakse märklaudrakuni, millele toimides avaldubki nende regulatoorne toime metaboolsetele protsessidele. Signaali ülekanne rakul rakule toimub signaalmolekulide abil. Signaalmolekul - Retseptor- Sekundaarsed signaalid - Spetsiifiliste ensüümide või valkude modifitseerimine - Metaboolne vastus (Hormoon ehk sisenõre ehk inkreet on sisenõrenäärmete poolt komplekteeritud bioloogiliselt aktiivne ühend, mis vereringes liikudes avaldab toimet hormooni sihtrakkudele. Hormoonid osalevad aktiivselt imetajate (taimedel fütohormoonid) rakkude taastootmises ning nendega seotud toimingutes. Hormoonide ringlus on katkematult seotud väliskeskkonna ning sissesöödavate ainete ja/või sissejoodavate vedelike ja organismi enamike elundite, kudede,rakkude ning retseptorite ja ka geenide töös ja töötuses
kooskõlastab kõigi teiste elundkondade tööd ning reguleerib organismi talitust vastavalt elukeskkonnas toimuvatele muutustele. Jaguneb kaheks: kesknärvisüsteem- pea ja seljaajus toimub infotöötlemine; piirdenärvisüsteem- närvid ehk ühinenud dendriidid ja neuriidid. Meeleelundite abil saame infot väliskeskkonna kohta Sisenõresüsteem. Reguleerib organismi eluavaldusi. Paljud elutalitused on hormonaalse kontrolli all. Hormoonid on aine, mida toodavad sisenõre- ehk endoksiininäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele. Hormoonid reguleerivad paljusid funktsioone: rakuainevahetus, kasvu, iono- ja osmoregulatsiooni, värvuse kujunemist, ringeelundkonda, seedimist ja sigimist. 53 Sigimiselundkond. Vajalik järglaste saamiseks. Sigimine toimub suguliselt. Järglasi
annaabi.ee 
