millest enim esindatud on lehtpuu- või segametsad. Nende metsade kogupindala Eestis on ligi 397,7 tuhat hektarit, millest valdava osa moodustavad sanglepikud, hall-lepikud, männikud, kuusikud, kaasikud ja haavikud. Soostuvad metsad hõlmavad soovikumetsi ja rabastuvaid metsi. Soovikumets on tekkinud soostunud maade kuivendamisel, kus on kõrge mullaniiskus ja halb õhustatus. Puudest kasvavad seal sookask, mänd, kuusk, taimedest näiteks tarnad, osjad, kastikud, sinihelmikas. Rabastuv mets on toitainetevaene, happeline ja liigniiske. Puudest esineb seal mänd ja kask, taimedest sinikas, sookail, mustikas, turbasamblad, karusammal. Soostuva metsa tunnusteks on: Madalate jõe- ja järvekallaste ning ojade ümbrus - tekkekoht Tuuleheide Kõrge ja (sesoonselt) liikuv pinna- ning põhjavesi (veereziim) Taimestikuvabade lohkude ja kõrgete tüve- või kännumätaste esinemine Eakad mitmest liigist lehtpuud
Rannavall Lauge tasane rannavöönd Veerežiim varieeruv Sisemaa pool Merepinnast kõrgemal Mere mõju – lühikest aega Taimed nõelalss, meri- mugulkõrkjas, kare kaisel, pilliroog kastehein, tuderluga, punane aruhein sinihelmikas, värihein, aasristik Linnud Alpi risla naaskelnokk mustsaba-vigle kiivitaja meriski suurkoovitaja hanelised Haned Matsalu rannaniidul Kahepaiksed Putukad Kaitsekord Hävimisohus Kriimi loodusreservaat Ooslamaa ja Rahuste sihtkaitsevöönd Arima piiranguvöönd Kasutatud kirjandus http://www.eestiloodus.ee/artikkel2520_2509.html http://rannarohumaad.weebly.com/tekkimine-ja-sa umlilimine.html http://www
Niiskem, soostunud leede mullad, leetmullad või kahkjad. Happeline muld. Boniteet 2-3 Peapuuliik: mänd, harvem ka kuusk. Puhmarinne: kanarbik, mustikas, pohl Rohurinne: palu-härghein, metskastik, leseleht Samblarinne: lainjas kaksikhammas, harilik karusammal, laanik, palusammal, turbasammal. Rabastuvadmetsad Sn-sinika KKT Niisked puhma ja samblarindega. Soostunud leedemullad, hapud mullad. Boniteet 4-5. Peapuuliik: mänd. Puhmarinne: kanarbik, mustikas, pohl, sinikas, sookail Rohurinne: sinihelmikas, tarnkera Samblarinne: lainjas-ja harilik kaksikhammas, harilik karusammal, laanik, palusammal, turbasammal Kr- karusambla KKT Soostunud leede-, leet- ja kahkjad mullad. Hapud mullad. Boniteet 3-4. Peapuuliik: mänd Puhmarinne: kanarbik, mustikas, pohl, sinikas, sookail Rohurinne: sookastik, sinihelmikas, ohtene sõnajalg, kera tarn, tupp-villpea. Samblarinne: harilik-ja lainjas kaksikhammas, harilik karusammal, laanik, palusammal, turbasammal Loometsad Ll- leesikaloo KKT
külmunud levik Kirde-ja Tudra alad Parasvöötme merelises Lõuna-Eestis Skandinaavia kliimas mäed,Kesk-Soome, Iiri ja Šotimaa Karjala,Põhja-Siber, Alaska taimestik rabamänd,sookas tarnad,puhmad,turba sinihelmikas,must k sammal,kask,lepp,hu sepsikas,pohl,kääbus marjad,puhmas ulheinalised,mustika kask,mustikas,turbasa kanarbik,sookail, s,pohl mmal,huulheinalised porss,tupp-villpea loomastik põder,valgejänes, sookiur,kiisk,mudatil tikutaja,tilder,kaljukotk karu,hunt,rabane, der,tikutaja,lehesalul as,rohusilmik(liblikas),
Domineerib sookask, harvem mänd, kuivendusest mõjutatud kohtades ka kuusk; kaasliigina kasvab kohati sanglepp. Põõsarinne: hõre või keskmiselt tihe, esinevad pajud, paakspuu, madal kask, Lääne-Eestis porss. Rohurinne: suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, mätastarn. Tüüpilised on veel sookastik, ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo-osi, konnaosi, pilliroog, sinihelmikas. Samblarinne: suhteliselt tagasihoidlik: soovildik, teravtipp, turbasamblad, laanik, palusammal. Loomakooslus Putukad Üle 1500 liigi Põõsarindes ja samblarindes domineerivad mardikalised, rohurindes tirdilised ja kahetiivalised. Ülekaalus niiskuslembesed taim- ja putuktoidulised liigid. Suvel hulgaliselt kärbselisi (nt viljakärblane) Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk. Ämblikulised
kõrgvee piiri. Esimene tase Ala, mis on kõige sagedamini vee all. Nõelalss Kare kaisel Meri-mugulkõrkjas Teine tase Ala, mis jääb kõrgvee ajal vee alla. Valge kastehein Punane aruhein Tuderluga Randteeleht Kolmas tase Merevesi ei ulatu, kuid tuule ja soolapritsmete kaudu on taimestik siiski mõjutatud mere lähedusest. Liigiline koosseis eelmise tasemega sarnane, lisanduvad veel soolsuse suhtes õrnemad liigid. Sinihelmikas Värihein Aasristik Linnud Naaskelnokk Mustsaba-vigle Kiivitaja Hanelised (nt. Hallhani) Kurvitsalised (nt. Niidurüdi, alpirisla) Kahepaiksed Kõige levinum kõre ehk juttselg- kärnkonn. Elupaikade kadumise tõttu on neidki väheks jäänud. Putukad Sipelgad Kääbusämblik Triip-lutikas Lauluritsikas Kõrvahark Taevastiib Koerliblikas Puud ja põõsad 2009-2011 aasta looduskava „Ideaalne rannaniit“.
tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, alpi jänesevill, tupp-villpea, ümaralehine pudeltarn, eristarn, mätastarn. huulhein, pikalehine huulhein, rabakas, Tüüpilised on veel sookastik, valge nokkhein. ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo-osi, konnaosi, pilliroog, sinihelmikas. Samblarinne Suhteliselt tagasihoidlik: soovildik, Harilik karusammal, raba-karusammal, teravtipp, turbasamblad, laanik, turbasamblad, harilik palusammal. palusammal. Puhmarinne Madalsoos puhmarinne puudub. Seal kasvavad kanarbik, sinikas, sookail, küüvits, kukemari, hanevits, pohl,
Puurinne: Domineerib sookask, harvem mänd, kuivendusest mõjutatud kohtades ka kuusk; kaasliigina kasvab kohati sanglepp. Põõsarinne: hõre või keskmiselt tihe, esinevad pajud, paakspuu, madal kask, Lääne-Eestis porss Rohurinne: suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, mätastarn. Tüüpilised on veel sookastik, ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo- osi, konnaosi, pilliroog, sinihelmikas, soo- neiuvaip,peetrileht. Samblarinne: suhteliselt tagasihoidlik: soovildik, teravtipp, turbasamblad, laanik, palusammal. Loomad & Linnud Madalsoo linnud: Haudelindudest: sookurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba-vigle. Kahepaiksed: Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohe-kärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnik- vesilikku.
Metsatüübiks sobiks sinilille segamets. 4 PUISTU KIRJELDUS SOOMETSAS 4.1 Puistu taimkate Puistu on noor, kahte rinnet pole võimalik eristada ning tegemist on lihtpuistuga. I rinne: Ks, Ku, Hb, Lv. Järelkasvu moodustavad kask, hall-lepp, haab, kuusk. Alusmets on hõre, selle moodustavad toomingas, pajud, paakspuu, harilik kuslapuu, pihlakas, sarapuu, vaarikas. Puhmarinne puudub. Rohurinne on tihe. Lausaliselt esineb ojamõõl, angervaks, sinihelmikas, jäneskastik ja luht- kastevars. Laiguti esineb metsmaasikas, ümarlehine uibuleht, soomadar, lodumadar, külmamailane, soo-osi ja harilik palderjan. Kohati esineb haisev kurereha, maikelluke, harilik kuutõverohi ja harilik-hiirehernes. Samblarinne on hõre, kõrgematel mätaste esineb kohati palusammal. 4.2 Metsakasvukohatüüp Proovitükk asub endisel sooalal, kuhu rajati nõukogude perioodil kuivenduskraavid. Ala oli
Elab: hulgaliselt mikroorganisme; mullaorganisme; toimub intensiivne taimeosade ning huumuse teke.SOOD JA RABADMadalsood- toituvad mineraalaineterohkest põhjaveest, on toitainerikkad kasvukohad. Turbakii tüsenedes toitumistingimused halvenevad, turbakihi kasvades kujuneb toitainetevaene raba.Siirdesood- ülemineku etapp madalsoost rabani. Kaotab kontakti põhjaveega. Puurinne (mänd, sookask), rohurinne (niitjas tarn, sookastik, sinihelmikas), samblarinne (harilik turbasammal, soovildik)Raba- kaetud männimetsaga. Rabaturvas on toitesoolade poolest väga vaene, sest puudub igasugune toitainete juurdevool mineraalmullast ja põhjaveest. Taimed toituvad sademete ja tolmuga saadavatest mineraalainetest. Isel taim on turbasammal, puudest on männid.JÕED JA JÄRVEDEesti järvetüübidvähetoitelised e oligotroofsed on kõige haruldasemad. Puhta ja pehme vee ning läbipaistvusega järved
Tupp-villpea + + + + + Metstarn + + Sõrmtarn + + + + + + Lamba-aruhein + + + Lubikas + + + + Saluhein + + Metskastik + + + + + + + + Sinihelmikas + + + + + + Kattekold + Aasosi Metsosi + + + Soo-osi + + Kilpjaplg + + Kolmissõnajalg + + +
karudele ja ilvstele (Eesti kaitsealad, 2007). Kohata võib kärpi, nirki ja levinumatest loomaliikidest põtra , rebast, kährikut jt. Harvem esinevatest linnuliikidest pesitsevad siin kaljukotkas, kassikakk, soo-loorkull ( Eestimaa. Looduse teejuht, 2005). Taimestik. Siirdesoo puurinde moodustavad sookased, esineb ka üksikud mände; põõsarinnet esindavad paakspuu ja tuhkurpaju. Puhmastaimedest on iseloomulikud porss ja kanabrik, rohurinde moodustavad pilliroog, niitjas tarn, sinihelmikas ja raba-jänesvill. Raba on valdavalt lageraba. Puhmarindes valitseb kanarbik, rohurindes raba- jänesvill ja tupp-villpea. Samblarindes domineerivad Sphagnum rubellum ja S.fuscum. Rabase ulatuvad luited, mis on kaetud mändidega, alustaimestikus on ohtralt samblikke (Läänemaa loodus, 1998). Tänavjärves kasvab haruldast vesilobeeliat, järvelahnarohtu, lamedalehist jõgitakjat, silmailu pakuvad ka rohked vesiroosikogumikud. Nõmmrabas kasvab väga haruldane nõmmluga, leidub ka
· Rohurinne- palu-härghein, leseleht, kilpjalg, karvane piiphein, võnk-kastevars, metskastik · Samblarinne- palusammal, laanik,lainjas kakskikhammas, harilik karusammal. Rabastuvad metsad: · Kasvavad liigniisketel, happelistel muldadel. Hõredas metsas on kõrge rohurinne. · Puurinne-mänd · Põõsarinne- kadakas, paakspuu,pajud · Puhmarinne- sinikas, mustikas, pohl, kanarbik, sookail, mustikas, kukemari, küüvits · Rohurinne- sinihelmikas, tupp-villpea, metsosi,soo-osi, konnaosi · Samblarinne- palusammal, turbasamblad, harilik karusammal Loometsad: · Väga liigirikka rohurindega madala kasvuga metsad. · Kuiva-ja lubjalembesed taimed · Esinevad looaladel, kus mullakihi paksus on vähem kui 30cm · Suvel on põud nagu stepis · Puurinne- mänd, harvem kuusk ja kask, puistud on halvakasvulised ja hõredad · Põõsarinne- kadakas, magesõstar, lodjapuu, kuslapuu, türnpuu,sarapuu, harilik
and the growing stock of the spruce forest are somewhat smaller than those of the pine forests. Nende tootlikkus vastab boniteediklassile II...III. Kuusemetsa täius ja tagavara on aga väiksemad kui männimetsal. The characteristic species in the ground cover are: bilberry, cowberry, Carex globularis, May lily, common cow-wheat, purple moor grass. The moss layer is vigorous and unbroken. Iseloomulikud liigid alustaimestikus on järgmised: mustikas, pohl, keratarn, leseleht, palu-härghein, sinihelmikas. Samblarinne on jõuline ja katkematu. (samblarinne on tüse ja lausaline) In addition to the ordinary species of forest mosses also patches of bog moss and hair moss can be found there. Lisaks tavalistele metsa samblaliikidele võib laiguti esineda ka turbasammalt ja karusammalt. The hair moss-bilberry subtype is widespread on gley and podzolic gley soils which are sod-podzolized and contain superfluous moisture.Karusambla-mustika osatüüpi on
karvane piiphein, kilpjalg, lakkleht, palusammal, laanik, harilik kaksikhammas, harilik karusammal, mets-turbasammal) -jänesekapsa-mustika kasvukohatüüp -karusambla-mustika kasvukohatüüp Rabastuvad metsad Sinika kasvukohatüüp – sinikamännik (sinikas, kukemari, mustikpaju, kanarbik, sookail, mustikas, pohl, kukemari, küüvits, palusammal, laanik, harilik kaksikhammas, harilik karusammal, teravalehine turbasammal, nõgusalehine turbasammal, sinihelmikas, tupp-villpea, rabamurakas, keratarn, kadakas, paakspuu, tuhkur paju) Karusambla kasvukohatüüp (paakspuu, tuhkur paju, mustikas, pohl, sinikas, kanarbik, keratarn, metsosi, soo- ja konnaosi, sinihelmikas, sookastik, harilik tarn, niitjas tarn, tähttarn, ohtene sõnajalg, tupp-villpea, laiuv sõnajalg, teravalehine turbasammal, pudev turbasammal, kallas-turbasammal, russowi turbasammal, wulfi turbasammal, palusammal, harilik kaksikhammas, soovildik, lainjas kaksikhammas) Loometsad
· liblikõielisi, mis on proteiini- ja mineraalainerikkad söödataimed ning ühtlasi rikastavad ka mulda lämmastikuga; · Kõrrelised, mis ületavad pikaajalisel kasutamisel teisi heintaimi saagikuselt. Ka ohustab ebasoodus ilmastik nende saaki vähem. Kõrrelised heintaimed Enamik kõrrelisi heintaimi kuulub väärtuslike söödataimede hulka. Õige väheste saak on niidetuna söödaks kõlbmatu (luht-kastevars, sinihelmikas). Kõrreliste heintaimede tähtsus söödakultuurina põhineb nende bioloogilis-majanduslikel omadustel, nimelt nende suurel võrsumisvõimel, heal ädalakasvul, heal söödavusel ja suurel saagivõimel. Kõrrelised mitmeaastased heintaimed on liblikõieliste heintaimede kõrval väärtuslikumaid söödataimi. Nende kestus heintaimikus on pikem, osadel nendest on parem karjatamiskindlus kui liblikõielistel heintaimedel. Kõrreliste heintaimede
Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Harilik sinihelmikas Molinia caeulea Click to edit Master text stylesParasniiske Second level 30- 150 cm Third level Fourth level Fifth level Roog-sinihelmikas Molinia caerulea subsp. arundinacea Parasniiske Click to edit Master text styles ~ 180 cm Second level Third level Fourth level Fifth level Vitshirss Panicum virgatum
Kasvukohatüübis valitsevad puistud Männikud.Peapuuliik Mä.Boniteet IV...VA. 2)Kasvukohatüüp pohla,mulla iseloomustus keskmise viljakusega leetunud liiv,ajuti kuiv.Alusmets ja taimed Kadakas,pihlakas,kanarbik,pohl,mustikas,palu- härghein,samblarindes,palusammal,kaksikhambad.Kasvukohatüübis valitsevad puistud Männikud,all kuuseuuendus.Peapuuliik Mä.Boniteet II...III. 3)Kasvukohatüüp karusambla,mulla iseloomustus väheviljakas,märg.Alusmets ja taimed Mustikas,sinihelmikas,tarnad,karu ja turbasamblad.Kasvukohatüübis valitsevad puistud Männikud,kaasikud,kuusikud.Peapuuliik Mä.Boniteet III...IV. 4)Kasvukohatüüp mustikakõdusoo,mulla iseloomustus Keskmise viljakusega keskmiselt lagunenud kuivendatud turbamuld.Alusmets ja taimed Pajud,mustikas,pohl,kattekold,palu-härghein,samblarindes laiguti turbasamblaid.Kasvukohatüübis valitsevad puistud Männikud.Peapuuliik Mä.Boniteet III. 4. Männil kasutatakse toru istutust.Enne istutamist tuleb potitaimi kõvasti
kastevars. Intensiivsel karjatamisel võib hävida rohukamar osaliselt või täielikult. Muutused koosluses majandamise katkemisel 1.Rohumaad muutuvad kõigepealt astme võrra lopsakamaks ja toitainerikkamaks, kuna varem heinaga äraviidud toitained jäävad ringlusse, paks kulukiht vähendab auramist mullapinnalt. 2.Laiemalt levivad hilise arenguga liigid, kelle arvukus suruti niitmisega maha: sulg-aruluste, sinihelmikas, jäneskastik, angervaks. Niisketel aladel hakkab domineerima angervaks ja mättaid moodustavad luht-kastevars, mätastarn, sinihelmikas. 3.Kulukihi paksenemine toimib tuntavalt kooslusesisesele mikrokliimale ja väiksemakasvuliste liikide väljatõrjumisele. Rohustu kasvutingimusi muudavad ka mahalangenud oksad, tüved, suureneb sipelgapesade hulk. 4.Võsastumine on tihedama ja kõrgema rohustu korral suht. aeglane, kuna rohttaimede ja noorte puude vahel on tihe konkurents. 5
Puurinne: domineerib mänd, kuuske leidub vähem sügaval lasuva moreeni korral. Esineb ka segapuistuid; arukask ja haab moodustavad enamuse sekundaarsetes puistutes. Boniteet (I) II III. Põõsarinne: puudub või on hõre: paakspuu, pihlakas, kadakas, pajud. Puhmarinne: mustikas (D), pohl. Rohurinne: kuna domineerivad puhmad, on rohttaimi vähe. Esineb leseleht, palu- härghein, kattekold, metskastik, võnk-kastevars, karvane piiphein, kilpjalg, lakkleht, sinihelmikas. KATTEKOLD Lycopodium annotinum. Nimi tuleneb kreekakeelsetest sõnadest lycos hunt, podion jalg; annotinum (lad.k.) möödunud-aastane. Sugukond kollalised. Kasvukoht: niisked kuuse- ja segametsad, kõige sagedasem kollaliik Eestis. Püsik. 24 Kattekold on roomava varrega, vähesearvuliste juurtega, püstiste kuni 30 cm kõrguste harudega
Enamasti muudab karjatamine ala heterogeensemaks Kuidas muutub rohumaa majandamise katkemisel ja millised muutused leiavad aset rohumaa taimekoosluses selle taastamisel metsast? Rohumaad muutuvad kõigepealt astme võrra lopsakamaks ja toitainerikkamaks, kuna varem heinaga äraviidud toitained jäävad ringlusse, paks kulukiht vähendab auramist mullapinnalt. Laiemalt levivad hilise arenguga liigid, kelle arvukus suruti niitmisega maha: sulg-aruluste, sinihelmikas, jäneskastik, angervaks. Niisketel aladel hakkab domineerima angervaks ja mättaid moodustavad luht- kastevars, mätastarn, sinihelmikas. Kulukihi paksenemine toimib tuntavalt kooslusesisesele mikrokliimale ja väiksemakasvuliste liikide väljatõrjumisele. Rohustu kasvutingimusi muudavad ka mahalangenud oksad, tüved, suureneb sipelgapesade hulk. Võsastumine on tihedama ja kõrgema rohustu korral suhteliselt aeglane, kuna rohttaimede ja noorte puude vahel on tihe konkurents
Metsa uuenemine looduslikult toimub põhiliselt sookasega. Siirdesoo Siirdesoo kasvukohatüüp on tavaliselt tekkinud tarnamadalsoo edasise soostumise tagajärjel, asub tasastel madalikel. Mikroreljeef on mätlik. Tegemist on segatoitumisega. Mätastel kasvavad taimed toituvad peamiselt sademeteveest, mikroreljeefi madalamates osades asuvad taimed aga põhjaveest. Rabastumise algstaadiumis on ülekaalus ja annavad tüübile ilme tarnad ja kõrrelised (pilliroog, sookastik, sinihelmikas). Turbasamblad kasvavad mitmesuguse suurusega laikudena. Hajusalt esineb soopihla, ubalehte, konnaosja jt liike. Rabastumise jätkumisel liituvad turbasambla-laigud, suureneb tupp-villpea, sookailu, sinika, küüvitsa ja rabataimede osatähtsus. Mikrokõrgendikel kasvavad ümaralehine uibuleht, lillakas, pohl, leseleht, laanelill; sammaldest palusammal, laanik, kaksikhambad, karusamblad jt. Põhjavesi on väheliikuv, üleujutused nõrgad. Turbalasundi paksus on tavaliselt 1-3 m,
Mikroreljeef on mätlik. Kõrvuti mätaste vahel kasvavate madalsootaimedega kasvab seal põhiliselt sademeteveest toituvaid taimi, mikroreljeefi kõrgemates osades ka rabataimi. Enamik siirdesoid on kaetud puurindega, kus valitsevad mänd ja sookask, põõsastest paakspuu, pajud, madal kask, kadakas. Puid ei kasva kohtades, mis on tugevasti märjad ja kus põhjavesi on väheliikuv. Puhmarindes porss(Lääne eestis), rohurindes niitjas tarn, allsstarn, sookastik, sinihelmikas, soopihl, alpi jävesvil; samblarindes harilik turbasammal, nõguslehine turbasammal, soovildik, tüviksammal. Muutuvad ka turba omadused, väheneb toitainetesisaldus, koos sellega viljakus. Hakkab ladestuma vähem viljakas siirdesootuirvas, mis soo edasisel arengul asendub võrdlemisi ruttu rabaturbaga. 4) RABADE ISELOOMUSTUS raba ehk kõrgsoo on spetsiifilise niiskuslembese taimkattega ja sademeteveest küllastunudtoitainetevaese turvasmullaga maastikuosa, millele on iseloomulik
õhurez iim, viljakas Pärisrannarohumaad: mitmesugune kasvu-alus: liiv, tuderluga, rannikas, rand-õisluht, valge kastehein, alsid, rand- klibu, adruvallid; iseloomulik aster, nadaheinad, orashein, roog-aruhein soolsus Soostunud rannarohumaad: Rannaniidud tarnad, soonerohud, alsid, sinihelmikas Soolalembesed taimed ehk halofüüdid on näiteks soolarohi, Rannaroostikud: rand-teeleht, rand-soodahein kare kaisel, pilliroog, randaster, kõrkjad Liigirikas taimestik; kadakad, kujunenud loopealsetel, lubjarikkal pinnasel, õhuke ka sarapuu, angerpist,
Boniteet II-III, 100- aastase raieküpse puistu keskmine kõrgus on 24 m ja tagavara 220-350 tm ha-l. Tüüpiline on rohke kuuse looduslik uuendus. Kuigi männikute ja kuusikute produktiivsus oluliselt ei erine, on Mä kasvatamine peapuuliigina selles kasvukohatüübis põhjendatum. Alusmets puudub või on hõredalt h. paakspuud, h. pihlakat, pajuliike (Salix sp.) ja h. kadakat. Alustaimestikus domineerib enamasti h. mustikas, h. pohl, leseleht, karvane piiphein, palu-härghein, h. sinihelmikas, võnk-kastevars, metskastik, kilpjalg, keratarn (Carex globularis), kattekold (Lycopodium annotinum), h. lakkleht (Orthilia secunda) jt. Samblarinne on pidev (v.a. haavikud), kasvavad palusammal, laanik, kaksikhambad, karusamblad (Polytrichum sp.) ja turbasamblad (Sphagnum sp.). Raiestikel suureneb pohla ja kõrreliste osakaal, samuti ahtalehise põdrakanepi osa. LU raiestikel toimub tavaliselt kasega, harvem Mä ja Ku-ga. Kultiveeritakse raiestikud Mä istutamisega
Tuli mongolitega. Vees kannata külma aga valmis ei jõua saada. Kalavürts eelkõige. Heintaimed Liblikõielised(looduslikud) tähtsad on sest on valgurikkad. Valgurikkad taimedpeavad end kaitsma,seega on minigl määral mürgised ja kibedad. Seega karioomad nied hea meelega ei söö. Kuivatatuna on päris ok. Looduslikud kõrrelised enam vähem täitsa söödavad. Ka nende seal on umbrohtusid luht kastevars kare kõva ja keele lõikaja. On taimi, mis ei talu niitmist sinihelmikas, kastikud, jusshein. Head kõrrelised on nurmikad, aruheinad, kerahein, timut. Murunurmikas tagab esimese aasta muru. Hea murutaim on hea karjala taim. Pilliroog, toorest peast tehtud maitseb päris hästi loomadele. Pilroog ei talu niitmist ja ära söömist,ennast kaitseb vanade kõrte rägastikuga nii loomade kui konkurentide eest. Lõikheinalised eelkõige kevadel ja varasuvel, sügise poole liiga puitunud. Tupp villpea on üpris arvestatav söödataim
mulda ja päikeselist kasvukohta. Kohanevad uue kasvukohaga aeglaselt, aga kui on paiga omaks võtnud, muutuvad aasta-aastalt aina uhkemaks ja võimsamaks. • Hiina siidpöörise (M. sinensis) sordid on Eestis enim kasvatatavad. Miscanthus sacchariflorus • Amuuri siidpööris (M. sacchariflorus) kasvab kuni 170 cm kõrguseks. Lehed on laiad elegantselt kaarduvad. MOLINIA – PEREKOND SINIHELMIKAS • Pilliroogu meenutav kõrreline. Rohelise- ja valgetriibulised lehed, õisikud molinia roosakad. Levib caerulea jõudsalt 'moorhexe' risoomiga, pärast õitsemist juunis-juulis niidetakse maha, sest ädala lehestik on eriti värvikas. Vähenõudlik ja külmakindel. Kodumaine. PHALARIS ARUNDINACEA - PÄIDEROOG (HARILIK PAELROHI) • kõrreliste sugukonda päideroo perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. • Päideroog on niidutaim,
Pisikutega saastumine on väheoluline juhul, kui peetakse kinni karjatamise vaheaegadest. Enamik haigustekitajaid hukkub suvises päikesepaistes. Esimestel päevadel haigustekitajad ei ole ohtlikud. Umbrohutõrje Rohumaal esineb liike, mida meie ei külva. 1) Loomade tervist või toodangut kahjustavad 2) Halva söödavusega 3) Madalasaagilised ja suurte saagikadudega 4) Takistavad kultuurtaimede kasvu Umbrohtudeks võib ka kõrrelisi ja liblikõielisi pidada, mis on halva söödavusega(sinihelmikas, luhtkastevars). Rohundite ja umbrohtude vahel ei ole selget piiri. Umbrohutõrjet tehakse rohumaal kahel printsiibil: Profülaktiline ehk kaudne - Kaudsed võtted: Umbrohtude niitmine enne õitsemist, aga niita ka karjateedelt ja aia alt. Umbrohupuhta seemne kasutamine rohumaade rajamisel, umbrohupuhta sõnniku kasutamine, külvikordade kasutamine, katteviljata karjamaade rajamine. Rasketehnika tõttu tekkinud tühikute täitmine heinaseemnetega. Otsene tõrje:
Mn on toksiline kui mullas on Mn sisaldus üle 50 mg/kg mulla kohta (tee äärtes). 67)Rohusöötade tähtsus Eestis Rohumaa - grassland, grünland Rohumaa mitmeaastaste mesofiilsete taimede kooslus. Rohumma taimed jaot 4 rühma: 1. Kserofiilsed kui transpirats koef on alla 300 nt lambaaruhein 2. mesofiilsed 400-600 nt timut, lusted, haril aruhein 3. hügrofiilsed 700-900 vajavad palju vett. Nt päideroog 4. hüdrofiilsed trans üle 1000. Kasvavad vees. Nt sinihelmikas, aasrebasesaba. Rohumaa taimede erinevus põllukultuuridest: · Eluea pikkus reeglina 1 aastased ja talivormid 2 aastased, enamus rohumaa taimi on elueaga mitukümend aastat. Nt luhtkastevars elad üle 70 aasta. · Rohumaa taimi külvatakse ja looduslikult kasvavad nad ka segukülvides. Segukülvides liigid omavahel konkureerivad, mis tekitavad juhtliikidega suletud kooslusi ja argesiivsete liikidega avatud kooslusi
· Liigivaesem loomad söövad liigispetsiifiliselt taimi, tallavad, nitrofiilne taimestik (+ hulgaliselt loomsete jäätmetega seotud seeni, putukaid); · Vähe põõsaid, puude järelkasvu (eriti lehtpuid) tallamine, söömine; · Võsastub mahajätmisel tavaliselt kiiremini nitraadirohkus, lünklik rohukamar. Puisrohumaade taimkatte muutused majandamise lakkamisel: · rohustu muutumine kõrgeks, lopsakaks ja liigivaeseks (jäneskastik, sinihelmikas, angervaks jne); 6 · võsastumine, metsataimede sissetung (võsaülane, longus helmikas jne) · varise ja kuluhulga järsk tõus; · metsastumine (kiirekasvulised lehtpuud, kuusk, põõsarinde tihenemine). Kuidas ära tunda, et tegu on võsastunud puisrohumaaga? 1) eakad laasumata puud; 2) rohurinne on tavaliselt liigirikas (niidu- ja metsataimed); 3) võib esineda lagendikke või noore võsaga täitunud alasid;
Muldadest on iseloomulikud kuivad või gleistunud paepealsed ja rähksed rendsiinad. Enamasti on looniidud tekkinud sekundaarselt inimtegevuse (raiete, karjatamise) mõjul varasemate loometsade asemele, esmatekkelisi (primaarseid) looniite leidub kõige õhema mullaga, tugevasti läbikuivavatel aladel. Taimedest on tüüpilised harilik ja valge kukehari, harilik koldrohi, kuldkann ja hobumadar, niiskemates paikades ka lubikas, vesihaljas tarn ja sinihelmikas. Looniite on karbonaatkivimite avamustel Harju lavamaal ja Viru lavamaal, Lääne- ja Pärnumaal ning saartel. Nõmmeniite leidub lainja või enam-vähem tasase pinnamoega sanduritel, lamedatel rannavallidel ja kinnistunud luidetel. Iseloomulikud on õhukesed kuni keskmise sügavusega leetunud liivmullad. Nõmmeniidud on kujunenud raiete või põlengute tagajärjel nõmmemetsadest, esmased nõmmeniidud on tekkinud lahtiste luidete ja liivikute taimestumisel
annaabi.ee 
