paiknevad retseptorid. Nendelt retseptoritelt saadud signaalidest lähtuvalt juhib looma kesknärvisüsteem vatsamotoorika intensiivsust. Mäletsejaliste söödatarbimine sõltub suurel määral vatsamotoorika intensiivsusest s.t. mida rohkem söödamassi kaksteistsõrmikusse edasi läheb, seda lühem on söödaosakeste vatsas viibimise aeg ning seda rohkem on loomal võimalik ratsiooni süüa. Eesmao täitumisest söödamassiga signaliseerivad kesknärvisüsteemile (KNS) vatsaepiteelis paiknevad mehhaanoretseptorid. Kui vats on söödamassiga mingi piirini täitunud, saab KNS retseptoritelt signaali ning loom lõpetab söömise. Kui vats tühjeneb hakkab loom jälle sööma. Vatsamotoorika intensiivsust mõjutavad peale söödamassi füüsikaliste omaduste ka selle keemilised omadused, eeskätt mikrobiaalsel sünteesil tekkivate lenduvate rasvhapete hulk ja molaarne suhe
selle ka määrata. Peame olema hoolikad, tegemaks kindlaks, et sellised sotsiaalsed tegurid nagu entnotsentrism, ennustuste iseeneslik teostumine ja eksperimentide nõudmiste iseloom ei moonutaks meie sotsiaalpsühholoogilisi arusaamu inimloomustest. 3 Vestlemine ja suhtlemine Mitteverbaalse kommunikatsiooni gruppid (- Argyle): - kõnet abistavad - kõnet asendavad - hiakuist signaliseerivad - emotsioonidest signaliseerivad - Sõnatud vihjed - toimingud või signaalid, mis ilma sõnu kasutamata edastavad teistele infot kas sihilikult või alateadlikult. - Parakeel - rääkimisviisis sisalduvad sõnatud vihjed, mille sekka kuuluvad hääletoon, pausid ja täitehäälitsused. - Kõneregister - keelekasutus, mida mingile sptsiaalsele situatsioonile kohaseks peetakse. Kõneregistri valik sõltub konkreetsest juhust ja suhetest inimeste vahel, näiteks sõbrad
kus eri selgrootsete embrüot on sarnased. Embrüonaalse arengut liikamapanev jõud. Embrüonaalne induktsioon, sisemine geneetiline kell, positsiooniline informatsioon, Uute rakkude tekkimine ja paljude rakkude programmeeritud surm – ühtviisi olulised morfogeneetilised protsessid. Embrüonaalne induktsioon. Embrüo rakud sekreteerivad molekule, faktoreid mis diferentseerivad embrüo teisi rakke, määravad nende saatuse. Morfogeenid, embüronaalsed induktorid : arengu signaliseerivad valgud. Organisaatorid on signaliseerivad keskuses(erilised morfogeneetiliselt aktiivsed rakkude grupid / koed mis sekreteerivad morfogeene). Arengulisi signaliseerivaid faktoreid on vähe, samad moleulid korduvad eri organsüsteemide arengus. FGF – fibroblastide kasvufaktorid; FGFR – fibroblastide kasvufaktorite retseptorid, rakupinna türosiinkinaassed retseptorid; BMPR I & II – retseptorid. Värbamisretseptorid seovad ja
Lihasmass- sooja tekitajana Higinäärmed- "veega kastjatena" Kapillaarid- sooja transportijatena Külmaretseptorid: Maksimaalne signaliseerimisaktiivsus umbes 30°C juures, lõpetavad aktiivsuse kui temperatuur tõuseb 38°C juurde, alustavad uuesti kui >45°C, suurem tihedus: ülahuul, nina, põsed, rind, sõrmed Soojaretseptorid: Maksimaalne signaliseerimisaktiivsus umbes 40°C, tihedus suurem: sõrmeotsad, nina, õlad Palavustunne=kui mõlemad signaliseerivad (hüpotees) *1cm2 naha pinna all on 60cm närvikiude, ca 100 valuretseptorit, 200 närvirakku, 1400 närvilõpet, 6 soojaandurit, 12 surveandurit, 15 higinääret, 500000 rakku, 50cm veresooni. Keha soojuse säilitamine: Temperatuuri langetamiseks Suurendatakse naha alust verevarustust- soojusenergiat kantakse keha pinnale Suurendatakse higistamist- soojusenergia loovutatakse vee aurustamisele Temperatuuri tõstmiseks Ahendatakse nahaaluseid veresooni
põllul, põhjustades nii suuremat kahjurite suremust. Õitsvad taimed – enamik parasitoide vajavad paljunemiseks ja eluea pikenemiseks nektarit ja õietolmu. Õitsvad taimed on olulised toiduallikad röövtoidulistele putukatele. Õitsvad taimed suurendavad neutraalsete putukate osatähtsust. osa taimi toimib röövtoiduliste putukate ligimeelitajana, isegi juhul kui saakloomad puuduvad, kuna taimed eritavad kemikaale, mis signaliseerivad herbivooride meelistaimede olemasolust. 67. Maastikulise mitmekesisuse suurendamine AÖSs. Mitmekesises kultuuride valikus ja väiksematel looduslike äärealadega põldudel väiksem taimtoiduliste kogunemine, suurem röövtoiduliste surve, kuivõrd neil on toitumis ja varjevõimalused. Suurtel põllumassiividel luuakse head tingimused spetsialiseerunud
valkudest. NT Epiteel – peamiselt rakk-rakk ühendused.Sidekude – peamiselt rakk-ECM ühendused. Funktsiooni alusel võib eristada nelja tüüpi ühendusi: 1) Ankurühendused (adherence junctions) – nii rakk-rakk, kui rakk- ECM – seotud tsütoskeletiga. 2) Tiheliidused (tight juctions, occluding juctions) - epiteelis rakk-rakk – takistavad lekkeid epiteeli rakkude vahelt. 3) Kanal- e. auk liidused (channel or gap junctions) – loovad ühendusi kõrvuti asetsevate rakkude vahel 4) Signaliseerivad ühendused (communicating or signal-relaying junctions) – loovad eeldused signaali ülekandeks rakult rakule (plasmamembraani vahendusel). 115.Kadheriinid: spetsiifilised omadused ja funktsioonid. Kadheriinid: Rakk-rakk ühendused. Seonduvad kas aktiini filamentidele või intermediaarsetele filamentidele. Ca2+ sõltuvad.Moodustavad homofiilse takjas-tüüpi ühenduse. On selektiivsed ja sageli tagavad samatüübiliste rakkude adhesiooni. On kirjeldatud >100 erineva kadheriini
Vältivad lapsed- ebakorrapärasus, vanem reageerib lapse vajadusele vastavalt enda vajadustele (aga mitte siis, kui laps seda vajab), emotsionaalse kontakti tõrjumine. Ärevalt kiindunud laste vanemad- kontaktiga üleintensiivsed, ülehoolitsus. Ei lase lapsel nt. turnida, isad ei loobi lapsi õhku. Turvaliselt kiindunud laste vanemad- vanemad on kohal, püüavad aimata laste vajadusi, läheduseaste suurem. Mary Ainsworth kiindumuskäitumised: -signaliseerivad (nutmine, naeratamine, häälitsemine) -orienteeruvad (vaatlemine, otsimine)- pilk!! teisele isikule suunatud (järgnemine, lähenemine)- füüsiline aktiivsus, -aktiivne füüsilise kontakti otsimine (ronimine, klammerdumine, kallistamine)- füüsilise kontakti loomine Kehtib ainult siis, kui suunatud ühele või kahele hooldajale! Lähedussuhtes kasutavad inimesed täpselt samu rühmi, ilmestamaks oma tundeid! Seotuse arengufaasid (M. Ijzendoorn):
emotsiooniväljendus (kehakeel) · kognitiivne hinnang olukorrale (mõtted) · käitumiskavatsus vastusena emotsiooni põhjustanud sündmusele. Emotsiooni iseloomustab · suhteliselt selge algus ja lõpp · küllaltki lühike kestu · aktivatsiooni tase · kas meeldiv või ebameeldiv kogemus (hinnang) Positiivsete ja negatiivsete emotsioonide tähtsus: Iga sündmust tajutakse kas · kasuliku või kahjulikuna, · meeldiva või ebameeldivana Signaliseerivad seda, kas olukord liigub soovitud eesmärgi poole. Emotsioonide funktsioonid: · vajadustest teavitamine · sotsiaalsete signaalide saatmine · valmistavad tegevuseks ette · aitavad õppida sobivat käitumist Põhiemotsioonid: rõõm, kurbus, hirm, viha, vastikus, üllatus põlgus esinevad kõikides kultuurides, väljanäitamise reeglid erinevad. Üheaegselt esineb · tavaliselt 3 - 4 emotsiooni · harva 1 emotsioon Meeleolu
5 18 43 10 20 23 49 3 25 28 76 3 70. Emotsioonide olemus. Emotsioon afekti ja meeleoluga seotud kompleksne subjektiivne elamus koos psüühiliste, somaatiliste ja käitumuslike komponentidega. Tulenevalt situatsiooni tähendusest tekkivad positiivsed (rõõmu-, rahulduse-, heaolutunne) või negatiivsed tunded (ärevus, hirm, kurbus, süütunne, viha, häbi). Signaal funktsioon signaliseerivad võimalikust käitumisest Stereotüüpsed füsioloogiliste muutuste mudelid Ergutavad/pidurdavad aktiivsust Tugevad tegevuse ajendid loovad motivatsiooni Hindavad, suunavad tähelepanu, stimuleerivadmälu 71. Emotsioonide subjektiivsuse teke. Emotsioon on subjektiivne elamuslik reageering sise- või välisärritajale. Emotsioonide subjektiivsuse teke leidis aset keskajal. Algatajaks oli Rom Harre (emotion´
2) Retseptiivväljad, mille tsentrumi ärritamisel valgusega sealt lähtuvate impulsside sagedus langeb, samaaegselt perifeeriast lähtuvate impulsside sageuds tõuseb. Retseptiivvälja perifeeria ärritamisel tõuseb tsentrumist väljasaadetud impulsside sagedus. Need retseptiivväljad reageerivad valguse väljalülitamisele. Seega algab erineva tugevusega valgustatud pindade eristamine juba võrkkestas. Valguse intensiivsuse järsust suurenemisest signaliseerivad on-tsentrumi gangloinirakud, mis nõrgas valguses ainult üksikuid impulsse välja saadavad. Valguse intensiivsuse järsust nõrgenemisest signaliseerivad off-tsentrumi rakud, millelt lähtuv aktiivsus on madal tugeva valguse juures. Võrkkestas on valguse suhtes erinevate absoluutlävedega sensorid: kepikesed ja kolvikesed. Kepikeste abil nähakse hämaras ja värvusi ei eristata, seda nim skotoopiliseks nägemiseks.
vaenlased on arvukamad mitmekesisema taimestikuga põllul, põhjustades nii suuremat kahjurite suremust. Õitsvad taimed enamik parasitoide vajavad paljunemiseks ja eluea pikenemiseks nektarit ja õietolmu. Õitsvad taimed on olulised toiduallikad röövtoidulistele putukatele. Õitsvad taimed suurendavad neutraalsete putukate osatähtsust. osa taimi toimib röövtoiduliste putukate ligimeelitajana, isegi juhul kui saakloomad puuduvad, kuna taimed eritavad kemikaale, mis signaliseerivad herbivooride meelistaimede olemasolust. 67. Maastikulise mitmekesisuse suurendamine AÖS-s. Mitmekesises kultuuride valikus ja väiksematel looduslike äärealadega põldudel väiksem taimtoiduliste kogunemine, suurem röövtoiduliste surve, kuivõrd neil on toitumis - ja varjevõimalused. Suurtel põllumassiividel luuakse head tingimused spetsialiseerunud taimtoidulistele, puuduvad röövtoiduliste ning parasitoididest putukate jaoks elupaigad. Üks parim strateegia
tekke dorsaalsele poolele ja Lim1 puudus tekitab dorsaalsete poolte ventraliseerumise. Ventraalsel poolel ekspreseeitakse BMP 4 ja 7. Apoptoosi roll autopoodi kujunemisel Apoptoos on vajalik sõrmede-varvaste ja liigeste arenguks. Teatud arengujärgul suunatakse sõrmede ja varvaste vahelised rakud apoptoosi – tagatakse sõrmede ja varvaste lahknemine. Apoptoos toimub nekrootilises tsoonis. Apoptoosi signaliseerivad BMP valgud (BMP2,4,7). BMP indutseerib apoptoosi, aga tema antagonistlik valk Gremlin just pidurdab apoptoosi. Seega näiteks kanal BMPi ekspressioon kõrge, Gremlini oma madal, pardil vastupidi. 9. Mesoderm Nimetage mesodermi liigid ning põhilised koe- ja organialged, mis nendest arenevad. Mesodermi liik Koe-ja organialge Intermediaalne mesoderm Neerud, gonaadid (kuse-ja suguelundkond)
spetsiaalselt kujunenud lindudele orienteerumiseks) *hiire krõbin rohus mõjub signaalärritajana kakule rünnakuks, kuid pole biosignaal (ei ole kujunenud spetsiaalselt kakule märku andmiseks). • Signaalärritajad, mis on biosignaalid: *isase paabulinnu saba ainus teadaolev funktsioon on signaliseerida potentsiaalsetele sigimispartneritele saba omaniku heast kvaliteedist *lõhnamärgid imetajate territooriumi piiril signaliseerivad võimalikule sissetungijale, et ala on hõivatud Varased etoloogid •kasutasid signaalärritajate oletatava toimemehhanismi iseloomustamiseks luku ja võtme analoogiat •signaalärritaja oli nende ettekujutuses justkui “võti”, mis keerab mingit “lukku” looma sisemuses •seda “lukku” nimetasid nad “kaasasündinud päästikmehhanismiks” (innate releasing mechanism). Hilisemate etoloogide poolt tehtud katsed lükkasid sellise seletuse ümber:
päästiktunnused: tähtkuju on signaalärritaja rändlinnule (kes selle järgi orienteerub), kuid pole samas päästiktunnus (ei ole spetsiaalselt kujunenud lindudele orienteerumiseks); hiire krõbin rohus on signaalärritaja kakule rünnakuks, kuid pole päästiktunnus (ei ole kujunenud spetsiaalselt kakule märku andmiseks). Signaalärritajad, mis on päästiktunnused: paabulinnu saba – signaliseerib emasele isase heast kvaliteedist; lõhnamärgid imetajate territooriumi piiril – signaliseerivad võimalikule sissetungijale, et ala on hõivatud. Ettekujutus signaalärritajate toimemehhanismist varastel ja hilisematel etoloogidel. Varased etoloogid kasutasid luku ja võtme analoogiat. Signaalärritaja ehk võti keerab mingit lukku ehk kaasasündinud päästikmehhanismi looma sisemuses. Hilisemad etoloogid leidsid, et ühest mehhanismist ei piisa käitumise vallandumiseks, kahtlesid vallandumise automaatsuses ning mehhanismi sünnipärasuses.
naise ilu ning seda ei tasu heita tarbetute asjade hulka. Ilu tuleb austada ja hoida. Võib ju nuriseda, et ilu jagamisel pole arvestatud võrdsusnõuet. Ometigi on igas naises midagi, mis teda kaunistab, ainult erinev on kuivõrd tahab ilu kandja oma sära esile tuua või tahab seda hoopiski maha suruda (ibid). Teadlased arvavad, et ilumeel on juba inimeste loomuses ning eeskätt seotud soo jätkamisega. Naise ilu ja noorus signaliseerivad mehele, et ta võib saada terved järeltulijad. Seega on ilus naine ka ideaalne emakandidaat. Naised seevastu peavad ikka oluliseks mehe tööalaseid saavutusi, sest lõpuks peab ju tema perekonda toitma. Isegi kui see enam nii aktuaalne ei tundu, on see ürgaegadest pärit tendents inimestes ikka veel olemas (Schneider 2000: 19). Ilutööstus areneb tänapäeval väga kiiresti. Pidevalt tulevad välja uued
tööparameetreid. Selleks on katelseade varustatud kontroll-mõõteriistade ja –seadmetega. Nende abil saab kontrollida auru rõhku, ülekuumendatud auru tempe-ratuuri (kui katlal on auruülekuumendi), veetaset, toitevee, kütuse ja õhu rõhku ning temperatuuri jt. parameetreid. Katla ohutu töö seisukohalt on esmajärgulise tähtsusega vee taseme hoidmine ettenähtud piirides. Selleks kasutatakse mitut liiki vee taseme andureid, mis signaliseerivad taseme hälvetest ja juhivad katla toitesüsteemi automaatikat. Kuid lisaks nendele seadmetele peavad kõik veeruumiga aurukatlad olema varustatud vähemalt kahe iseseisva ühendatud anumate põhimõttel töötava veetasemenäidikuga, milles veetase on visuaalselt jälgitav. Erandiks on utilisatsioonikatlad ja abikatlad auru tootlikkusega alla 750 kg/h, kus võib olla üks seda tüüpi näidik. vaateklaas 24
objektiivseks. Käituma panevad inimese seega vajadused ehk tarve, mis on mingi elutingimuse, vajaliku tegevuse või arengutingimuse puudumise. Vajadus elatakse seega läbi millegi puudumise; see võib olla nt sotsiaalne. Vajaduste erinevad liigid määravad ära ka tegevuste erinevad liigid. Vastavad ajuprotsessid asuvad domineerima; Aju saab signaale, et midagi on puudu ning inimene pole millegiga rahul. Seejäärel suunatakse oma tähelepanu ning käitumine. Vajaduste mitterahuldatust signaliseerivad protsessid toimivad enamasti tsükliliselt: vajadus – signaalid – rahuldamine – rahuldus – rahuliikumatus. Tsüklilisusel on mitmed põhjused: 1. Kui vajadus on rahuldatud, siis pole enam mõtet täheldada (nt: ülesöömine jne). 2. Vajadusi on mitmeid ja erinevaid ning neid korraga rahuldada ei saa. Seega toimib süsteem tsükliliselt, et saaks esmalt ühed, siis teised vajadused rahuldatud.
220 + 60. Sisuliselt me ostame müüme Beetat kõrgema hinnaga ja ostame Beeta kohe asemele hoopis madalama hinnaga. Eeldame (seda seminaris ei arutatud), et saame laenata samadel tingimustel mis ka Beeta (või siis investeerida Beeta võlga). 1. Ülesanne. Selgitage, millistel tingimustel võib ettevõtte otsust suurendada dividendimakseid aktsia kohta pidada a) positiivseks uudiseks ja b) negatiivseks uudiseks. Lahendus: a. Hea uudis dividendid signaliseerivad ettevõtte juhtkonna (insaiderite) usku, et ettevõte kasumlikkus jääb tõenäoliselt ka kõrgeks edaspidi, sest dividende suurendatakse reeglina pigem siis kui on kindel usk, et kõrgemat väljamaksutaset suudetakse ka edaspidi hoida. b. Halb uudis võib viidata sellele et ettevõttel puuduvad head positiivse lisaväärtusega (pos NPV-ga) projektid ning ettevõtte kasvuväljavaated tulevikuks on seetõttu nigelad. 1. Ülesanne (aktsiate tagasiost)
saavutas just heli, asetas saali nelja nurka kõlarid. Esseedekogust sai ülimõjukas raamat, mõjutas eksperimentaalgruppe; astus vastu kommertsikule meelelehutusele, tahtis rajada füüsilist teatrit; leiab, et loogika ja mõistus on ahelad; oli oma ajast ees; võttis eeskujuks idamaa teatri, Bali transitantsud, need olevat kõrgel astmel stiliseeritud, vallandunud alateadvus; näitlejad pidid olema hieroglüüfid, kes signaliseerivad läbi leekide. Tema ideed: kritiseerib kogu Lääne teatrit, kes näeb ainult dialogiteatrit, mis peaks kuuluma raamatusse; rõhutab, et lava füüsiline ja konkreetne koht, mille peab millegagi täitma, peab olema oma keel; tuleb tehe orjalikule sõltuvusele tekstist, tuleb leida oma keel, mis seisab zesti ja mõtte vahepeal; keele poeesia tuleb asendada ruumi poeesiaga; ruumipoeesia sisaldab muusikat, tantsu,
Teadus Need on ühe ja sama teema variatsioonid, ning filosoofia ülesandeks on teha see ühine teema kuuldavaks ja arusaadavaks Pitirim Sorokin (1889-1968) Sotsiaalne ja kultuuriline dünaamika 4kd 1937-1941 Sotsiaalse nähtuse olemus. Igasugune mõte, igasugune psüühiline üleelamine on väljendamatud nende puhtas psüühilises olemises ja võivad objektiviseeruda vaid teatud ,,mittepsüühiliste" vahendajate või saatjate kaudu /.../ Psüühika sümbolid. Justkui signaliseerivad teatud psüühilise nähtuse olemasolust. Selle sümbolisatsiooni põhiliigid: heliline (kõne, hüüatused, laul, muusika jne) valguse/värvi mis pidevalt on koostöös ruumilisega (raudteesignalisatsioon, sõjalaevade signalisatsioon, pildid, tähed, pealkirjad jne) esemeline /"ristid", ,,peeglid" ,,lipud", ,,vapid" /embleemid/ liikumis (miimika, zestid jne) Põhiline metodoloogiline reegel sotsiaalnähtuste uurimisel:
vastupingega 500 V. ELEKTROONIKAKOMPONENDID Ik. 71 III ELEKTRONOPTILISED SEADISED Elektronoptilised seadised võimaldavad muuta elektrilisi signaale optilisteks, s.o. nähtavateks. Siia kuulub terve rida erineva tööpõhimõtte ja otstarbega seadiseid. Ühed neist võimaldavad jälgida elektriliste signaalide muutusi, teised signaliseerivad teatud tasemega signaali olemasolust, kolmandad võimaldavad edastada informatsiooni sümbolitena jne. Elektronoptilisi seadiseid nimetatakse mõnikord ka indikatsiooni-seadisteks. 9. Elektronkiiretorud Cathode-ray Tube 9.1. Üldist Elektronkiiretorud (Cathode-ray Tube) on üks elektronseadiste liike, mis on ette nähtud elektriliste signaalide muundamiseks optiliseks kujutiseks. Optiline kujutis
rakendatakse uut skeemi c. jälgitakse vigade tegemist, hindamaks skeemi kohasust Vastandprotsesside teooria Ewald Hering (1878): Kolme tüüpi vastandprotsessid: 1. Roheline protsess ja vastand punane protsess 2. Sinine protsess ja vastand kollane protsess 3. Valge protsess ja vastand must protsess Punase-rohelise värvipimedus: keskmise ja pika lainepikkuse kolvikesed kahjustatud. Oponentrakud taalamuse lateraalses genikulaartuumas Süntees: Kolme tüüpi kolvikesed signaliseerivad vastandrakke. Näide: Lühikese lainepikkuse kolvikesed saadavad erutussignaale, pika lainepikuse kolvikesed pidurdussignaale. erutussignaal suurem pidurdussignaalist, tajume vastavat värvust. Värvi konstantsus objekti pinna värvuse tajumise suhteline sõltumatus valgustusest. 1. Kromaatiline adaptatsioon – valguse tundlikkuse vähenemine aja jooksul. 2. Tuttavus 3. Lokaalne kontrastsus –vahetu taustaga võrdlemine (kulöörikontrast). 4
Kuigi sellisel teguviisil on teatud väärtus, on sel ka omad puudused. Hirm ja ärevus Mitmed autorid (Izard & Tomkins, 1966; Rosen & Schalkin, 1998) samastavad hirmu ja ärevuse, kuid teised väidavad, et need on üsna erinevad nähtused, hõlmates lausa erinevaid ajustruktuure. Uuemad uurimused osutavad, et hirmu saab käsitleda kui emotsionaalset süsteemi, mis on tundlik kas õpitud või kaasasündinud tunnuste suhtes, mis signaliseerivad füüsilisest karistusest (ehk valust). Ärevust iseloomustab aga häälestatus ebamäärasusega iseloomustatavatele olukordadele, sotsiaalsetele võrdlustele, isiklikele läbikukkumistele ja enese isiku negatiivsele väärtustamisele. Selle arusaama kohaselt arenes hirm akuutse füüsilise ellujäämise tagamiseks ja ärevus kujunes meie sotsiaalse ellujäämise tagamiseks (White & Depue, 1999).
samas Fis aktiveerib topoisomeraas I geeni topA transkriptsiooni. Lisaks reguleerivad Crp ja Fis histoonilaadsete valkude geenide transkriptsiooni. Näiteks, Fis aktiveerib IHF, H-NS ja HU geenide transkriptsiooni, mis on olulised just statsionaarses faasis nukleoidi moodustumiseks ning HU ja H-NS vähendavad ka lokaalset negatiivset superspiralisatsiooni. 9.3. Alarmoonid globaalse regulatsiooni 3. aste Alarmoonideks nimetatakse efektormolekule, mis signaliseerivad kasvukiiruse langemist. Tavaliselt on regulatsioon globaalne, mis tuleneb globaalse regulaatori allosteerilisest või mõnel muul moel mõjutamisest. Sageli nimetatakse alarmoonidega globaalset regulatsiooni kasvufaasist sõltuvaks regulatsiooniks. On täheldatud, et kasvukiiruse aeglustumisel koguneb rakkudesse ppGpp (modifitseeritud GTP, guanosiintetrafosfaat) molekule, mis signaliseerib rakule energia ja C-allika puudust. Sellele järgneb ulatuslik geeniekspressiooni muutus.
annaabi.ee 
