liiklemine teel. Eriveose vedu tohib teostada ainult loa olemasolul. Loa annab tee omanik (riigiteedel Maanteeamet). j. CARNETTIR Tollikonventsioon 4. Siseveetransport a. Millised on Eesti laevatatavad siseveed (vähemalt 4)? Narva jõgi, Peipsi järv, Lämmijärv, Pihkva järv, Emajõgi, Võrtsjärv ja VäikeEmajõgi Võrtsjärvest kuni Jõgeveste sillani, Pärnu jõgi suudmest kuni Reiu jõe suudmeni, Sauga jõgi suudmest kuni VanaPärnu jalakäijate sillani, Reiu jõgi suudmest kuni raudtee sillani, Nasva jõgi suudmest kuni 58°13,9'N laiuskraadini, Kasari jõgi suudmest kuni Kloostri sillani, Tuudi jõgi suudmest kuni Kirikuküla sillani, Pirita jõgi suudmest kuni ristlõikeni laiuskraadil 59°27,864'N ja Purtse jõgi suudmest kuni 59°26,059'N laiuskraadini 5
alt; keskelekeskelkeskelt; juurdejuuresjuurest; kättekäeskäest; järelejärel järelt;vahelevahelvahelt; äärdeääresäärest. Mine ukse juurde. Seisa ukse juures. Tule ukse juurest ära. Hiir jooksis kapi alla. Hiir on kapi all. Hiir jooksis kapi alt välja. omastav Üle Läbi , Ümber Me läksime üle tänava. , osastav Keset Vastu Mööda , Piki , Mööda teed sõitis auto. kuni, rajav Kuni Me jalutasime kuni sillani. Ajakaassõnad , omastav Jooksul , Eest () Pärast Eel Aja jooksul haavad paranevad. Päikeseloojangu eel oli soe. , osastav Enne , Pärast Pärast tööd läksime jalutama. Enne õhtut ärge mind oodake. , seestütlev Saadik , Peale , Alates Ootan sind kella kolmest saadik. Sellest päevast peale ma enam ei suitseta. Põhjus ja otstarbekaassõnad. (, ) , omastav Pärast, tõttu , , Jaoks, tarvis l Üle
metsad ja põllud ning asustus jõe kaldail on katkendlik. Jõe veepinna absoluutne kõrgus on lähtel 132,5 m ja suudmes 30,1 m. Jõe langus on 102,4 m. Lang on suurim keskjooksul Kolma ja Haavapää vahelises 12 km pikkuses lõigus - keskmiselt 1,72 m/km. Võhandu jõe keskjooksu ürgorg on võrdlemisi kitsas (150-200 m), kõrgete (enamasti 15-20 m) ja järskude veerudega, arvukate kaunite Devoni liivakivi paljanditega (müüridega) ja rohkete allikatega. Leevi sillast kuni Reo sillani (12 km pikkuselt) on org võetud looduskaitse alla. Jõesängi laius on Pühajõe keskjooksul 4-19 (keskmiselt 8)m, alamjooksul 8-18 m (keskmiselt 12 m), Suur-Võhandu keskjooksul 11-70 m (keskmiselt 25 m) ja alamjooksul 28-80 m (keskmiselt 40 m). Sügavus on Pühajõe keskjooksul 0,3-1,7 m, alamjooksul 0,3-1,2 m, Suur- Võhandu keskjooksul 0,4-5,2 m ja alamjooksul 1,5-5,2 m. Võhandu jõgi 4 Loomastik
ainuke soov oli siit ära saada. See koht meenutas mulle Danielit. Ainuke mõte temast tegi mu südamele haiget. Tungiv soov võtta endalt elu valdas mind. Ma lihtsalt sammusin uksest välja. Võtsin kaasa ainult Danieli lemmik pluusi. Ta lõhna oli veel tunda. Ma sammusin Lootuse jõe poole. Olime kunagi seal terve perega kala püüdnud. Kell näitas 4. Oli varajane hommik ja tänavad oli inimtühjad. Örensberg magas. Ma ei näinud teed selgelt, oli pime ja lumi sadas otse näkku. Jõudsin sillani, mille all voolas Lootuse jõgi. Lihtslt istusin maha. Mõtted olid peas segi. Daniel, miks sa jätsid mu siia maailma üksi. Ma lihtsalt ei saa ise hakkama, mul pole mõtet enam elada. Külm tuul puhus näkku. Ta kuis peksis mind vitsadega. Tõusin püsti ja nuusutasin venna pluusi. Habisesin värisedes :" ma armastan sind igavesti, Daniel !" Ja ma lihtsalt hüppasin. Ma lendasin. Mul oli hea olla. Sulgesin silmad ja olin valmis igavesesse unne vajuma. Tegin silmad lahti
läbi üheksa minutit. Jana püüdis küll jaama aeglasemalt minna, aga vanaema kiire samm sundis tüdrukut enda kõrval kogu aeg hoidma. Jana tahtis nii väga Mathist näha, seda viimast korda, neiu tahtis teda kohata poes, kus poiss oleks talle jäätist ostnud või rongijaamas, lootes, et noormees hilineb sellepärast, et ta oli kirja kirjutanud. Punane tuli hakkas vilkuma, nüüd pidi Mathis ootama, rong saabus, Jana istus vagunisse, peroonil nuuksus ainult vanaema. Rong hakkas jõudma sillani, kus Jana ja Mathis olid suvel jalgratastega sõitmas käinud. " Jana näeb kedagi rinnatise ääras. Seal võib olla ainult üks, ainult üks ja mitte keegi muu. Ta on oma särgi sidunud ridva külge, mis eile oli kindlasti veel õngeritv. Ja ta viibutab ritva selle särgiga nagu pöörane pea kohal. "Jaanaaaa!"kuuleb ta poisi hüüdu. Ta teadis kohe. Mathis on tulnud, on kohal, sillal. Ja Jana ei tea ise, mis ta teeb. Ta hüüab, ta karjub, ta lehvitab mõlema käega.
See oli mustpäev soomusrongideohvitseridele lahingus Kirepi juures langes soomusrongide nr. 1 ja 3 dessantide üldjuht staabikapten Jüri Ratassepp, surmavalt sai haavata staabikapten August Vollmann ja leitnant Georg Eduard Roosmann. Vigastada sai kapten Parts, kes sai kuulihaavast veremürgituse ning sai terveks alles aprillikuu lõpus. Mindi edasi Valga poole. 30.-31. jaanuar olid soomusrongid raudteesildade prandusel Sangastest lõuna pool. Väike-Emajõe sillast kuni Rautina oja sillani olid punalätlased purustanud viiekilomeetrisel lõigul 5 silda. Soomusrongid pidi Paju mõisa vallutamisel appi minema, kuid Kuperjanov ei oodanud neid ning maksis nii enda, kui ka oma alluvate eluga. 1. veebruaril jõudis esimene soomusrong Valgasse, see oli Kitsarööpmeline soomusrong nr 2. Mõned tunnid hiljem jõudsid ka laiarööpmelised soomusrongid. Edasi saatis kapten Irv laiarööpmelised rongid nr. 1, 2 ja 4 Võru poole teele ning rongi nr. 3 Riia poole.
Metsamaja asub Meenikunno maastikukaitsealal. Joonis 4. Päikeseloojangu maja. 1.7. Võhandu jõe ürgorg Võhandu jõe väärtuslik maastik asub Põlva maakonnas, Veriora ja Räpina vallas (vt joonis 5). Väärtuslikul maastiku alal Leevist Reoni on jõe kaldad kõrged ja kallastel kasvav mets varjab vaated maastikule.. Maastikukaitseala moodustab jõe ürgsem ja huvitavam osa 12 km pikkuses ja mõlemast kaldast 300 m ulatuses – Leevi veskipaisust Reo sillani. Ürgoru veerud moodustavad paljudes kohtades kuni 90° kaldega Devoni punase liivakivi 15-20 meerti kõrguseid paljandeid. Kokku on moodustunud 38 paljandit. Kohalikud kutsuvad neid müürideks. Suuremad neist on Põdramüür 16,2 m, Viira Veskimüür 16,5 m, Sõatarõ müür ja Klamatumüür ja kõige kõrgem Tsirgumüür 17,1 m. Koopad jõekaldal kannavad samuti rahvapäraseid nimesid nt: Vokiniidu koobas, Väiku-Sõatarõ ja Põrguhaud. (Põlvamaa maastikud 2005:39)
Sellega rikuti jämedalt linnaehitusnorme. Kaevandus nr. 2 ja Tammiku kaevandus nähtavasti täitsid mingil määral ka lähipiirkonna kuivendaja ülesannet, kuid nende sulgemise järel on see mõju vähenenud. Olukorda aitaks parandada nõuetekohane drenaazisüsteem, mille eesvoolu Pühajõe läbilaskevõimet tuleks suurendada, koristades sealt rohke metsa ja muu risu. Seda tuleks teha linnast allpool vähemalt Toila teeristi lähedase sillani. Eestis sageli ette tulevatel kuivendusprobleemidel on ikka oma loomulikud põhjused ja ka tuntud lahendusviisid. Jutt suletud kaevandusest kui Jõhvi linna uputajast, nagu Ülemiste vanake Tallinnas, kuulub siiski müstika valdkonda.Kokkuvõttes: põlevkivikaevanduste mõju keskkonnale ei ole ainult negatiivne, vaid mitmest aspektist hoopis positiivne. Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Kaevandus http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5levkivi
TARTU ÜLIKOOL Geograafia instituut VÕHANDU JÕE LÕIK VÕRU TALLINNA MAANTEE SILLALT KIRUMPÄÄ SILLANI Seminaritöö Õppeaines Eesti veed Üliõpilane: Ronald Laarmaa Rakendushüdrobioloogia II kursus Eesti Maaülikool Juhendaja: Arvo Järvet Tartu 2010 1. Sissejuhatus
jõgede veetase kõrgeim, voolukiirus suurim, jõesängi kulutus tugevaim ja lammorgudeslammi üleujutus. Mõnikord võib jõgi eriti kõrge veetaseme korral kahjustada rajatisi (tamme, paise, sildu, teid) ja hooneid. Kesk- ja Lääne-Eestis on jõeorud madalad ja suurvesi valgub laialdasele alale. Suuremad üleujutusalad on Halliste jõe alamjooksul (Riisa üleujutused), Emajõe ülemjooksul (alates Võrtsjärvestkuni Kärevere sillani), Kasari jõe alamjooksul ning Peipsi ja Võrtsjärve madalatel rannikualadel. Riisa üleujutusala pindala on kõrgeima veetaseme korral (1928) hinnatud 175 km2 suuruseks. Emajõe üleujutusala pindala ulatub ligi 100 km2-ni. Väiksemad üleujutused võivad tekkida ka kevadel jäämineku ajal jääummistuste tõttu. EESTI JÕGEDEVÕRGU KUJUNEMINE Pärast mandrijää taandumist tekkisid jõed ennekõike Lõuna-Eestis, kus asuvad Eesti vanimad jõeorud (Piusa, Ahja, Võhandu jmt)
Lubasid väljastab keskkonnaamet. 3.1. VEEKOGUDE LÄHEDUSES LIIKUMINE Vee ja inimeste ohutuse tagamiseks on igal veekogul kallasrada, mida mööda peab olema võimalik liikuda. Kallasrada on kõikidel avalikel ja avalikuks kasutamiseks mõeldud veekogudel 4-10 meetrit. Avalikud veekogud kuuluvad riigile. Need on sisemeri, territoriaalmeri, piiriveekogud, Võrtsjärv, Mullutu laht, Suurlaht, Emajõgi, Narva jõgi, Nasva jõgi, Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Jõgeveste sillani, Kasari jõgi suudmest kuni Vigala jõe suudmeni. Ülejäänud veekogud võivad olla eraomandis. Lisaks saab Vabariigi Valitsus korraldusega kehtestada, millised on avalikult kasutatavad veekogud. 3.2. VEESÕIDUKI KASUTAMINE Veesõidukiga sõitmisel tuleb eelnevalt täpsustada, kas maavanem on oma korraldusega veekogul keelanud või piiranud veesõidukite kasutamist. Samuti on oluline enne veesõidukiga
kaldakinnisasja oluline osa (AÕS § 133) Avalikud veekogud on toodud VeeS § 5 lg 1 Avalikud veekogud ise kuuluvad riigile (VeeS § 5 lg2) VeeS § 5. Avalikud veekogud (1) Avalikud veekogud on: 1) sisemeri (vt MPS § 4); 2) territoriaalmeri (vt MPS § 5 ja 6); 3) piiriveekogude Eestis paiknevad osad; 4) Võrtsjärv; 5) Mullutu laht; 6) Suurlaht; 7) Emajõgi; 8) Narva jõgi; 9) Nasva jõgi; 10) Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Jõgeveste sillani; 11) Kasari jõgi suudmest kuni Vigala jõe suudmeni. 2. Kinnisomandi vertikaalne ulatus (AÕS § 127) Kinnisomand ulatub lisaks maapinnale ka õhuruumile ülalpool seda ja maapõuele selle all Ulatus sõltub omaniku huvist kinnisasja kasutamisel Huvi sõltub konkreetse kinnisasja kasutusotstarbest Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses,
Omand veekogule ja põhjaveele § 4 Kinnisasjal asuv veekogu kuulub kinnisasja omanikule, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Veekogu põhja külge kinnistunud taimestik on kinnisasja oluline osa. Avalikud veekogud on: sisemeri, territoriaalmeri, piiriveekogude Eestis paiknevad osad( nt Peipsi järv), Võrtsjärv, Mullutu laht, Suurlaht, Emajõgi, Narva jõgi, Nasva jõgi, Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Jõgeveste sillani, Kasari jõgi suudmest kuni Vigala jõe suudmeni. Tegemist on nn „riigi veekogudega“, mis kuuluvad riigile. Avalikud veekogud ei ole tsiviilkäibes. Veekogu kasutamine § 6 Vee ja veekogu kasutamine toimub avaliku kasutamisena või erikasutusena. Veekogu avalik kasutamine on veevõtt, suplemine, veesport, veel ja jääl liikumine ja kalapüük seaduses sätestatud ulatuses. Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitab Vabariigi Valitsus
sõidutada. Sest päevast saati läks Ain ja ta ema Karja-Maie elu lõbusamaks, sest Ain sai endale sõbrad ja ei olnud enam nii üksik. Aga suvi läks mööda ja tuli talv. Nüüd pidi Ain kooli minema. Tänu sellele et Ain koolis sai käija nägi ta hoolimata keelust oma venda Peeti. Kuid ka talv sai läbi ja nad pidid hüvasti jätma. Kevadel jäeti kool seisma ja kõik lapsed rändasid karjaga haljastele aasadele. Ainult Ain oli kurb sest ta sai viimast korda oma vennaga mõisa sillani kõndida. Vahepeal läksid ilmad ilusamaks ja Junkru-Olga jalutas nukuga väljas. Ja muidugi ei puudunud ka Ain sellest seltsist. Kuid ükskord sai Ain kokku Helene noorema venna Adelberdiga, kes hakkas Aini käest iga suguseid küsimusi küsima kust ta elab , kes ta isa on ja kes ema ja mis tal Olgaga asja on? Lõpetuseks küsis ta Aini käest kas ta lugeda oskab Ain ütles et oskab aga seda kirja mida Adelberg tal lugeda käskis seda ta ei osanud.
23 1.3 BRIDGE Sildade (Bridge) funktsioon on ühendada kahte Etherneti võrku omavahel. Sillad lubavad omavahel ühendada ka erinevat tüüpi võrkusid (Ethernet ja Fast Ethernet). Sillad jätavad meelde võrgus olevate sõlmede ethernetiaadressid ja lasevad endast läbi ainult vajaliku liikluse (traffic). See toimub sel moel, et kui pakett saabub sillani, siis sild kõigepealt teeb kindlaks selle paketi sihtaadressi. Kui paketi sihtaadress kuulub samasse võrgusegmenti, kust ta pärit on, siis see pakett filtreeritakse, kui sihtaardess kuulub mõnda teise segmenti, siis saadetakse see pakett edasi sihtsegmenti. Lisaks sellele filtreerivad sillad trafficust välja vigaseid pakette. Sildasid kutsutakse nn. "store- and-forward" seadmeteks, sest enne filtreerimis või edastamisotsust vaatvad nad terve paketi üle
Talu lähedal on parkla. Rada võib lõppeda kahte moodi. Väsinum matkaja võib kõndida piki metsateed Obinitsa-Võru maanteeni Lindora küla kohal. Teine, tähistatud rajavariant viib veel Tamme paljandite juurde ning jõuab samuti välja Obinitsa-Võru maanteeni Tamme veski kohal. Seal on Piusa jõe ürgoru matkaraja lõpp-punkt. Matka võib lühendada, läbides ainult matkaraja esimese poole Vastseliina linnusevaremetest Karepa-Meremäe tee sillani või külastada ainult Härma müüre (auto võimalik jätta Jõevere talu parklasse). Matka võib jätkata Piusa klaasiliiva koobastesse. 16. Kokkuvõte Selle referaadi koostamine oli tegelikult väga huvitav ja õpetlik, seda enam, et tegime seda kahekesti, mis lisas töötegemisele pisut ka seda lõbusamat poolt juurde . Kõige huvitavamaks peame me mõlemad seda osa referaadist, kus on kirjas lähemalt nahkhiirtest,
Eksamineerijaks TRÜ õppejõud ja Uno vastanud eksamipileti küsimused oli lisaküsimustele vastamisega üpris hädas. Korraga ütleb Uno ,, peab vist uuesti teine kord tulema. " Ei-ei hindan teie teadmisi täitsa rahuldavaks ja kirjutas selle ka matriklisse. See oligi Uno eksamilehel ehk ainus (või üks vähestest) rahuldav hinne. Uno oli ka kange spordimees. Lemmikalaks pikamaajooks, süsteemikindlalt- kaks, kolm korda nädalas jooksis Tallinna maanteed kuni Kärevere sillani ja tagasi. Kord oli maanteeääres olevast õues palunud luba kaevust värskendavat vett juua. Eakas vanaproua, kes parajasti puid lõhkus läks toast kruusi tooma, Uno võttis kirve ja aitas vanakesel kõik puud ära lõhkuda. Tänulik perenaine oli väga mures, kuidas tasuda, sest Uno pakutud 10 rublast viisakalt keeldus. Oota pojake, ma toon Sulle midagi tarest. Toodud kilekotikese selle millegagi võttis tänuga vastu. Hiljem selgus et kotikeses olid värsked kanamunad, mis
Ma ei julge külmetada. Vahel kuhjub korraga liiga palju. Muidugi ei Äkki võiks Roland ka jääda? Me ei suuda ole midagi hullu. Kõik on hästi. Noh, head teineteiseta... aega siis. OSVALD: Ma saan kõigest aru, aga ROLAND: Ma ei saa hästi aru. Me siis ei saa lõpetame selle jutu. Hommikul siis klaarime. siia jääda? Teeme kohvi ja ma saadan su sillani. 3 4 ROLAND: Kui rahas on küsimus, siis ma LAURA: Ma ei saa mitte midagi aru! Ma maksan peavarju eest viietärnilise hinna. tahaksin küsida... OSVALD: Miks sa siis hääletad? OSVALD: Väga hea! Teeme nii, et sina LAURA: Juhtus niimoodi. Me tõesti küsid minu käest ja mina vastan sulle. maksame
Mõlemad te siia ei jää. Sina lähed ja teed hommikuni aega parajaks. Võid minna suure tee peale, või lähed paar kilomeetrit jõge mööda alla, seal on kitsesöögimaja, sinna mahub külitsi viskama, katus peal ja puha, aga soovitan siiski olla liikumises. ROLAND: Laura? LAURA: Ma ei tea. Ma ei julge külmetuda. Äkki võiks Roland ka jääda? Me ei suuda teineteiseta... OSVALD: Ma saan kõigest aru, aga lõpetame selle jutu. Hommikul siis klaarime. Teeme kohvi ja ma saadan su sillani. ROLAND: Kui rahas on küsimus, siis ma maksan peavarju eest viietärnilise hinna. 4 5 OSVALD: Miks sa siis hääletad? LAURA: Juhtus niimoodi. Me tõesti maksame! ROLAND: Läks meelest pakkuda, tundus, et siin metsas ei maksa raha midagi. (Naerab rõõmust. Kallistavad Lauraga.) No nii, kui palju te olete mõelnud? (Võtab rahakoti. Osvald pöörab selja ja läheb akna juurde. Paus.)
23. Arvutivõrgu sillad ja marsruuterid (ROUTER) Bridge Sildade (Bridge) funktsioon on ühendada kahte Etherneti võrku omavahel. Sillad lubavad omavahel ühendada ka erinevat tüüpi võrkusid (Ethernet ja Fast Ethernet). Sillad jätavad meelde võrgus olevate sõlmede ethernetiaadressid ja lasevad endast läbi ainult vajaliku liikluse (traffic). See toimub sel moel, et kui pakett saabub sillani, siis sild kõigepealt teeb kindlaks selle paketi sihtaadressi. Kui paketi sihtaadress kuulub samasse võrgusegmenti, kust ta pärit on, siis see pakett filtreeritakse, kui sihtaardess kuulub mõnda teise segmenti, siis saadetakse see pakett edasi sihtsegmenti. Lisaks sellele filtreerivad sillad trafficust välja vigaseid pakette. Sildasid kutsutakse nn. "store-and-forward" seadmeteks, sest enne filtreerimis või edastamisotsust vaatvad nad terve paketi üle
kaldakinnisasja oluline osa (AÕS § 133) Avalikud veekogud on toodud VeeS § 5 lg 1 Avalikud veekogud ise kuuluvad riigile (VeeS § 5 lg2) VeeS § 5. Avalikud veekogud (1) Avalikud veekogud on: 2) sisemeri (vt MPS § 4); 3) territoriaalmeri (vt MPS § 5 ja 6); 4) piiriveekogude Eestis paiknevad osad; 5) Võrtsjärv; 6) Mullutu laht; 7) Suurlaht; 8) Emajõgi; 9) Narva jõgi; 10) Nasva jõgi; 11) Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Jõgeveste sillani; 12) Kasari jõgi suudmest kuni Vigala jõe suudmeni. 2. Kinnisomandi vertikaalne ulatus (AÕS § 127) Kinnisomand ulatub lisaks maapinnale ka õhuruumile ülalpool seda ja maapõuele selle all Ulatus sõltub omaniku huvist kinnisasja kasutamisel Huvi sõltub konkreetse kinnisasja kasutusotstarbest Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses,
tuletavad meelde traditsioonilist talupoegade elu. Szentendre lähedal asuv püsinäitus mikroküladega kujutab Ungari peamisi etnograafilisi regioone koos täielikult möbleeritud majade, taluhoonete ja külakirikutega. UNESCO kultuuripärandi nimekirjas olevad objektid Budapesti Doonau-äärne panoraam ja Buda lossikvartal; Buda-poolne kallas Petfi sillast üle Gellérti mäe ja Tabani kuni Lossimäeni ja Vízivárosi linnaosani; Pesti-poolne kallas Margiti sillast kuni Petfi sillani koos Parlamendihoonega (1987) Hollók küla oma 55 iseloomuliku majaga Cserháti mägede vahel (1987) Aggteleki tilkekivi koobastik ühiselt Slovakkiaga (1995) Pannonhalma benediktiini klooster ja kirik, Millenniumi mälestusmärk, Kalvaaria ja Jumalaema kabel (1996) Hortobágy'i rahvuspark, Euroopa üks suurimaid kaitse all olevaid pustasid (steppe), hõlmates ka Hortobágy'i Üheksa augu silda, Hortobágy'i kõrtsi ja karjuste muuseumi (1999)
1 ülemdiakon kartis, et ta seal kellegagi võib kokku puutuda. Tal oli hirm näha ükskõik mis inimese nägu. Ta möödus ülikoolilinnast ja Saint-Germaini eeslinnast, ta tahtis linna sisse minna võimalikult hiljem. Nii läks ta piki Pre-aux-Clercs'i, pöördus siis tühjale jalgrajale, mis seda aasa lahutab Dieu- Neufist, ja jõudis lõpuks jõe äärde. Seal leidis dom Claude ühe paadimehe, kes teda mõne Pariisi teenari eest mööda Seine'i ülespoole viis kuni Vanalinna sillani ja maha pani tollele tühjale neemele, kus lugeja kord juba unistavat Gringoire'i nägi ja mis teisel pool kuningaaedu paralleelselt Lehmade ülevedaja saarega vette küündis. Paadi ühetooniline kiikumine ja vee sulin suigutas kuidagi õnnetut ClaudeM. Kui paadimees oli juba lahkunud, seisis ta ikka veel kaldal tuimalt enese ette vaadates ja kõike ainult läbi suurendava lainetuse tajudes, mis kõigest ümbritsevast talle mingi fantasmagooria lõi
annaabi.ee 
