juhtme katkemise korral.Seepärast nimetatakse seda siinilahendust ka tõrkekindlaks CAN- siiniks.Kirjeldatud omaduse tõttu rakendatakse seda lahendust eeskätt kere-ja mugavusseadiste ühendamisel siinivõrguga: nt uste ja istmete liikuvuse tõttu on juhtmete katkemine seal tõenäolisem kui mujal. Aeglases siinivõrgus lõpptakisteid ei kasutata. Aeglase siinivõrgu andmeedastuskiirus ulatub kuni 125 kBit/s. Siiniühendused Juhtplokk ühendatakse siiniga erilise siinivõrgu- vasalülituse(CAN transceiver) kaudu. Juhtplokid võidakse siiniga ühendada rööbiti,jadamisi või segaviisil.Häid omadusi on mõlemal põhiühendusviisil.Jadamisi ühendatud vasad suudavad elektrihäiretest tingitud vigu ise parandada,ilma et andmeedastuse kiirus väheneks. Lüüs Autodel,mille siinivõrgus on mitu juhtplokki,jagatakse võrk mitmeks osaks,et tõsta töökindlust ja vähendada valmistuskulusid.Sel juhul ei põhjusta ühe juhtploki
Windows 7/2008/vista/XP/ Windows 7/2008/vista/XP/ 2003. Linux, FreeBSD, Solaris 2003. Linux, FreeBSD, OS 10/11 x86, x84_64. Mac OS X Mac OS X 10.4x/10.5x/10.6, 10.4x/10.5x/10.6, Vmware 4.0 Mõõtmed 6,6" x 4,367" - Siiniga xPCI express 2.0 PCIe 2.0 x8 ühilduvus Ketaste arv 128 128 Cache 512MB 512MB RAID on-chip 800MHz 800MHz HighPoint 2684 PCI SAS Adaptec RAID 2405 2260100-R SATA 0, 1, 5, 10, JBOD 0, 1, 10, JBOD SAS SATA 3GB/s 3GB/s
USB, VGA, ... USB: USB – Universal Serial Bus on standardiseeritud protokollide, kaablite, ühenduste kogum mis tuli kasutusse 1996-ndal aastal. Tegemist on jadaühendust kasutava siiniga, kus on 4 füüsilist rada ühendusteks. Kaks äärmist on +5V ja GND(Maa). Kaks keskmist on mõeldud andmeedastuseks ja on nimetatud Data– ja Data+. Alates USB 3.X versioonist on kasutusel 10-ne ühendusega konnektorid (C-Type). USB versioonid: USB 1.0 – 1.5Mbit/s kuni 12Mbit/s 1996. a USB 2.0 – 480Mbit/s 2000. a USB 3.0 – 5Gbit/s 2008. a USB 3.1 – 10Gbit/s 2013. a USB puhul on kasutusel erinevat tüüpi ühendused, näiteks Mikro ja mini. Nendel on veel A ja B
integreeritud kahte suurde kiipi -- põhjasild (Northbridge), mis harilikult on alati varustatud radiaatoriga, (kallimatel lisaks ka ventilaatoriga) ja lõunasild (Southbridge), mis moodustavadki emaplaadi kiibistiku (Chipset) tuuma. Emaplaadi komponendid Põhjasild suhtleb protsessoriga FSB (Front Side Bus) kaudu ning sisaldab eneses mälukontrollerit, AGP ja PCI kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on põhjasillas tihti ka graafikakiip. Põhjasilla PCI siiniga on seotud ka lõunasild, mis tegeleb sisendväljundsüsteemiga (I/O System) nagu USB, IDE, pordid (jada, rööp, PS/2 jne). Integreeritud plaatide korral on lõunasillas tihti ka audio ja võrgukontrollerid. Lõunasilla liitumine põhjasillaga toimub 32bitise 33 MHz siini kaudu, mis tagab maksimaalselt 133 MB/s andmevookiirused. Kiibistikel on hulk tootjaid, neist tuntumad on Intel (toodab kiibistikke vaid omaenese protsessoritele), VIA ja SiS (toodavad kiibistikke
Kaasajal on kogu see majapidamine integreeritud kahte suurde kiipi -- põhjasild (Northbridge), mis harilikult on alati varustatud radiaatoriga, (kallimatel lisaks ka ventilaatoriga) ja lõunasild (Southbridge), mis moodustavadki emaplaadi kiibistiku (Chipset) tuuma. Põhjasild suhtleb protsessoriga FSB (Front Side Bus) kaudu ning sisaldab eneses mälukontrollerit, AGP ja PCI kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on põhjasillas tihti ka graafikakiip. Põhjasilla PCI siiniga on seotud ka lõunasild, mis tegeleb sisendväljundsüsteemiga (I/O System) nagu USB, IDE, pordid (jada, rööp, PS/2 jne). Integreeritud plaatide korral on lõunasillas tihti ka audio ja võrgukontrollerid. Lõunasilla liitumine põhjasillaga toimub 32bitise 33 MHz siini kaudu, mis tagab maksimaalselt 133 MB/s andmevookiirused. Laienduskaartide pesad (expansion slot) Emaplaadi ühe serva läheduses paikneb rida kaardipesasid, mis algavad
Kaasajal on kogu see majapidamine integreeritud kahte suurde kiipi — põhjasild (Northbridge), mis harilikult on alati varustatud radiaatoriga, (kallimatel lisaks ka ventilaatoriga) ja lõunasild (Southbridge), mis moodustavadki emaplaadi kiibistiku (Chipset) tuuma. Põhjasild suhtleb protsessoriga FSB (Front Side Bus) kaudu ning sisaldab eneses mälukontrollerit, AGP ja PCI kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on põhjasillas tihti ka graafikakiip. Põhjasilla PCI siiniga on seotud ka lõunasild, mis tegeleb sisend–väljundsüsteemiga (I/O System) nagu USB, IDE, pordid (jada–, rööp–, PS/2 jne). Integreeritud plaatide korral on lõunasillas tihti ka audio– ja võrgukontrollerid. Lõunasilla liitumine põhjasillaga toimub 32– bitise 33 MHz siini kaudu, mis tagab maksimaalselt 133 MB/s andmevookiirused. Laienduskaartide pesad (expansion slot) Emaplaadi ühe serva läheduses paikneb rida kaardipesasid, mis algavad
eraldi korpuses. Esmakordselt lisati ka multimeedia käsud, mis võimaldas ka töödelda multimeedia faile. Sisaldab kahte pipeline. INTEL Pentium 4 valmistati aastal 2000, kiirus oli 1.3 kuni 3,8 GHz. Sisaldab 43 miljonit transitorit. Uudse lisana on Hyper-Threading tehnoloogia, mis on topelt andme siiniga protsessor. Alates Inteli 4004 on protsessori kiirus tuhandeid kordi kasvanud. Kui auto oleks arenenud sama kiiresti saaks ta sõita New Yorgist San Franciscosse 13 sekundiga. See tähendaks 1 163 076 km tunnis! INTEL Itanium2 valmistati 2002 kiirus oli 733 MHz kuni 1,3 GHz ning oli esimene 64 bitine protsessor. Seda protsessorit kasutatakse põhiliselt interneti serverites. INTEL CORE Duo valmistati 2006 aasta ning see sisaldab üle 291 miljoni transistori.
Selleks kulub aga teatud taktide arv, on viivitus. Pärast seda aktiveeritakse vastav veerg mälus, ning mälukontroller saab lugeda või kirjutada andmeid. Niikaua kuni me tegutseme samas reas, ei teki meil enam viivitust. Kui vaja vahetada rida, peame me antud rea deaktiveerima ja aktiveerima uue rea. Need raiskavad omakorda takte, millek käigus ei toimu andmete kirjutamsit ega lugemist. SDRAM- Synchronous dynamic random access memory. Temeist on DRAM tüübiga, mis on sünkroonis süsteemi siiniga. Erinevad SDRAM-id ning nende areng: SDR SDRAM – Single Data Rate Synchronous Dynamic Random Access Memory. Eesti keeles sünkroonne dünaamiline muutmälu. Antud mälu taktsagedus on sünkroonis protsessori taktsagedusega. Andmevahetus saab toimida ainult üks kord takti jooksul, kas siis langeva või tõusva frondiga. DDR SDRAM – Double Data Rate SDRAM. Tegemist on topelt andmekiirusega SDRAM-ga. See
Joonisel on mustade nooltega tähistatud süsteemisiin System Bus, mis ühendab omavahel mikroprotsessorit, L2 vahemälu ning silda Bridge. Kuna sellise skeemi korral 1 Joonis 3 Sisemised siinid 14 puudus otseühendus protsessori ja põhimälu Main Memory vahel (protsessor sai andmeid ainult läbi L2 vahemälu), siis asendati protsessoris Pentium II süsteemisiin kahe iseseisva siiniga Backside Bus (BSB) ja Front Side Bus (FSB) (joonisel valged nooled). Uuenduse tulemusena kiirenes oluliselt andmevahetus, sest protsessor võib nüüd üheaegselt vahetada andmeid L2 vahemäluga läbi BSB ning põhimäluga läbi FSB. Konkreetne süsteem võib üheaegselt kasutada seadmete ühendamiseks järgnevaid sisemisi sisend-väljundsiine (I/O Busses): ISA siin vanim, aeglaseim ja varsti kasutuselt kõrvaldatav.
ainult üks kiip. See kombineerib kõik põhja silla omadused koos AGP pordiga ja on ühendatud otse protsessoriga. nForce 4 kiibistikuga emaplaaditel nimetatakse seda MCP (Media Communications Processor). IHA arhitektuuri kasutatakse Inteli 800 seeria kiibistikes, kus esimesena loobuti Lõunasilla/Põhjasilla arhitektuurist. IHA kasutab mälu kontrolleri hubi (MCH) mis on ühendatud I/O kontrolleri hubi 266MB/s siiniga. Sellist ühendust kutsutakse Direct Media Interface(DMI). MCH kiip toetab mälu ja AGP-d, ning ICH kiip pakub ühendust PCI, USB, heli, IDE kettaste ning võrgule. Intel väidab et sektsioonide vahel oleva kiire ühenduse korral on IHA palju kiirem kui varasem põhja ja lõuna silla konstruktsioon, mis ühendas kõik aegale ühenduse pordid PCI siiniga. IHA optimeerib andme liigutamist andme tüübi põhjal. 7
11. Töötlusseadmed - Andmete töötluseks sisaldab arvuti mitmesuguseid töötlusseadmeid, millest tähtsamad on: · keskseade · välismälud 12. Protsessor - Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. 13. Siinid - Siin (bus) on üldjuhul signaalide rööpedastuseks (parallel transmission) ettenähtud elektriliste ühenduste kogum, kuid tegemist võib olla ka vaid ühe ühendusega (serial bus). Siiniga on võimalik ühendada rohkem kui kaks seadet. 14. Emaplaat - Emaplaat on elektroonikaseadmes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, millele võib kinnituda pistikuid täiendavate komponentide ühendamiseks. 15. Laiendkaardid (adapterid) -on seade või detail, mis teeb võimalikuks muude seadmete või komponentide omavahelise ühendamise. 16. Helikaart- Helikaart (inglise Sound Card) on seade, mille abil arvuti väljastab või võtab
– Seade avaldab soovi katkestuseks, 2. – Protsessor katkestab jooksva programmi täitmise, 3. – Uued katkestused blokeeritakse kontrollbiti passiivseks seadmisega PS registris, 4. – Seadmele öeldakse, et tema katkestusesoov on aktsepteeritud, 5. – Seade võtab katkestusesoovi maha, 6. – Soovitud katkestuseprotseduur täidetakse, 7. – Lubatakse uued katkestused ja protsessor naaseb katkestatud programmi täitmise juurde 6) Joonisel on kujutatud jagatud arbitreerimise siin ja siiniga ühendatud seade X. Samasuguseid seadmeid on siiniga ühendatud veel. Üheaegselt soovivad alustada andmevahetust seadmed A (aadressiga 1000) ja B (aadressiga 0101). Milline signaal paistab seademe X aadressi dekoodrile arbitreerimisprotseduuri alguses (s.t siis, kui ükski seade pole veel oma aadressidraivereid välja lülitanud). V: 1101 7) Joonisel on kujutatud jagatud arbitreerimise siin ja siiniga ühendatud seade X. Samasuguseid seadmeid on siiniga ühendatud veel.
katkestuseta- kõik aritmeetika- loogika seade, mis 16.Protsessori struktuur: Kõik sisend- ja väljundliidesed väljundseadmed on passiivsed teostab juhtautomaadi poolt Protsessor sooritab tehteid mälus ning mälu on ühendatud siiniga, *otsepöördusreziim e. DMA- lahendatud loogikaülesandeid. paiknevate käskude järgi. Peale millele protsessor väljastab korraldab ise andmevahetuse. ALU (arithmetic- logic- unit) aritmeetika- loogikaploki kuulub aadressi
Kuna tänapäeval on graafika kaartidel liikuv andmete hulk, vool suur siis ühendatakse ka videokaart põhjasillaga. See suhtleb protsessoriga FSB (Front Side Bus) kaudu ning sisaldab mälukontrollerit, graafikakaardi ja lõunasilla kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on põhjasillas tihti ka graafikakiip. Lõunasild vahendab kõigi ülejäänud komponentide, seadmete omavahelist suhtlust. Põhjasilla PCI-siiniga on seotud ka lõunasild, mis tegeleb sisendväljundsüsteemiga nagu USB, BIOS jne. Integreeritud plaatide korral on lõunasillas tihti ka audio ja võrgukontrollerid. Tänapäeval on mälukontroller mõnikord ehitatud protsessori sisse ning seega kaotatud vajadus ühe kiirete ja ühe aeglaste seadmete kontrolleri järele. Tihtipeale on kiibistik koondatud integraallülituse sisse. Igal kiibistikul on oma funktsioon. Näiteks võib üks kiibistik täita graafikakaardi
Juhtseadme siin koosneb mitmest paralleelsest juhist, mis ühendavad elektriliselt juhtseadme erinevaid osi. Siinid jagunevad: aadressi-, andme- ja juhtsiinideks. Aadressi- ja andmesiinid on tavaliselt 8- või 16- soonelised, nende kaudu edastakse korraga ühe- või kahebaidiline sõna. Aadressisiini 8 biti abil saab edastada aadresse 0.. 255, mis sobib väga väikse mälu või näiteks sisend- ja väljundliideste adresseerimiseks. Kõik sisend- ja väljundliidesed ning mälu on ühendatud siiniga, millele protsessor väljastab aadressi. Suuremate mälude adresseerimiseks on vaja 16- või enamsoonelist siini 16- bitise aadressisiini korral saab otseselt adresseerida 216= 65535 baidi = 64 Kbaidi (220=1Mbait) Kui mingi sisendseade tuvastab siinil oma aadressi, väljastab ta andmesiinile oma mäluregistri bittide olekud. Samuti toimub andmesiini kaudu andmevahetus protsessori ja mälu vahel. Juhtsiini kaudu edastatakse signaale, mida kasut. arvuti töö juhtimiseks ja kontrolliks
29. Mikroarvuti arhitektuur ja siinid: Mikroarvuti on mikroprotsessori baasil realiseeritud arvuti. Siin andmevahetuskanal arvutis, mille tegevust koordineerib siiniprotokoll Siinipuhver kolme olekuga Enable (out 0 või 1), NOT Enable (out ?) siinitsükkel üks andmeedastustsükkel, mille käigus liigub 1 kvant infot bridge erinevate protokollidega siinide sidestamine Siinid on andevahetuskanalid mikroarvuti CPU, mälu ning I/O seadmete vahel. Eristatakse ühe vs mitme siiniga arvuteid. Ühe siiniga arvuti puhul on sildadega ühe põhisiini külge poogitud CPU, I/O & memory. Mitme siiniga arvutite korral võib eristada Local Bus'i (CPU<-->mälu, cache), mis bridge'itud System Bus'i külge (CPU<-->main mem), mis bridge'itud I/O bus e Expansion Bus'i külge (CPU<-->I/O) Siin kujutab endast mitut paralleelselt jooksvat juhti, mille kaudu vooluimpulsid liiguvad saatjast vastuvõtjasse. Sünkroonne vs asünkroonne siin, tagasisidega vs tagasisideta. Grupi
29. Mikroarvuti arhitektuur ja siinid: Mikroarvuti on mikroprotsessori baasil realiseeritud arvuti. Siin andmevahetuskanal arvutis, mille tegevust koordineerib siiniprotokoll Siinipuhver kolme olekuga Enable (out 0 või 1), NOT Enable (out ?) siinitsükkel üks andmeedastustsükkel, mille käigus liigub 1 kvant infot bridge erinevate protokollidega siinide sidestamine Siinid on andevahetuskanalid mikroarvuti CPU, mälu ning I/O seadmete vahel. Eristatakse ühe vs mitme siiniga arvuteid. Ühe siiniga arvuti puhul on sildadega ühe põhisiini külge poogitud CPU, I/O & memory. Mitme siiniga arvutite korral võib eristada Local Bus'i (CPU<-->mälu, cache), mis bridge'itud System Bus'i külge (CPU<-->main mem), mis bridge'itud I/O bus e Expansion Bus'i külge (CPU<-->I/O) Siin kujutab endast mitut paralleelselt jooksvat juhti, mille kaudu vooluimpulsid liiguvad saatjast vastuvõtjasse. Sünkroonne vs asünkroonne siin, tagasisidega vs tagasisideta. Grupi
sõrmistikud,mp3 mängijad jne. Maksimaalne voolutugevus USB siini kaudu on 500 mA. Kõige uuem USB spetsifikatsioon on USB 3.0 ning ta on asendamas eelmist spetsifikatsiooni USB 2.0 . USB 3.0 pistikud ja kaablid on füüsiliselt ja funktsionaalselt ühilduvad standardiga 2.0 USB 2.0 teoreetiline maksimumkiirus on 480Mbps ja USB 3.0 teoreetiline maksimumkiirus on 4,8Gbps. USB tulevik Varsti asendab USB 3.0 siin kõik vanad USB 2.0 siiniga seadmed ning andmeedastuskiirused lähevad aina kiiremaks. Hetkel on USB-l kindel tulevik,kuna ta on väga odav ja ühildub tohutult paljude seadmetega. Kuid suurenev nõudlus ribalaiuse järele on põhjustanud mitmete väga suure jõudlusega nagu eSATA ja DisplayPort kasutuselevõtu ning need ei suuda USB ja sarnaste välissiinidega ühilduda. Seega liidesed, mis suudavad ühilduda, võivad äkki tõugata
kontrollbiti passiivseks seadmisega PS registris, 4. – Seadmele öeldakse, et tema katkestusesoov on aktsepteeritud, 5. – Seade võtab katkestusesoovi maha, 6. – Soovitud katkestuseprotseduur täidetakse, 7. – Lubatakse uued katkestused ja protsessor naaseb katkestatud programmi täitmise juurde g. Joonisel on kujutatud jagatud arbitreerimise siin ja siiniga ühendatud seade X. Samasuguseid seadmeid on siiniga ühendatud veel. Üheaegselt soovivad alustada andmevahetust seadmed A (aadressiga 1100) ja B (aadressiga 0110). Milline signaal paistab seademe X aadressi dekoodrile arbitreerimisprotseduuri alguses (s.t siis, kui ükski seade pole veel oma aadressidraivereid välja lülitanud). Startbiti väärtust aadressi lõppu ära kirjuta!
arvutiprogrammide juhiseid. Helisignaalide väljastamisel kõrvaklappidesse või kõlaritesse tekitatakse õhuvõnked, mida inimese kõrv tajub helina. Helikaarte kasutatakse kaasajal näiteks arvutimängudele helikomponendi lisamiseks või digitaalse muusika loomiseks. Helikaart võib olla emaplaadile integreeritud või eraldi lisakaardina, mis ühendatakse tavaliselt emaplaadi PCI, PCI Express või (vanemate helikaartide puhul) ISA siiniga. Igal helikaardil peab olema digitaal-analoogmuundur, mille abil muudetakse digitaalsed andmed analoogsignaaliks. Samuti on enamikul helikaartidel olemas analoog-digitaalmuundur, mis muudab sissetuleva helisignaali diskreetsignaaliks, võttes väikeste ajavahemike (tuhandeid kordi sekundis) tagant analoog- helisignaalist hetkväärtusi (sample). Saadud hetkväärtused viiakse digitaalsele kujule ning salvestatakse arvuti mällu, kus neid hiljem vajadusel muudetakse. 4. Pooljuhtmälud
aadress.. ülejäänud data võetakse järjestikustelt aadressidelt. Andmeedastus konveierina - uus mäluaadress pannakse aadressisiinile enne, kui eelmise andmed on kohal *Sünkroonne siin- Sünkroonnse siini puhul reguleerib kell, millal andmeid loetakse. Heaks küljeks on see, et andmete vahetuseks on üks kindel, kellast sõltuv standard. Miinuseks on see, et kõik siiniga ühendatud seaded peab töötama samal taktsagedusel aeglus. *Asünkroonne siin- Ei ole otseselt kellaga reguleeritud, plussiks on see, et siiniga ühendatud seaded ei pea töötama täpselt sama tatsageduse juures. Asünkroonnse siini puhul on aga kriitiliselt tähtis nö. kätlemise(handshaking) kasutamine. *Tagasisideta siin- (a)Andmed saavad edastamiseks valmis. (b)Saadetakse välja DataValid signaal
infokandja väärtusi ainult teatud ajahetkedel, st diskreetsetel ajahetkedel. Seetõttu pole tähtis vaadelda üleminekuid ühelt lubatud väärtuselt teisele. HELIKAART Arvuti lisakaart, mille ülesandeks väljastada (ja vastu võtta) helisignaale järgides arvutiprogrammi juhiseid. Helisignaalide väljastamisel kõlaritesse või kõrvaklappidesse tekitatakse õhuvõnked, mida inimese kõrv tajub helina. Moodsad helikaardid on ühendatud emaplaadi PCI siiniga. Helikaardi tähtsamad koostisosad on DAC, mille abil muudetakse digitaalsed andmed analoogsignaaliks, mis seejärel saadetakse nt kõrvaklappidesse või helivõimendisse; sageli ka ADC, mis muudab sissetuleva helisignaali digitaalsignaaliks, võttes väikeste ajavahemike tagant analoog-helisignaalist hetkeväärtusi, mis lähevad digitaalsel kujul arvuti mällu, kust neid vajadusel uuesti sisse loetakse. 1. MULTIPLEKSOR, DEMULTIPLEKSOR
DMA - korraldab ise andmevahetuse. Haarab juhtsiinid enda alla. Andmevahetus läbi DMA kontrolleri. Siinidraiver - element, mis eraldab mingi seadme siinist. Aadressi- ja andmesiinid on tavaliselt 8- või 16- soonelised, nende kaudu edastakse korraga ühe- või kahebaidiline sõna. Aadressisiini 8 biti abil saab edastada aadresse 0.. 255, mis sobib väga väikse mälu või näiteks sisend- ja väljundliideste adresseerimiseks. Kõik sisend- ja väljundliidesed ning mälu on ühendatud siiniga, millele protsessor väljastab aadressi. Juhtsiini kaudu edastatakse signaale, mida kasut. arvuti töö juhtimiseks ja kontrolliks. Näiteks määravad juhtsiini kaudu edastatavad signaalid R (read) ja WR(write), kas mälu poole pöördutakse info lugemiseks või kirjutamiseks. Optilised mäluseadmed . Valgust läbilaskval alusmaterjalil peegelduv kiht, mille sisse kõrvetatakse laseriga ,,bitt". Tavaolukorras alust nimetatakse ,,land". Lugemisel arvestatakse
Kuna tänapäeval on graafika kaartidel liikuv andmete hulk, vool suur siis ühendatakse ka videokaart põhjasillaga. See suhtleb protsessoriga FSB (Front Side Bus) kaudu ning sisaldab mälukontrollerit, graafikakaardi ja lõunasilla kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on põhjasillas tihti ka graafikakiip. o Lõunasild vahendab kõigi ülejäänud komponentide, seadmete omavahelist suhtlust. Põhjasilla PCI-siiniga on seotud ka lõunasild, mis tegeleb sisendväljundsüsteemiga nagu USB, BIOS jne. Integreeritud plaatide korral on lõunasillas tihti ka audio ja võrgukontrollerid. Tänapäeval on mälukontroller mõnikord ehitatud protsessori sisse ning seega kaotatud vajadus ühe kiirete ja ühe aeglaste seadmete kontrolleri järele. Tihtipeale on kiibistik koondatud integraallülituse sisse. Igal kiibistikul on oma funktsioon
realiseerimiseks äärmiselt palju kristallipinda. *Kiire ülekanne(Look ahead carry generator) *Summaatori tehted: A ® B ® C = summa A&B+A&C+B&C = ülekanne 7. Andmevahetusprotokollid: sünkroonne ja asünkroonne[3] *Sünkroonne siin- Sünkroonnse siini puhul reguleerib kell, millal andmeid loetakse. Heaks küljeks on see, et andmete vahetuseks on üks kindel, kellast sõltuv standard. Miinuseks on see, et kõik siiniga ühendatud seaded peab töötama samal taktsagedusel - aeglus. *Asünkroonne siin- Ei ole otseselt kellaga reguleeritud, plussiks on see, et siiniga ühendatud seaded ei pea töötama täpselt sama tatsageduse juures. Asünkroonnse siini puhul on aga kriitiliselt tähtis nö. kätlemise(handshaking) kasutamine. *Tagasisideta siin- (a)Andmed saavad edastamiseks valmis. (b)Saadetakse välja DataValid signaal. (c)Seade/funktsionaalne üksus võtab andmed siinilt vastu. (d)DataValid signaal läheb
järel selle viigu pingeväärtuse muutus kõrgeks või madalaks. Jadaliidesega on üldjuhul ühendatud 2 seadet, millest üks edastab infot (viigu väärtust muutes) ja teine võtab seda vastu (viigu väärtust registreerides). Edastava viigu lühend on TX, vastuvõtval RX. Info liigub ühel liinil alati ühes suunas. Andmete teistpidi saatmiseks kasutatakse teist liini. Kui andmeid liigutatakse kahel liinil samaaegselt on tegu täisdupleks-siiniga. USART - Universal Synchronous/Asynchronous Receiver/Transmitter – Sama, mis UART, ainult andmeid edastatakse taktsignaali järgi. St ei kasuta start ja stopp bitte vaid clock juhib Efektiivsem, sest ainult vajalikud bitid/info saadetakse, Mõlemal osapoolel peab sel juhul olema sama clock signaal. SPI – Serial Peripheral Interface – Sünkroonne järjestiklüli. Töötab fullduplex režiimis. Kasutatkse lühikesel distantsil kommunikeerimiseks. Nt sensorid, SD kaart.
Peripheral Component Interconnect Mida tähendab lühend MCA? Vastus kirjuta iglise keeles. Micro Channel Architecture Mida tähendab lühend ISA? Vastus kirjuta inglise keeles. Industry Standard Architecture Mida tähendab lühend VLB? Vastus kirjuta inglise keeles. Video Electronics Standards Association Local Bus Mida tähendab lühend PCMCIA? Vastus kirjuta inglise keeles. Personal Computer Memory Card International Association Millised nimetatud siinidest on tagasiühilduvad PC siiniga? EISA, ISA, VLB Mitu kontakti on tavalise PCI-liidesesiini pesal? 47 ISA-liidesesiin aadressisiin on... 24 bitine ISA-liidesesiini andmesiin on... 16 bitine VLB-liidesesiin andmesiin on... 32 bitine VLB-liidesesiini aadressisiin on... 16 bitine (Mul konspektis 32-bitine) EISA-liidesesiini aadressisiin on... 32 bitine EISA-liidesesiini andmesiin on... 32 bitine PCI-liidesesiini aadressisiin on... 32 bitine, (64 bitine) PCI-liidesesiini andmesiin on... 32 bitine, (64 bitine)
Enamkasutatavaid kombinatsioonskeeme · välistav või (eXclusive-OR) Kui kaks signaali on võrdsed annab XOR element väljundsignaaliks 0 ja 1, siis kui signaalid ei ole võrdsed. Kasutatakse komparaatoris võrdlemaks kahte sisendsõna. 2 · multiplexor (Multiplexers) siinide e. magistraalide kommuteerimiseks kasutatakse multipleksorit. Multipleksor võimaldab valida ühe mitmest siinist ja ühendada selle oma väljund siiniga. Sõltuvalt dekoodri sisendkoodist suunatakse JA-elemendi kaudu üks sisendsignaalidest läbi VÕI-elemendi väljundisse. Dekoodri sisendkood on multpleksori juhtkoodiks. · summaator (Adder) Kahe biti liitmisel on sisenditeks a ja b ning ülekanne madalamast bitist kõrgemasse (carry out). Väljundiks on summa ning ülekanne omakorda kõrgemasse bitti (carry in). Summaator on moodustatav JA, VÕI ning EI-elementidest.
8 Veel kuuluvad asja juurde draiver- programmijupp, mis kuvariistvara operatsioonisüsteemile vastuvõetavaks kirjeldab- ning ka arvutisüsteemi muud osad: protsessor, emaplaadi kiibikomplekt, siini tüüp ja kiirus ning loomulikult kuvar ise. Igaüks neist komponentidest avaldab omamoodi mõju kogu kuvasüsteemi töökiirusele ja muudele omadustele. Mida poes küsida? · Adapter peaks olema ühendatud nii kiire siiniga, kui võimalik: parim praegu AGP, kõlbab ka PCI või VESA LB · Kontrollida draiverite olemasolu soovitava operatsioonisüsteemi ja kuvareziimi jaoks, ning versiooniuuenduse võimalusi. · Mida rohkem bitte adapteril on, seda kiiremini ta töötab. Siiski ei tähenda see seda, et 128- bitine adapter oleks 64- bitisest 2 korda kiirem. · Mitte osta 128 bitist adapterit millel alla 4 MB mälu, ega 64- bitist, millel alla 2 MB.
Kasutusel tänaseni. Mälukontrolleri töötabsünkroniseeritud protsessorisiini taktsagedusega. 20 Mälude eristamine hakkas toimuma töösageduste järgi -- näiteks PC66, PC100, PC133 Numbriline osa näitab siini taktsagedust megahertsides. Ei toodeta, aga turul veel kättesaadav SDRAM tüüpi mälud. sünkroon-DRAM Uuemat tüüpi DRAM, mis on võimeline töötama tavalistest mäludest palju kiiremini. Tegelikult sünkroniseerib SDRAM ennast keskprotsessori (CPU) siiniga ja suudab töötada kiirusega kuni 100 MHz, mis ületab kolmekordselt hariliku FPM RAM kiirust ning kahekordselt EDO DRAM ja BEDO DRAM kiirust. Seega suudab ta sammu pidada ka uuemate Pentium-protsessoritega, kuigi hädavaevu. 46. Serverite ja töökoha arvutite riistvara erinevus. 47. SIMM tüüpi mälud. Single Inline Memory Module 3,5" laius 30pin liides Algselt 8bitine Hiljem 16bitine15
värvussügavus. · RAMDAC peab pildi vajaliku kiirusega mälust kätte saama. Selleks on tähtsad mälu kiirus ja portide arv ning adapteri 'bitilisus' ehk üheaegselt loetavate mälusõnade arv. · RAMDAC peab suutma pildi vajaliku kiirusega kuvarile saata. Selleks on vaja, et RAMDAC-i pikslisagedus oleks vähemalt HxVxR, kus R on värskendussagedus. · Mida poes küsida? Adapter peaks olema ühendatud nii kiire siiniga, kui võimalik: parim praegu AGP, kõlbab ka PCI või VESA LB · Kontrollida draiverite olemasolu soovitava operatsioonisüsteemi ja kuvareziimi jaoks, ning versiooniuuenduse võimalusi. 9 · Mida rohkem bitte adapteril on, seda kiiremini ta töötab. Siiski ei tähenda see seda, et 128- bitine adapter oleks 64- bitisest 2 korda kiirem.
värvussügavus. RAMDAC peab pildi vajaliku kiirusega mälust kätte saama. Selleks on tähtsad mälu kiirus ja portide arv ning adapteri 'bitilisus' ehk üheaegselt loetavate mälusõnade arv. RAMDAC peab suutma pildi vajaliku kiirusega kuvarile saata. Selleks on vaja, et RAMDACi pikslisagedus oleks vähemalt HxVxR, kus R on värskendussagedus. Mida poes küsida? Adapter peaks olema ühendatud nii kiire siiniga, kui võimalik: parim praegu AGP, kõlbab ka PCI või VESA LB Kontrollida draiverite olemasolu soovitava operatsioonisüsteemi ja kuvareziimi jaoks, ning versiooniuuenduse võimalusi. Mida rohkem bitte adapteril on, seda kiiremini ta töötab. Siiski ei tähenda see seda, et 128 bitine adapter oleks 64 bitisest 2 korda kiirem. Mitte osta 128 bitist adapterit millel alla 4 MB mälu, ega 64 bitist, millel alla 2 MB.
Selleks on tähtsad mälu kiirus ja portide arv ning adapteri "bitilisus" ehk üheaegselt loetavate mälusõnade arv. RAMDAC peab suutma pildi vajaliku kiirusega kuvarile saata. Selleks on vaja, et RAMDAC-i pikslisagedus oleks vähemalt HxVxR, kus R on värskendussagedus. 17 18 Hea graafikakaardi puhul peaks: Adapter peaks olema ühendatud nii kiire siiniga, kui võimalik: parim praegu AGP, kõlbab ka PCI või VESA LB Kontrollida draiverite olemasolu soovitava operatsioonisüsteemi ja kuvareziimi jaoks, ning versiooniuuenduse võimalusi. Mida rohkem bitte adapteril on, seda kiiremini ta töötab. Siiski ei tähenda see seda, et 128- bitine adapter oleks 64- bitisest 2 korda kiirem. Mitte osta 128 bitist adapterit millel alla 4 MB mälu, ega 64- bitist, millel alla 2 MB. Et
ka uus siini tüüp PCI, millel baseeruvad lisakaardid võimaldasid palju kiiremat andmevahetust. Enne seda oli ka arendatud spetsiaalselt graafikakaartide jaoks väljatöötatud standardit VLB (VESA local bus), mis aga kuigi elujõuliseks ei osutunud. 486 toodeti algselt 25, 33, 40 Mhz sagedusega. Oluliseks uuenduseks osutus protsessori sageduse eraldamine siini sagedusest. See uuendus võimaldas protsessori sisemist takti võrreldes siiniga kahekordistada ning hiljem ka kolmekordistada. Kahekordse sagedusega tulid turule 486dx2 50, 486 dx2 66 ja 486 dx2 80 (dx tähistas matemaatikaprotsessorit, sx oli ilma selleta). Kolmekordse sageduse tähistamiseks kasutati lühendit dx4. Nii nägid ilmavalgust 486 dx4 100 ja 486 dx4 120. 486-l võetakse kasutusele ka konveiertöötlus ja protsessori sisemine vahemälu (cache), mis töötas protsessori sagedusel ning sealt lugemine ja kirjutamine oli palju kiirem kui põhimälust
Kasutades siinipuhvrite paare, on võimalik siinide(nt A ja B) vahel andmevahetust organiseerida ühise siini (C) kaudu, kuid tuleb jälgida, et korraga ei tohi kaks siini saata infot ühisele siinile (võib põhjustada puhvri läbipõlemise). Joonis 9Andmevahetus ühise siini kaudu Kuna siini edastuskiirus peab olema vastuvõetav ka kõige aeglasemale süsteemikomponendile, siis on uuemad arvutid mitme siiniga: kiirem siin protsessorile lähemal ning aeglasem siin sisend-väljundseadmete juures. Erineva andmeedastuskiirusega siine ühendab sild (Bridge), mis kasutab andmevahetuseks FIFO-tüüpi mälu, et siduda erinevate protokollide ja kiirustega siinide signaale. 26 17.1. Siinide jagunemine funktsioonide järgi Andmesiin (DB –Data Bus): Edastatakse andmeid. DB laius ja taktsagedus määravad ära
). Prot- sessori taktsagedus on süsteemisiini taktsageduse kordne: protsessori taktsagedus = protsessori taktsageduse kordaja · süsteemisiini taktsagedus. · Välissiin (peripheral bus, ka sisend-väljundsiin, input-output bus) on ühendusteeks välis- seadmete ja protsessori vahel. Välissiinid jaotavad siini külge ühendatu kaheks ,,maail- maks", millest ühes asub protsessor ja operatiivmälu ning teises kõik ülejäänud siiniga ühendatud seadmed. Nende maailmade ühenduslüliks on siinikontroller (bus control- ler). Sellise lähenemise eelised ühtse süsteemi ees on järgmised. Välissiinil olevad seadmed saavad omavahel andmeid vahetada protsessori osa- võtuta. See hoiab kokku protsessoriaega. Välissiin võib töötada oluliselt madalamal taktsagedusel kui protsessor. Sel moel saab kasutada kiiremaid protsessoreid välissiini kiirust suurendamata.
kahebaidine sõna. Arvutites kasutatakse nii kolmesiinilist aadressi- (A - address), andme- (D - data) ja juhtsiiniga (C - control) kui ka kahesiinilist, s. o ühise aadressi ja andmesiiniga ning eraldi juhtsiiniga süsteemi. Vastavad struktuurid on joonistel 2.2 ja 2.3. Aadressisiini 8 biti abil saab edastada aadresse 0...255, mis sobib väga väikese mälu või näiteks sisend- ja väljundliideste adresseerimiseks. Kõik sisend- ja väljundliidesed ning mälu on ühendatud siiniga, millele protsessor väljastab aadressi. Iga liides või mälu reageerib kohe, kui ta oma aadressi ära tunneb, s. t kui protsessor siini kaudu tema poole pöördub; muud liidesed sel juhul ei reageeri. Suuremate mälude adresseerimiseks on vaja 16- või enamasoonelist siini. Otseselt adresseeritavate mälupesade arv võrdub muutmälu pesade (baitide) arvuga ehk mälu mahuga. 16-bitise aadressisiini korral saab otseselt adresseerida 216 = 65535 baiti = 64 Kbaiti; (220 = 1 Mbait).
Pinumälu – mälu, kus viimasena loetakse välja esimesena salvestatud sõna(First In Last Out – FILO). Seejuures hoitakse alles ainult pinumälu osutit ehk viimasena salvestatud sõna. Varem salvestatud sõnu saab lugeda siis, kui hiljem salvestatud sõnad on juba loetud. Puhvermälu – selline mälu, kust esimesena loetakse välja esimesena salvestatud sõna. Tegemist on puhvermäluga, mida kasutatakse erineva kiirusega töötavate süsteemi komponentide vahel (nt mitme siiniga arvutites). Ühelt poolt kirjutab üks seade infopaketi oma kiirusega sisse ja siis teine seade loeb teiselt poolt oma kiirusega paketi samas järjekorras välja. (First in First out – FIFO) Assotsiatiivmälu – Tavalistes mäludes määratakse aadress, mis viitab mingile mälu pesale, mille poole toimub pöördumine. Assotsiatiivmäludes aga ei osutata aadressiga mälu sõnale, vaid otsitakse sõna ühe osa sisu järgi ülejäänud sõnaosa või aadressi, kus see sõna asub
· RAMDAC peab pildi vajaliku kiirusega mälust kätte saama. Selleks on tähtsad mälu kiirus ja portide arv ning adapteri "bitilisus" ehk üheaegselt loetavate mälusõnade arv. · RAMDAC peab suutma pildi vajaliku kiirusega kuvarile saata. Selleks on vaja, et RAMDAC-i pikslisagedus oleks vähemalt HxVxR, kus R on värskendussagedus. Mida poes küsida? · Adapter peaks olema ühendatud nii kiire siiniga, kui võimalik: parim praegu AGP, kõlbab ka PCI või VESA LB · Kontrollida draiverite olemasolu soovitava operatsioonisüsteemi ja kuvareziimi jaoks, ning versiooniuuenduse võimalusi. · Mida rohkem bitte adapteril on, seda kiiremini ta töötab. Siiski ei tähenda see seda, et 128- bitine adapter oleks 64- bitisest 2 korda kiirem.
annaabi.ee 
