c. Sarvkestas puuduvad närvid. d. Laugude naha all paikneb silmasõõrlihas 7. Nimeta vikerkesta funktsioon valguse regulatsioon ja eeskambri vedeliku temperatuuri regul. 8. Kus toodetakse vesivedelikku? - Ripskehas 9. Mis juhtub kui eeskambri nurk on suletud? Silmasisene rõhk tõuseb, vedeliku äravool on takistatud. 10. Nimeta pupilli lihased ja nende ülesanded Silmaava laiendajalihas (dilataator). Pupilli äärise ümber asub ringikujuliselt ahendaja/sulgur/sfinkter- lihas. 11. Millistelt närvidelt saab silm innervatsiooni? - Kraniaalnärvidelt. (ülemine- ja alumine silmaliigutaja närv, plokinärv, eemaldajanärv, näonärv innerveerib laugude sõõrlihast, kolmiknärv (jaguneb kolmeks: silmanärv, ülalaunärv, alalaunärv). Silmanärv jaguneb omakorda kolmeks haruks. 12. Millised närvid innerveerivad silmaliigutaja lihaseid? Eemaldajanärv (VS), plokinärv (ÜP), ülejäänuid silmaliigutaja närv. 13. Mida nimetatakse pimetähniks
et ainult õhk satuks hingamisteedesse ja ainult toit ja vesi satuksid söögitorru. Toidupala neelamisel hingamine peatatakse hetkeliselt. Protsessis osaleb 20-30 eri lihast – õigeaegset kontraheerumist ka lõdvestumist juhib ajus neelamiskeskus. Neelamise ajal sulgub kõrikaas e epiglottis, mis võimaldab toidul üle trahhea makku libiseda. Söögitoru koosneb kahest lihaskestast, loomadel suures osas vöötlihaskiud. Peristaltika 0,5-1 m/s. Neelamise ajal avaneb söögitoru/mao sfinkter. Kui neelamise ajal neel aheneb, siis söögitoru ülemine sfinkter lõdveneb.Toit surutakse söögitoru ülemisse ossa ja peristaltilised lained juhivad selle makku. Kui toidupala jõuab söögitoru distaalsesse ossa, ülemine sfinkter lõdvestub. Kui esmaste peristaltiliste lainetega ei suudeta toit makku suruda, siis tekib teisene peristaltiline lainetus. Kui seda ikkagi ei suudeta teha, tekivad lihase spasmid ümber toidupala. Kui neelamist ei toimu, siis söögitoru on
Toidukämp suus lükatakse keele ja suulihaste abil suuõõnes taha, neelupära piirkonda. See ärritab sealseid retseptoreid ja vallandub reflektoorne neelamisakt. Suulagi ja kontraheerunud palatofarüngeaallihased moodustavad suuõõne ja ninaneeluruumi vahele seina. Kui keel toidupala tahapoole lükkab, tõuseb kõrisõlm ja katkeb lühikeseks ajaks hingamine. Epiglottise poolt suletakse trahhea ja toidukämp libiseb üle epiglottise söögitorru. Söögitoru (oesophagus, 25...35cm) ülemine sfinkter avaneb ja toidukämp liigub edasi peristaltiliste liigutustega. Silelihaste kontraktsioonilaine (peristaltika) liigub lõõgastus ees, kontraktsioon taga piki söögitoru. Seda juhitakse piklikajust. Söögitoru keskkosal on peale elundivälise neuronaalse kontrolli ka endogeenne regulatsioon. Alumisse söögitoru piirkonda jõudes avaneb alumine sfinkter (kõrgrõhutsoon, mis tagab makkupääsu sulgumise) ja kämp liigub edasi makku. Sulgurlihased sulguvad.
Kusepõie limaskest.. vooderdab põit seespoolt ja moodustab kurde nn põiekortse. Kusiti (lad.k) urethra Kusiti funktsioon Kusepõie perioodiline tühjenemine Naise kusiti (lad.k) urethra feminina Kui pikk on naisekusiti? 3-4cm Kus paikneb naise kusiti? Tupe sees. Mis ümbritseb naise kusitit? Kusitisulgur (sfinkter), mis on vöötlihaskoeline ehk allub tahtele. Milline on naise kusiti sein? Veniv Millest koosneb naise kusiti sein? Limaskestast ja submukoosast. Mehe kusiti (lad.k) urethra masculina Kui pikk on mehe kusiti? 18-25cm Kusiti funktsioon Kusiti kaudu väljutatakse uriin ja seemnevedelik. Kuidas eristatakse mehe kusiti osasid? Vastavalt asetusele eristatakse 3 osa:
Kusiti kaudu toimub kusepõie perioodiline tühjendamine. Naise kusiti urethra feminina on 3-3,5 cm pikkune torujas elund, mis paikneb tupe ees. Algab lehtrikujulise sisemise kusitisuudmena põiekaela piirkonnas, kulgeb häbemeliiduse taga allapoole ja avaneb sagitaalse pilukujulise välimise kusitisuudmena tupeesikus. Urogenitaaldiafragmast läbiminekul ümbritseb teda kusitisulgur (sfinkter), mis on vöötlihaskoeline (allub tahtele). Kusiti sein on veniv ja koosneb limaskestast (moodustab pikikurde, sisaldab limanäärmeid ja lümfoidkude) ja submukoosast. Lihaskest on http://www.stronghealth.com/services/urology/conditions/imag es/FEMALEURETHRA.jpg silelihaskoeline, mille sisemine kiht on piki- ja välimine kiht ringkiududest.
Kõhunäärme nõre väljutuse regulatsiooni võib jagada faasidesse: (VT TABELIT ÕIS-ist; kõhunäärme välissekretsiooni regulatsioon söömisel) 1) Aju faas 2) Mao faas 3) Soole faas – käivitajateks peensooles vabanenud aminohapped, peptiidid, rasvhapped, monoglütseriidid, kaltsiumi ioonid, HCl, sapp.... need vabastavad peensoole limaskesta I-akkudest – koletsütokiniini mõjul reguleeritakse kõhunäärme sekretsiooni ensüüme, Oddi sfinkter, küllastustunde teke, sapipõie kontraktsioon (WATWATWAT) Teine oluline hormoon kohunäärme nõre sekretsiooni puhul on sekretiin .............. Peensoole motoorika liigid 1) Peristaltilised liigutused – toimuvad ringlihaste abil; kusjuures kokkutõmbele eelneb lõõgastus; lõõgastuv koht laieneb ja kokkutõmbe käigus moodustunud soolesilaldise kämp lükatakse laiemasse ossa; lõõgastus- ja kokkutõmbelaine lähevad edasi ... suunas,
Endokriinne regulatsioon puudub (erand seedenäärmete seas!) 7. Neelamine ja söögitoru talitlus. Toidupala lükkamine keele abil kurku (tahtlik), edasi reflektoorne, 20-30 lihase koordineeritud talitlus. Reflektoorne kõrikaane tõus ja trahhea sissepääsu sulgemine; hingamine peatub. Neelulihaste kontraktsioon ja toidu lükkamine söögitorusse. Söögitoru talitlus: Kaks lihaskesta, loomadel suures osas vöötlihaskiud. Peristaltika 0,5-1 m/s. Söögitoru/mao sfinkter avaneb neelamise ajal. Paljudel loomadel söögitoru siseneb makku terava nurga all (eriti hobune), seega mao täitumisel toidu oksendamine võimatu. 8. Seede ühekambrilises maos: maonäärmed ja maonõre koostis ja omadused. Maonõre sekretsiooni regulatsioon. Magu: toidu hoiustamine ja portsjonitena peensoolde suunamine. Toidu peenestamine ja segamine. Valgu seede algus. Mao näärmed: Näärmevaba ala mao proksimaalses osas suurus varieerub liigiti; käärimisprotsessid
Peensoole tegevus on reguleeritud: - humoraalsete teguritega (hormoonidega) - lokaalsete refleksidega (soole venitus) - autonoomse närvisüsteemi kaudu --- parasümpaatiline NS kiirendab ja --- sümpaatiline NS aeglustab seedetegevus (eritusfunktsiooni ja motoorikat) Jämesool Paikneb peensoole lingude ümber 1 m pikk, 5-8 cm lai Kolm osa: 1. umbsool, mille alguses paiknevad sfinkter (klapp), et soolesisaldis ei pääseks tagasi peensoolde ja ussripik, milles on palju lümfoidkude 2. käärsool 3. pärasool Jämesoole sein on paksem kui peensoolel, hatud puuduvad, kuid näärmeid on palju, mis eritavad lima Jämesoolest resorbeerub vesi ja NaCl Imendumata jääkained jõuavad jämesoolde 8 t Uurimismeetodid Anamnees Kliiniline uurimine (vaatlus - nahk, palpatsioon, auskultatsioon jt)
ei soovitata kergekäeliselt lastele anda a)riitsinusõli =OLEUM RICINI -.mõjub peensooles lagunedes tekib ritsinoolhape, mis ärritab soole limaskesta, sellele vastuseks kiireneb peristaltika mõjub 2…6 tunni jooksul 15-30g õlina, emulsioonina, kapsleis Soole ühekordseks tühjendamiseks nn ägeda KK korral. Tekitab valu( ärritab närve - enne defekatsiooni aheneb sfinkter.) EI - rasedatele, aborti. Närvilõpmete innervatsioone – võib võjuta emakale kokkutõmbuvalt. b)antraglükosiide sisaldavad droogid: lagunedes tekivad ained, misärritavad jämesoolt takistavad vee ja Na+ imendumist jämesooles soolesisu püdelam toime saabub 6-12 t jooksul puhastamata taimsed preparaadid võivad mõjuda ootamatult kiiresti ja tugevasti paakspuu koor CORTEX RHAMNI rabarbrijuur RADIX RHEI
kitsaim koht - kui ese siit läbi pääseb, läbib ta ilmselt seedekanali) ● keskmineBRONHIAALNE - ristumisel vasaku peabronhiga (hingetoru bifurkatsiooni kohal) ● alumineDIAFRAGMAALNE - vahelihase läbimiskohal Söögitoru lihased: - Ülemine ja alumine kitsus toimivad sulguritena: normaalselt suletud, va neelamise ajal - ülemine ja alumine sulgurlihas eSFINKTER, avanevad vaid toidupala edasitoimetamiseks - ülemine lihas takistab hingamisliigutuse ajal õhu sattumist söögitorru - alumise lihase funktsioneerimishäired: röhitsemine; happelise maosisaldise refluks söögitorru ja neelu - sfinkterite sulguse korral on nendevahelises söögitoru osas alarõhk nagu pleuraõõnes (kasulik hingamisuuringutel) 2. Füsioloogilised e funktsionaalsed kitsused(vaid elaval inimesel tuvastatavad):
See on tekkinud naha derivaatidest, aga põhimõtteliselt on see (lisa-) suguorgan, kuna on vajalik järglaste tootmisel. Udar koosneb väliskattest, sidekoest, näärmekoest. Udara osad on nisad ehk imetid. Piimanäärme osad on piimajuhad ja lõpposad alveoolid, kus toimub piima eritamine ehk sekretsioon, mõlemad osad on samuti piima varupaigad. 35. Udara piimajuhad, nisad Nisa – sisaldab kolmesuunalisi lihasekiude. Nisasuudmeid ümbritseb sulgur ja Nisatipul moodustub sfinkter. Nisa ja udara välispind on rikkad närvilõpmete poolest. Viimasüsteem – Piimaalveoolidest algab alveolaarjuhadega viimasüsteem. Alveolaarjuhad jätkuvad piimajuhadena, mis avanevad piima kogmise paikades (udaras näärmeosa, nisas nisaosa) 36. Südame ehitus Süda on lihaseline õõnesorgan.Ta paikneb kopsude vahel. Südamel eristatakse laiemat osa-südamebaasi ja teravat osa-südametippu. Süda jaguneb neljaks
Operatsioon: laparoskoopiline Nisseni (360o), Toupet (270o) või Dor(180o) fundoplikatsioon. Nissen esmavalik, parimad tulemused. Peptilist striktuuri ravitakse endoskoopilise balloondilatatsiooniga. 3. Kardia akalaasia. Diagnostika. Ravi. Akalaasia on söögitoru neuromuskulaarne patoloogia, mis väljendub neelamishäiretena. Selle puhul puudub söögitoru normaalne peristaltika, alumine söögitoru sfinkter (LES) on hüpertensiivne ja ei lõõgastu neelamisel. Võib tekkida näiteks söögitoru inhibitoorsete neuronite degeneratiivse haiguse või viirusinfektsiooni tõttu. Võib tekkida igas eas, kuid avaldub sagedamini vanuses 20-60a. Haigestumine on aeglane, sümptomid tekivad ja süvenevad järk-järgult. Sümptomid: düsfaagia (nii tahke toit kui jook!), regurgitatsioon, köha, toidu aspiratsioon, toidumõjused kõrvetised (non-GERD), kaalulangus, valu rinnus söögi ajal. Diagnostika:
Vikerkesta strooma sisaldab pigmenti, mille hulgast oleneb vikerkesta (silmade) värvus. Vikerkesta Koostanud M. Kolga 2 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2007sügis Meeleelundid. Nahk silelihaskiud moodustavad kaks lihast: silmaavalaiendaja (dilataator), mille kiud paiknevad radiaalselt ja silmaavaahendaja (sfinkter), mille kiud asetsevad silmaava ümber sõõrjalt. Vikerkest läheb üle ripskehakeseks. b. ripskehake e. tsiliaarkehake Ripskeha kujutab endast soonkesta paksenenud osa. Ta paikneb rõngakujuliselt silmaläätse ümber, mis on erilise sideme - ripsvöötmekese (Zinni sideme) abil ripskehakese külge fikseeritud. Ripskeha koosneb sidekoelisest osast ja pigmentepiteelist, sisaldab rohkesti veresooni ja tundenärve. Ripskehal paikneb ripslihas, mis osaleb akkomodatsioonil
vaid sagarike viisi. Udara viimasüsteem udara viimasüsteem moodustub: 1) sagarikesisestest, 2) sagarikevahelistest viimakäikudest, 3) piimatsisterni avanevatest suurtest piimajuhadest, 4) limakesta ringkurru kaudu näärmeosaks ja nisaosaks jagunenud piimatsisternist ja 5) nisatipul asetsevatest peentest nisajuhadest. Nisa sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude. Nisatipul moodustub silelihasekiududest tsirkulaarne sfinkter. Nisa ja udara välispind on rikkad sensiiblite närvilõpmete poolest. Rikkaliku aferentse innervatsiooni tõttu on nisad ja udaranahk oluliseks retseptoorseks väljaks. Udara vere- ja lümfisooned ning närvid udara parem ja vasak pool on kumbki iseseisva ja enam-vähem sümmeetrilise soonestiku ja innervatsiooniga. Veri suundub udarasse välimise häbemearteri kaudu, mis udarabaasil jaguneb kaheks suuremaks haruks udara eesveerandit varustavaks kraniaalseks udaraarteriks ja udara
kofeiin. Rasv ja kontsentreeritud NaCl pidurdavad seedimist maos. Seega rasvade paremaks seedimiseks tuleks neid süüa koos juurviljadega. Lima kaitseb maolimaskesta ja kattes vitamiine kaitseb neid lagundamise eest. Mao imendumisvõime on suhteliselt nõrk. Hästi imenduvad alkohol, jood, strühhniin. Vähe imendub glükoos ja sool. Maos seeditud toit läheb portsionitena edasi duodeenumisse. Püüloruse sfinkter on seni avatud, kuni happeline toidumass sapi-, pankreasenõre ja soolenõre toimel neutraliseeritakse. 3. Soole e. intestinaalne faas Kui seeditud toit maost jõuab peensoolde, siis hormoon enterogastrooni toimel pidurdatakse mao sekretsiooni. Nii aeglustub mao tühjenemiskiirus, selleks et toit saaks duodeenumis põhjalikult segatud sapi ja pankrease mahlaga. See faas on eriti tähtis kui toit sisaldab hulgaliselt rasva. V.t. edaspidi seedimine sooles. Mao funktsioonid 1
viisi. Udara viimasüsteem udara viimasüsteem moodustub: 1) sagarikesisestest, 2) sagarikevahelistest viimakäikudest, 3) piimatsisterni avanevatest suurtest piimajuhadest, 4) limakesta ringkurru kaudu näärmeosaks ja nisaosaks jagunenud piimatsisternist ja 5) nisatipul asetsevatest peentest nisajuhadest. Nisa sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude. Nisatipul moodustub silelihasekiududest tsirkulaarne sfinkter. Nisa ja udara välispind on rikkad sensiiblite närvilõpmete poolest. Rikkaliku aferentse innervatsiooni tõttu on nisad ja udaranahk oluliseks retseptoorseks väljaks. Udara vere- ja lümfisooned ning närvid udara parem ja vasak pool on kumbki iseseisva ja enam-vähem sümmeetrilise soonestiku ja innervatsiooniga. Veri suundub udarasse välimise häbemearteri kaudu, mis udarabaasil jaguneb kaheks suuremaks haruks udara eesveerandit
Udara viimasüsteem udara viimasüsteem moodustub: 1) sagarikesisestest, 2) sagarikevahelistest viimakäikudest, 3) piimatsisterni avanevatest suurtest piimajuhadest, 4) limakesta ringkurru kaudu näärmeosaks ja nisaosaks jagunenud piimatsisternist ja 5) nisatipul asetsevatest peentest nisajuhadest. Nisa sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude. Nisatipul moodustub silelihasekiududest tsirkulaarne sfinkter. Nisa ja udara välispind on rikkad sensiiblite närvilõpmete poolest. Rikkaliku aferentse innervatsiooni tõttu on nisad ja udaranahk oluliseks retseptoorseks väljaks. Udara vere- ja lümfisooned ning närvid udara parem ja vasak pool on kumbki iseseisva ja enam-vähem sümmeetrilise soonestiku ja innervatsiooniga. Veri suundub udarasse välimise häbemearteri kaudu, mis udarabaasil jaguneb kaheks suuremaks
• Resorptsioon toimub difusiooni või aktiivse transpordi teel 53 • Enterotsüüdid ühendatud tiheühenduste abil, seega peavad ained läbima enterotsüüdi Jämesool (intestinum crassum) • 1.3 m pikk, max läbimõõt 6-9 cm • Jaguneb: – Caecum e umbsool – Colon e käärsool – Rectum e pärasool • Niudesoole ja umbsoole vahel ileotsökaalne sfinkter, mis reguleerib jämesoolde siseneva küümuse hulka • Pärasool lõpeb anaalsfinkteriga, mis koosneb seesmisest silelihaselisest (tahtele allumatu) ja välisest vöötlihaselisest (tahtele alluv) osast Jämesoole histoloogilised eripärad • Limaskest on sile, ei koosne hattudest, küll aga sisaldab mikrohatte ja krüpte • Pikilihaskihi moodustavad proksimaalses osas vaid kolm pikisidet (taeniae coli). Nende toonus ja ringlihaste kontraktsioonid tekitavad
Epiteeli all paikneb hulgaliselt elastseid kiude sisaldav sidekoeline limaskesta päriskiht e proopria. Epiteeli rakud kontsentreerivad sappi reabsorbeerides vett. Kaela piirkonnas paiknevad tubuloalveolaarsed näärmed, mis toodavad sekreeti sapi lahjendamiseks. Lihaskest koosneb tsirkulaarsest ja longitudinaalsest kihtidest. Kihid moodustuvad silelihasrakkude kimpude võrgustikust. Eriti tugev on lihaskest sapipõie kaelaosas, kus koos sapijuha lihaskestaga moodustatakse sapipõie sfinkter. Silelihasrakkude kimpude vahel asuvad koheva sidekoe kihid. Adventitsiaalkesta moodustab kiudsidekude, selles on palju elastseid kiude. Kõhunääre - pancreas Sagarikulise ehitusega hallikasroosa või kollaka värvuse, pehme konsistentsiga parenhümatoosne elund, milles on ühendatud nii eksokriinne kui ka endokriinne nääre. Kõhunäärme eksokriinne osa on seroosne liitnääre, endokriinse osa moodustavad pankrease e Langerhansi saared. Pealt katab elundit õhuke sidekoeline kapsel
pindmiselt rindadel, kõhul, tuharatel, reitel · Suguelundeis avalduvad muutused kõdisti piirkonnas, väikestes häbenemokkades & tupes · Järgnev tabel püüab neid muutusi erutuse faaside kaupa süstematiseeritult esitada Väljaspool suguelundeid · Erutuse kasvu faasis - Rinnanibud erekteeruvad, rinnad suurenevad, tekib seksuaalne õhetus rindadel & kaelal; keha mitmed lihased, sh päraku sfinkter tõmbuvad tahtmatult kokku · Platoofaasis - Rinnanibude erektsioon & rindade suurenemine kestavad, seksuaalne õhetus levib alakõhule, reitele, tuharatele; käte & jalgade lihased tõmbuvad tahtmatult kokku, tekib hingeldus, süda peksleb, vererõhk tõuseb Suguelundites · Erutuse kasvu faasis - Kõdisti suureneb, tekib limaeritus tuppe, tupp pikeneb & laieneb, emaka kael & keha pingutuvad & tõmbuvad vaagnaõõnes tagasi
sissepääsu. · Täiendavalt täidab samu ülesandeid nisakanalisse limaskesta epiteelirakkudest moodustuv keratiini kiht. · Kui keratiini moodustumine lakkab, siis suureneb oluliselt mastiiti haigestumise oht. Udara viimasüsteem · 1 alveoolid ja sagarikud, 2 alveoolide sagar, 3 sagaratesisene juha, 4 sagaratevaheline juha, 5 piimaurke näärmeosa, 6 piimaurke nisaosa, 7 ringkurd, 8 Fürstenbergi rosett, 9 nisajuha ja seda sulgev sfinkter, 10 nisasein, 11 nisabaas, 12 nisatipp Piima süntees · Laktotsüütide ülesandeks on piima koostisosade süntees ja piima eritamine alveoolivalendikku. Näärmerakud on kuubi- või silindrikujulised, kuid alveoolide täitumisel surub piima rõhk need lapikuks. · Piim tekib lehma udara alveoolides ööpäevaringselt. · Kõik piima lähteained (kaasa arvatud vesi) kanduvad piimanäärme rakkudesse arteriaalse verega.
Puhastamiseks võib kasutada ka paberit (kuivmeetod) või desinfitseerivas lahuses immutatud paberit. b) kuivatada udar kuivatuslapiga c) teha eellüps vastavasse nõusse. Eellüpsi tehakse järgmistel põhjustel: i) vähendab piima bakteriaalset saastumist, sest esimesed piimajoad on bakteriaalselt kõige enam saastunud, kuna lüpsivaheajal tungivad bakterid nisaava kaudu nisajuhasse (eeskätt nõrga sfinkter- e. ringlihasega lehmadel) ii) udarahaiguste kindlaks määramisel. Eellüpsinõu on varustatud tumeda plaadiga. Kui piima sisaldab helbeid, siis on need tumedal plaadil kohe nähtavad. Helbed viitavad sellele, et lehmal on udarapõletik. Sellist piima ei tohi üldpiima hulka lüpsta. iii) soodustab ja intensiivistab sõõrdumist. Eellüpsinõusse lüpstud piima ei tohi valada üldpiima hulka või sõnniku kanalisse! Eellüpsinõusse
Põieȱületäitumusȱ(distensioon)ȱ Ülevooluinkontinentsȱ Nõrkȱuriinivoolȱ Jääkuriinȱȱ ValulikȱvõiȱraskendatudȱurineeriȬ Põieȱtäisolekuȱtunneȱȱ mineȱ(düsuuria)ȱ Katkendlikȱuriinivoolȱ Seonduvad tegurid Sulgusȱ Refleksikaareȱpärsitusȱ Kõrgeȱkusitisiseneȱrõhkȱ Tugevȱsulgurlihasȱ(sfinkter)ȱ 202 3. valdkond: eritamine ja ainevahetus Kõhukinnisus (00011) (1975, 1998) 3. valdkond: eritamine ja ainevahetus 2. klass: seedimine Definitsioon Normaalsest harvem roojamine, millega kaasneb raskendatud või ebatäielik sooletühjendus ja/või liiga tihke ja kuiva väljaheite eritamine. Määravad tunnused Kõhuvaluȱȱ Peavaluȱȱ Kõhuȱtundlikkusȱjaȱkombeldavȱ Tavalisestȱtugevamadȱ(hüperaktiivȬ
annaabi.ee 
