15. Selgitage lõikemeetodi ideed! Tasakaalus kehast mõtteliselt eraldatud osa on samuti tasakaalus ning sisejõu väärtuse saab leida selle osa tasakaalutingimustest. 16. Mis on sisejõu epüür? Sisejõudu graafik piki varda telge. Nende abil on lihtne määrata sisejõu või pinge suurust detaili suvalises lõikes. 17. Kirjeldage normaalpinget! Normaalpinged - kui sisejõu mõjumise siht ühtib antud lõike normaali sihiga 18. Kirjeldage nihkepinget! 1 Nihkepinge on, kui sisejõu mõjumise siht on lõike normaali sihiga risti. 19. Selgitage lubatavat pinget! Lubatav pinge - konkreetse ülesande (koormusseisundi) puhul ohutuks loetud pinge. 20. Selgitage tugevustingimuse olemust! Tugevustingimus - pingete väärtused ei tohi ületada lubatavate pingete väärtusi mitte üheski detaili punktis. 21
Aeglustuval vastassuunalised.Igasugune kõverajooneline liikumine on kiirendusega liikumine. Raskuskiirendus kiirendus millega vabalt langev keha kiireneb taevakeha (planeedi, tähe) poolt tekitatava raskusjõu mõjul.Kõik kehad langevad ilma õhutakistust arvamata ühte moodi, sõltumatult massist. Vektori projektsiooniks nimetatakse tema "kujutist" teljel. Projektsioon on skalaarne suurus. Projektsioon loetakse positiivseks , kui tema siht ühtib telje sihiga. Vektori summa ja vahe projektsioon on üksikute vektorite projektsioonide summa või vahe. Ringliikumine on kõverjoonelise liikumise erijuht. Trajektooriks on ringjoon. Tiirlemine kõveruskeskpunkt asub väljaspool keha. Näiteks Maa tiirleb ümber Päikese. Pöörlemine Kõveruskeskpunkt on keha sees näiteks. Maakera pöörleb. Pöördenurk nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuv keha ja trajektoori keskpunkti ühendav raadius
Elektriväli laengute vahelise mõju vahendaja. Elektrivälja tugevus antud punktis võrdub sellesse puntki viidud proovi laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhtega. Elektrivälja tugevus on vektor, mille suund ühtib positiivsele laengule mõjuva kehale. Elektrivälja jõu jooned on jooned mille puutuja siht, mis tahes puntkis üthib elektrivälja tugevuse Vektori sihiga antud punktis. Elektrivälja, mille väljuv tugevus on igas punktis samasuur ja suund samas suunas nim. homegeenseks elektriväljaks. Elektrivälja jõujoonte omadused: nad ei lõiku, mida tihedamalt paiknevad jõujooned seda tugevamad on elektriväli, ajas muutumatu elektrivälja korral saavad jõu jooned alguse kas pluss laengult või lõpmatustest ja lõpevad kas miinus laengult või lõpmatustest. Kehtib elektrivälja super positsiooni prindsiip. Sumaarne
Dalmaatsia rannik Antsla 2012 Dalmaatsia rannik On rannikutüüp , mille puhul saarte rannajoon kulgeb maismaa rannajoonega paralleelselt. Rannajoone sihi määrab või seda mõjutab geoloogiliste struktuuride pikitelje siht. Mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud ja tekkinud on vasarakujulised poolsaared ja lahed. Rannajoone morfoloogiline kuju on määratud lähedalasuvate mäestike pikitelje sihiga. Rannajoonele on iseloomulikud arvukad pikliku kujuga rannikulähedased saared, mis on rannajoonega paralleelselt. Ranniku iseloomulik kuju on tekkinud tänu meretaseme tõusule peale jääaega , mille tulemusel on osa vanadest mäestikest uppunud ja saares on moodustunud mäeahelike veepealsetest tippudest. Selle tulemusel on saartevahelised lahed sügavad. Dalmaatsia rannik on iseloomulik Aadria mere idarannikule. Tegemist on suhteliselt harva
Punkti ja tõusuga määratud sirge võrrand: y - y1 = k ( x - x1 ) Algordinaat sirge ja y-telje lõikepunkti y-koordinaat. Tõusu ja algordinaadiga määratud sirge võrrand: y = kx + b Kahe punktiga määratud sirge võrrand: y - y1 x - x1 = y 2 - y1 x 2 - x1 Sirge võrrand telglõikudes: x y + =1 a b y-teljega paralleelse sirge võrrand on x = a x-teljega paralleelse sirge võrrand on y = b Sirge sihivektoriks nimetatakse iga vektorit, mille siht langeb kokku sirge sihiga. Punkti ja sihivektoriga määratud sirge võrrand: x - x1 y - y1 = sx sy Nurk kahe sirge vahel: k1 - k 2 tan = 1 + k1 k 2 Paralleelsete sirgete tõusud on võrdsed. k1 = k2 Ristuvate sirgete tõusude korrutis võrdub -1-ga. k1·k2 = -1
võrdeline nende laengute korrutisega ja põõrdvõrdeline nende laengute vahelise kauguse ruuduga. Elektrivälja tugevus on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdne elektrivälja mingisugusesse punkti asetatud laengule mõjuva jõu ja vastava elektrilaengu suhtega. Jõujoonteks nim selliseid elektrivälja iseloomustavad jooni, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib elektrivälja tugevuse sihiga. Jõujooned algavad alati positiivsetelt laengutelt ning suunduvad negatiivsetele laengutele. Potentsiaalide vaheks nim skalaarset füüsikalist suurust, mis võrdub laengu ümberpaigutamiseks tehtud töö ja vastava laengu suhtega.
Columb'i seadus kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga. Elektrivälja tugevus vektoriaalne füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdne mingisuguses elektrivälja punktis mõjuva jõu ja vastava laengu suhtega. Elektrivälja jõujooned sellised elektrivälja iseloomustavad jooned, mille puutuja siht igas välja punktis ühtib elektrivälja tugevuse (E) sihiga. Potentsiaalide vahe ehk pinge skalaarne füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdne laengu ümber paigutamisel tehtud töö ja vastava laengu suhtega. Elektrimahtuvus iseloomustab elektrit juhtiva keha või kehade süsteemi laadumisvõimet. Kondendsaator kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks. Koosneb kahest juhtivast plaadist e. kattest, mille vahel paikneb dielektriku kiht.
ruumipunktis üksikute elektriväljade välja tugevused liituvad vektoriaalselt. Selles seisneb elektriväljade superpositsiooni printsiip. 6. Homogeenne elektriväli on selline elektriväli, mille igas punktis on elektrivälja tugevus ühesugune nii suuruselt kui ka suunalt. 7. Elektrivälja jõujooneks nimetatakse mõttelist joont, mille igasse punkti tõmmatud elektrivälja tugevuse vektor ühtib sellesse punkti tõmmatud puutuja sihiga. Nad on suunatud positiivse laenguga kehalt negatiivse laenguga keha poole. Neid kasutatakse elektivälja kujutamiseks joonisel. Q219*’
Erinimelised tõmbuvad,samanimelised tõukuvad. Dielektriline läbitavus näitab mitu korda on antud keskkonnas laengute vastastikune mõju väiksem võrreldes vaakumiga. Elektrivälja tugevus-vektoriaalne füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdne elektrivälja mingisugusesse punkti asetatud laengule mõjuva jõu ja vastava elektrilaengu suhtega. Elektrivälja jõujooned-elektrivälja iseloomustavad jooned, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib elektrivälja tugevuse sihiga. Kondensaator-kahest või enamast elektroodist ja nendevahelisest dielektrikukihist koosnev seadis. Kondensaatoreid iseloomustav suurus on mahtuvus. Elektrimahtuvus-elektrotehnikas ja elektroonikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha võimet säilitadaelektrilaengut. Pinge-füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja tugevuse erinevust ning
Põhikoolide ja gümnaasiumide eraldamine Jaanika Orav 11c 26.04.2012 Õpilase toetavad ideed: Põhikoolide ja gümnaasiumide lahutamine on vajalik, et lahendada mitmeid Eesti hariduse probleeme, leiab Eesti Õpilasesinduste Liit (EÕL). «Põhikoolide ja gümnaasiumite lahutamisel ei tohiks keegi end kaotajana tunda. Koolivõrgu korrastamisega saab lahenduse esimese klassi katsete probleem, koolide tasemed muutuvad võrdsemaks ning vähem koole tähendab ka õpetajate puuduse vähenemist,» selgitas EÕLi juhatuse esimees Kuldar Rosenberg, milliseid probleeme kooliastmete lahutamine lahendaks . Koolide lahutamise 8 plussi Paraneb õppe kvaliteet Avarduvad õpilaste valikuvõimalused Võrdsed võimalused põhikoolilõpetajatele Paraneb õpikeskkond Põhikool muutub omaette väärtuseks Soodustatakse kutsehariduse väärtustamist Paranevad õpetajate võimalused enesear...
Diktatuuriga puudus rahval osaleda otsustusprotsessidel see tekitas rahvas pahameelt nagu oleks neil võõrvõim riigis. Diktatuuri kehtestamisega vähendas võimalusi leida välispoliitilisel tasandil partnereid ja liitlasi demokraatlike riikide hulgas pinged suurenesid ning oli selgeid märke näha sõjaohust. Vaikiva ajastuga saadi sisepoliitiline kriis paremale järjele kuna võimule jäid ainult kindla sihiga poliitikud. Võimu püsimine väikese Pätsi seotud grupi käes võimaldas 1939. aastal neile survet saavutamaks Nõukogude Liidul sõjaväebaaside toomiseks Eesti pinnale see on väga vaieldav küsimus, arvatakse et sellega kaasneski nõukogude võim uuesti Eestis. Mina arvan, et varem või hiljem oleks Venemaa oma võimu Eestis kehtestanud nagu neil see varem juba plaanis oli. Mingil määral aitas autoritaarne diktatuur Eestis kergemini kehtestada nõukogude võimu
Need võib omakorda tinglikult liigitada järgmiselt: · Bürokraatlik-militaarne autoritaarne (peamiselt Lõuna-Ameerikas); · mobiliseeriv-autoritaarne (Francisco Franco, Benito Mussolini); · post-totalitaame (endine N. Liit ja Ida-Euroopa). Autoritaarseid riike võib liigitada veel järgmiselt: · militaarsed või mittemilitaarsed, · parem või vasakpoolsed. Ka militaarseid riike on eri tüüpi. Ühel juhul sekkub armee poliitikasse sihiga lõpetada poliitiline kriis, teisel juhul kutsuvad tsiviilvalitsejad sõjaväelasi kaitsma põhiseaduslikku valitsust või muutma reziimi. Ka autoritaarses reziimis võib olla ainupartei, kuid see ei ole nii monoliitne kui totalitaarses reziimis.Enamik autoritaarseid reziime püüab end õigustada, toetudes teatud printsiipidele või siis peetakse kinni ebamäärasest moraalse või usulise iseloomuga reeglitest.
Radiaan - füüikas pöördnurga mõõtmiseks kasutatav ühik(rad) Resonants keha võnkeamplituudi järsk kasv oma võnkesageduse kokkulangemiselvälise võnkumise dagedusega nt sõdurid sillal marssimas samas taktis nagu silla osakesed ja sild võib puruneda Lainete liigid 1.pikilaine laine, mid liigub keskonna punktidega samas suubas 2.ristlaine laine mille võnkumise siht on keskkonnapunktide võnkumise sihiga risti 3.keralaine laine mis levib kõigis ruumi suunades võrdselt. Interferents on mitme laine liitumine üheks resultantlaineks Min kui langevad kokku ühe laine hati ja teise põhi Max kui kohakuti satuvad ja lained võimendavad üksteist Välise jõumomendi puudumisel st duletud süsteemis on impulsimoment jääv Difratsioon lainete murdumine tõkete taha Huygensi printsiip iga punkt kuhu laine jõudnud on on ise uue elementaarlaine allikaks.
Tappis oma isa Oli kahtlusalune Otsisid taga kurjategijat Teose lõpuks kaotas nägemise Teose lõpuks sai temast valdja Valitseja(valdja) ja saadeti Maapakku 3. Meeldin rohkem Oidipus, sest ta oskas oma sõna pidada ning ta ei hüpanud alt ära viimasel hetkel, olenemata tagajärgedest/karistusest. Kuigi teose algul jättis ta põikpäise mulje, siis enamus ajast oli ta enesekindel ja kindla sihiga. 4. Koor rõhutab selge peaga mõtlemist "See solvav kahtlus tekkis raevuhoos ka üldse mitte peale kainet mütlemist" 5.Oidipus oli kurjategija, sest ta tappis ägedushoos oma isa ning pidi selle eest ka karistust kandma
Elektrivälja vahendav osake on valguskvant e. Footon.Elektrivälja tugevus-näitab elektriväljas paiknevale ühiklaengule mõjuvat jõudu. E=F/q(V/m=N/C)Punktlaengu korral E=k* ; laetud tasandi elektrivälja tugevus E= . Kehtib elektrivälja superpositsiooniprintsiip:summaarne elektrivälja tugevus on kõikide liikuvate elektrivälja tugevuste vektorsumma.Elektrivälja jõujoon-joon, mille puutuja siht mistahes punktis ühtib elektrivälja tugevuse vektori sihiga selles punktis.Omadused:elektrivälja jõujooned saavad alguse kas +laengult/ lõpmatusest ja lõppevad laengul/lõpmatuses;elektrivälja jõujooned ei lõiku kunagi;mida tugevam elektriväli, seda tihedamalt paiknevad elektrivälja jõujooned.Homogeenne elektiväli-kui elektriväli on kõikjal suuruselt ja suunalt sama.Need on paral.sirged,tekivad laetud tasandil.A=Eqd E-elektrivälja tugevus,d-kaugus neg,plaadist.Elektrivälja potensiaal-elektrivälja mingi punkti potensaiaal
maa magneetiline lõunapoolus asub geograafilise põhjapooluse lähedal ja vastupidi magnetinduktsiooni vektor-magnetvälja iseloomustamiseks kasutatav suurus ? Magnetinduktsiooni vektori moodul - suhe B=M/IA ,kus I on voolutugevus raamis ja A on raami pindala. Magnetinduktsiooni mõõtmiseks kasutatakse magnetomeetreid. Magnetvälja jõujooned joon, mille igas punktis puutuja siht ühtib vektori B-> sihiga antud punktis. Pöörisväli - kinniste jõujoontega väli, magnetväli on seega pöörisväli. Magnetvoo - suurus, mis võrdub magnetinduktsiooni vektori mooduli B, pindala A ning vektorite B-> ja n-> vahelise nurga cos korrutisega ( =BAcos ) Amperei jõud on magnetväljas mõjuv jõud, sõltub vektori B-> ja juhi vahelisest nurgast. Ampere´i seadus: F=Ilsin Jõud F on risti nii vooluelemendiga, kui ka vektoriga B->. Tema suuna võib määrata vasakukäe reegliga: vasak
juhtmega ristuvas magnetväljas. 6. Mille ümber on alati magnetväli?Võimalusi mitu. Nt vooluga juhtme ümber. 7. Milline füüsikaline suurus iseloomustab magnetvälja,selle nimi,tähis,ühik. Magnetiline induktsioon , tähis B, Si-süsteemi ühik on tesla (T). 8. Mis jooned on elektrivälja jõujooned ja milleks neid on vaja? Elektrivälja jõujooneks nim. mõttelist joont, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib väljatugevuse vektori E sihiga. Staatilise elektrivälja jõujooned algavad pos. laengutel ja lõppevad negatiivsetel või suunduvad lõpmatusse. Neid on vaja, et tuvastada elektrivälja. 9. Mis on pinge- sõnaline selgitus,selle täht,ühik.Mida tähendab-pinge on 10 V Pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus. See iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja potensiaalide erinevust ning näitab ka, kui palju tööd peab tegema ühiklaengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise
Sagedus täisvõngete arv ajaühikus X=A sin wt Nurkkiirus ajaühikus sooritatud nurga pööre ajaühikus täispöörde puhul. Omavõnkesagedus W= 2/T w= /t w=2 *f Võnkuva keha hälbeks nimetatakse keha kaugust tasakaaluasendist. Võnkeamplituudiks nimetatakse võnkuva keha suurimat kaugust tasakaaluasendist ehk maksimaalset hälvet. Laineks nimetatakse võnkumise levimist ruumis. Ristlaineteks nimetatakse laineid, milles võnkumise siht on risti laine levimise sihiga. Pikilaineteks nimetatakse laineid, milles võnkumised on samasihilised laine levimise sihiga. Laine levimiskiiruse ja lainepikkuse seos: v=f matemaatiline pendel : Vedrupendel T=2 m/k Vastasmõjude liigid: Gravitatsioonilised gravitatsioonijõud vahendab gravitatsiooniväli (mõjuulatus lõpmatu) Elektromagnetilised vahendab elektromagnetväli (mõjuulatus lõplik) Tugevad, nõrgad mõjuulatus võrreldav tuumamõõtmetega
Eesti aladelt minema. otsustav lahing toimus aga 1217. aastal 21. septembril Viljandi lähedal, kus Sakala vanema Lembitu juhtimisel üle Eesti kokku tulnud väed jäid pärast väga rasket ja mõlemale poolele suuri kaotusi toomnudlahingut siiski pea 3000-pealisele sakslaste, liivlaste ja latgalite väele alla. Peale seda kõige kibedamat kaotust toimus Eesti aladel veel palju teisigi lahinguid eestlaste eesmärgiga säilitada oma vabadus ja iga vaenlase sihiga vallutada endale tükike sellest maast. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Eesti oli oma vabadusvõitluse kaotanud. Põhjuseid, miks eestlased selles võitluses alla jäid, võime leida palju. Esiteks oli silmnähtav ebavõrdsus sõjaliste oskuste ning vahendite poolel. Ristisõdijad olid
Tähistatakse E. Füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. ________________________________________________________________________________ Elektrivälja graafiline kujutamine kujutamine joonte abil, mille puutujad igas punktis ühtivad väljatugevuse suunaga samas punktis Elektrivälja jõujoon joon, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib väljatugevuse vektori sihiga. Jõujooned algavad +laengutel ja lõpevad -laengutel või suunduvad lõpmatusse. Jõujooned ei lõiku. Nad on vaid elektrivälja jaotuse kujutamine näitlik viis ja pole reaalsemad kui meridiaanid või paralleelid gloobusel. Homogeenne elektriväli elektriväli, mille tugevus igas ruumipunktis nii suuruselt kui ka suunalt on ühesugune. Näiteks kahe erinimeliselt laetud metallplaadi vaheline elektriväli on homogeenne. Homogeense elektrivälja jõujooned on paralleelsed.
Elektrivälja tugevus füüsikaline suurus mis võrdub antud välja punkti asetatud laengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. E=F/q 1N/C või 1V/m Superpositsiooni printsiip Kui antud väljapunktis tekitavad elektrivälja mitu elektrilaegut, siis summaarne elekriväljatugevus on võrdne üksikute elektriväljatugevuste vektori summaga. Elektrivälja jõujooned pidevad jooned mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib väljatugevuse vektori sihiga. Homogeenne elektrivälielektrivälji mille tugevus on välja igas punktis nii suuruselt kui suunalt ühesugune. Ühtlaselt laetud kera elektriväli Laeng on jaotunud ühtlaselt kera pinnal. Jaotumist keha pinnal iseloomustatakse pindtihedusega. Ühtlaselt laetud tasandi elektriväliElektriväljatugevus ei sõltu punkti kaugusest tasandist. Polaarne dielektrik koosnevad molekulidest mille positiivse ja negatiivse laengu jaotuskeskkond ei ühti.
Romantism - Euroopa kirjanduse, kunsti ja vaimuelu suund. Romantism vastandus klassitsismi mõistuspärasusele, taotles isiku ja loominguvabadust, seadsid esikohale kunstniku mõttelennu ja isikupärase maailmanägemise. Rõhutas tundeelu tähtsust ja kujutletava erakordust, väärtustas rahvaloomingut. Jant - kerge ja lõbusasisuline näidend. Jandis on esikohal jämekoomika ja sündmuste arengu juhuslikkus. Kõne - mingi aktuaalse teema käsitlus sihiga kuulajaid veenda ja mõjutada. 1)sissejuhatus 2) teema arendus 3) lõpetus Ajalooline jutustus - teos, mille aluseks on ajaloolised sündmused ja tegelasteks ajaloolised või nendega seotud isikud. Naturalism- kirjandusvool, mis taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. Naturalistid püüdsid elunähtusi mõtestada läbi tegelikkuse väljendamise, ühtviisi tähtsaks pidasid nad nii head kui halba, ilusat ja inetut kui ka olulist ja vähem olulist.
sisejõu epüüri 1.21. Mis juhtub detailiga selle materjali piirseisundi saabudes? Detail- põhjal konstruktsioon läheb katki 2.23. Mis on mehaaniline pinge?*** 1.22. Mis on materjali tõmbediagramm? = (pinge - deformatsiooni tunnusjoon) 2.24. Kirjeldage normaalpinget! kui sisejõu mõjumise siht ühtib antud lõike = tõmbekatsestsaadud taandatud koormuse ja suhtelise deformatsiooni graafik normaali sihiga; 1.23. Milleks vajatakse materjali tõmbediagrammi? *** 2.25. Kirjeldage nihkepinget!: kui sisejõu mõjumise siht on lõike normaali 1.24. Mis on materjali proportsionaalsuspiir? suurim pinge (punktis A), mille sihiga risti. korral kehtib veel Hooke'i seadus 2.26. Kuidas on matemaatiliselt seotud pikisisejõu resultant ja pikkepinge? *** 1.25. Mis on materjali elastssuspiir
HELILAINED Füüsika osa, mis seletab helinähtusi, nimetatakse akustikaks. Helid on need, mida meie kõrv kuuleb. Helilained on mehaanilised pikilained (levisiht ühtib võnkumiste sihiga keskkonna hõrendused ja tihendused). Heliallikad on võnkuvad kehad. Kehade võnkumine põhjustab keskkonnas hõrendusi ja tihendusi, mis liiguvad kindla kiirusega sõltuvalt keskkonna omadustest. Mida tihedam keskkond, seda suurem on heli kiirus (parem/kergem vastastikmõju osakestega). Heli kiirus sõltub ka keskkonna temperatuurist. Heli levimiskiirus erinevates keskkondades Keskkond Levimiskiirus m/s Keskkond Levimiskiirus m/s
mõjujõud vaakumis, F- -- II--aines. ELEKTRIVÄLI. Üks laeng tunnetab teist tänu elektriväljale. Elektriväli on laetud osakeste vahelise mõju vahendaja. Elektriväli levib vaakumis valguskiirusega. Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub paiknevale ühingu laengule. E F/q, kus E- elektrivälja tugevus (v/m), F- jõud (N), q laeng (c). Elektrivälja jõu jooned on jooned, mille puutuja siht mistahes punktis ühtib elektrivälja tugevuse vektori sihiga. Elektrivälja jõujoonte omadused: Nad saavad alguse kas plusslaengust või lõpmatusest. Lõpevad kas miinuslaengust või lõpmatusest. 2) Nad ei lõiku üksteisega. 3) Mida tihedamalt paiknevad jõujooned seda tugevam on elektriväli. Homogeenne e-vä on selline e-vä, mille e-vä tugevus on kõikjal nii suuruselt kui suunalt sama. Homogeense e-vä jõujooned on paral. sirged. Ühtlaselt laetud tasand tekitab homogeense elektrivälja
ainult tema liikumissuund muutub. Rakendused: kineskoop, magnetpudel, magnet- hüdrodünaamiline generaator Magnetinduktsiooni suunda saab määrata kahel viisil 1)magnet nõela põhjapoolus näitab 2)elektrivoolu magnet välja suunda saab määrata parema käe kruvi reegli abil: kui kruvi kulgemise suund ühtib elektrivoolu suunaga siis tema pöörlemise suund näitab magnetinduktsiooni suunda. Magnetvälja jõujooned: on jooned mille puutuja siht mistahes punktis ühtib B-vektori sihiga antud punktis. 1)magnetväljajõujooned on alati kinnised, kõverad 2)ei lõiku kunagi 3)mida tihedamalt paiknevad jõujooned seda tugevam. Maa on hiiglaslik magnet, mille magnetiline lõunapoolus asub geograafilise põhjapooluse läheda. Magnetpoolused triivivad. Maa magnetväli nõrgeneb. U iga miljoni a tagant vahetab Maa magnetväli oma pooluseid. Maa magnetvälja põhjustavad mingid protsessid tuumas. Aine magnetiline läbitavus näitab kui mitu korda on magnetinduktsioon
Toimel märgatavalt muutunud. Varasem atmosfäär (4,5-2,8 mrd aastat tagasi) koosnes põhimõtteliselt metaanist ja süsinikdioksiidist. Atmosfääri uurimisega tegeldi juba antiikajal, atmosfääri uuriv teadus- meteoroloogia kujunes 19 saj. Eristatakse normaal ja tehnilist atmosfääri. Normaal- ehk füüsikaline atmosfäär on rõhk, mis võrdub 760 mm kõrguse elavhõbedasamba rõhuga. Tehniline atmosfäär on rõhk, mille tekitab jõud 1kgf, mis on ühtlaselt jaotunud oma sihiga risti olevale ühele ruutsendimeetri suurusele pinnale. Maa atmosfäär
Füüsika kordamisküsimused 1. Mis on vektor? Mis on skalaar? Vektor on suuna ja sihiga füüsikaline suurus. Skalaar on suuna ja sihita füüsikaline suurus. Mõlemal on olemas arvuline väärtus. Skalaari puhul muutub miinusmärgiga korrutades suuruse väärtus positiivsega võrreldes vastupidises, vektori puhul miinus ühega korrutades pikkus jääb samaks, aga aeg muutub vastupidiseks. Vektoriaalsed suurused on nt kiirus ja jõud. Skalaarsed suurused on nt aeg, pikkus, mass, temperatuur. 2. Kirjelda eukleidilist ruumi, labotsevski ruumi ja reimani ruumi.
Võnkeamplituud suurim kaugus tasakaaluasendist e max hälve , ühik on m. Võnkeperiood 1 täisvõnke kestust nim, T, sek, f=1/T=N/t Võnkumine- on liikumine, mis kordub perioodiliselt edasitagasi sama trajektoori mööda, võnkumised võivad olla vabad, sunnitud, sumbumatud ja sumbuvad. Laineteks nimetatakse võnkumiste levimist ruumis. Pikilaine- laine mille levimis suund on piki võnkumiste sihti. Ristlaine- laine, mille levimis suuund on risti võnkumiste sihiga Lainepikkus on kahe lähima laineharja vahekaugus. Lainete levimiskiirus v= / T = f. (v=l/t) Amplituud suurim kaugus tasakaaluasendist a suurim halve. Joonkiirus ringliikumisel = ringjoone pikkus : periood. v = 2 r / T. Seega v = r . Joonkiirus on suunatud piki ringjoone puutujat. JOONKIIRUS ON VÕRDELINE NURKKIIRUSEGA. Faas näitab, millises seisundis võnkuv keha parajasti on. Faasi mõõtmine nurga kaudu põhineb sarnasusel võnkumise ja ringliikumise (pöörlemise) vahel
Napoleon I Napoleon Bonaparte sündis 15 august 1769 Vahemere saarel Korsikal. Napoleon kasutas oma sõjalisi oskusi halastamatult. Napoleon tõusis kindla sihiga saada Prantsuse keisriks. Ta on ajalooline legend. Sündmused tema elust päästsid valla heade kirjanike ja filmiprodutsentide kujutlusvõime kelle töö ongi teinud Napoleonist tõelise legendi. Napoleon teadis lapsest saati ,et ta tahab saada omale sõjaväelise ajaloo. Ta asus sõjaväkke 14 aastaselt ning ta sai stipendiumi väga eeskujuliku suhtumise ja heade hinnete eest. Kogu euroopa oli sokeeritud sellest. Kogu euroopa hakkas kartma teades ,et temast tuleb suur vallutaja.
Pos ja neg laeng ei saa teineteisest eraldi, teineteisest sõltumata hävida. Elektrivälja tugevus-füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljspunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. E=F/q Vektor-suunatus suurus(F ja E), skalaar-suunata suurus(r ja q). V=V/S ja S=V/V Kogu väljatugevus võrdub välatugevuste vektorite summaga. Elektrivälja jõujooned-joon, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib väljatugevuse vektori sihiga. EV jõujooned algavad positiivsetel laengutel ja lõppevad negatiivsetel või suunuvad lõpmatusse. Homogeenne elektriväli-EV mille tugevus on igas ruumipunktis nii suuruselt kui ka suunalt ühesugune. Homogeense EV jõujooned on üksteisega paralleelsed. Juhtide puhul kogunevad laengud juhtide pinnale, juhi sees puudub EV. Juhtides esineb laetud osakesi, mis võivad EV mõjul vabalt ümber paikneda(vabad laengud) Metallides on nendeks elektronid.
Esimesed 20 Aafrikast toodud musta orja mdi 1619 aastal Virginias. Tagasihoidliku hinnangu alusel veeti 200 aasta jooksul Aafrikast Phja- Ameerikasse 10- 15 miljonit orja. Sama palju vis hukkuda teel. Mitmesuguseid aafrika keeli knelevad orjad said omavahel suhelda vaid inglise keeles. Omaks tuli vtta ka ristiusk ja peremeeste kombed. Ometi silis palju aafrika folkloori elemente. Pidevalt juurde saabunud orjad tid kaasa rikkumatut folkloori. Oli ka organisatsioone, kes ostsid les orje, sihiga petada neile erialasid, et hiljem taolisi spetsialiste suurte kasudega edasi ma. Sealsed pilased said kindla euroopaliku kasvatuse, millest igasugused aafrika mjud vlja peksti. Orjadele petati peamiselt keelpillidel mngimist. Teatav osa taolisi muusikuid ja nende jreltulijaid vis aja jooksul kujuneda selleks tuumikuks, millest aja jooksul ammendasid muusikalisi teadmisi teised neegrid. See vis aset leida kll alles peale orjuse kaotamist, kui
y P(x;y) y2 y1 x2 x1 B(x2;y2) A(x1;y1) s sx ; s y x y y1 x x1 s sy sx Sirge sihivektoriks nimetatakse iga vektorit, mille siht langeb kokku sirge sihiga. Näide. Koosta sirge võrrand, kui sirge sihivektor on koordinaatidega (4;-1) ning sirge läbib punkti P(3;-2). x 3 y 2 4 1 ( x 3) 4( y 2) .... y 0,25 x 1,25 y 0,25 x 1,25 Sirge üldvõrrand ...... on lineaarvõrrand kujul Ax + By + C =0, kus A, B ja C on konstandid ning A ja B ei võrdu korraga samaaegselt nullidega Näide
mis ära andis saab pos. laengu - nad mõlemad sõltuvad üksteisest. Elektrivälja tugevus - füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. E=F/q . See on vektoriaalne suurus. Elektrivälja jõujooned - Faraday tegi ettepaneku kujutada joonte abil elektrivälja graafiliselt. Elektrivälja jõujooneks nim joont mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib väljatugevuse vektori sihiga. Jõujoon algab positiivsel laengul ja lõppeb negatiivsel või lõpmatuses. Jõujooned ei lõiku. Homogeenne elektriväli - elektriväli, mille tugevus on igas ruumipunktis suuruselt kui ka suunalt ühesugune. Jõujooned on sellel paralleelsed. (NT kae eriinim. metallplaadi vaheline elektriväli on homogeenne). Juhtides eelkõige metallides on vabad laengud elektronid (laetud osakesed mis võivad
Peab Eestleste kombeid veidrateks. Talle ei meeldinud Baltimaad. Talle meeldis Herbert Heidegg aga abiellus siiski oma kolleegiga Gottlieb Lustig´uga(vaikne mees, punastab kergesti, viisakas, haritud, oskas klaverit mängida, hiljem läks tööle Riiga umbrohu-uurijaks). Juliette pidas leiba turbaks ja arvab et Baltimaa on külm, kare, kurb- nii kurb. Ta ei meeldinud Herberti õele (Adelheid) kuna ta püüdis noormeeste tähelepanu rohkem kui ta ise. Huntaugu Miina: Selge sihiga(teadis kindlalt et tahab minna Päärnale meheks), iseteadlik, oli valmis kannatama. Tahtis minna Päärnale meheks. Lükkas ühe korra Pritsu abielu ettepaneku tagasi. Läks opmann Vinterile teenijaks. Vinter oli naistemees, ta oli ennegi öösel teenija tuppa sisse murdnud ja nad rasedaks teinud. Üritas Miina tuppa (Miina magas köögis) sisse murda siis kui ta oli liigselt napsu võtnud. Päärn nägi seda ja peksis vinteri vaeseomaks. Miina käis koos toatüdruk
kõigi laengute algebraline summa jääv. Neutron võib laguneda +, -. Võrdse absol.väärtusega erimärgilised laengud võivad aint teineteist neutraliseerida. Füüs. Suurus mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktilaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega nim. elektrivälja tugevuseks E=F/q. E=F/q=k q/r2. Elektrivälja jõujoonteks nim. joont mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib väljatugevuse vektori sihiga. Jõujooned algavad posit. laengutel ja lõppevad negat. või suunduvad lõpmatusesse. Elektriväli mille tugevus on igas ruumipunktis nii suuruselt kui ka suunalt ühesugune nim. homogeennseks. Tema elektrivälja jõujooned-üksteisega paralleelsed. Nt: 2 erinimeliselt laetud metallplaadi vaheline elektriväli- homogeenne. Juhtides (metallides ennem) esineb laetud osakesi mis võivad elektrivälja mõjul juhi sees vabalt ümber paikneda nim-vabadeks laenguteks (metallides on sellisteks-
nimetas "Tom Sawyeri seiklusi" Mark Twain ise. Romaan ilmus 1876. aastal ja sellele sai osaks sensatsiooniline menu. Üks trükk järgnes teisele. Mark Twain kirjutas oma esimese romaani kihlveo ajel kahasse ühe sõbraga ja see äratas küllaltki suurt tähelepanu. Sellest julgustatuna ja kannustatuna kroonilistest rahamuredest alustas ta tööd "Tom Sawyeri" kallal. Kui selle loo pani ta veel kirja sihiga "meenutada täiskasvanutele meeldival moel, millised nad ise kord olid, mida tundsid, mõtlesid ja rääkisid, ja missuguseid kummalisi asju mõnikord ette võtsid siis järgmise raamatuga püstitas ta endale juba kõrgemaid eesmärke. "Huckleberry Finni seiklused" mõjub algul "Tom Sawyeri" järjena, on aga kirjanduslikus mõttes huvitavam. Lugu on jutustatud Hucki vaatepunktist ja tema kõrvalseisjapositsioon lubab tal formuleerida aktuaalseid, ajakriitilisi mõtteid, mida "Tom
Elektriväljatugevus näitab elektriväljas paiknevale tühiklaengule mõjuvat jõudu. E= F/q E-elektrivälja tugevus Selle tulemusena saab summaarne elektriväli nulli sees, võrdseks nulliga. Kogu piht saab ühesuguse potentsiaali. Juhi välispind on (V/m) F-jõud(N) q-laneg(c) F= q1q2/Er 2. Elektriväljatugevus on vektor mis on suunatud positiivse laengule mõjuvale suunas. Elekriväljajõujooned on jooned mille puutuja siht mis tahes punktis ühtib elektrivälja tugevuse vektori sihiga antud punktis. Omadused: I elektrostaatilise välja korral elektriväljajõujooned ekvipotensiaalpind ja seega summaarne elektriväli väljaspool juhti on niisugune et tema elektriväljajõujooned on risti juhi pinnaga. saavad alguse püstlaengult või lõpmatusest ja lõpevad kus2 miinus laenguga või lõpmatuses. II ei lõiku kunagi. III mida tihedamini paiknevad seda tugevam on Dielektrikud jaotatakse polaarseks ja mittepolaarseks ja mitte polaarseks
Arvutiviirused ja viirusetõrjed. Koostanud Geisy Meiner, Pärnu 2008 Mis on üldse arvutiviirused? Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmed ei saa enam taastada või käivitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Väga tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused. Arvutiviirus on programmikood, mis on kirjutatud selge sihiga, et see end ise paljundaks. Viirus üritab levida arvutist arvutisse, kinnitades end peremeesprogrammi külge. See võib rikkuda tarkvara, andmeid ja riistavara. Arvutiviiruste tüübid. "Süütud" viirused Andmeid hävitavad viirused Programmifaile nakatavad viirused Spawing tüüpi viirused Parasiitviirused Süsteemiviirused Makroviirused "Antiviirus" viirused Kuulsaimad viirused. Trooja hobused
nende kahe uskumuse tõestamiseks prototüübi ka Anton Hansen Tammsaare romaanis ,,Tõde ja õigus" peategelaste rollis olevate Andrese ja Krõõda suhte analüüsimisel. Enne ühte heitmist leidus kahe noore vahel märgatavat erinevust, kuid ka siduvat sarnasust. Krõõt oli tuna isakodus tuntud kui rõõmsameelne ja tragi, sihvakas ning peene kondiga neiu, kellel oli ka tagasihoidlik ja malbe pool. Andres seevastu oli kogu aeg tõsine ja kindla sihiga, kes väärtustas töökust ning Piibli käske-keelde. Oma tõe ja õiguse otsingul minetas ta tihti tõe ja keskendus vaid õigusele. Vargamäele tulles olid mõlemal, nii Andresel kui ka Krõõdal, suured lootused ja unistused. Aegamisi mitmed neist saidki teoks, aga pikkamööda venis unistustes kujutletav elamine üle karmiks reaalsuseks. Suur tahtejõud ja tulevikumuusika pani pererahva endast viimast andma.
Külakorda käimine – arhailine hoolekandesüsteem, kus iga omavalitsus hoolitseb enda hädasolijate eest. Sotsiaalne erivajadus – oskamatus, suutmatus toime tulla suhetega. Koostööpartner – on võrgustiku töösse või juhtumisse kaasatud inimene või organisatsioon. Hooldustalu – talu, mida saavad osta nii pered kui ka hooldekodud, kes soovivad ka erivajadustega inimestele pakkuda neile sobivat, neid arendavat ja rahustavat ööpäevast tegevust. DI – Euroopa Liidu programm, sihiga asendada asutuses hooldamine kogukonnas elamisega. Lapse väärkohtlemine – igasuguse mittejuhusliku kahju tekitamine lapse füüsilisele ja emotsionaalsele seisundile. Absoluutne vaesus – (juhul, kui esmavajadused on rahuldamata) (inimese sissetulekud on alla teatud taset) rahuldamata on esmatähtsad vajadused elu alalhoidmiseks – puuduvad toit ja peavari. Sotsiaaltoetused ja sotsiaalteenused: Sotsiaalteenus – isiku või perekonna toimetulekut
kangelased. Kiiduaul lapseplvele, "hmn, mille kirjutasin proosavormis, et anda talle argist vlimust" nii nimetas "Tom Sawyeri seiklusi" Mark Twain ise. Romaan ilmus 1876. aastal ja sellele sai osaks sensatsiooniline menu. ks trkk jrgnes teisele. Mark Twain kirjutas oma esimese romaani kihlveo ajel kahasse he sbraga ja see ratas kllaltki suurt thelepanu. Sellest julgustatuna ja kannustatuna kroonilistest rahamuredest alustas ta td "Tom Sawyeri" kallal. Kui selle loo pani ta veel kirja sihiga "meenutada tiskasvanutele meeldival moel, millised nad ise kord olid, mida tundsid, mtlesid ja rkisid, ja missuguseid kummalisi asju mnikord ette vtsid siis jrgmise raamatuga pstitas ta endale juba krgemaid eesmrke. "Huckleberry Finni seiklused" mjub algul "Tom Sawyeri" jrjena, on aga kirjanduslikus mttes huvitavam. Lugu on jutustatud Hucki vaatepunktist ja tema krvalseisjapositsioon lubab tal formuleerida aktuaalseid, ajakriitilisi mtteid, mida "Tom
Joonkoormusest tekkinud piki-sisejõu avaldis on selle joonkoormuse avaldise integraal. 22. Kuidas määratakse pikikoormatud detaili ohtlik ristlõige? Lõikemeetodi abiga(???) 23. Mis on mehaaniline pinge? Pinge = sisejõu intensiivsus mõttelise sisepinna mingis punktis (pinnaühiku kohta tulev sisejõud ehk sisejõu tihedus lõikepinna mingis punktis) 24. Kirjeldage normaalpinget! Normaalpinged - kui sisejõu mõjumise siht ühtib antud lõike normaali sihiga 25. Kirjeldage nihkepinget! Nihkepinged - kui sisejõu mõjumise siht on lõike normaali sihiga risti 26. Kuidas on matemaatiliselt seotud pikisisejõu resultant ja pikkepinge? Ristlõikepinnal jaotunud sisejõu (pikijõu) resultant: (see on pikijõu N staatiline seos) N= dA =A A kus: - ristlõike kõigi punktide pikke-pinge, [Pa]; N - ristlõike piki-sisejõud, [N]; A - ristlõike pindala, [m2]. 27
2.10. Selgitage lõikemeetodi ideed! Eeldus = tasakaalus kehast mõtteliselt eraldatud osa on ka tasakaalus; Järeldus = sisejõu väärtuse saab leida selle osa tasakaalutingimus(t)est. Tasakaalus kehast mõtteliselt eraldatud osa on ka tasakaalus 2.11. Mis on sisejõu epüür? sisejõu graafik piki varda telge 2.12. Kirjeldage normaalpinget! kui sisejõu mõjumise siht ühtib antud lõike normaali sihiga 2.13. Kirjeldage nihkepinget! kui sisejõu mõjumise siht on lõike normaali sihiga risti 2.14. Sõnastage pikkepinge märgireegel! Pikkepinge (tõmbepinge või survepinge) = normaalpinge Tõmbepinge on positiivne (+) ning survepinge on negatiivne () 2.15. Kuidas laotub pikkepinge? Pikkepinge (tõmbepinge või survepinge) laotub üle varda ristlõike ühtlaselt (kõigis varda ristlõike punktides on üks ja sama väärtus): 2.16. Selgitage lubatavat pinget! konkreetse ülesande (koormusseisundi) puhul ohutuks loetud pinge: 2.17. Mis on tegelik varutegur?
nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga. Elektriväli – levib laetud kehade ümber ja lõpmatu kiirusega. Põhiomaduseks on mõjutada laenguid jõuga. Elektrivälja tugevus välja antud punktis – antud punktis proovilaengule mõjuva jõu ja selle proovilaengu suhe. Vektori suund on määratav positiivsele laengule mõjuva jõu kaudu. Elektrivälja jõujooned – jooned, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib elektrivälja tugevus vektori sihiga. Suund algab positiivsetel ja lõppeb negatiivsetel laengutel. Tihedus iseloomustab elektrivälja tugevust antud piirkonnas. Superpositsiooni printsiip – kehade süsteemi väljatugevuse leidmiseks tuleb üksikute kehade väljatugevuse vektorid liita. Tuleneb välja omadusest mitte segada teist välja. Punktlaengu q1 elektrivälja tugevus E1 teise punktlaengu q2 asukohas on : Juhi sees elektriväli puudub ja kui juht satub elektrivälja hakkavad vabad laengukandjad liikuma
Väga kiire kivimite liikumine maakoores paneb maapinna võnkuma, mida nimetatakse maavärinaks. Murrangute tekkimise põhjuseks on kahe maakeraploki liikumine üksteise suhtes. Murrangute teke on seotud maavärinatega. Maavärinad võivad põhjustada maalihkeid ja varinguid.Seismiliste lainete olemust. Seismilised lained on lained, mis on tekkinud maavärina tagajärjel ning mis liiguvad igas suunas. Jagunevad :1.)Kehalained :a.)pikilained – liiguvad lainete leviku sihiga samas suunas, levivad kiiresti, muudavad kivimi keha ruumala.Läbib pehmet, gaasilist kui ka tahket keskkonda. b.)ristilained - liikumine on risti lainete leviku suunale, tahkes aines, levivad kiiresti, muudavad kivimi keha kuju,2.)Pinnalaineda.)Rayeleight- maapind lainetab vertikaalselt b.)Loveleight – võngutavad maapinda horisontaalselt. Nõlvaprotsesside jagunemine. Nende tekkepõhjused ja tagajärjedNõlvaprotsessid on raskusjõu mõjul
1. Määra treitera lõikeosa pinnad ja servad. 1. Põhitasand 2. Esipind 3. Peatagapind 4. Abitagapind 5. Pealõikeserv 6. Abilõikserv 7. teratipp Lõikuri töönurki mõõdetakse lõike-, põhi- ja lõikuvatel tasanditel. Lõiketasand (inclination plane) on lõikepinna puutetasand, mis läbib teriku pealõikeserva. Lõiketasand on alati risti põhitasandiga. Põhitasand (reference plane) on lõikeserval antud punktis lõikekiiruse vektoriga sihiga risti olev tasand. Põhitasand on pikiettenihke ja ristiettenihke suundadega paralleelne tasand. Risttasand on antud punktis lõikeservaga risti asetsev tasand. Teriku kujundusnurgad määravad selle tööosa elementide asendi ruumis koordinaaditasandite suhtes ja omavahel. Neid nurki nimetatakse teriku staatilisteks nurkadeks. Teriku nurgad mõjutavad oluliselt lõikeprotsessi ja pinnatöötluse kvaliteeti. 2. Määra teriku pinnad ja nurgad pearisttasandil. 1. 1 - Esipind 2
et leida induktsiooni punktis A, tuleb konstrueerida induktsiooni vektor voolutugevusväljalepunktus A puutuja suunalineresultantvektor B=B1-B2=0 paralleelsete ja samasuunaliste voolude keskpunktis magnetväli puudub ; B=B1+B2=2B1 vastassuunaliste, paralleelsete voolude magnetväljad juhtmelõikude kauguse keskpunktis tugevdavad teineteist(induktsioon on 2x) El.välja jõujooned on pidevad joned, mille igast punktist tõmmatud puutuja ühtib väljatugevuse vektori sihiga selles punktis(vt joonis) Magnetinduktsioon iseloomustab magnetvälja suurust. Magnetinduktsiooni suund on magnetväljas magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele. Magnetinduktsioon - magnetväljas vooluga raamile mõjuva pöördmomendi ja voolutugevuse ning raami pindala suhe.B=M/IS. Magnetinduktsiooni ühiku sõnastus - magnetinduktsioon on 1 T, kui raamile, mille pindala 1 ruutmeeter ja mida läbib vool 1 A, mõjub pöördemoment 1 Nm.
ettevalmistamisse. Seame sihiks mitte-eesti keelega koolides suurendada eesti keele õpetamise tulemuslikkust. 11. Analoogselt Eesti riikliku õppekava alusel tegutsevate Prantsuse Lütseumi ja Inglise Kolledžiga, algatame Eesti riikliku õppekava alusel tegutseva Vene Lütseumi loomise Tallinnas ja Narvas. 12. Väärtustame teaduspõhist inseneriharidust, pidades selle eelduseks noori motiveerivat baasharidust matemaatikas, füüsikas ja informaatikas. 13. Väärtustame kutseharidust sihiga vähendada kutseta inimeste suhtarvu tööturul. Analüüsime kutseõppeasutustes toimuva erialase õppepraktika ja täiendusõppe korraldust, pidades eesmärgina silmas ettevõtjate huvi suurendamist ja võimaluste avardamist erarahastuse kaasamiseks kutseharidusse. 14. Analüüsime tasuta kõrgharidusele ülemineku ja vajaduspõhise õppetoetuste süsteemi rakendamise sisulisi ja finantsilisi tulemusi, vajadusel tehes sellest tulenevaid muudatusi seadusandluses. Alates 1
16. Millised võimalused on magnetvälja olemasolu kindlaks tegemiseks? Magnetvälja olemasolu saab kindlaks teha rauapuruga, magnetnõelaga või vooluga juhtmeraami abil. Rauapuru asetub mööda mõttelisi jooni, mida nimetatakse magnetvälja jõujoonteks. Magnetnõelad pööravad oma teljed piki nende joonte puutuja sihti ja vooluga juhtmeraam pöördub nii, et raami pinna ristsirge ühtiks magnetinduktsiooni vektori sihiga (raami pind jääb risti jõujoontega). 17. Miks magnetvälja nimetatakse pöörisväljaks? Et magnetvälja jõujooned on kinnised kõverjooned (alguse ja lõputa) ja magnetvälja töö suletud trajektooril ei võrdu 0-ga, siis loetakse magnetvälja pöörisväljaks 18. Mida iseloomustab Lorentzi jõud? Lorenz'i jõud on magnetväljas liikuvale laengule mõjuv jõud. 19. Millest ja kuidas sõltub magnetväljas liikuvale laetud osakesele mõjuv jõud?
annaabi.ee 
