unustatakse eelneva v järgneva info segavast mõjust.Mäluhäired -Täielik mälukaotus (amneesia)Lühiaegsed mäluhäired (hüperamneesia) palaviku ajal.Vähenenud võime meeles pidada(hüpoamneesia)alkoholi tarvitamise tagajärjel, juhtunut mäletatakse hälguliselt.Primaarsest mälust ei lähe info edasi sekundaarsesse mällu. Seljaaaju-vahendab infor peaaju ja keha vahel ning juhib tingimatuid reflekse (liigutusi). Piirdenärvisüsteem -Skeletilihaste erutamine (allub tahtele) Siseelundkonna näärmed erutuvad (tahtele allumatud) Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvikiud, paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju.Närvikude-võtab vastu närvi impulsi.Neuriid-juhivad impulsid teistesse rakkudesse laiali. Koosneb närvirakkudest e neuronidest.Neuron-Närvirakud on loomade ühed pikimad rakud, ei jagune, asuvad pea- või seljaajus ja moodustavad aju hallaine.Dendriidid toovad erutusi, neuriidid juhivad edasi nt lihastesse.Närvirakke mööda kanduvad edasi
Närvisüsteem Viljandi Gümnaasium Merike Kiir 10.klass Juhendaja:Maiu Siiru Mis on närvisüsteem? Närvisüsteem (systema nervosum) on elundkond, elektrokeemilisi signaale juhtiv võrgustik. Närvisüsteemi ülesanne on võtta väliskeskonnast vastu informatsiooni ja reguleerida selle tulemusel organismi käitumist. Närvisüsteemi jaotus Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem Kesknärvisüsteem Kesknärvisüsteem on närvisüsteemi osa k ahekülgsel organismidel. Kesknärvisüsteem võtab vastu informatsiooni kõigilt organismi osadelt ja koordineerib nende tegevust. Kesknärvisüsteemi moodustavad selja- ja peaaju. Koos piirdenärvisüsteemiga on kesknärvisüsteemil fundamentaalne roll organismi käitumise kontrollimisel. Seljaaju Seljaaju ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ningjuhtida tingimatuid refleksd(liigutusi). ...
v. Pikkaju – Reguleerib tahtele allumatiud tegevusi (hingamine, südametegevus) b. Seljaaju 2. Piirdenärvisüsteem – Närvirakud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju koonduvad närvideks ning moodustavad piirdenärvisüsteemi, mis jagunevad kaheks: a. Kehaline ehk somaatiline – juhib tahtele alluvaid tegevusi (skeletilihased) b. Vegetatiivne – tahtele allumatud tegevused (siseelundkonna näärmed) Mäluvormid Ajukoores kujuneb mälu. Mälu on võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. 1. Lühimälu a. Sensoorne – Info meeleelunditest b. Primaarne – Sensoorse mälu ümbersõnastamine; sõnad ja sümbolid 2. Püsimälu a. Sekundaarne – Primaarsest mälust kordamise ja harjutamise teel b. Tertsiaalne – Info, mis üldjuhul ei unune nt. nimi Närvirakud a) Dendriit – lühike jätke
dendriit neuriit rakukeha Info liigub närvisüsteemis nõrkade elektriliste signaalidega 100 m/sek Piirdenärvisüsteem (PNS) Närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju koonduvad närvideks ning moodustavad piirdenärvisüsteemi, mis jaguneb: · kehaline ehk somaatiline Juhib tahtele alluvaid tegevusi (skeletilihased) · vegetatiivne Tahtele allumatud tegevused (siseelundkonna näärmed) Refleksid tingimatud Kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks tingitud Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid (silmapupillide ahenemine) Refleksikaar Erutuse kulgemise tee: 1. erutust vastuvõttev närvirakk; 2. närvikiud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi; 3. kesknärvisüsteemi piirkonnad, mis analüüsivad erutust; 4. närvikiud, mis juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või elundisse; 5. organ või elund, mis erutusele reageerib.
Primaarne mälu-lühiajaline mälu, kuhu ajutiselt salvestatakse sõnaliselt kodeeritud info Rasvkude-varuainete kogumiseks, soojusisolatsioon, löökide pehmendus Ripsepiteel-rakkude välispinnal asuvad ripsmed Sekundaarne mälu-mälu, milles olev info võib säilida aastaid, kuid võib ka ununeda Sensoorne mälu-mälu osa, kuhu ajutiselt salvestatakse meeleelunditest saadud informatsioon Sidekude-ühendab teisi kudesid omavahel ja toetab elastseid kehaosi Silelihaskude-aeglane kontraktsioon, siseelundkonna lihased (va süda), ei allu tahtele Skeletilihased-võimaldavad liikuda, kinnituvad kõõlustega toese külge Südamelihased-ei allu tahtele, töötavad rütmiliselt Sünaps-koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriidiga või rakukehaga, edastades närviimpulsi Sünaptiline summatsioon-summeeruv protsess, kui närvirakku saabub ajaühikus mitu erutussignaali Tertsiaarne mälu-mälu osa, milles asuvat infot ei unusta kunagi Vereplasma-vere rakuvaheaine
hoiavad skeletti koos. *Kõhrkude-mood. tugevaid, painduvad tugistruktuure.Kõhr ümbritseb nt luude otsi, on nt kõrvalestades. *Luukude- jäik sidekude, luud jäigad ja tugevad, täidab organismi tugifunktsiooni. ///Veres rakuvaheaineks vedel vereplasma, ül- hapniku, hormoonide, toitainete ja teiste ainete transport ühest kehaosast teise, immuunsuse tagamine. //Lihaskude- moodustab 40-50% kehamassist,talituseks kokkutõmbumine e, kontraktsioon. *silelihaskude- kõik siseelundkonna lihased( va. Süda) koosnevad sellest. Seda reguleerib vegetatiivne närvisüsteem ja hormoonid. *Vöötlihaskude- kujutavad pikki paljutuumseid rakke. Jaguneb 2 skeletilihased(võimaldab loomal liikuda) ja südamelihased.(ei allu tahtele, töötavad rütmiliselt kuni surmani).// Närvikude- rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda,erutust edasi kanda ja salvestada.Teeb võimalikuks neuronite pikkade jätketega kuju.Koosneb rakukehast ja kahesugusest jätkest
sisenõrenäärmed Sidekude 4. katteelundkond 5. vereringeelundkond 6. seedeelundkond 7. erituselundkond 8. närvisüsteem 9. immuunsussüsteem 10. tugi- ja liikumiselundkond 11. suguelundkond Homöotaas siseelundkonna tasakaal närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete (hormoonide) abil. 2. Humoraalne regulatsioon sisenõrenäärmed (toodavad hormoone ehk signaale) Parakriinne signaalid mõjutavad lähedust Endokriinne signaalid lähevad ringlusesse Neuraalne regulatsioon närvisüsteem (kesknärvi- ja piirdenärvisüsteem) 3. Kesknärvisüsteem peaaju ja seljaaju Seljaaju juhib koos keskajua automaatseid liigutusi.
Antigeen- haigustekitajad Antikehad- valgud, mis hävitavad neid JOONIs: põrn(all), harkelund(vasakul), lümfisõlm Toodavad: B-lümfotsüüte- eritavad antikehi, mis hävitavad antigeene eht patogeene 4. KÕRGEM NÄRVITALITLUS Piirdenärvisüsteem moodustavad närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju jaguneb kaheks:1) kehaline- skeletilihaste erutamine(allub tahtele) 2)vegetatiivne- siseelundkonna näärmed erutuvad(tahtele allumata) Kesknärvisüsteemi moodustavad pea- ja seljaaju, mis juhivad kogu organismi tegevust. Mäluvormid: ajukoores kujuneb mälu. Mälu on võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Mälu jaguneb kaheks: 1)lühimälu a)sensoorne-hetkemälu; info meeleelundites b)primaarne- sensoorse mälu ümbersõnastamine; sõnad ja sümbolid 2)püsimälu a) sekundaarne-
luude vahel), luukude (jäik sidekude, sisaldab kaltsiumi- ja fosforisoolasid, moodustab siseskeleti), vesi (vedel sidekude, vereplasma, rakuvaheaine, toidu- ja O2, CO2,,jääkainete, hormoonide transport, temperatuuri reguleerimine, immuunsuse tagamine (antikehad)) Lihaskoe liigid: sile lihaskude (1 tuum, aeglane, kokkutõmbed ei allu tahtele, reguleeritakse vegetatiivse närvisüsteemi poolt, moodustavad nt siseelundkonna lihaseid), vöötlihaskude (koosneb lihaskiududest, pikad ja paljutuumsed rakud, kiired lihased, alluvad tahtele, moodustavad skeletilihaseid, ristivöödiline) südamevöötlihaskude (ristivöödilised, hargnevad, paljutuumsed, töötab pidevalt, alustab sünnil, kontrollimatu) 4. Millistes elundites toodetakse järgmisi hormoone: antidiureetiline hormoon hüpofüüsi ehk ajuripatsi tagasagaras (ülesanne vee regulatsioon)
Lihaskoe talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon. Kokkutõmbe mehhanism on kõikide loomade lihasrakkudes põhimõtteliselt ühesugune. Lihasrakkude kokkutõmme toimub tänu neis paiknevatele müofibrillidele. Lihaskude on kahte liiki: silelihaskude ja vöötlihaskude. Silelihaskude koosneb käävjatest rakkudest, mille kontraktsioon toimub aeglaselt. Silelihaskude on iseloomulik selgrootutele ning osaleb ka nende loomade liikumisel. Selgroogsetel loomadel koosnevad silelihaskoest siseelundkonna lihased (v.a. süda). Vöötlihaskude koosneb lihaskiududest, mis kujutavad endast pikki paljutuumseid rakke. Müofibrillide erilise asetuse tõttu lihaskiududes näivad need ristipidi vöödilised. Vöötlihaskude jaotatakse kaheks: skeletilihased ja südamelihased. Skeletilihased kinnituvad kõõlustega tugistruktuuride külge ja võimaldavad liikuda. Skeletilihaste kontraktsioon toimub kiiremini kui silelihaskoes. Skeletilihased on iseloomulikud selgroogsetele loomadele
hapniku, hormoonide, toitainete ja teiste ainete transport ühest kehaosast teise ning immuunsuse tagamine. Lihaskoe talituseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon. Kokkutõmme toimub tänu neis paiknevatele müofibrillidele. Need koosnevad müofilamentidest- aktiinist ja müosiinist. Lihaskude on täiskasvanud kehamassist 40-50%. Lihaskude jaguneb kaheks: silelihaskude ja vöötlihaskude. Silelihaskude koosneb ühetuumalisest käävjatest rakkudest, mille kontraktsioon toimub aeglaselt.(kõik siseelundkonna lihased, v.a süda) Vöötlihaskude koosneb lihaskiududest, mis kujutavad endast pikki paljutuumseid rakke. Vöötlihaskude jaotatakse kaheks: skeletilihased ja südamelihased. Skeletilihased kinnituvad kõõlustega toese külge ja võimaldavad loomal liikuda. (allub tahtele). Südamelihaste rakud on väiksemad, harunenud ning ühenduvad omavahel võrgustikuks.(ei allu tahtele, töötavad rütmiliselt) Südamelihaskoerakud on võimelised genereerima
Kokkutõmbe mehhanism on kõikide loomade lihasrakkudes põhimõtteliselt ühesugune. Lihasrakkude kokkutõmme toimub tänu neis paiknevatele müofibrillidele. Lihaskude on kahte liiki:silelihaskude ja vöötlihaskude. • Silelihaskude koosneb käävjatest rakkudest, mille kontraktsioon toimub aeglaselt. Silelihaskude on iseloomulik selgrootutele ning osaleb ka nende loomade liikumisel. Selgroogsetel loomadel koosnevad silelihaskoest siseelundkonna lihased (v.a. süda). • Vöötlihaskude koosneb lihaskiududest, mis kujutavad endast pikki paljutuumseid rakke. Müofibrillide erilise asetuse tõttu lihaskiududes näivad need ristipidi vöödilised. Vöötlihaskude jaotatakse kaheks: skeletilihased ja südamelihased. • Skeletilihased kinnituvad kõõlustega tugistruktuuride külge ja võimaldavad liikuda
Luukude on jäik sidekude, kus kollageeni kiud on ümbritsetud Ca ja P sooladega. Vere ül hapniku, hormoonide, toitainete jt ainete transport ühest kehaosast teise, immuunuse tagamine. Sidekoed on nt. veri, luu, kõhr, rasvkude, kõõlused ja sidemed. · LIHASKUDE talituseks kokkutõmbumine. Silelihaskude (ühetuumalised käävjad rakud) ei allu tahtele, seda reguleerivad vegetatiivne närvisüsteem ja mõned hormoonid. nt. kõik siseelundkonna lihased koosn. silelihaskoest(va. süda). Vöötlihaskude koosn. lihaskiududest, näevad välja vöödilised(müofibrillide eriline asetus). Jagnuevad 2ks: skeletilihased (kinnituvad kõõlustega toese külge, aitavad liikuda; allub tahtele) ja südamelihased (väiksed, harunenud, ühenduvad võrgustikuks; ei allu tahtele, töötavad rütmiliselt kuni surmani; rakud on võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale).
kujutavad endast neuronite pikku jätkeid). Närvid moodustavad piirdenärvisüsteemi. Inimese seljaajust väljub 31 närvi ja peaajust 12 närvi.Piirdenärvisüsteem (PNS) ja refleksid Närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju koonduvad närvideks ning moodustavad piirdenärvisüsteemi, mis jaguneb: · kehaline ehk somaatiline - Juhib tahtele alluvaid tegevusi (skeletilihased) · Vegetatiivne - Tahtele allumatud tegevused (siseelundkonna näärmed) Seljaaju asub selgroolülide poolt moodustatud luukanalis. Ta on kuni 1,4 cm jämedune ja 40 - 50 cm pikkune. Seljaaju algab kaelapiirkonnas, kus piklikaju läheb sujuvalt üle seljaajuks ning lõpeb selgroo nimmeosas. Seljaajust saavab alguse 31 paari seljaajunärve. Närvid väljuvad seljaajust selgroolülide vahelistest avadest. Iga närv algab kahe haruna - selgmise ja kõhtmise juurena, mis omavahel ühinedes moodustavadki närvi. Selgmine juur koosneb
Suuraju- reguleerib kõike seda, mis oled elujooksul õppinud, välispind-ajukoorasuvad erinevad ül täitvad piirkonnad, Nägemiskeskus(kukal), liigutuskeskus(keskel), nahatundlikkuse keskus, kuulmiskeksus. Väliskeskkonna ärritusi võtavad vastu retseptorid-närvilõppmed(kohad).Ärritaja toimel tekib retseptoris närviimpulss, mis liigub kesusest kiirusega 100 m/s Piirdenärvisüsteem-1.kehaline e. Somaatiline-juhib alluvaid 2. Vegatiivne- juhib allumatuid (siseelundkonna omad) Närvrakke juurde ei teki. refleks- org vastus, mingile ärritajale. Tingimatud- kaassündinud. Tingitud- elujooksul omandatud Refleksikaar- tee mida mööda refleks kehas liigub Epiteelkude · Katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid. · Epiteelkoe kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. · Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval moodustades kile.
Kuidas aidata: viia varju, riideid vähemaks, lamavasse asendisse (pea pisut ülespoole), jahutada õhuga või veega, külm kompress, külm jook. 19) Kuidas jaotatakse närvisüsteemi? Sh piirdenärvisüsteemi jagunemine. · Kesknärvisüsteem - koosneb peaajust ja seljaajust. Juhib kogu organismi tegevust · Piirdenärvisüsteem - kehaline ehk somaatiline (juhib tahtele alluvaid tegevusi (skeletilihased); vegetatiivne (tahtele allumatud tegevused (siseelundkonna näärmed). 20) Milliseid erinevaid mäluvorme eristatakse? Lühimälu Püsimälu sensoorne primaarne sekundaarne tertsiaalne hetkemälu; info sensoorse mälu ümber primaarsest mälust kordamise ja info, mis üldjuhul ei meeleelunditest -sõnastamine, sõnad ja sümbolid. harjutamise teel. unune nt nimi
· Ajutüve 5-HT neuronite häired norskamine, uneapnoe ja imikute äkksurm (SIDS) · Retseptorid: 1A-1D, 2, 3, 1p Seljaaju ja kraniaalnärvid (mitu paari ja üldiselt, et milleks). 12 paari kraniaalnärve e peaajunärve, mis väljuvad ajütüvest (tähistatakse I-XII, vaid I väljub otsajust); on pea sensoorse informatsiooni kandjad ja reguleerivad peapiirkonna motoorikat. Seljaaju ja 31 paari spinaalnärve (ei pea täpsemalt teadma), keha ja siseelundkonna sensoorne info ja motoorika. Ganglionid on närvirakkude tuumadest koosnevad närvikoe massid väljaspool pea- ja seljaaju. Seljaajus neuronid: sensoorne on selgmine ja motoorne asub kõhtmiselt. Inimesel koosneb seljaaju kahest sümmeetrilisest poolest, poolitajateks on seljaaju selgmisel pinnal kulgev mediaanvagu (sulcus medianus posterior) ja kõhtmisel pinnal kulgev mediaanlõhe (fissura mediana anterior). Kummalgi seljaaju poolel kulgevad eesmis-külgmine vagu (sulcus lateralis
paralleelselt, moodustavad kõõluseid ja ligamente, mis hoiavad skeletti koos. Kõhrkude- kollageen võrgustikuna, tugevad painduvad tugistruktuurid(luude otstes, kõrvalestas) Luukude- jäik kollageeni ümber Ca ja fosfaadi soolad.Veri- vedel, hapniku, toitainete, hormoonide ja teiste ainete transport, immuunsuse tagamine. Veri jaguneb vererakkudeks ja vereplasmaks. Lihaskude- Kokkutõmbumine tänu neis olevatele müofibrillidele. Silelihaskude- Käävjad rakud, siseelundkonna kude, ei allu tahtele. Vöötlihaskude- pikad, paljutuumalised. Skeletilihased- alluvad tahtele. Südamelihased- rakud väiksemad ja moodustavad omavahel võrgustiku, ei allu tahtele. Närvikude- Võtab vastu ärritusi, töötleb neid, kannab erutust edasi ja salvestab. 5) Mis on neutraalne regulatsioon ja refleksikaar? Refleksikaar- Retseptoritest signaal, närv kannab KNS-mi, toimub signaali töötlemine ja närv kannab edasi vastuvõtvatesse rakkudesse (lihas,sisenõrenääre).
2. Fibrrillaarne sidekude(kõõlused) ühendab elundeid nt luid ja lihaseid. 3. Rasvkude- hoiab keha temp, säilitab varuaineid, kaitseb siseelundeid 3) Lihaskude. Paikneb lihastes, süda, siseelundite seintes. Isel: piklikud, kokkutõmbevõimelised. Ül: kokku- Tõmbevõimeline tänu lihasrakkudes paiknevate müofibrillidele, mis koosnevad müoflamentidest. *sidelihaskude- koosneb ühetuumalistest käävjatest rakkudest. Ül: siseelundkonna elundite liigutused *vöötlihaskude- a) skeletilihaskude- kinnitub kõõlustega toese külge ja võimaldab loomal liikuda b)südamelihaskude- genereerivad ja juhivad närvisignaale, tgades rakkude üheaegse kontsaktsiooni 4)Närvikude leidub kesknärvi süsteemis ja närvides. närvikoe rakud kannavad edasi närviimpulsse Treeningu füsioloogia Lihaste liigutamiseks on vaja energiat. Vahetuks energiaallikaks rakus on ATP adenosiintrifosfaat. Kui
Tingitud: omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrfelksid (silmapupillide ahenemine). 24. Kuidas jaotatakse närvisüsteemi? Kesknärvisüsteem- juhib kogu organismi tegevust, koosneb peaajust ja seljaajust. Piirdenärvisüsteem närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju koonduvad närvideks ning moodustavad piirdenärvisüsteemi, mis jaguneb: kehaline e somaatiline juhib tahtele alluvaid tegevusi (skeletilihased); vegetatiivne tahtele allumatud tegevused (siseelundkonna näärmed). 25. Oska joonistada närvirakku (rakukeha, tuum, dendriidid, neuriit, müeliinkest)! 26. Milliseid erinevaid mäluvorme eristatakse? 27. Kuidas saaks informatsiooni lühimälust püsimällu salvestada? Vaimne ja füüsiline aktiivsus, hea kopsu funktsioneerimine. 28. Mis võib põhjustada mäluhäireid? Nimeta erinevaid mäluhäireid. Mäluhäireid võivad tekitada peatrauma, vereringe häired, mitmesugused närvisüsteemi infektsioonid, intoskikatsioon, hormoonid.
(McLeod, 2012) 15 Lümfoom Lümfoom, esinemissagedusega 11,9-29,2%, on tuhkrutel väga levinud pärast neerupealise ja kõhunäärme kasvajat. Selle sagedus tõuseb üha enam. (Ammersbach, et al., 2008) 16 Mis see on? Lümfoom on lümfisüsteemi kasvaja, millel on olemas mitu varianti ent levinuimad on lümfotsütaarne ja blastiline. Harilikult esineb lümfotsütaarne variant üle kahe aasta vanustel kodutuhkrutel, kus kroonilise haiguse kulg on seotud mõne siseelundkonna organitega, kas põrna, maksa, neerude või lümfisõlmedega. Noorematel kodutuhkrutel, kes on nooremad kui 2 aastat, ilmneb tihedamini lümfoblastiline variant, mis tavaliselt hõlmab harkelundit, põrna, maksa ja luuüdi. (Gupta,et al., 2010) 17 Tekkepõhjused Nagu ka teiste kasvajate nii ka lümfoomide tekke põhjust pole täpselt teada. Üheks põhjuseks arvatakse olevat lümfotsüüdis tekkinud kromosoomihäiret, mis viib kontrollimatu pahaloomuliste lümfoomirakkude tekkele
*Muutused kopsudes, hapniku omastamine paraneb *Muutused lihastes, tugevamad ja vastupidavad 41. Millist rolli täidavad pea- ja seljaaju ning mis ülesanne on piirdenärvisüsteemil? Peaajuga on seotud inimese teadvus, mõtlemine, meeleelundite tegevus, tajud, õppimine, mälu, sihtmotoorika. Seljaaju on KNS vanim osa. Funktsioonid: Reflektoorne ja juhte funktsioon. Kehaline PNS ehk somaatiline juhib tahtele alluvaid tegevusi (skeletilihased) ja vegetatiivne tahtele allumatud tegevused (siseelundkonna näärmed). 42. Kuidas liigub info närviraku sees ja rakkude vahel? Sünaps on ühenduslüli rakkude vahel, mille kaudu impulsse ÜHELT RAKULT TEISELE edastatakse. dendriidid on lühikesed, elektrilisi signaale närviraku keha suunas Akson e. neuriit juhib elektrilisi impulsse raku kehast kaugemale 43. Reflekside jaotus? Milleks need vajalikud on? a) Tingimatud - Kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks b) Tingitud - Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid 44
kohandeda muutuvate keskkonnatingimustega ja võtta vastu meeleelunditelt saabunud infot, analüüsida seda ja saata käsklus edasi vastavatele kehaosadele. Peaaju juhib ja kontrollib organismi talitust. Seljaaju ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel ja juhtida tingimatuid refklekse. Piirdenärvisüsteem juhib tahtele alluvaod tegevusi (skeletilihased) ja tahtele allumatuid tegevusi (siseelundkonna näärmed). 40. Kuidas liigub info närviraku sees ja rakkude vahel? Rakkude vahel liigub info tänu SÜNAPSILE (ühenduslüli rakkude vahel), mille kaudu impulsse ühelt rakult teisele edastatakse. 41. Reflekside jaotus? Milleks need vajalikud on? Mõned refleksid on kaasasündinud ehk tingimatud (nt. imemis- ja neelamisrefleks), teised refleksid on tingitud ehk need omandatakse elu jooksul. 42. Mille poolest erinevad mälu erinevad tasandid? 1
muutuvate keskkonnatingimustega ja võtta vastu meeleelunditelt saabunud infot, analüüsida seda ja saata käsklus edasi vastavatele kehaosadele. Peaaju juhib ja kontrollib organismi talitust. Seljaaju ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel ja juhtida tingimatuid refklekse. Piirdenärvisüsteem juhib tahtele alluvaod tegevusi (skeletilihased) ja tahtele allumatuid tegevusi (siseelundkonna näärmed). 41. Kuidas liigub info närviraku sees ja rakkude vahel? Rakkude vahel liigub info tänu SÜNAPSILE (ühenduslüli rakkude vahel), mille kaudu impulsse ühelt rakult teisele edastatakse. 42. Kuidas kujunevad refleksid? Milleks need vajalikud on? Mõned refleksid on kaasasündinud ehk tingimatud (nt. imemis- ja neelamisrefleks), teised refleksid on tingitud ehk need omandatakse elu jooksul. 43. Mille poolest erinevad mälu erinevad tasandid? 1. Lühiajaline mälu: 1
muutuvad kehalised sümptomid. Diagnostilised juhised: 1. Vähemalt 2 aastat kestnud palju väga mitmekesiseid kehalisi sümptomeid, millele ei ole leitud somaatilisis seletusi 2. Patsient püsivalt ei nõustu arstide arvamusega, et sümptomid pole kehalised 3. Sümptomid ja nendest tulenev käitumine on kahjustanud sotsiaalset ja perekonnaelu Sümptomite seas on esinenud vähemalt: 1. Neli valusümptomit: pea, kõhu, selja, liigeste, jäsemete 2. Kaks siseelundkonna sümptomit: iiveldus, puhitus, oksendamine 3. Üks seksuaalsümptom: frigiidsus, erektsioonihäired 4. Üks pseudoneuroloogiline sümptom: koordinatsiooni, tasakaaluhäired, halvatus või piiritletud nõrkus, neelamisraskused, uriinipeetus Hüpohondriline häire ehk hüpohondria On püsiv hõivatus ideest, et esineb mingi raske ja progresseeruv kehaline haigus. Patsiendid esitavad püsivalt kehalisi kaebusi või on ülemäära mures välimuse
signaalainetega INIMESE NÄRVISÜSTEEMI ÜLDSINE EHITUS JA TALITUS 1) KESKNÄRVISÜSTEEM- (pea- ja seljaaju) Ülesanded: Saadud info sorteerimine, salvestamine. Kesknärvi süsteemis asuvad enamus närvirakkude kehad. 2) Piirdenärvisüsteem (teised kehanärvid) Ülesanded: Info liikumine. *PNS'is asuvad närvirakkude pikad jätked. a) Somaatiline ehk kehaline- Juhib tahtele alluvaid tegevusi (skeletilihased) b) Tahtele allumatud tegevused (siseelundkonna näärmed) VASAK JA PARM AJUPOOLKERA Närvirakud, Sensoorsed, tundenärvid.. Närviraku ehitus. Suuraju- Õppimise ja mälu keskus. Õppimine- Suurendab ajurakkudevahelisi kontakte Mälu- närvisüsteemi võimet asju meelde jätta ja meelde tuletada Lühimälu Sensoorne- 10 sekundit hästi meeles primaarne- meeldejätmiseks, korrata, ümber kirjutada, .... ... VÄIKEAJU Juhib lihaste koostööd ja tasakaalu. PIKLIKAJU
Refleksideabil hinnatakse NS seisundit ja määratakse ka ravi. 2 Närvisüsteem jaguneb: KNS ( pea- ja seljaaju)ja PNS (väljast poolt närvid) PNS- närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju koonduvad närvideks ning moodustavad piirdenärvisüsteemi, mis jaguneb: * kehaline ehk somaatiline. Juhib tahtele alluvaid tegevusi(skeletilihased) * vegetatiivne. Tahtele allumatud tegevused(siseelundkonna näärmde) SUURAJU KOOR- hallaine. Hallaine moodustab suuraju kaalust ligikaudu 33%, valge aine tsirka 60%, hallaine tuumad valgeaines aga umbes 7%. kaalub 1200-1300g. 3 Valgeainega seostatakse mitmeid neuroloogilisi seisundeid: Polüskleroosi (sclerosis multiplexis) seostatakse enim valgeainega kuid polüskleroosi haigetel on leitud haiguskoldeid ka hallainetel
Madal aktiivsus – depressioon Liiga aktiivne 5-HT – obsessiiv-kompulsiivne häire (OCD), tikid ja skisofreenia Ajutüve 5-HT neuronite häired – norskamine, uneapnoe ja imikute äkksurm (SIDS) Retseptorid: 1A-1D, 2, 3, 1p Seljaaju ja kraniaalnärvid (mitu paari ja üldiselt, et milleks). KRANIAALNÄRVI: 12 PAARI: pea sensoorse informatsiooni kandjad ja reguleerivad peapiirkonna motoorikat. Seljaaju ja 31 paari spinaalnärve (ei pea täpsemalt teadma), keha ja siseelundkonna sensoorne info ja motoorika. Seljaajus neuronid: sensoorne on selgmine ja motoorne asub kõhtmiselt. Aju struktuurid – nii korteksi peamised osad kui ajutüvi ja limbiline süsteem. Korteksi peamised osad: otsmiku-, kiiru-, oimu- ja kuklasagar Ajutüvi: (ülalt alla) taalamus, keskaju, sild, piklikaju, seljaaju Limbiline süsteem: Mis asjad on ajukoore projektsioonialad. piirkonnad, milles ajukude näib sensoorse info põhjal „kaardi" koostavat 1
Luukude- jäik sidekude, kus kollageeni kiud on ümbritsetud kaltsiumsooladega (muudab luud jäigaks ja tugevaks) Rasvkude- kaitsta põrutuste, külma eest, varuainete kogumine- rasvas lahustunud vitamiinid. Lihaskude: silelihased ja vöötlihased. Lihaskoe talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon- võimaldavad liikuda. Jaguneb: 1) silelihaskude- kokkutõmbumine toimub aeglaselt ja sujuvalt, koosneb käävjadest rakkudest. Selgrootutel- koosnevad siseelundkonna lihased (v.a süda). 2) Vöötlihaskude- koosneb lihaskiudest, mis kujutavad endast pikki palju tuumseid rakke: Skeletilihased- kinnituvad kõõlustega tugistruktuuride külge ja võimaldavad loomal liikuda (kokkutõmbumine toimub kiiremini kui silelihaskoel) Isl. Selgroogsetele- lühijalgsetele, rõngasussidele; Südamelihas- rakud väiksemad, harvenenud ning omavahel ühendavad võrgustikuks. Töötavad rütmiliselt kuni surmani (väga tugev rütm)
Madal aktiivuss seotud depressiooniga. Liiga aktiivne 5-HT on seotud OCD ja skisoga. Ajutüve 5-HT neuronite häired on seotud norskamise, uneapnoe ja imikute äkksurmaga. Seljaaju ja kraniaalnärvid (mitu paari ja üldiselt, et milleks). - 12 paari kraniaalnärve ehk peaajunärve – väljuvad ajutüvest, on pea sensoorse informatsiooni kandjad ja reguleerivad peapiirkonna motoorikat - Seljaajus on 31 paari spinaalnärve – keha ja siseelundkonna sensoorne info ja motoorika - Ganglionid – närvirakkude tuumadest koosnevad närvikoe massid väljaspool pea- ja seljaaju. Seljaaju neuronid: sensoorne on selgmine ja motoorne asub kõhtmiselt. Dorsaalne tegeleb alt-üles süsteemiga, avastab probleemi. Ventraalne e kõhtmine on detailsem, üles-alla süsteem. Aju olulisemad struktuurid – nii korteksi peamised osad kui ajutüvi ja limbiline süsteem. - Väikeaju – koordinatsioon, liigutuste sujuvus
tugifunktsiooni) ning veri (hapniku, hormoonide, toitainete ja teiste ainete transport, immuunsuse tagamine). Lihaskude. Talituseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon- toimub tänu müofibrillidele. Lihase kokkutõmbel nihkuvad müofilamendid üksteise vahele. Lihaskude moodustab umbes 40-50% inimese kehamassist. Jaguneb kahte liiki: silelihaskude- kokkutõmme toimub aeglaselt. Nt koosnevad kõik (va süda) siseelundkonna lihased silelihaskoest. Kokkutõmme ei allu tahtele, reguleerib vegetatiivne närvisüsteem ja mõned hormoonid. Vöötlihaskude- skeletilihased (kinnituvad kõõlustega toese külge ja võimaldavad liikuda. Kokkutõmme allub tahtele ja toimub kiiremini kui silelihaskoes); südamelihased (rakud on väiksemad, harunenud ja ühenduvad omavahel võrgustikuks. Ei allu tahtele ja töötavad rütmiliselt kuni surmani
annaabi.ee 
