MINERAALSED SIDEAINED Ehitussideaineks nimetatakse materjali, millega liidetakse teisi (enamasti teralisi) materjale. Sideained Jagunevad kahte põhiliiki orgaanilised ja mineraalsed. Orgaanilised sideained ei kivistu, nad seovad ainult oma kleepuvusega (bituumenid, liimid, vaigud). Mineraalne sideaine muutub füüsikaliskeemiliste protsesside toimel vedelast või taignataolisest olekust kivitaoliseks. Enamik mineraalseid sideaineid on pulbrikujulised. Kasutamisel segatakse neid veega. Sideaine kivistumisel tekib tehiskivi, mis liidab kokku teisi materjale. Kivistumise iseloomu järgi jagatakse sideained õhk ja vesisideaineteks (hüdraulilisteks sideaineteks). Õhksideaine kivistub ja säilitab oma tugevuse ainult õhus (lubi, kips) ja neid saab kasutada ainult kuivades kohtades. Vesisideaine vajab kivistumisel vett (tsemendid). Vesisideaineid saab kasutada igasugustes niiskustingimustes (ka õ...
Sideained Ehitussideaine nim materjale millega liidetakse teisi materjale. Sideained jagunevad kaheks: 1. Orgaanilised ei kivistu, vaid seovad oma kleepuvusega (vaigud, liimid, bituumen) 2. Mineraalsed muutub füüsikalis-keemiliste protsesside toimel vedelast või taignataolisest olekust kivitaoliseks ehk toimub kivistumine. (tsement, lubi) Mineraalsed sideained jaotatakse kaheks: 1. Õhksideained kivistub ja säilitab oma tugevuse ainult õhus (lubi, kips, magnesiaalsideained, anhüdriit), saab kasutada vaid kuivades kohtades 2. Hüdraulilised sideained vajavad kivistumiseks vett (tsement ja selle eriliigid, hüdrauliline lubi) Mineraalseid sideaineid saadakse looduskivimite (eeskätt settekivimite) või nende segude termilise ja mehaanilise aktiviseerimise tulemusel. Mineraalsed sideained on pulbritaolised materjalid, mis veega segatult moodustuvad vedel-sitke pastataolise massi, seejuures hüdra...
Lühiülevaade Maalimaterjalidest: värvidest, pigmentidest ja sideainetest Värvid Vanaaegsed meistrid valmistasid enamasti kõik vajaminevad materjalid ise ette, siis tänapäeval kunstnikud võtavad värvide või kruntide valmistamisest harva osa. Kõik värvid koosnevad peamiselt värvainest (pigmendist) ja sideainest. Värve saab jaotada vastavalt nende füüsikalistele omadustele, tooraine päritolule või selle järgi, kuidas neid toodetakse. Pigmendid on vees lahustumatud, värvimullad - lahustuvad. Kui pigmendid on puhtad, siis ei
Ta on ilmastikukindel ega vaja värvimist. Soovitud värvitooni saamiseks segatakse mitut kivipuru kokku. Heledamaid krohve saab teha ainult valge tsemendiga. 9. Kirjelda kuivsegusid ning nende liigid? 9.5. KUIVSEGUD Kuivsegudeks nimetatakse valmis ehitussegusid, milledes puudub ainult vesi. Kuivsegusid turustatakse paberpakendis. Pakendil on antud segamisõpetus ja vajalik vee hulk. Kuivsegud koosnevad sideainest (sideainetest), täitematerjalist (täitematerjalidest) ja lisanditest (plastifikaatorid, tardumise aeglustajad jne). Tähtsamad kuivsegude alaliigid on: • müürimördid, • krohvimördid, • pahtelsegud (viimistlussegud), • plaatimissegud, • vuugitäited, • peenteralised betoonid jne. Ehitusmaterjalide kordamisküsimused 2013 (koostas Sirle Künnapas) Kuivsegusid segatakse silindrilises anumas mikser-tüüpi käsiseguriga
täitematerjalide suhtes.kui betoonis on vähe tsementi ja palju liiva,on betoon pudr ja halvasti paigaldatav. 6.Vee lisamine muudab sellest segust saadava betooni tugevuse veelgi madalamaks mistõttu tuleb lisada nii tsementi kui vett või kasutada lisandeid on ette nähtud ka segude lubatud tsemendi sisaldus. Mördid *kasutatakse materjali ülesandmisel mondiidiks pindade tasandamisel pragude täitmisel jne. *ehitusmördid valmistatakse mineraalseteks sideainetest,peenest täitematerjalist ja seguveest mõne juhul kasutatakse ka pigmente. *mördi omadused reguleerimiseks võib kasutada ka vastavaid orgaanilis või mineraalseid lisandeid. Klassifitseeritakse 1.tiheduse järgi -tavaline raskemört 1500-2200kg/m³(kvartsliiv) -kerge ehitusmört>1500 kg/m³(perliit ja kerged täitematerjalid) 2.otstarbe järgi: -müüri -pinnukate! -eriotstarbelised(akustilised,veetihedad,röntgenkiirgus takistavad jne) 3.sideainete järgi:
luua erinevaid tonaalsusi. Veelgi pehmemad valöörid ja heleda-tumeda üleminekud on võimalikud 4B- või 6B-ga. Pehme pliiatsiga joonistamisel peab aga tähele panema, et joonistust ei hõõrutaks käega laiali. Joonistusel kasutasin Evolution 665 HB 2 harilikku 7 Värvipliiats Värvipliiatsite värvilisi südamikke valmistatakse teistmoodi. Nad koosnevad värvipigmentidest, rasvadest, vahadest, sideainetest (tavaliselt tselluloosi derivaatidest) ja mineraalsetest täiteainetest, näiteks talgist ja jahvatatud kaoliinist. Värvipliiatsisüdamike kvaliteet sõltub jahvatise peenusest, eelkõige aga pigmentide osakaalust ja kvaliteedist. Mida suurem on pigmentide osakaal, seda kõrgem on südamiku kvaliteet ja seda paremini hakkab pliiats paberi külge. Pärast segamist pressitakse segu matriitsi abil välja ning südamikud lõigatakse parajateks tükkideks. Erinevalt
Ei nõuta nii suurt tugevust, kui müürimördil ja kasutatakse madalama tugevusklassiga sideaineid. Lubimörti kasutatakse kuivemates kohtades, hästi töödeldav ja rahuldava tugevusega. Lubikrohviga kaetud seinad annavad hästi niiskust välja. Lubi-kipsmört leiab kasutamist peamiselt lagede ja puitpindade krohvimisel. Lae krohvimisel on tähtis, et mört kiiremini tarduks, ega vajuks laest lahti. Puidu külge nakkub kips teistest sideainetest paremini. Lubi-kipsmört saadakse lubimördist sel teel, et vahetult enne pinnale kandmist lisatakse talle 0,2…1 osa kipsi 1 osa lubja kohta. Tsement-lubimörte kasutatakse niiskemates kohtades ja seal, kus krohvilt nõutakse suuremat tugevust. Tsementmörte kasutatakse peamiselt hüdroisolatsioonikihtide aluse tasandamiseks ja juhul kui krohvikiht hiljem asub vees. 9.6. DEKORATIIVKROHVID
vähe vees lahustuvaid aineid. Tema põhilised koostisosad on ränioksiid SiO2, alumiiniumoksiid Al2O3 ja raud(III)oksiid Fe2O3, mille molekulid on seotud lubjamolekulidega. Tsemendi kivistumisel toimub ühinemine veega ehk hüdratatsioon, mille käigus moodustuvad ühendid eelkõige ränioksiidiga. Kristalliseerumise tulemusena tekivad vees lahustumatud hüdrosilikaadid. Tsement erineb põhimõtteliselt teistest sideainetest (kips, kustutamata ja kustutatud lubi), mis kas kõvenevad ainult õhu käes või siis pärast õhu käes kõvenemist niiskuse kätte sattudes jätkavad kõvenemist. Tsemendi põhinäitajad on tugevusklass, eeltugevus, normtugevus ja tardumise algus. Tsemendi mark ja tugevusklass määratakse tsementmördist (vahekorras 1:3 tsementdist ja kvartsliivast) valmistatud 2 ja 28 päeva vanuste 40×40×160 mm mõõtmetega katsekehade testimise abil
·Varjutamine toon- ja värviüleminekute saamiseks joonistatakse paralleelseid jooni, vajutades pliiatsile kas tugevamalt või pehmemalt ·Sfumato ehk toonide ja värvinüansside sujuv vaheldumine teise paberitükiga hõõrutakse pliiatsi värvipigmente paberisse ·Heleduse esiletoomine kustutatakse tumedaid pindu kustutuskummiga või heledaid laike valge plaatsiga tumedale pinnale 12 Värvipliiatsid Värvipliiatsid koosnevad värvipigmentidest, rasvadest, vahadest, sideainetest ja mineraalsetest täiteainetest Värvipliiatsisüdamike kvaliteet sõltub jahvatise peenusest, eelkõige aga pigmentide osakaalust ja kvaliteedist (pigmenti rohkem kõrgem kvaliteet) Värvipliiatsisüdamikud kuivatatakse kuivatusahjus Paremaks libisemiseks käib värvipliiatsisüdamik läbi veel kuumast rasvavannist 13 Harjutused värvipliiatsitega joonistamisel ·Värviüleminekud üks toon sulatatakse teise sisse ·Kihiti katmine üks värv värvitakse üle teisega
Puudused: *Ei ole happekindel Kasutusalad: Füüsikaliste omaduste ja lõhenemise tõttu kasutatakse kiltkivi väga erinevatel pindadel ja mitmesugustes ehitistes. Loodusliku või lihvitud pinnaga kiltkivi kasutuskohad: *sise-ja välisseinad; *põrandad; *trepid; *monumendid; *fassaadid; *aiateed; *katused; *tahvlid; *krihvleid. Liivakivi Liivakivi on settekivim, mis koosneb peamiselt värvitutest kvartsiliivateradest, silikaatsetest, lubjalistest ja/või savistest sideainetest ning kivimisse imbunud ,oksüdeerunud või lõhustunud lisanditest(räniperoksiidid). Liivakivid erinevad oluliselt värvuse, koostise, struktuuri, tsementeerumise astme ja kihilisuse poolest. Liivakivid on ladestunud suhteliselt tasasele pinnale ning paiknevad kihtidena. Liivakivist koosneb suur osa Eesti aluspõhjast. Enamasti on kihistumine aluspinnaga paralleelne, kuid võib esineda ka kõrvalkihte. Aluspindadelt võib leida virgmärke ja loomade jälgi.Tüüpvärvused on hall, pruun ja
(odavamaid) sideaineid. Lubimörti - kasutatakse kuivemates kohtades. Tema seguvahekord võetakse 1:2...1:3, olenevalt lubja sordist. Lubimört on hästi töödeldav ja rahuldava tugevusega. Lubikrohviga kaetud seinad annavad hästi niiskust välja. Lubi-kipsmört - leiab kasutamist peamiselt lagede ja puitpindade krohvimisel. Lae krohvimisel on tähtis, et mört kiiremini tarduks, ega vajuks laest lahti. Puidu külge nakkub kips teistest sideainetest paremini. Lubi-kipsmört saadakse lubimördist sel teel, et vahetult enne pinnale kandmist lisatakse talle 0,2...1 osa kipsi 1 osa lubja kohta. Tsement-lubimörte - kasutatakse niiskemates kohtades ja seal, kus krohvilt nõutakse suuremat tugevust. Tsement-lubikrohvide orienteeruv seguvahekord on 1: 1: 6...1: 2: 9 (tsement : lubjataigen : liiv). Tsementmörte - kasutatakse peamiselt hüdroisolatsioonikihtide aluse tasandamiseks ja juhul kui krohvikiht hiljem asub vees.
(odavamaid) sideaineid. Lubimörti kasutatakse kuivemates kohtades. Tema seguvahekord võetakse 1:2...1:3, olenevalt lubja sordist. Lubimört on hästi töödeldav ja rahuldava tugevusega. Lubikrohviga kaetud seinad annavad hästi niiskust välja. Lubi-kipsmört leiab kasutamist peamiselt lagede ja puitpindade krohvimisel. Lae krohvimisel on tähtis, et mört kiiremini tarduks, ega vajuks laest lahti. Puidu külge nakkub kips teistest sideainetest paremini. Lubi-kipsmört saadakse lubimördist sel teel, et vahetult enne pinnale kandmist lisatakse talle 0,2...1 osa kipsi 1 osa lubja kohta. Tsement-lubimörte kasutatakse niiskemates kohtades ja seal, kus krohvilt nõutakse suuremat tugevust. Tsement-lubikrohvide orienteeruv seguvahekord on 1: 1: 6...1: 2: 9 (tsement : lubjataigen : liiv). Tsementmörte kasutatakse peamiselt hüdroisolatsioonikihtide aluse tasandamiseks ja juhul kui krohvikiht hiljem asub vees. 9.6. DEKORATIIVKROHVID
ja täiteainetega. 5 Pigmendid Pigmendid on väga peened pulbrid, millel on oma värvitoon ja neid kasutatakse värvides värviandvate materjalidena. Pigment - kõikidel pigmentidel, nii naturaalsetel kui ka sünteetilistel on üks ühine omadus - nad ei lahustu vees ega õlis. Värve tehakse põhiliselt pigmentidest ja sideainetest. Pigment ei tohi lahustuda sideaines. Värvimismaterjale, mida saab lahustada sideainetes (meediumis) nimetatakse värvaineteks (mitte pigmendiks). Pigmendid (samuti täiteained) on kõrgdisperssed ained, mis ei lahustu vees, lahustites ega kilemoodustajates. Pigmente võib jagada looduslikeks ja kunstlikeks; anorgaanilisteks ja orgaanilisteks. Igal pigmendil on oma keemilised ja füüsikalised omadused. Muldpigmendid terra rossa
Teras suurendab tugevust ja kaitsevõimet. POST: riivtalad toetuvad postile, panel toetub riivtaladele. Pstid toetuvad kannudesse. MÖRDID LIIGITUS JA ÜLDOLEMUS: koosnevad sideaine, vesi, ja peentäitematerjal, jämetäitematerjal puudb. Sideained on samad, mis betooni puhul. 1. Õhkmördid lubimört, kipsmört 2. Hüdrauliline tsemendi basil OTSTARVE: 1. Müürimört kõrgema margilistest sideainetest 2. Krohvimördid, pinnakattemördid madalama margilistest sideainetest. Krohvimörtides suurem sideainete hulk. 3. Plaatimissegud põrandaplaatide jaoks suurema tugevusega. Lihtmört 1 sideaine Segamört 2 sideainet Mahumassi järgi: piir 1500 kg/m3. Alla 1500 = kerge, üle 1500 raske ÜLDOMADUSED: 1. Vedela, värske omadused: plastsus (lastakse koonusel mörti vajuda (mm). 2
16. Millest koosneb armeeritud klaas? 2-st klaasikihist, mis on poolsulatatud, mis pressitakse kokku. 17. Kuidas saadakse turvaklaasid? Kahe klaasi vahele pannakse turvakile. 18. Karastatud klaasi painutustugevus? 19. Kuidas puruneb karastatud klaas? Purunedes killud muutuvad nürinurkadeks. 20. Muud klaastooted? Klaastorud, klaaskeraamika, klaasplokid jne. BITUUMENMATERJALID 1. Mille poolest erineb bituumenmaterjal mineraalsetest sideainetest? Ei kannata temperatuuri tõusu ja aja jooksul vananeb, muutub hapraks. 2. Bituumenmaterjali kasutuskohad. Katuse kattematerjalid, teede pindamisel, immutamiseks, metallide korrosiooni kaitseks, värvide-, lakkide valamisel. 3. Bituumenmaterjali koostis. Õli 45-60%, vaiku 13-42%. 4. Milline on kõige kvaliteetsem bituumen? Looduslik bituumen on kõige kvaliteetsem. 5. Millised on modifitseeritud bituumenid?
Tulekaitsevärvid –vahtu tekitavad värvid ja tuld aeglustavad. Puidukaitsevärvid Värvide kestvus sõltub: • Värvi aluspinnast • Värvi elastsusest • Poorsus, veaurujuhtuvis • Ilmastikukindlus Plastmassid Valmistatud sünteetilisest materjalist. Plastmass ei ole üks aine, vaid mitme aine kogum.See koosneb erinevatest polümeeridest ja sideainetest. Praktikas on plastmassil sama nimetus, kui teda moodustaval põhipolümeeril. Polümeerid saame jagada: • Sünteetilised • Modinfitseeritud looduslikud polümeerid.Saadakse keemiliselt töödeldes looduslikest ainetest. (tselluloos ja kautšuk) Polümeerid jaotatakse struktuuri alusel: • Termoplastsed- keemiline koostis ei muutu nende mitmekordsel töötlemisel.nt pvc- plastmassid • Termoreaktiivsed- . NT polüesterplastmassid
Suhteliselt vastupidavad-saar, pöök,kuusk, mänd Vähe vastupidavad- niiskuse kui ultraviolettkiirguse eest. Kantakse pinnale värvimisega, pihustiga lepp,haab,kask Tihedus pole alati määrav. Tihe lülipuit suurema või sisse kastmisega. Osaline kaitse mädanemise vastu. vastupidavausega kui maltspuit.Ultravioletkiirgus kutsub esile fotokeemilise Pinnaviimistlusmaterjalid koosnevad sideainetest ja lahustitest veel värvained lagunemisprotsessi. Tagajärjeks värvimuutus. Tumedamad puidud muutuvad ja pigment. Omaduste järgi:penetreerivateks, sulgevateks või kiletekitavateks. heledamaks ja tumedad heledamaks. Keemiliselt mõjutatud puit on selles Pevad olema elastsed. Pinnaviimistlust peab uuendama. Katte iseloomu järgi suhtes vastupidavam. jagunevad. Katvaks viimistluseks
(odavamaid) sideaineid. Lubimörti kasutatakse kuivemates kohtades. Tema seguvahekord võetakse 1:2...1:3, olenevaltlubja sordist. Lubimört on hästi töödeldav ja rahuldava tugevusega. Lubikrohviga kaetud seinadannavad hästi niiskust välja. Lubi-kipsmört leiab kasutamist peamiselt lagede ja puitpindade krohvimisel. Lae krohvimisel on tähtis, et mört kiiremini tarduks, ega vajuks laest lahti. Puidu külge nakkub kips teistest sideainetest paremini. Lubi-kipsmört saadakse lubimördist sel teel, et vahetult enne pinnale kandmist lisatakse talle 0,2...1 osa kipsi 1 osa lubja kohta. Tsement-lubimörte kasutatakse niiskemates kohtades ja seal, kus krohvilt nõutakse suuremat tugevust. Tsement-lubikrohvide orienteeruv seguvahekord on 1: 1: 6...1: 2: 9 (tsement : lubjataigen : liiv). Tsementmörte kasutatakse peamiselt hüdroisolatsioonikihtide aluse tasandamiseks ja juhul kui krohvikiht hiljem asub vees. 32
Selle jaoks peab olema mört tehtud peene liivaga. Nii saadakse siledam pind. Krohvimördid ei pea olema nii tugevad kui müürimördid. Lubimört . Seda kasutatakse kuivemates kohtades. Lubimört on hästi töödeldav ja parajalt tugev. Lubikrohviga kaetud seinad annavad hästi niiskust välja. Lubi-kipsmört. Seda kasutatakse peamiselt lagede ja puitpindade krohvimisel. Lae krohvimisel on tähtis, et mört kiiresti tarduks ega vajuks laest lahti. Puidu külge nakkub kips teistest sideainetest paremini. Tsement-lubimört. Seda kasutatakse niisketes kohtades. Kasutatakse ka seal, kus krohv peab olema tugev. Tsementmört. Seda kasutatakse peamiselt hüdroisolatsiooni-kihtide aluse tasandamiseks. Tsementmörti kasutatakse ka juhul, kui krohvikiht asub hiljem vees. Polümeersed krohvimördid Sisaldavad sideainena orgaanilist sideainet s.t dispersiooni või lahustit ning täiteainena mineraalosi mille terajämedus on üle 0,25mm. – Sisalsab polümeerseid sideaineid 8-11%
Seepärast on krohvimörtide valmistamisel otstarbekas kasutada madalama tugevusklassiga (odavamaid) sideaineid. · Lubimörti kasutatakse kuivemates kohtades. Lubimört on hästi töödeldav ja rahuldava tugevusega. Lubikrohviga kaetud seinad annavad hästi niiskust välja. · Lubi-kipsmört leiab kasutamist peamiselt lagede ja puitpindade krohvimisel. Lae krohvimisel on tähtis, et mört kiiremini tarduks, ega vajuks laest lahti. Puidu külge nakkub kips teistest sideainetest paremini. Lubi-kipsmört saadakse lubimördist sel teel, et vahetult enne pinnale kandmist lisatakse talle 0,2...1 osa kipsi 1 osa lubja kohta. · Tsement-lubimörte kasutatakse niiskemates kohtades ja seal, kus krohvilt nõutakse suuremat tugevust. · Tsementmörte kasutatakse peamiselt hüdroisolatsioonikihtide aluse tasandamiseks ja juhul kui krohvikiht hiljem asub vees. 41. Mördi plastuse ja tugevuse määramine-
Aniliintindid võeti laialdaselt kasutusele 20. sajandi alguses. Musta tindi saamiseks kasutati nigrosiini, naftoolsinakasmusta ja happelist musta. Aniliintindid ei ole veekindlad, nende vastupidavus erinevatele keemilistele ühenditele ja eriti valguse toimele on nõrk. Aluste mõjul kaotavad aniliintindid värvuse ja lagunevad. Aniliintintidega kirjutatud dokumentide pikaajaline säilitamine on problemaatiline. Trükivärv: Trükivärvid on segud, mis koosnevad värvainetest, sideainetest, lahustest, kuivatusainetest ja kuhu on lisatud mitmeid teisi aineid, mis parandavad trükise omadusi (nt värvi läikivust) või lihtsustavad värvimisprotsessi. Sideaineid lisatakse selleks, et kinnitada värv materjalile. Värvained jagunevad lahustuvateks värvaineteks ja lahustumatuteks värvaineteks ehk pigmentideks. Pigmentidel on parem valguskindlus. Värvid võivad kuivada UV kiirguse abil või keemilise reaktsiooni tulemusel, kus eraldub
Vajaliku plastuse ja veehoidvuse saavutamiseks peab krohvimördi sideaine sialdus olema suurem kui müürimördil. Lubimört kasutatakse kuivemates kohtades. Lubimört on hästi töödeldav ja rahuldava tugevusega. Lubikrohviga kaetud seinad annavad hästi niisikust välja. Lubi-kipsmört leiab kasutamist peamiselt lageda ja puitpindade krohvimisel. Lae krohvimisel on tähtis, et mört kiiremini tarduks, ega vajuks laest lahti. Puidu külge nakkub kips testest sideainetest paremini. Tsement-lubimört kasutatakse niiskemates kohtades ja seal, kus krohvilt nõutakse suuremat tugevust. Tsementmört kasutatakse peamiselt hüdroisolatsioonikihtides aluse tasandamiseks ja juhul kui krohvikiht hiljem asub vees. 42.Mördi plastuse ja tugevusemääramine ning nende mõjurid Mördi plastsus iseloomustab mördi töödeldavust. Eriti tähtis on krohvimörtide puhul. Kontrollitakse standardse koonuse mörti vajumise sügavuse järgi (cm-tes). Mördi plastsus
sideaine taignast (kõrgtugev kips, valge tsement), millele segatakse juurde pigmenti. Taigen segatakse nii, et ta jääks kirju. Segu kantakse pinnale ja peale kivistumist lihvitakse üle. Saadakse pind, mis meenutab poleeritud marmorit. Tehismarmorit kasutatakse sisetöödel. Kuivsegudeks nimetatakse valmis ehitussegusid, milledes puudub ainult vesi. Kuivsegusid turustatakse paberpakendis. Pakendil on antud segamisõpetus ja vajalik vee hulk. Kuivsegud koosnevad sideainest (sideainetest), täitematerjalist (täitematerjalidest) ja lisanditest (plastifikaatorid, tardumise aeglustajad jne). Kuivsegude kasutamisel saab segusid teha väikeste koguste kaupa ja segu tardumise oht seetõttu praktiliselt puudub. 34. Silikaattellis- olulised ehituslikud näitajad, kasutuskohad Silikaattellis on peamine silikaattoode. Tema toormaterjalideks on kvartsliiv (92…95 %), lubi (5…8 % kuivsegu massist) ja vesi. Telliste lubatud tolerantsid: pikkus ± 3mm , laius ± 3mm , paksus ± 2mm
roostetõrjepigmente. Tulekaitsevärvid –vahtu tekitavad värvid ja tuld aeglustavad. Puidukaitsevärvid Värvide kestvus sõltub: • Värvi aluspinnast • Värvi elastsusest • Poorsus, veaurujuhtuvis • Ilmastikukindlus Plastmassid Valmistatud sünteetilisest materjalist. Plastmass ei ole üks aine, vaid mitme aine kogum.See koosneb erinevatest polümeeridest ja sideainetest. Praktikas on plastmassil sama nimetus, kui teda moodustaval põhipolümeeril. Polümeerid saame jagada: • Sünteetilised • Modinfitseeritud looduslikud polümeerid.Saadakse keemiliselt töödeldes looduslikest ainetest. (tselluloos ja kautšuk) Polümeerid jaotatakse struktuuri alusel: • Termoplastsed- keemiline koostis ei muutu nende mitmekordsel töötlemisel.nt pvc-plastmassid • Termoreaktiivsed- . NT polüesterplastmassid
Seepärast on krohvimörtide valmistamisel otstarbekas kasutada odavamaid sideaineid. 54) LUBIMÖRT kasutatakse kuivemates kohtades. Lubimört on hästi töödeldav ja rahuldava tugevusega. Lubikrohviga 55) kaetud seinad annavad hästi niiskust välja. 56) LUBI- KIPSMÖRT leiab kasutamist peamiselt lagede ja puitpindade krohvimisel. Lae krohvimisel on tähtis, et mört kiiremini tarduks, ega vajuks laest lahti. Puidu külge nakkub kips teistest sideainetest paremini. 57) TSEMENT- LUBIMÖRT kasutatakse niiskemates kohtades ja seal, kus krohvilt nõutakse suuremat tugevust. 58) TSEMENTMÖRT kasutatakse peamiselt hüdroisolatsioonikihtide aluse tasandamiseks ja juhul kui krohvikiht hiljem asub vees. 59) 33. Kuivsegud, pesukrohv, tehismarmor 60) KUIVSEGUD- Valmis ehitussegud, milledes puudub ainult vesi. Kuivsegusid turustatakse paberpakendis. Pakendil on antud segamisõpetus ja vajalik vee hulk
(keramsiitbetoonist). Väikeplokid võivad olla õõntega või ilma. Mõõdud võivad olla mitmesugused. Väikeplokke laotakse seina käsitsi, nagu suuri telliseid. Väikeplokke kasutatakse peamiselt 1...2 korruseliste hoonete ehitamisel 47. Bituumenite olemus, emulsioonid, kasutamine Bituumenmaterjalid on kolloidsed süsi-vesinikühendid. Hea kleepuvuse tõttu nimetatakse neid ka orgaanilisteks sideaineteks. Erinevalt mineraalsetest sideainetest, nad ei kivistu, vaid seovad ainult oma kleepuvusega. Bituumenmaterjalid on veetihedad ja vees praktiliselt lahustumatud. Bituumenmaterjalid on hea keemilise püsivusega (taluvad enamikke happeid). Lahustuvad nad naftasaadustes ja mitmetes orgaanilistes lahustajates. Värvilt on nad mustad või tumepruunid. Toatemperatuuri juures on nad tahked, sitked või vedelad ained. Temperatuuri tõusuga nad sujuvalt vedelduvad (ilma järsu üleminekuta tahkest olekust vedelasse).
madalama tugevusklassiga (odavamaid) sideaineid Lubimörti kasutatakse kuivemates kohtades. Seguvahekord võetakse 1 :2...1 :3, olenevalt lui?ja sordist. Lubimört on hästitöödeldav ja rahuldava tugevusega. Lubikrohviga kaetud seinad annavad hästi niiskust välja Lubi-kiosmört leiab kasutamist peamiselt lagede ja puitpindade krohvimisel. Lae krohyimisel on tähtis, et märt kiiremini tarduks ega vajuks laest lahti. Puidu külge nakkub kips teistest sideainetest paremini. Lubi-kipsmört saadakse lubimördist sel teel, et vahetult enne pinnale kandmist lisatakse talle 0,2...1 osa kipsi 1 osa lubja kohta Tsement-Iubimörte kasutatakse niiskemates kohtades ja seal, kus krohvilt nõutakse suuremat tugevust. Tsement-lubikrohvide orienteerov seguvahekord on 1:1:6...1:2:9 (tsement: lubjataigen: liiv) Tsementmörte kasutatakse peamiselt hüdroisolatsioonikihtide aluse tasandamiseks ja juhul, kui krohvikiht hiljem asub vees 44
Krohvimördid ei pea olema nii tugevad kui müürimördid. Lubimört. Seda kasutatakse kuivemates kohtades. Lubimört on hästi töödeldav ja parajalt tugev. Lubikrohviga kaetud seinad annavad hästi niiskust välja. Lubi-kipsmört. Seda kasutatakse peamiselt lagede ja puitpindade krohvimisel. Lae krohvimisel on tähtis, et mört kiiresti tarduks ega vajuks laest lahti. 143 Puidu külge nakkub kips teistest sideainetest paremini. Tsement-lubimört. Seda kasutatakse niisketes kohtades. Kasutatakse ka seal, kus krohv peab olema tugev. Tsementmört. Seda kasutatakse peamiselt hüdroisolatsiooni-kihtide aluse tasandamiseks. Tsementmörti kasutatakse ka juhul, kui krohvikiht asub hiljem vees. -------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1. Kus kasutatakse müürimörte? 2. Mis on tsementmördi eelisteks ja puudusteks? 3
annaabi.ee 
