Oraaklid • Pühamu, kust käidi jumalatelt tuleviku kohta selgust küsimas • Tuleb ladina keelsest sõnast oraculum – ennustus • Kuulsaim oraakel Delfi oraakel Kesk-Kreekas, kõrge Parnassose mäe kaljusel jalamil • Preestrinna, kelle suu läbi Apollon tuleviku ennustas, oli püütia Delfi Oraakel • Püütia istus templi tagumises ruumis kolmjalgsel kaanetatud vaskkatlal • Aurude mõjul hakkasid püütiad seosetuid sõnu kisendama • Enne tähtsaid ettevõtmisi saadeti esindajad Delfisse nõu küsima • Jumalad saatsid märke, mille tõlgendamine jäi surelike hooleks Delfi Oraakli asutamismüüt • Kitsed leidsid muistse oraaklipaiga • Kits hüpanud lõhe juures imepäraselt ning häälitsenud teisiti • Kitsekarjane hakanud tulevikku kuulutama • Kes iganes lõhele lähenes, muutus entusiastlikuks • Paljud kukkusid entusiastlikkuse tõttu auku ja
· Elu tajutakse kui midagi hetkelist ja mõistetamatut, kaob ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks. · Dadaistid leiavad, et kunsti enda tähendus ja eesmärk on muutunud küsitavaks. · Dada ainuke programm on programmi puudumine ja kõige tavapärase totaalne eitamine. · Sakslaste seltskond asutas ühes väikeses kohvikus nn. Voltaire'i kabaree , milles publikule esitati seosetuid poeeme, kakofoonilist muusikat ja tihti karjuti näkku lausa solvanguid. · 1917. aastal asutati dada kunstigalerii, milles eksponeeriti nii dadaistide eneste töid kui ka sõjaeelsete kunstnike teoseid. Valiku aluseks oli võimalikult rabav uudsus. · Dada kunstnikud, näiteks Hans (Jean) Arp (1887-1966) eelistasid kollaaze ja montaaze juhuslikest ja väärtuseta materjalidest. · Dada suubus 1920. aastate alguses sürrealismi.
Mingisugust nõu või ennustust kuulda soovijad tulid selle tamme juurde. Preestrid nagu mõistatasid tema sahinat ja andsid inimestele edasi jumalate näpunäiteid. Veel laiemalt tuntud oli Delfi oraakel. Ta asus Parnassose mäe jalal Fookises (Delfi linnas Kesk- Kreekas). Seal andis ennustusi eriline naispreester, keda kutsuti püütiaks. Ta istus kolmejalgsel järil koopalõhe kohal, kust väljus uimastavaid aure. Uimastatuna neist aurudest kaotas püütia teadvuse ja kisendas seosetuid sõnu. Preestrid tõlgendasid neid oma heaksarvamise järgi. Sageli suunasid nad inimeste ja koguni tervete riikide tegevust oma isiklikes huvides, just nagu oleks see sündinud jumalate nimel. Et oraaklid tegelikult ei teadnud tulevikku, siis andsid nad kahemõttelisi vastuseid, mida võis tõlgendada nii või teisiti. Kord näiteks küsis Lüüdia kuningas Kroisos enne otsustavat lahingut pärslastega Delfi oraaklilt, kas ta peab minema üle Halyse jõe, s.t. algama sõda Pärsiaga
tava piirid ning julgevad öelda pea kõike, mida sülg suhu toob. Iga vähegi vastuolulise ning huviküllase artikli alt võib leida suure kommentaariumi, milles on arvamusi kõiksuguste vaatenurkade alt. On inimesi, kellel on viisakalt väljendatud ja põhjendatud seisukohad, mis ei solva kedagi. Selliseid kommentaare on huvitav lugeda ning võimalus ka jälgida kultuurseid arutelusid. Kuid ei ole ka ebatavaline kohata taolises kohas roppusi pungil täis seosetuid ja ähvardavaid vihakõnesid, mis õhutavad rassismi, ksenofoobiat, homofoobiat või muud tigedat ja sallimatut. Enamasti on just sellised kommentaarid tehtud anonüümsetena, sest just siis on inimestel julgust näidata ilma vastutuseta oma tõelist palet. Lugedes kommentaare, mis levitavad valeinformatsiooni või põhjendamatult halvustavad kedagi, võib kriitilise mõtlemisoskuse puudumisel tekkida tunne, et väljaöeldu ongi just aus reaalsus. Nii kujunevad inimestel arvamused, mis ei
Mingisugust nõu või ennustust kuulda soovijad tulid selle tamme juurde. Preestrid nagu mõistatasid tema sahinat ja andsid inimestele edasi jumalate näpunäiteid. Delf Veel laiemalt tuntud oli Delfi oraakel. Ta asus Parnassose mäe jalal Fookises (Delfi linnas Kesk- Kreekas). Seal andis ennustusi eriline naispreester, keda kutsuti püütiaks. Ta istus kolmejalgsel järil koopalõhe kohal, kust väljus uimastavaid aure. Uimastatuna neist aurudest kaotas püütia teadvuse ja kisendas seosetuid sõnu. Preestrid tõlgendasid neid oma heaksarvamise järgi. Sageli suunasid nad inimeste ja koguni tervete riikide tegevust oma isiklikes huvides, just nagu oleks see sündinud jumalate nimel. Oraaklid tegelikult ei teadnud tulevikku, nad andsid kahemõttelisi vastuseid, mida sai tõlgendada nii või teisiti.Oraaklite poolt antud nõuannete ja ennustuste eest toodi templile andameid. Delfi tempel muutus aegade jooksul määratute rikkuste omanikuks. lad. Oraculum – ennustus Ennustus
· Vägivallasesid ja tegid skandaale · Tavaesemetest tehti kunstiteosed · Ühendati omavahel juhuslikke elemente · Hajutati piire kunstiliikide vahel · Uued tehnikad merz, kokkukleepimine, fotomontaaz · Paljud teosed tekkisid juhuslikkuse läbi · Esitati ready-made kunsti pähe vabrikutooteid 35. Dadaistid püüdsid maailmale öelda, et sõda on halb. 36. Dadaistide eesmärk oli luua sokeerivaid teoseid ntkokkukutsutud publikule mõttetuid, seosetuid luuletusi ette kanda või neid solvangutega üle kallata või kakofoonilist muusikat esitada. Sündmust kajastati dada-ajakirjades, mille kujundus ja illustratsioonid olid segadusse ajavad. Dada-liikumises oligi suur osa kirjasõnal, sest sellest sai osa suurem hulk inimesi erinevates riikides. 37. MarcelDuchamp eesmärk oli inimesi üllatada ja panna neid asjadele teistmoodi vaatama. Duchampilt pärineb mõiste ready-made, mis tähendab, et tehases valmistatud asjad oma
Nime päritolu on senini pisut segane - ühed arvavad et see pärineb lapselalinast, teised viitavad rühmituse alustalade, rumeenia poeetide Tristan Tzara ja Marcel Janco omavahelises kõnes kordunud sõnale da (jah), kolmandate arvates tuleneb see ühe aafrika hõimu keelest. Isenesest pole päritolul mingit tähtsust - mida mõttetumalt sõna kõlab seda parem. Seltskond asutas ühes väikeses kohvikus nn. Voltaire'i kabaree , milles pahaaimamatule publikule esitati seosetuid poeeme, kakofoonilist muusikat ja tihti karjuti näkku lausa solvanguid.Koostati mitmeid manifeste, milles jõuti järeldusele et dada ainuke programm on programmi puudumine ja kõige tavapärase totaalne eitamine.1917. aastal asutati ka dada kunstigalerii, milles eksponeeriti nii dadaistide eneste töid kui ka sõjaeelsete kunstnike teoseid. Valiku aluseks oli võimalikult rabav uudsus. Dada kunstnikud, näiteks Hans (Jean) Arp (1887-
Kui omad vajalike oskusi mingi töö tegemiseks, siis üksnes sellest ei piisa, sest kindlad teadmised tagavad täieliku rahulolu. Olemasolevad teadmised, mis on saadud elust enesest ei aita inimesel täiel määral elust rõõmu tunda, sest ta ei saa ehk aru, millest inimesed räägivad või mõtlevad. Inimestega suhtlemiseks on vaja teada nii mõndagi, sest haridusega inimene oskab vastada, aga inimene kellel puudub isegi kõige algsem haridus oskab vaid kuulata või seosetuid vastuseid anda. Hea suhtlemine aitab indiviidil elus väga palju saavutada, sest seda kasutatakse igapäevases elus väga palju. Praegusel ajal on suhtlemiseks vajalik ka mõni teine keel, kui sa mõnda teist keel ei oska, siis ei ole võimalik ka suhelda. Haridus on tänapäeva üks tähtsamaid alustalasid, mis paneb paika isiksuse edasise elu ja kulgemise. 8. Kokkuvõte Referaadi koostamine Aleksis Kivi teosest ,,Seitse venda" oli väga huvitav ja vajalik. Töö
endist kultuuri ja senist keelekasutust;lammutati keelesüntaktilised vormid. kubism- konstutiivse selguse taotus,esemelete ja olendidele välise kuju taandamine geomeetrilisteks põhivormideks. Kasutati kolaazitehnikat. Kirjanduses väljendus teoste ülesehitusus. dadaism- sümboliseerib ürgset suhet maailmaga.Vabanemine normidest ja mõistuse kontrollitud teose ülesehitusest. Kirjanikud kasutasid algelisi väljendeid,lõid ebaloogilisi assotsioone,ühendasid seosetuid sõnu. sürrealism- tähtsal kohal alateadvus ning vabad, spontaalselt tekkivad assotsiatsioonid. vastandus ratsionalismile.kirjandusnähtud kui psüühiline automatism. Kirjanik ei pea arutlema. imazism- tähtsustai täieliku teema- ja vormivabadust. Vabastamine sõnarohkusest,loomingus palju vormi uuendusi ja vabavärsi kasutamine. Püütakse täpsustada luulekujundit. 23. Millise suuna esindaja on Gillaume Apollinaire ning milles seisnes tema luuleuuendus?
Dadaism I ms tekkis sokk, mlle tagajärjel hakati erinevaid protestiteooriaid looma. Dadaism sündis 8.veebruar 1916 Sürichis. Asutati Voltaire kabaree (boheemlaste kogukond, kus alustati lärmakate showdega). Seal esitati Prantsuse, hollandi laule, neegrimuusikat, palalaika ansamblid. Hakati ise muusikat looma, karjuti seosetuid sõnu pillimuusika vahele. Dadaistid suunasid oma viha tavainimese vastu. 1917.aastl jõuti ajalehe "Dada" juurde. Üritasid kirja panna rühmituse programmi. 1922.aastal lagunes dadaism, taaselustus 1960.aastal. dadaistide suur juht oli Marcel Duchamp. Readymade- suvalised esemed esitatakse taiesena. Merz- praht, prügi, suvakad asjad toodi prügimäelt ja tehti sellest kunsti. Marcel Duchamp 1917.aastal esitas pissuaari nime alla "Fontään", enda varjunimeks oli Mutt
hinnang moodsale kunstile muidugi üsna irooniline ja tekitab küsimuse, kas moodsat kunsti siis üldse saabki kunstiks pidada. Olen leidnud paralleeli Pussy Riot´i ja Duchamp´i motiivide vahel, kuna mõlemal oli vaja oma aktsiooniga sokeerida, raputada. Duchamp pidas omamoodi ,,rahuvõitlust", arvates Esimese maailmasõja süüdlaseks keskmise passiivse mugandunud kodaniku, keda tuli sokeerimisega rööpast välja lüüa. Üks võimalus oli kokkukutsutud publikule mõttetuid seosetuid luuletusi ette kanda, kakofoonilist muusikat esitada või lihtsalt solvanguid karjuda. Allakirjutanule teadaolevalt noid etendusi siiski kirikuhoonetes ei korraldatud ja dadapalveteks ei nimetatud. Sellest siis vormiline erinevus Pussy Riotist. Aga dadaistide tegevust võiks (ikkagi meelevaldselt) mõista ka kui sõjaaegset appikarjet ja sellisena kui üht äärmuslikku palvevormi ning tekitada seose tänapäevase Pussy Riot´iga, kes paraku oma appikarjeks/palveks ei valinud Duchamp´i
Kandinsky ja tema rühmakaaslaste tööd pinnad, jooned ja hele-tumedusega ühel pildil sama objekti mitut Abstraktset pilt ainult sirged juhuslikult ühendati mõjuvad nagu ekspressionistidelgi modelleeritud mahud, pruunid, järgnevat asendit, objekt ise vertikaal- ja horisontaal-jooned, seosetuid elemente, enamasti rahutult. Värvilaikude paigutust ei rohekad ja hallid toonid, vormide ja enam-vähem realistlikult / ristkülikud jättis valgeks või värvis hajutas piirid erinevate paista valitsevat mingi mõistusepärane masside kombineerimine, meenutab rahutult voogavat põhivärviga // abstraktse ja kunstiliikide (maal, süsteem, vaid irratsionaalne tundeküllus
aafrika hõimu keelest. Isenesest pole päritolul mingit tähtsust - mida mõttetumalt sõna kõlab seda parem. Peale Tzara ja Janco kuulusid rühmituse tuumikusse sakslased Hans Ricter, Max Oppenheimer, Richard Hülsenbeck, Parantsusmaalt pärit Hans Arp. Hiljem lisandusid veel Max Ernst ja Kurt Schwitters. Seltskond asutas ühes väikeses kohvikus nn. Voltaire'i kabaree , milles pahaaimamatule publikule esitati seosetuid poeeme, kakofoonilist muusikat ja tihti karjuti näkku lausa solvanguid. Koostati mitmeid manifeste, milles jõuti järeldusele et dada ainuke programm on programmi puudumine ja kõige tavapärase totaalne eitamine. 1917. aastal asutati ka dada kunstigalerii, milles eksponeeriti nii dadaistide eneste töid kui ka sõjaeelsete kunstnike teoseid. Valiku aluseks oli võimalikult rabav uudsus. Dada kunstnikud, näiteks Hans (Jean) Arp (1887-1966) eelistasid
olema mõistuspärane seles mõttes et ei ole võimalik kuidagi veenvalt tõestada et Jumal on olemas või et kristlus on õige. Kierkegaard ründas selleaegses protestantlikus ühiskonnas levinud uskumist et kristlaseks saamiseks tuleb vastu võtta teatud hulk ratsionaalseid tõendeid kristluse paikapidamise kohta. Kierkegaardi jaoks oli see silmakirjalikkus. Samuti ei ole ta nõus väitega justkuid oleks Kristuse sõnad ainult kogum seosetuid mõistujutte ebaselgete tähendustega ja mis ei sobi ühtsesse süsteemi. Isegi imed nagu vee veiniks muutmine või surnust ülestõusmine ei tõesta lõplikult midagi ära, vaid on lihtsalt vahendid selleks et tõmmata üksikisiku tähelepanu otsuse tegemise vajalikkusele, ja seda ,,usuhüppe" alusel, ehk siis kas uskuda või mitte. ,,Usuhüpe" on vajalik kuna Jumal, kes on transtsendentne ja teistsugune, on tunnetamatu ja igasugune ilmutus inimkonnale saab ainult kaudse suhtlemise vormis olla
2. Erksad värvid (kollane, punane, sinine, pruun, roheline ja must) elustuvad valgel taustal. KUNSTNIKUD: Kazimir Severinovits Malevits (18781935) oli suprematismi rajaja ja suurim esindaja. 8. DADA TAUST: Dadaistlik liikumine asutati Zürichis 8. veebruaril 1916. Hääbus 1924. aastal. Ei miski ja ühteaegu kõik, läbi huumori, vägivalla, naeruvääristuse ,,must ruut" ,,valge ruut" toonide vahe, ei miski TUNNUSJOONED: 1. ühendati juhuslikke seosetuid esemeid (puutükke, juukseid, liiva, paelu, lõuenditükke, villa, fotosid, ajalehti) 2. õlimaali peeti ajutiseks ja hävinevaks kunstiteoseks. 3. hajutati piirid erinevate kunstiliikide vahel. 4. võeti kasutusele uudseid tehnikaid: merz tänavalt leitud prahi (kaltsud, bussipiletid, masinaosad) ühendamine ja kokkukleepimine fotomontaaz kombineeriti ajakirjast väljalõigatud fotosid tasapinnalisel alusel
Vaimuinimesi vapustas sõda sügavalt ja pani kahtema senistes tõekspidamistes. Nende meelest oli just keskmine kodanik oma passiivsusega sõja puhkemises süüdlane. Dadaistide eesmärgiks oli oma tegevusega see väikekodanlane rööpast välja lüüa. Nii võib öelda, et dada ei olnud mitte kunstivool vaid sõjavastane mässumeelne liikumine, mis avaldus väga erinevates vormides. Dadaistide põhiline eesmärk oli okeerimine. Üks võimalus oli kokkukutsutud publikule mõttetuid seosetuid luuletusi ette kanda või neid solvangutega üle kallata. Nii vihastati väikeses varietees Cabaret Voltaire pahaaimamatut publikut neile kakofoonilist muusikat esitades ja solvanguid näkku karjudes. Sündmust kajastati dada-ajakirjades, mille kujundus ja illustratsioonid olid segadusse ajavad. Dada-liikumises oligi suur osa kirjasõnal, sest sellest sai osa suurem hulk inimesi erinevates riikides. Marcel Duchamp "Purskkaev"
kultuuri alustalasid. Nad tegid seda huumori, naeruvääristamise ja vägivalla abil, skandaalselt, kõike segi paisates. Nad mõistsid hukka kunsti müstifitseeriva võimu, vabastasid loomingu moraalsetest, formaalsetest ja materiaalsetest kammitsatest ning soosisid puhast, algupärast ja loogikavaba väljendusviisi. Kunstiteos omandas tavaeseme staatuse, iseäranis Marcel Duchamp'i ready made'is. Kunstnikud ühendasid omavahel juhuslikult seosetuid elemente, näiteks puutükke, juukseid, liiva, paelu, lõuenditükke, ajalehepaberit, fotosid jne. Õlimaalist sai ajutine, hävinev kunstiteos. Dadaism hajutas piirid erinevate kunstiliikide (maal, skulptuur) vahel. Võeti kasutusele uudseid tehnikaid: leiutati uusi kunstivorme merz (juhuslik sõnaühend saksakeelsest sõnast Kommerz) tänavalt leitud prahi (kaltsud, bussipiletid, masinaosad jms.) kokkukleepimine või ühendamine; fotomontaaz, mis koondas
Mingisugust nõu või ennustust kuulda soovijad tulid selle tamme juurde. Preestrid nagu mõistatasid tema sahinat ja andsid inimestele edasi jumalate näpunäiteid. Veel laiemalt tuntud oli Delfi oraakel. Ta asus Parnassose mäe jalal Fookises (Delfi linnas Kesk- Kreekas). Seal andis ennustusi eriline naispreester, keda kutsuti püütiaks. Ta istus kolmejalgsel järil koopalõhe kohal, kust väljus uimastavaid aure. Uimastatuna neist aurudest kaotas püütia teadvuse ja kisendas seosetuid sõnu. Preestrid tõlgendasid neid oma heaksarvamise järgi. Sageli suunasid nad inimeste ja koguni tervete riikide tegevust oma isiklikes huvides, just nagu oleks see sündinud jumalate nimel. Et oraaklid tegelikult ei teadnud tulevikku, siis andsid nad kahemõttelisi vastuseid, mida võis tõlgendada nii või teisiti. Kord näiteks küsis Lüüdia kuningas Kroisos enne otsustavat lahingut pärslastega Delfi oraaklilt, kas ta peab minema üle Halyse jõe, s.t. algama sõda Pärsiaga
(jah), kolmandate arvates tuleneb see ühe aafrika hõimu keelest. Isenesest pole päritolul mingit tähtsust - mida mõttetumalt sõna kõlab seda parem. Peale Tzara ja Janco kuulusid rühmituse tuumikusse sakslased Hans Ricter, Max Oppenheimer, Richard Hülsenbeck, Parantsusmaalt pärit Hans Arp. Hiljem lisandusid veel Max Ernst ja Kurt Schwitters. Seltskond asutas ühes väikeses kohvikus nn. Voltaire'i kabaree , milles pahaaimamatule publikule esitati seosetuid poeeme, kakofoonilist muusikat ja tihti karjuti näkku lausa solvanguid. Koostati mitmeid manifeste, milles jõuti järeldusele et dada ainuke programm on programmi puudumine ja kõige tavapärase totaalne eitamine. 1917
alustalasid. Nad tegid seda huumori, naeruvääristamise ja vägivalla abil, skandaalselt, kõike segi paisates. Nad mõistsid hukka kunsti müstifitseeriva võimu, vabastasid loomingu moraalsetest, formaalsetest ja materiaalsetest kammitsatest ning soosisid puhast, algupärast ja loogikavaba väljendusviisi. Kunstiteos omandas tavaeseme staatuse, iseäranis Marcel Duchamp'i ready made'is. Kunstnikud ühendasid omavahel juhuslikult seosetuid elemente, näiteks puutükke, juukseid, liiva, paelu, lõuenditükke, ajalehepaberit, fotosid jne. Õlimaalist sai ajutine, hävinev kunstiteos. Dadaism hajutas piirid erinevate kunstiliikide (maal, skulptuur) vahel. Võeti kasutusele uudseid tehnikaid: leiutati uusi kunstivorme merz (juhuslik sõnaühend saksakeelsest sõnast Kommerz) tänavalt leitud prahi (kaltsud, bussipiletid, masinaosad jms.)
a) luule ase m ele tuli kooris rööki mine b) kaunite maalide ase m el toodi näitusesaali W Cpotid c ) sü mfoonia ase m ele tuli kakofoonia (=kaos). Tavaliselt alustatakse dada ajalugu Zürichist. Seal kujunes 1916 rahvusvaheline kirjanike kunstnike seltskond, kes oli tulnud s õjapakku. Enda käsutusse saadud ruumides hakati pidama kohvikut/kõrtsi Cabaret Voltaire Koos korraldati igasuguseid üritusi: näiteks nn si multaanne poe e m kooris deklam e eriti seosetuid s õnu, juurde vile ja karjed. Kuidas avaldus dada kunstis? a) korraldati näitusi b) kasutati palju kollaazi c) eksponeeriti näitustel juhuslikke val misese m eid Kunsti m õttes huvitavam kui Zürichi dada oli New Yorgi dadais m. Seal tegutses Marcel Duchamp. Ducha mp püüdis teadlikult publikut soke erida, traditsioone eirata. Näiteks pani näitusele Mona Lisa pildi, kuhu olid habe ja vurrud juurde joonistatud. Duchamp hakkas
alustalasid. Nad tegid seda huumori, naeruvääristamise ja vägivalla abil, skandaalselt, kõike segi paisates. Nad mõistsid hukka kunsti müstifitseeriva võimu, vabastasid loomingu moraalsetest, formaalsetest ja materiaalsetest kammitsatest ning soosisid puhast, algupärast ja loogikavaba väljendusviisi. Kunstiteos omandas tavaeseme staatuse, iseäranis Marcel Duchamp’i ready made’is. Kunstnikud ühendasid omavahel juhuslikult seosetuid elemente, näiteks puutükke, juukseid, liiva, paelu, lõuenditükke, ajalehepaberit, fotosid jne. Õlimaalist sai ajutine, hävinev kunstiteos. Dadaism hajutas piirid erinevate kunstiliikide (maal, skulptuur) vahel. Võeti kasutusele uudseid tehnikaid: leiutati uusi kunstivorme – merz (juhuslik sõnaühend saksakeelsest sõnast Kommerz) – tänavalt leitud prahi (kaltsud, bussipiletid, masinaosad jms.)
Miida oleks vaja lapsemälu kohta teada? Mitte ei uuri mälumähtu üldiselt , vaid nt lühimälu mahtu (kui palju jääb meelde infot ). Pikaajalise mälu mahtu EI uurita, sest seda on raske uurida. Kuidas uurida lühimälu mahtu? Nt nimeta 10 asja, pilti, näidata väiksematel asju, pilte ja siis laps peab meenutama neid. Mida väiksem laps, seda vähem sõnu talle esitada ja tal jääb meelde ka. Mälu saab uurida erinevaid stiimuleid uurides (nt seostamisega sõnu, seosetuid sõnu jne). Nt Maasikas on suht pikk sõna, ja pikad sõnad ei jää nii hästi meelde. Mälumahu kohta saab infi ka siis, kui ei tee neid teste: nt igapäevastes olukordades saab jälgida kuidas laps täidab lühemaid ja pikemaid instruktsioone. Ehk kas teda aitab see, kui teete juhendi lühemaks, kui jaa, siis on mälus asi kui ei, siis milleski muus. Mäluuurimisel ei saa teha järeldust ühe ainsa testina, et neid tuleks teha rohkem. Ja mõistlik pole neid teha üksteiseotsa.
kultuuri alustalasid. Nad tegid seda huumori, naeruvääristamise ja vägivalla abil, skandaalselt, kõike segi paisates. Nad mõistsid hukka kunsti müstifitseeriva võimu, vabastasid loomingu moraalsetest, formaalsetest ja materiaalsetest kammitsatest ning soosisid puhast, algupärast ja loogikavaba väljendusviisi. Kunstiteos omandas tavaeseme staatuse, iseäranis Marcel Duchamp'i ready made'is. Kunstnikud ühendasid omavahel juhuslikult seosetuid elemente, näiteks puutükke, juukseid, liiva, paelu, lõuenditükke, ajalehepaberit, fotosid jne. Õlimaalist sai ajutine, hävinev kunstiteos. Dadaism hajutas piirid erinevate kunstiliikide (maal, skulptuur) vahel. Võeti kasutusele uudseid tehnikaid: leiutati uusi kunstivorme merz (juhuslik sõnaühend saksakeelsest sõnast Kommerz) tänavalt leitud prahi (kaltsud, bussipiletid, masinaosad jms.) kokkukleepimine või ühendamine; fotomontaaz, mis koondas ajakirjadest
kultuuri alustalasid. Nad tegid seda huumori, naeruvääristamise ja vägivalla abil, skandaalselt, kõike segi paisates. Nad mõistsid hukka kunsti müstifitseeriva võimu, vabastasid loomingu moraalsetest, formaalsetest ja materiaalsetest kammitsatest ning soosisid puhast, algupärast ja loogikavaba väljendusviisi. Kunstiteos omandas tavaeseme staatuse, iseäranis Marcel Duchamp'i ready made'is. Kunstnikud ühendasid omavahel juhuslikult seosetuid elemente, näiteks puutükke, juukseid, liiva, paelu, lõuenditükke, ajalehepaberit, fotosid jne. Õlimaalist sai ajutine, hävinev kunstiteos. Dadaism hajutas piirid erinevate kunstiliikide (maal, skulptuur) vahel. Võeti kasutusele uudseid tehnikaid: leiutati uusi kunstivorme merz (juhuslik sõnaühend saksakeelsest sõnast Kommerz) tänavalt leitud prahi (kaltsud, bussipiletid, masinaosad jms.)
annaabi.ee 
