silma sarvkest.UVC kiired neelduvad täielikult aknaklaasis. UVB valgus tekitab nahale ~ 12- 24 tunni pärast nn. päikesepõletuse ja ~ 48- 72 tunni möödudes pigmentatsiooni.Kahjustab konjunktiive ja silma sarvkesta.UVB kiired läbivad hästi vett ( ettevaatust ujumisel ! ) ja neelduvad aknaklaasis.Nad on nn. vaheaineks, mille toimel 7- dehüdrokolesterool muutub bioloogiliselt aktiivseks vit. D 3- ks.Negatiivseks mõjuks on toime epidermisele, sidekoele, veresoontele ( DNA, RNA, proteiinide ja rakumembraanide muutused). UVA valgus väikeses doosis ei kutsu esile nahapunetust ega ka pigmentatsiooni, ei ärrita ka silmi.Kõrges doosis põhjustab erüteemi ja kohest pigmenteerumist.Koos UVB kiirtega tekitab intensiivse nahapunetuse.Läbib aknaklaasi ja läbistab ka nahka, võib esile kutsuda rakkude DNA kahjustuse ja immuunomodulatsiooni ( kaitse muutus ) ning suurendada riski pigmendi muutustele ja malignisatsioonile.
võimalusi hea füüsilise vormi saavutamiseks ja hoidmiseks, seda ka raseduse ajal.Ujutamine mõjub imikule rahustavalt, lõdvestab väikeseid lihaseid, annab palju häid emotsioone . - arendab kõhulihaseid, seljalihaseid, käte ja jalgade ning rindkere lihaseid. - parandab liikuvust - aitab põletada samavõrd kaloreid kui sama kestvusega jooksmine - veevoolu toimel tekkiv masseeriv mõju on positiivne nii kaelalihastele, õlavöötmele kui seljalihastele - veevoolu masseeriv toime mõjub sidekoele ja on tõhus tselluliidi vastu - kasulik ülekaalulistele, südame ja vereringe haiguste korral, sest vees on keha tunduvalt kergem ja liigutuste sooritamine on lihtsam. Ujumisel on kehakaal võrreldes näiteks jooksmisega justkui seitse korda väiksem, liigestele on see väga kasulik. Kuna veetihedus on märksa suurem kui õhutihedus, on omakorda kõik liigutused vees märksa aeglasemad ja kergemini kontrollitavad. Seetõttu esineb ujumises lihasvigastusi suhteliselt harva.
Seoses suure energiakulu tõttu (500....800kcal olenevalt ujumistiilist) on väga sobiv spordiala just ülekaalulistele, sest lisaks optimaalse koormusega harjutamisele rasvapõletustsoonis ei koorma ujumine liigeseid. Ujumine tugevdab südame - vereringet, aitab ennetada ainevahetushaigusi, taastuda vigastustest. Ujumised on palju positiivseid mõjusid tervisesportlastele. See aitab olla terve ja heas vormis kõrge eani, parandab liikuvust, veevoolu masseeriv toime mõjub sidekoele ja on tõhus tselluliidi vastu. Kergetel vigastustel - põrutused, liigesevigastused, lihasvalu - on ujumisel positiivne mõju ning see aitab sageli astma ravis, kuid enne siiski konsulteerida arstiga. Ujumine on üks kõige harmoonilisemaid spordialasid. Ujumiskohtadest ja veetemperatuurist Looduslikes veekogudes on soovitav ujuda mere- või järverannas, jões või ujumiseks kohandatud tehisveekogudes. Looduslikes veekogudes on soovitav ujuma minna, kui
Mitt Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Sidekude on peamine toetav ja kaitsev organismi kude, alus tema kõigi ühendusi- ja tugistruktuurid. Laiemas mõistes see on mitu erinevaid kudesid, mis moodustavad sidekoelisi struktuure- luud, kõõlused, sidemed, liigesed, dermis ja veresooned, aga tegelikult sidekoe juurde kuulub ainult rakuväline aine, mis täidab ruumi organite sees ja nende vahel. Nimelt ta määrab kõiki organite ja struktuuri füüsilisi omadusi. Sidekoele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. Sidekoed jaotatakse kahte suurde rühma: toite- (troofilise) funktsiooniga sidekoed (veri, lümf, retikulaarne sidekude, rasv kude ja kohev sidekude) ja tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude ja luukude). 1 SIDEKUDE Sidekoe hulka kuuluvad väga erisugused koeliigid:
Rinna kuju eest vastutavad nende all paiknevad lihased, mis kinnituvad õlale. Nii kaua, kui lihas on heas toonuses, püsib ka rind ilus. Võimalike armide vältimiseks, naha pinguldamiseks ja elastsuse hoidmiseks on loodud spetsiaalseid hooldustooteid, kuid abi võib leida ka kogu kehale mõeldud trimmivatest toodetest. Salongihoolduste põhiline raskuspunkt on pigem vahenditel, mida peale kantakse, mitte massaazil. Rasv- ja sidekoele ei anna massaaz eriti midagi, kuid see parandab vereringet ja hapnikuvahetust kudedes ning tänu sellele imenduvad toodetes olevad toimeained paremini. Väliselt tundub nahk prink, sile ja ilus. Salongihooldusi on mõttekas teha kuurina 610 korda kahe kuu jooksul. Hea tulemuse saavutamiseks tuleks aga kodus ise kreemitada ja treenida. Vajadus erihoolduste järele võib tekkida raseduse ajal, pärast imetamist või suure kaalukaotuse korral
5. LIHASED TAGAVAD KEHA LIIKUMISE · Lihased on liikumiselundkonna osa, nende põhiomadus on võime kokku tõmbuda ja lõtvuda, mille tagajärjel kehaosad liiguvad, seega on lihaseid vaja kehaosade liigutamiseks · Inimese kehas on kolme tüüpi lihaseid : skeletilihased ehk vöötlihased (kinnituvad luudele), südamelihased (moodustavad südame põhimassi) ja silelihased (moodustavad siseelundite lihastiku) · Lisaks lihasrakkudele ja sidekoele on lihases veel närvid ja veresooned. Lihased vajavad head verevarustust, sest neis toimub intensiivne ainevahetus · Lihaste ülesanded : liigutada kehaosi, anda kehale kuju, kaitsta siseelundeid, säilitada keha temperatuuri, vee ja valkude tagavaraks olemine. · Skeletilihased toimivad paarina, kui üks tõmbub kokku, siis teine lõtvub. Kokku tõmbuv lihas tõmbab kõõlust, mis tõmbab luud, millele ta kinnitub, põhjustades luu liikumise
Aeroobsed kestusharjutused tugevdavad süstemaatilisel kasutamisel südant, tõstavad aeroobset töövõimet (maksimaalset hapniku tarbimist), suurendavad organismi energiavarusid, parandavad funktsioonide ja ainevahetuse ökonoomsust, vähendavad sklerootiliste muutuste riski muutes vere lipoproteiidide koostist ja kahandades kolesterooli taset. Seega on need harjutused tervisevaru suurendamisel asendamatud. Teisiti toimivad võimlemisharjutused. Nende peamine mõju on lihastele, sidekoele ja kesknärvisüsteemile. Just võimlemisharjutused kindlustavad aju talitluse efektiivse toniseerimise, samuti liikumisaparaadi elastsuse säilumise. Viimast väljendab painduvuse tase. Võimlemisharjutused soodustavad ka veresoonte elastsuse säilumist, kuna võimlemisharjutustele omased kehaasendi muutused ja mitmes suunas toimivad kiirendused nõuavad ühes osas veresoonte laienemist, teises ahendumist. Seega on võimlemine ka veresoonte gümnastikaks.
Aeroobsed kestusharjutused tugevdavad süstemaatilisel kasutamisel südant, tõstavad aeroobset töövõimet (maksimaalset hapniku tarbimist), suurendavad organismi energiavarusid, parandavad funktsioonide ja ainevahetuse ökonoomsust, vähendavad sklerootiliste muutuste riski muutes vere lipoproteiidide koostist ja kahandades kolesterooli taset. Seega on need harjutused tervisevaru suurendamisel asendamatud. Teisiti toimivad võimlemisharjutused. Nende peamine mõju on lihastele, sidekoele ja kesknärvisüsteemile. Just võimlemisharjutused kindlustavad aju talitluse efektiivse toniseerimise, samuti liikumisaparaadi elastsuse säilumise. Viimast väljendab painduvuse tase. Võimlemisharjutused soodustavad ka veresoonte elastsuse säilumist, kuna võimlemisharjutustele omased kehaasendi muutused ja mitmes suunas toimivad kiirendused nõuavad ühes osas veresoonte laienemist, teises ahendumist. Seega on võimlemine ka veresoonte gümnastikaks.
Aeroobsed kestusharjutused tugevdavad süstemaatilisel kasutamisel südant, tõstavad aeroobset töövõimet (maksimaalset hapniku tarbimist), suurendavad organismi energiavarusid, parandavad funktsioonide ja ainevahetuse ökonoomsust, vähendavad sklerootiliste muutuste riski muutes vere lipoproteiidide koostist ja kahandades kolesterooli taset. Seega on need harjutused tervisevaru suurendamisel asendamatud. Teisiti toimivad võimlemisharjutused. Nende peamine mõju on lihastele, sidekoele ja kesknärvisüsteemile. Just võimlemisharjutused kindlustavad aju talitluse efektiivse toniseerimise, samuti liikumisaparaadi elastsuse säilumise. Viimast väljendab painduvuse tase. Võimlemisharjutused soodustavad ka veresoonte elastsuse säilumist, kuna võimlemisharjutustele omased kehaasendi muutused ja mitmes suunas toimivad kiirendused nõuavad ühes osas veresoonte laienemist, teises ahendumist. Seega on võimlemine ka veresoonte gümnastikaks.
Ujumisel on palju positiivseid mõjusid tervisesportlasele 1. aitab olla terve ja heas kehalises vormis kõrge eani 2. arendab kõhulihaseid, seljalihaseid, käte ja jalgade ning rindkere lihaseid. 3. parandab liikuvust 4. aitab põletada samavõrd kaloreid kui sama kestvusega jooksmine 5. veevoolu toimel tekkiv masseeriv mõju on positiivne nii kaelalihastele, õlavöötmele kui seljalihastele 6. veevoolu masseeriv toime mõjub sidekoele ja on tõhus tselluliidi vastu 7. kasulik ülekaalulistele, südame ja vereringe haiguste korral, sest vees on keha tunduvalt kergem ja liigutuste sooritamine on lihtsam 8. kergetel vigastustel - põrutused, liigesevigastused, lihasvalu - on ujumisel positiivne mõju 9. kasulik toime radikuliidil, seljavaludel, sest veel on masseeriv toime 10. aitab sageli astma ravis, kuid enne siiski konsulteerida arstiga
Seleenil on kasulik toime südame vereringele, hingamisteedele ja see aitab ennetada vähki. Regulaarne lesta söömine parandab keskendumisvõimet. TUUNIKALA Punane kala sisaldab palju omega3 rasvhappeid, mis aitavad langetada vererõhku ja ennetavad südameinfarkti. Tuunikala söömine muudab rahulikumaks. AUSTER Austrid sisaldavad suurtes kogustes tsinki ja B rühma vitamiine, toimivad hästi stressi vastu. KAAVIAR Annab suure koguse pantoteenhapet, mis mõjub hästi nahale ja sidekoele. HANELIHA Hanes on rohkelt vitamiine, mis tugevdavad närvisüsteemi ja elujõudu. Sisaldab ka rauda ja niatsiini. Hanelihas on rikkalikult rasva, ent küüslauku juurde süües ei tõuse kolestorool. LAMBALIHA Sisaldab rohkelt B vitamiine, mis mõjub hästi närvidele, südamele ja vereringele. Lambaliha sooviatakse süüa kevadel. SEALIHA Sealihas on valku, vitamiine B1 ja B3, tsinki ja seleeni immuunsuse ning rauda elujõu tugevdamiseks. MAKS
kattub mandel kollakasvalkja katuga. Põletik kestab kui 5 päeva, tervistumine 2-3 nädalat RAVI Voodirežiim, AB-ravi, kuristada kummeliteega. Toit võiks olla pehme, vedel, vitamiinirikas. Kaelale soe side. PARATONSILLAARABSTSESS EHK KURGUPAISE Tekib 4-5 päeva pärast angiini põdemist, ilmuvad uuesti kurguvaevused ja palavik tõuseb. Põletik on levinud läbi kurgumandli kapsli ümbritsevale kohevale sidekoele. Alguses tekib paratonsilliit, mis taandareneb või abstseseerub RAVI: Antibakteriaalne Abstess võib ise avaneda, kuid atavaliselt avab arst. BRONHIOLIIT EHK ALVEOOLIDE PÕLETIK Viirushaigus, ravida on raske, põhiprobleemiks on epiteeli nekroos. Põletikuprotsessi tõttu suureneb limasekretsioon ja hingamisteed ummistuvad. Tulemuseks on hüpoksia ja hapnikunälg. Väga tavaline infektsioon imikueas. DIAGNOOSIMINE
Koed, elundid, elundkonnad 1. Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimetage kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus Koed jaotatakse nelja põhirühma: Epiteelkude Katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Oluline osa haavade paranemisel Sidekoed e. tugi- ja toitekude Sidekoele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Seob, toetab ja toidab Lihaskoed Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid Närvikude Koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest 3. Nimetage kudede liigid, nende esinemine inimorganismis Epiteelkoe liigid: Katteepiteel Nt: Sooleepiteel, hingamiselundite epiteel Näärmeepiteel Nt: Endokriinsed näärmed
madalam. Ujumisel on palju positiivseid mõjusid tervisesportlasele · aitab olla terve ja heas kehalises vormis kõrge eani · arendab kõhulihaseid, seljalihaseid, käte ja jalgade ning rindkere lihaseid. · parandab liikuvust · aitab põletada samavõrd kaloreid kui sama kestvusega jooksmine · veevoolu toimel tekkiv masseeriv mõju on positiivne nii kaelalihastele, õlavöötmele kui seljalihastele · veevoolu masseeriv toime mõjub sidekoele ja on tõhus tselluliidi vastu · kasulik ülekaalulistele, südame ja vereringe haiguste korral, sest vees on keha tunduvalt kergem ja liigutuste sooritamine on lihtsam · kergetel vigastustel - põrutused, liigesevigastused, lihasvalu - on ujumisel positiivne mõju · kasulik toime radikuliidil, seljavaludel, sest veel on masseeriv toime · aitab sageli astma ravis, kuid enne siiski konsulteerida arstiga
moodustab näärmeid. Epiteelkude on kokkutõmbevõime). koosneb peaaegu ainult rakkudest, Eristatakse kolme liiki lihaskudet: rakkudevahelist ainet on minimaalselt. Epiteelrakkude kiht on silelihas-, ühendatud selle all oleva sidekoega vöötlihas- ja basaalmembraani abil. Epiteelkoele on iseloomulik kiire südamelihaskude. regeenratsioonivõime, mistõttu ta etendab olulist osa haavade paranemisel. Sidekoele Närvikude on iseloomulik suhteliselt suur koosneb närvirakkudest ehk amorfsest põhiainest ja kuidudest neuronitest ja koosneva rakuvaheaine sisaldus (vähe neurogliiarakkudest. Vastuseks rakke, palju rakuvaheainet). ärritajale lähevad neuronid Rakuvaheaine märab koe konsistentsi, erutusseisundisse ja annavad tugevuse ja elastsuse
Kohev sidekude ümbritseb ka lihaskoe kimpe ning seob nahka aluskudedega. Kohev sidekude läheb sujuvalt üle tihedaks sidekoeks. Kohev sidekude on organite ja kudede elastne seostaja, moodustab närvide ja veresoonte ümber kaitsva padjandi, reparatsioonikoena täidab defekte seal, kus muu kude pole taastumisvõimeline 38) Toestusfunktsiooniga sidekude - jaguneb: · tihe sidekude · kõhrkude · luukude 39) Kehalise treeningu mõju sidekoele - 40) Kõhrkude, treeningu mõju kõhrkoele - Kõhrkude on oma olemuselt üsna elastne, kuid samas vastupidav. Kõhrkude paikneb seal, kus kude peab olema sidekoest jäigem, ent luust elastsem. Kõhrkoele on omane võime kompressiooni mõjul deformeeruda ja seejärel taastuda. Elastsus põhineb rakkude vaheainel, mida kõhrerakud toodavad ja milles rakud ise paiknevad. Kehalise tegevuse ajal vahendab ja vähendab kõhrkude
4 4 Wikipedia. (2013) [www] http://et.wikipedia.org/wiki/Ujumine_(spordiala) (29.12.2012) JOONIS 1. Ujumisstiilid (a krool, b rinnuliujumine, c seliliujumine, d liblikujumine) 1.4 Ujumise mõju Ujumine mõjub inimorganismile mitmeti hästi: · aitab olla terve ja heas kehalises vormis kõrge eani, · arendab kõhu-, selja-, käte, jalgade ning rindkere lihaseid, · parandab liikuvust, · veevoolu masseeriv toime mõjub sidekoele ja on tõhus tselluliidi vastu, on positiivne nii kaela- kui seljalihastele, õlavöötmele, · kasulik ülekaalulistele, südame ja vereringe haiguste korral, · kergetel vigastustel - põrutused, liigesevigastused, lihasvalu - on ujumisel positiivne mõju, · kasulik toime radikuliidil, seljavaludel, · aitab sageli astma ravis, · ujumises esineb lihasvigastusi suhteliselt harva, · ujumisel põletatakse sama palju kaloreid kui jooksmisel,
20- 30Hz- resonants peas, õlgades Üldvibratsioon tekitab Stressi Organite kahjustusi, näiteks mao Häireid närvisüsteemis Lihastes Lülisambas Koordinatsioonihäireid Eriti tundlik võnkumistele 4- 8 Hz Vibratsiooni mõju sõltub Vibratsiooni tasemest, kestusest, tööstaazist, vibratsiooni liigist, individuaalsetest iseärasustest, mikrokliimast Kohtvibratsioon Mehaaniline võnkumine sagedusega 6,3- 1250Hz Kätele, jalgadele Mõjub veresoontele, närvisüsteemile- lihas- luukonnale, sidekoele(hapniku tase madal), liigestele (ranne) Immuunsüsteemile Valgete näppude sündroom- tundetus Kohtvibratsiooni toimet suurendavad Vibratsiooni kõrge tase Vibratsiooni kestus Tööriistast kinnihoidmise viis, jõu rakendamine, kliimategurid- külm, märg, suitsetamine(mõju vereringele) Kohtvibratsiooni iseloomustavad Ruutkeskmine kiirendus, korrigeeritud kiirendus Riskianalüüs Kokkupuute suurus, tüüp, kestvus Piirnormid, rakendusväärtused Riskitundlikud töötajad
reguleerivad paljusid organismi ainevahetuslikke ja füsioloogilisi protsesse homeostaasi püsimise huvides. lameepiteel kuubikujuline silinderrakk 2. Sidekude kaitseb ja toestab keha ja organeid. Eri tüüpi sidekoed ühendavad organeid omavahel, talletavad energiavaru rasvade kujul ning tagavad immuunsuse haigustekitajate suhtes. Sidekude moodustub ekstratsellulaarsest maatriksist ja sidekoe rakkudest. Sidekoele tüüpilised rakud: Fibroblast rändab mööda sidekudet, diferentseerub seal ning sünteesib koeomase kiulise materjali ja täiteolluse. Adipotsüüt rasvarakk, naha aluskihtides ja organite ümber. Nuumrakk veresoonte ümber, immuun- ja kaitsefunktsioon, kohalik põletikureaktsioon. Vere valgelible oma alaliikides tungib sidekoesse kui kude on põletikus, allergias või parasiitnakkuses.
ja kusesilindreid. · Esinevad ulatuslikud tursed, mille põhjuseks süvenev hüpoalbumineemia. · Erinevalt nefriidist ei esine nefroosi korral hüpertooniat, hematuuriat, lämmastikupeetust ja ureemiat. NEFROSKLEROOS Nefroskleroos (nephrosclerosis) esmane kortsneer e. primaarne nefrotsirroos. Neeru vohanud sidekude kootub neer tihkeneb ja kortsub. Loomadel sageli kroonilise nefriidi lõppstaadium, kuna põletik on levinud parenhüümi sidekoele. Sidekude rõhub neerukoe spetsiifilistele elementidele ning põhjustab nende atroofiat ning degeneratsiooni. Hävinud talitluslike elementide asemele vohab jällegi sidekude. Nefronis väheneb filtratsioon ja reabsorptsioon. Kliiniline leid: · Vererõhu tõus · Jääkainete kuhjumine verre. Tekkinud ureemia ja neerupuudulikkus võivad saada surma põhjuseks. 31. Sapikivide tekkepõhjused- SAPIKIVID Sapikivi (cholelithus)- sapiteedes või põies paiknev, sapivedelikust sadestunud tahke
keha pinnalt epidermise vananenud rakud. Seega paraneb naha hingamine, tugevneb rasu ja higinäärmete eritusfunktsioon, tõuseb naha- ja lihastoonus. Tugevneb venoosse vere ja lümfi äravool. Tõuseb lokaalne temperatuur, kuna veresooned laienevad, kutsudes esile arteriaalse vere juurdevoolu masseeritavasse piirkonda. · Voolimisvõtted. Suurem surve tugevus ja suurem füsioloogiline toime kui silitamisvõtetel. Mõju avaldatakse lisaks nahale ka nahaalusele rasv- ja sidekoele, samuti lihaste pindmisele kihile. Lümfivool kiireneb, aitab eemaldada paistetust ja turseid. Tõstab naha ja lihaste toonust. Voolimisvõtteid teostatakse alati aeglaselt. Masseeritav ei tohi tunda valu. · Hõõrumisvõtted. Hõõrutakse liigeseid, sidemeid, kõõluseid, närvide väljumiskohti, nahka. Hõõrumisvõtteid sooritatakse energiliselt, surve aste on suur. Hõõrumisvõttega saab suurendada liigutuste amplituudi ja ka liigeste vastupidavust.
KOHEV SIDEKUDE, RAKUD JA KIUD. Eristatakse amorfset põhiainet, kiude ja rakke – looma organismis kohevat sidekude väga palju: ümbritseb kompaktseid organeid, veresooni, lümfisooni ja närve, lisaks aitab organitel säilitada organismis kindlat asukohta Kiududest esinevad kohevas sidekoes jämedamad kollageensed, peenikesed elastsed ja retikulaarsed kiud Kohevas sidekoes võime leida kõiki sidekoele omaseid rakke – kõige rohkem ebakorrapärase kujuga fibroblaste, milliste ülesandeks on rakkudevahelise aine ja kiudude komponentide süntees Lisaks võivad esineda fibrotsüüdid, makrofaagid, retikulaarrakud, plasmarakud, nuumrakud, peritsüüdid, leukotsüüdid (eriti lümfotsüüdid) ERIOMADUSTEGA SIDEKOED (SÜLTJAS, RETIKULAARNE, RASVKUDE) Sültjas sidekude Paikneb nabaväädis (lootel), täiskasvanud imetajate organismis seda ei ole
mesodermist RA signaal. Dorsaalne ja ventraalne osa kasvavad teineteisele lähemale ja lõpuks sulanduvad kokku Inimesel jääb ventraalne pankreasejuha, mis kannab seedeensüüme peensoolde (12 sõrmik) Näiteks koertel säilivad mõlemad nii ventraalne kui dorsaalne pankreasejuha. 80. Kuidas arenevad kopsud? Endodermist tekib hingetoru ja neelu epiteel, bronhid ja alveoolid Splanhiline mesoderm (külgplaadi mesoderm) annab aluse sidekoele, kõhredele, kopsu silelihastele Hingamiselundkond areneb eessoolest vastusena ümbritsevast mesodermist tulevatele FGF ja WNT signaalile Respiratoorsest endodermist moodustub neelu piirkonnas kopsupung, mis pikeneb ja sirgest osast (neelu piirkonnas) areneb hingetoru sisevooderdus ja tagumisest osast paarilised harunevad bronhipungad (annavad aluse primaarsetele bronhidele) Seejärel tekivad sekundaarsed bronhipungad (neist arenevad
söövitajad, allergeenid, hepatotoksiinid (maksamürgid), n efrotoksiinid (neerumürgid), neurotoksiinid (närvisüsteemi mürgid), vereloomet mõjutavad kemikaalid, kemikaalid, mis kahjustavad kopsu, nahka, silmi ja limaskesti. Peale selle võivad kemikaalid mõjuda kahjulikult kardiovaskulaarsüsteemile, immuunsüsteemile, tundeorganitele (nägemine, kuulmine, maitsmine), seedeelunditele, endokriinsüsteemile, luudele ja lihastele, sidekoele. 3. Füüsikalised ohutegurid Füüsikalised ohutegurid on müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. 4. Radoon
annaabi.ee 
