valdust. 32. Kasutusvaldaja õigused ja kohustused. Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada. Kasutusvaldaja ei või asja omaniku loata rendile anda. Kasutusvaldajal on õigus asja viljale. Kasutusvaldajal on õigus loodusviljale mis on kasvanud tema valduse ajal. Kasutusvaldajale kuulub õigusvili, mis tekkis kasutusvalduse ajal, sõltumata selle sissenõudmise ajast. Kasutusvaldaja ei või kasutusvalduse eset koormata servituutide ega muude asjaõigustega. 33. Reaalservituut (mõiste, tekkimine, lõppemine). Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või, et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Reaalservituudi osalisteks on kaks kinnisasja. Valitsev ja teeniv kinnisasi.
kaitsereziimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks 10) vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks 11) vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine 12) hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning vajaduse korral rajatise ehitus- ja kujundusnõuete seadmine 13) servituutide vajaduse määramine 14) vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine 15) kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine 16) muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritaval maa-alal Detailplaneeringu algatamine Detailplaneeringu algatamise ettepaneku võib teha iga inimene. Planeeringu koostamise algatamise otsustamisel võib põhjendatud juhul planeeringu koostamise
9) vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitsereziimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks; 10) vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks; 11) vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine; 12) vajaduse korral ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine; 13) servituutide vajaduse määramine; 14) vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine; 15) kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine; 16) muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritaval maa-alal. Krunt on ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Krundi ehitusõigusega on määratletud: 1)krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;
kasutusvalduse saajale ja kasutusvalduse kokkuleppe sõlmimisega. Kasutusvaldus kinnisasjale (näiteks korteriomandile, maatükile) tekib kinnistusraamatusse kandmisega. Kasutusvaldus õigusele (näiteks võlanõudele, aktsiale) tekib vastava õiguse üleandmisega. Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada, tal on õigus asja viljale (nii loodus- kui ka õigusviljale), kuid ta ei või omaniku nõusolekuta asja rendile anda ega koormata kasutusvalduse servituutide ega muude asjaõigustega. Kasutusvalduse võib lõpetada poolte kokkuleppel või omaniku nõudel. 3.2.2. Kasutusõigus Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, võib kinnisasja teatud viisil kasutada või teostada kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Seega erineb isiklik kasutusõigus kasutusvaldusest selle poolest, et tema esemeks võib olla ainult kinnisasi
asemel. Kuulub hoonestusõigus. Hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja kohta käivad sätteid ehk sellele avatakse eraldi registri osa kinnistusraamatus ja seda saab koormata, pärandada, võõrandada nagu kinnisasja. Servituudid kui kasutust tagavad piiratud asjaõigused annavad õigustatud isikule piiratud kasutusõiguse võõra asja suhtes. Panemata kohustatud isikule sealjuures aktiivsete tegude tegemise kohustust. Asja omanik on kohustatud üksnes teise isiku kasutust taluma. Servituutide eristatakse reaalservituute ja isiklikke servituute. Reaal servituudi korral on ühe valitseva kinnisasja omanik õigustatud teist teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama. Või on teeniva kinnisasja omanik kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks hoiduma teatavas osas. Näiteks võib valitseva kinnisasja omanik saada õiguse kasutada teed, mis läbib nn teenivat kinnisasja. Isiklike servituutide puhul ei ole õigustatuks mitte konkreetse kinnisasja igakordne
Roomas oli possessorseid interdikte kolme liiki: 1) valduse taotlemise interdiktid, kui taotlejal valdust varem polnud. 2) interdiktid, millega kaitstakse veel käesolevat valdust rünnete vastu. (siia kuuluvad nt kinnisvara ja vallasasjade suhtes rakendatavad asjad) 3) interdiktid, mille sihiks on kaotatud valduse tagasisaamine. (keeld vägivalda tarvitada) Interdikte rakendati ka muude asjaõiguste, näiteks servituutide puhul. servituut- võõra kinnisasja piiratud ulatuses kasutamise õigus. /eristaatuses olevad (teed, õigus vee kasutamisele). Õpetus valduste kaitsest interdiktidega on kandunud oma põhiprintsiipides üle ka tänapäeva paljude kodanlike maade tsiviilõigusesse. OMANDIÕIGUS Peeter Kask- eraõiguse dotsent (oli), vaimselt aktiivne. Ants Piip- parimad, mis eesti juristid koostanud on. Eraomandi instituut, mida Roomas vabariigi aja lõpul tähistatakse terminiga dominium ja
Fiducia cum creditore Võlgnik andis asja võlausaldajale omandiks, tingimusega see asi võlgnikule võla tasumisel tagasi anda Pignus Vastupidi eelmisele vormile anti asi vaid faktiliseks pidamiseks võlausaldaja kätte. Hypotheca s.o pant, mille juures jääb võlgnikule nii omandiõigus kui ka asja valdus Pärilik rent sai alguse maa kasutamisest, mis anti rendile riigi või munitsiipiumide poolt 100 aastaks või põliseks.Rentnik tasus vastava rendi. 31.Servituutide mõiste ja liigid Servituut tähendabki õigust kasutada võõrast asja teatud otstarbeks. Servituudid jagunevad: 1.Reaal ehk prediaalservituudid ja 2.Isiklikud ehk personaalsed servituudid. Isiklikud tekkisid hiljem prediaalservituutidest ning nende eesmärk on anda isikule mingi asja kasutamine.(Asja eluaegne kasutamisõigus, õigus kasutada võõra orja tööd, õigus elada võõras majas) 32.Obligatsiooni mõiste ja süsteem Obligatsioon on kohustus
3. Missugused on kasutusvaldaja õigused? 1) Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada. (2) Kasutusvaldaja ei või omaniku nõusolekuta asja rendile anda. (3) Kasutusvaldajal on õigus asja viljale. (4) Kasutusvaldajale kuulub loodusvili, mis on valminud ja eraldatud kasutusvalduse ajal. (5) Kasutusvaldajale kuulub õigusvili, mis tekkis kasutusvalduse ajal, sõltumata selle sissenõudmise ajast. (6) Kasutusvaldaja ei või kasutusvalduse eset koormata servituutide ega muude asjaõigustega. 4. Missugused kinnisasjad kantakse kinnistusraamatusse? 16 Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 1) kinnisasi (maatükk); 2) hoonestusõigus; 3) korteriomand; 4) korterihoonestusõigus 5. Mis kantakse kinnistusregistriosa 4. jakku? Hüpoteegid:
3. Missugused on kasutusvaldaja õigused? 1) Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada. (2) Kasutusvaldaja ei või omaniku nõusolekuta asja rendile anda. (3) Kasutusvaldajal on õigus asja viljale. (4) Kasutusvaldajale kuulub loodusvili, mis on valminud ja eraldatud kasutusvalduse ajal. (5) Kasutusvaldajale kuulub õigusvili, mis tekkis kasutusvalduse ajal, sõltumata selle sissenõudmise ajast. (6) Kasutusvaldaja ei või kasutusvalduse eset koormata servituutide ega muude asjaõigustega. 4. Missugused kinnisasjad kantakse kinnistusraamatusse? Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 1) kinnisasi (maatükk); 2) hoonestusõigus; 3) korteriomand; 4) korterihoonestusõigus 5. Mis kantakse kinnistusregistriosa 4. jakku? Hüpoteegid: 1) hüpoteegipidaja; 2) hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegi summa);
keskkonnamõju hindamine; 9) vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitsereziimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks; 10) vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks; 11) vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine; 12) vajaduse korral ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine; 13) servituutide vajaduse määramine; 14) vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine; 15) kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine; 16) muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritaval maa-alal. Krunt on ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Krundi ehitusõigusega on määratletud: 1)krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;
asemel. Kuulub hoonestusõigus. Hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja kohta käivad sätteid ehk sellele avatakse eraldi registri osa kinnistusraamatus ja seda saab koormata, pärandada, võõrandada nagu kinnisasja. Servituudid kui kasutust tagavad piiratud asjaõigused annavad õigustatud isikule piiratud kasutusõiguse võõra asja suhtes. Panemata kohustatud isikule sealjuures aktiivsete tegude tegemise kohustust. Asja omanik on kohustatud üksnes teise isiku kasutust taluma. Servituutide eristatakse reaalservituute ja isiklikke servituute. Reaal servituudi korral on ühe valitseva kinnisasja omanik õigustatud teist teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama. Või on teeniva kinnisasja omanik kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks hoiduma teatavas osas. Näiteks võib valitseva kinnisasja omanik saada õiguse kasutada teed, mis läbib nn teenivat kinnisasja. Isiklike
- Servituudid kui kasutust tagavad piiratud asjaõigused annavad õigustatud isikule piiratud kasutusõiguse võõra asja suhtes, panemata kohustatud isikule sealjuures aktiivsete tegude tegemise kohustust. - Reaalservituudi korral on ühe kinnisasja omanik õigustatud teist (teenivat) kinnisasja teatud viisil kasutama või on teeniva kinnisasja omanik kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. - Isiklike servituutide puhul ei ole õigustatuks mitte konkreetse kinnisasja igakordne omanik, vaid kindel füüsiline või juriidiline isik. Levinum isiklik servituut on kasutusvaldus, mis annab asja kasutamise ja selle viljade omandamise õiguse. 18. Perekonna õiguse mõiste ja üld põhimõtted - Perekonnaõiguse all mõistetakse eeskätt nende õigusnormide kogumit, mis reguleerivad abielu ja põlvnemissuhteid
4)miljööväärtusega hoonestusala, värtuslike põllumaade, maastike-ja looduskoosluste määramine. 5)teede, tänavate, raudteede üldiste põhimõtete määramine. Detailplaneering ja selle eemärgid. 1)planeeritava maaala kruntideks jaotamine 2)krunid ehitusõiguse määramine 3)krundi hoonestusala 4)haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine 5)tehnovõrkude-ja rajatiste asukoha määramine 6)keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga 7)vajaduse korral ettepanekute tegemine. 8)servituutide vajaduse määramine. Keskkonnamõjude hindamine. Ajalugu. 1992 Ökoloogiline ekspertiis 1992 Keskkonnaekspertiisi tegemise kord, vv määrus nr, 314 1994 Metoodilised juhendid keskkonnaekspertiisi läbiviimiseks Eestis, EV KKMnr.8 1992-1994 US EPA koolitusprogramm KMH ja keskkonnaauditeerimise seadus 2005 KMH ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus definitsioon. KMH on kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline ,
30 - perekonnaõigus: abielu ja perekonnaga seotud õigusnormid; - pärimisõigus: kõik suhted, mis on seotud pärandvara ja pärimisõigussuhete subjektidega; - võlaõigus: suhted, millest tuleneb ühe isiku kohustus sooritada teise isiku kasuks mingi tegu või jätta see tegemata: samuti teise isiku õigus nõuda kohustuse täitmist. - asjaõigus: reguleerib omandi, valduse, servituutide, koormatiste ja mitmesuguste õiguste küsimusi; - tööõigus. On tihedas seoses võlaõigusega. Reguleerib lepingulise suhte alusel tekkinud kokkulepet, millega üks Pool kohustub teisele tegema tööd ja teine kohustub selle eest tasu maksma. RAHVUSVAHELINE ÕIGUS reguleerib kõike, mis seondub riikide omavahelise suhtlemisega ning vastavate organisatsioonide omavahelise suhtlemisega.
vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine (KMH) o vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks o vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine o vajaduse korral ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine o servituutide vajaduse määramine o vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine o kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine o muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritaval maa-alal planeeringu Eesti 2030+ olulisemad teemad: o trendid ja poliitikad o üleriigiline planeering visioon
panna f. servitus oneris ferendi – õigus toetada oma hoonet naabri ehitisele, naabri kohustusega ehitis korras hoida g. servitus altius non tollendi – õigus keelata naabrile ettenähtust kõrgemale ehitada h. servitus ne luminibus officiatur – õigus keelata naabrile püstitada ehitisi, mis varjavad valguse. Servituutide puhul kehtisid mitmed põhimõtted, näiteks ei tohtinud servituudiõigusega kohustada teeniva kinnisasja omanikku midagi tegema: D.8.5.6.2 (Ulpianus): Etiam de servitute, quae oneris ferendi causa imposita erit, actio nobis competit, ut et onera ferat et aedificia reficiat ad eum modum, qui servitute imposita comprehensus est. et gallus putat non posse ita servitutem imponi, ut quis facere aliquid cogeretur, sed ne me facere prohiberet: nam in omnibus
omanikule kahe nädala jooksul arvates planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast. Detailplaneeringuga määratletakse planeeritava ala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõigus, krundi hoonestusala, tänavate maa-alad, liikluskorralduse põhimõtted, haljastus ja heakorrastus, ehitiste-vahelised kujad, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus, seatakse keskkonnatingimused ja olulisemad arhitektuurinõuded ehitiste kohta, servituutide vajadus ning muud seadustest tulenevad kinnisomandit puudutavad kitsendused. Strateegilist keskkonnamõju hindamist detailplaneeringute puhul enam ei toimu. Kohalik omavalitsus võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. Lepinguga määratakse kohaliku omavalitsuse ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel ja planeeringu koostamise rahastamisel
või lõpetamiseks; 10) vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks; 11) vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine; 12) hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning vajaduse korral rajatise ehitus- ja kujundusnõuete seadmine; [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] 13) servituutide vajaduse määramine; 14) vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine; 15) kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine; 16) muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritaval maa-alal. (3) Krunt on ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. (4) Krundi ehitusõigusega on määratletud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;
alustamisest tähitud kirjaga vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul arvates planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast. Detailplaneeringuga määratletakse planeeritava ala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõigus, krundi hoonestusala, tänavate maa- alad, liikluskorralduse põhimõtted, haljastus ja heakorrastus, ehitiste-vahelised kujad, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus, seatakse keskkonnatingimused ja olulisemad arhitektuurinõuded ehitiste kohta, servituutide vajadus ning muud seadustest tulenevad kinnisomandit puudutavad kitsendused. Strateegilist keskkonnamõju hindamist detailplaneeringute puhul enam ei toimu. Kohalik omavalitsus võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. Lepinguga määratakse kohaliku omavalitsuse ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel ja planeeringu koostamise rahastamisel.
Hoonestusõigusele kohaldatakse reeglina kinnisasjade kohta käivaid sätteid, st sellele avatakse eraldi registri osa kinnistustraamatus ja seda saab koormata, võõrandada või pärandada nagu kinnisasja. Servituudid kui kasutust tagavad piiratud asjaõigused annavad õigustatud isikule piiratud kasutusõiguse võõra asja suhtes, panemata kohustatud isikule sealjuures aktiivsete tegude tegemise kohustust, st asja omanik on kohustatud üksnes teise isiku kasutust taluma. Servituutide hulgas eristatakse reaalservituute ja isiklikke servituute. Reaalservituudi korral on ühe nn valitseva kinnisasja omanik õigustatud teist nn teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või on teeniva kinnisasja omanik kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Näiteks võib valitseva kinnisasja omanik saada õiguse kasutada teed, mis läbib nn teenivat kinnisasja.
· Olulisemad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul, mille kokkukutsumise ja korraldamise regulatsiooni kehtestab korteriomandiseadus. 31. Kasutusvaldus (mõiste, tekkimine, lõppemine, kasutusvaldaja õigused/kohustused) PIIRATUD ASJAÕIGUSED: SERVITUUDID REAALKOORMATISED HOONESTUSÕIGUS OSTUEESÕIGUS SERVITUUDID- Olemus kasutusõigus. Sarnaneb üüri/ rendilepingule, kuid on asjaõiguslik Kasutusõiguse piirangud: ajalised, isikulised, ulatuse poolest. Ese: kinnisasi SERVITUUTIDE LIIGID I Reaalservituut II Isiklikud servituudid: - Kasutusvaldus - Isiklik kasutusõigus KASUTUSVALDUS Mõiste kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju (AÕS § 201 lg 1) Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega. Kasutusvalduse ese: - mõttelise osa koormamine kasutusvaldusega ei ole välistatud seaduse regulatsiooniga
loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773), muinsuskaitseseadusele (RT I 1994, 24, 391) ja teistele seadustele ning nende seaduste alusel kehtestatud kaitse-eeskirjadele, põhimäärustele, kaitsekohustuse teatistele või muudele kasutamistingimustele, samuti ettepanekute tegemine kaitse- eeskirjade, põhimääruste ja muude kasutamistingimuste täpsustamiseks; 9) vajadusel ettepanekud maa-alade ja objektide kaitse alla võtmiseks; 10) olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele; 11) servituutide vajadus; 12) riigikaitselised maa-alad; 13) muud seadustest tulenevad kinnisomandi kitsendused 6. Keskkonnamõju hindamine (KMH) ja keskkonnaaudit Keskkonnamõju - Environmental impact · Mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale · Iga muutus, mida tegevus võib keskkonnale põhjustada · Toimete ja muutuste summa, mida projekt/tegevus võib keskkonnale põhjustada
tähitud kirjaga vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul arvates planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast. Detailplaneeringuga määratletakse planeeritava ala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõigus, krundi hoonestusala, tänavate maa-alad, liikluskorralduse põhimõtted, haljastus ja heakorrastus, ehitiste-vahelised kujad, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus, seatakse keskkonnatingimused ja olulisemad arhitektuurinõuded ehitiste kohta, servituutide vajadus ning muud seadustest tulenevad kinnisomandit puudutavad kitsendused. Strateegilist keskkonnamõju hindamist detailplaneeringute puhul enam ei toimu. Kohalik omavalitsus võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. Lepinguga määratakse kohaliku omavalitsuse ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel ja planeeringu koostamise rahastamisel
tagavate nõuete seadmine; 13) maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; 14) loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmine ja kaitsevööndite määramine; 15) miljööväärtuslike alade, väärtuslike üksikobjektide ja väärtuslike põllumajandusmaade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine, kui need ei ole üldplaneeringuga määratud; 16) ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine; 17) servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine; 18) arhitektuurivõistluse nõudega alade või juhtude määramine; 19) eraõigusliku isiku kinnisasjal asuva olemasoleva või kavandatava puhkeala avalikult kasutatavaks alaks määramise vajaduse märkimine; 20) eespool loetletud ülesannete elluviimiseks sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine;
kogumi üksikasjad, millel võivad olla ka erinevad saatused. Seda, kas kokkupandud asjad moodustavad üksikasja või asjade kogumi, otsustatakse käibes valitseva arvamuse alusel. Vallas- ja kinnisasjad Oluline on asjade jaotus kinnis- ja vallasasjadeks (§ 8). Põhjus seisneb selles, et nende käivet reguleeritakse eraldi sätetega. Vallasasjade käibe jaoks on eelkõige määravad valduse ja vallasomandi sätted, piiratud vallasasjaõiguse korral ka isiklike servituutide ja vallaspandi sätted. Kinnisasjade käivet reguleerivad seevastu aga kinnistusraamatu ja kinnisomandi sätted ja kui kinnisasja koormatakse piiratud asjaõigusega, siis vastavad piiratud asjaõiguste sätted. Kinnisasjana käsitletakse AÕS-is piiridega märgistatud (s.t. kaardile kantud) maatükki koos selle oluliste osadega (§ 15). Sellega välistatakse juba ette võimalus maa ja hoonete lahuskäibeks. Sellest
annaabi.ee 
