korteriteks ja selle ümbrust kasutatakse suvel kontsertideks. VÄLIMUS ·Auditoorium hobuseraua kujuga ·Tavaline madal lava tohutusuure kivist skeenega ·Etendusi peeti puust tehtud ehituste peal ·Lavadekoratsioon koosnes kõrgest foon seinast, mida kaunistasid erinevad sambad, nisid ja kujud. VÄLIMUS ·Dekoratsioonidena ka kardinad, mis olid rohkelt kaunistatud Rooma legendide ja ajaloostseenidega ·Esimene istmete rida oli reserveeritud senaatoritele, ülejäänu lihtrahvale ·Teater koosnes kolmest tasandist, mida toetasid sambad VÄLIMUS ·Teatrist viis välja Marcelluse teatri sammaskäik arkaadid Octavia portikus. TÄNAPÄEVAL ·Läbi sajandite on seda teatrit kõige rohkem taastatud ning parandatud ·Osaliselt säilinud, kuid varemetes ·Teatri ülaosa jaotatud paljudeks Korteriteks ·Selle ümbrust kasutatakse suvel kontsertide kohana KASUTATUD KIRJANDUS ·http://www.miksike
pleibei kõige arvukam ja vaesem osa rooma riigi elanikest , kes moodustasid suurema osa rooma sõjaväest , kuid kellel puudusid patriitsidega võrdsed õigused . vabariik riigikord , kus riiki valitsevad ametnikud valib rahvas . senat suursugustst meestest koosnev nõukogu , mis otsustas kõiki tähtsamaid asju Rooma vabariigis ja mille otsused olid kõikidele kohustuslikud . konsul kõrge riigiametnik ( roomas oli neid 2 ) , kes lisaks senaatoritele juhtis ka Roomavabariigi elu rahvatribuun rahvaesindaja , kelle pleibeid oma huvide kaitsmiseks igal aastal valisid ja kellel oli õigus ühistada konsulite ja senatite otsuseid , kui need bleibeidele kahjulikud olid . leegion roomlaste peamine väeüksus , mis koosnes enamjaolt raskerelvastuses jalaväelastest , ratsaväelistest ja kergerelvastuses võitlejatest kokku umbes 5000 meest . Via Appia kuulus tee , mis ühendas Roomat ja Capua linna .
kodanikest ja Itaalia talupoegadest muutus üha raskemaks, hakkas Marius värbama proletaare palgalisteks sõduriteks. Kodusõjad ja vabariigi lõpp Mariuse refomile järgnenud aastakümnetel kerkis Roomas esile mitu ustavatest sõjameestest toetatud väejuhti, kes soovisid riigis võimupoitsiooni ja olid valmis selle nimel üksteise vastu relvi kasutama. Algul võistlesid omavahel Marius, kes otsis Rooma linna tuge eelkõige rahvakoosolekult, ja rohkem senaatoritele toetuv Sulla. Mariuse ja Sulla võitluste ajal toimus ka Itaalia liitslaslinnade ülestõus Rooma vastu. See suruti küll maha, kuid edaspidiste rahutuste vältimiseks anti kõigile Itaalia elanikele Rooma kodakondsus. Järgnevalt kerkis esile kolm võimsat riigimeest ja väepealikut Crassus, Pompeius ja Caesar. Esialgu moodustasid nad riigi ühiseks juhtimiseks liidu triumviraadi ("kolme mehe liit"). Pärast kolme mehe sõjaretki puhkes Pompeiuse ning Caesari vahel kodusõda
3. Rooma ajalooperioodid ja suurkujud igast perioodist: Kuningate aeg (753 - 509 eKr) Romulus, Tarquinus Superbus Vabariigi aeg (509 30 eKr) Caesar, Pompeius Keisririigi aeg (30 eKr 395/476 pKr) Augustus, Traianus 4. Vabariigi valitsemine: Vabariigiks nimetatataks riigikorda, kus riiki juhtivad ametnikud valib rahvas. Rooma vabariigis otsustas kõiki tähtsamaid asju senat. Senat juhtis riigi igapäevapoliitikat, kuulutas sõdu ja sõlmis rahulepinguid. Lisaks senaatoritele juhtisid Rooma vabariigi elu kaks konsulit. Nende peamine ülesanne oli juhtida sõjaväge võitluses vaenlaste vastu. 5. Milliste sündmustega lõppes vabariik ja sai alguse keisririik ? Caesari ja Pompeiuse lahkarvamuste pärast algasid kodusõjad. Need lõppesid Caesari võiduga ja senat andis talle diktaatori ameti. 6. Eluolu Rooma riigis: Perekonnaelus oli tähtsaimal kohal pereisa. Pereema juhtis majapidamist ja tast peeti väga lugu. Lapsed (ka täiskasvanud) allusid isale
Sealsed elanikud pidid Rooma riigile maksma kõrgeid makse, Itaalia rahvad olid aga maksuvabad. Provintsi valitses asevalitseja, kes kogus makse, hoidis korda ja tõrjus vaenlasi. Asevalitsejateks said rikkad ja suursugused romlased. Maksukoormus oli väga suur, osa sellest läks Rooma riigikassasse, osa jäi aga asevalitsejale, seega li asevalitsejal võimalus saada väga rikkaks. 8.Vallutussõdade tagajärjed. Sõjasaagist, mis saadi alistatud maadest lks enamik väepealikutele, senaatoritele ja teiste rikaste inimeste kätte, kuid osa said ka lihtsõdurid. Toodi sisse palju orje. Paljude Itaalia talupoegade olukord halvenes. Sõja puhkedes pidid nad põllutöö pooleli jätma ja sõtta minema. Maad jäid sõjas olles harimatta ning prast olid põllud söötis ja majapidamine laokil. Paljud müüsid oma maatükid maha ja tulid linna õnne otsima. 9. 753 eKr – Rooma rajamine 509 eKr – Vabariigi algus 265 eKr – Rooma oli vallutanud kogu Itaalia
Arved Viirlaid on rahvusvaheliselt tuntuim väliseesti kirjanik, kelle nimi kodumaal seostub enamiku jaoks üksnes tema keeldumisega riiklikust autasust. Paraku on seegi jäänud vajalike selgituste ja kommentaarideta. Riiklikke autasusid ei anta kergekäeliselt, Viirlaid pälvis selle Eesti Vabariigi järjekestvuse kaitsjana. Just see oli tema missioon, mida ta kirjutades ja oma raamatuid levitades täitis. Ta teoseid on saadetud prlamendiliikmetele ja senaatoritele, Kanada, Inglismaa ja USA saatkondade raamatukogudele üle maailma. Isikliku raha ja energiaga on ta aastakümneid korraldanud oma loomingu tõlkimist eri keeltesse, teadvustamaks maailmale Eesti tragöödiat. Seda mitte kuulsusjanust ega auahnusest. Et ta kuulsusest ei hooli, näitab ju aurahast loobuminegi. Pettumus kodumaas, mida ta eest külastades tundis, õigupoolest nördimus riigi juhtisikute omakasu ja printsiibituse pärast, ei lase aatelisel Viirlaidil end "siduda nende poolt
hakkas levima kreeka kultuur ning seetõttu õpiti kreeka keelt, kirjandust, ning elati ka kreeka kommete ja uskumuste järgi. Kuid kuna osa roomlastest kartis kultuuri hävingut, oldi osaliselt kreekale vastu. Sellest hoolimata säilitas rooma oma traditsioone. Rooma seisuslikus ühiskonnas oli kõige kõrgemal pärilik senatiaristokraatia. Senaatorid olid suurmaaomanikud, neil oli koht kõrgetes riigiametites. Senaatori tundis ära toogat ehtiva purpurpunase triibu järgi. Senaatoritele järgnes ratsanikeseius, mis koosnes samuti inimestest, kes olid teatava rikkuse saavutanud. Ratsanikud tegelesid kaubandusega ning nende seast määrati tihti kohtunikke. Senaatoritest ja ratsanikest allpool paiknesid käsitöölised, vabad talupojad, rentnikud ja proletaarid. Rooma ühiskond oli orjanduslik. Orjade seas võis olla nii kõrgeltharituid kui ka kirjaoskamatuid barbareid, nende seas paljudest erirahvastest isikuid. Orje kasutati
See oli tähtis vaesematele kodanikele, kellel olnuks muidu raske või lausa võimatu oma põhitööd kõrvale jätta ja üksnes riigi asju ajada. (+)Ateenas ei kuulunud kodanike hulka naised, orjad ega võõramaalased. (-) Nad pidid riigile regulaarselt maksu maksma ja teenima vajaduse korral Ateena sõjaväes.(-) Vana- Roomas asus ühiskonna kõige kõrgemal astmel pärilik senatiaristokraatia.(-) Vahepeal oli Vana-Rooma nii vabariik kui ka keisririik.(+) Senaatoritele järgneva ratsanikuseisuse moodustasid samuti rikkad ja mõjukad inimesed. (-) Senaatoritest ja ratsnikest moodustus rooma ühiskonna ülemkiht. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning maal elavad vabad talupojad ja rentnikud.(-) . Tagamaks proletaaride kuulekust, hakati neile ära elamiseks juba vabariigi lõpuperioodil riigi kulul tasuta vilja jagama. Keisririigi ajal sai rooma proletaaride viljaga varustamisest riigivõimu üks olulisemaid ülesandeid. (+)Madalamate
Tavaliselt vallutatud maades elukorraldust, usku, keelt ja kombeid muutma ei hakatud. Üksnes ülestõusude ja vastuhakkude korral sekkusid nad kohalikku valitsemisse põhjalikumalt. Vabariigi langus:Diocletianus viis läbi sõjaväe ja maksureformi, et kriisist välja tulla. Sõja. 4x suurendati sõjaväekulutusi, rooma sõjavägi barbariseerus. maksu: suurendati makse, algas inflatsioon.Kodusõjad:1) Marius ja Sulla vastasseis. Marius otsis tuge rahvakoosolekutelt, Sulla toetus senaatoritele. 82. ekr Sulla kehtestas vägivaldselt ainuvõimu. 1 vastasseisu järel tõusid itaalia liitlaslinnas rooma vastu üles. selle tagajärjel anti kõigile itaalia elanikele rooma kodakondsus. 2) triumviraad (crassus-langes aasias, pompeius- vallutas väike-aasia, caesar- gallia vallutamine) pompeiuse ja caesari vahel kodusõda mille tagajärjel caesar sai diktaatoriks, kuid hiljem tapeti senati koosolekul. 3) antoniuse ja octaviuse vastasseis. antoniust toetas kleopatra
kaupmehed, õllepruulid, laevaomanikud), keskkiht (kaupmehed, jõukamad käsitöölised), lihtrahvas (lihtkäsitöölised) aga olid ka madalam klass – teenijad, lihttöötegijad, päevapalgalised jne. Palju elanikke elas linnas üldse almuste najal – vanurid, haiged, vigased. Enamik linna elanikest olid töölised, kes polnud küll kerjused, aga kes olid hooajatöölised ega suutnud end aastaringi ära elatada. Patritsiaat - linnaeliit, nimi (patres) vihjab rooma senaatoritele. Pärit mõnest suursugusest perekonnast. Ehkki patritsiaadi seas olid ülekaalus kaupmehed, oli see erinevates linnades ikkagi erinev, nagu üldse oli raske teha vahet kaupmeestel, aadlikest võimukandjail ja rikastel käsitöölistel. Saksamaal andsid linnas tooni kuni 13. sajadini ministeriaalid, aga ka kaupmehed. Nende kokkusulamine toimus 12.-13. saj jooksul. Patritsiaat – rühm, kelle kätte kuulub linnas võim. See rühm oli avatud ja seetõttu muutlik
kaupmehed, õllepruulid, laevaomanikud), keskkiht (kaupmehed, jõukamad käsitöölised), lihtrahvas (lihtkäsitöölised) aga olid ka madalam klass teenijad, lihttöötegijad, päevapalgalised jne. Palju elanikke elas linnas üldse almuste najal vanurid, haiged, vigased. Enamik linna elanikest olid töölised, kes polnud küll kerjused, aga kes olid hooajatöölised ega suutnud end aastaringi ära elatada. Patritsiaat - linnaeliit, nimi (patres) vihjab rooma senaatoritele. Pärit mõnest suursugusest perekonnast. Ehkki patritsiaadi seas olid ülekaalus kaupmehed, oli see erinevates linnades ikkagi erinev, nagu üldse oli raske teha vahet kaupmeestel, aadlikest võimukandjail ja rikastel käsitöölistel. Saksamaal andsid linnas tooni kuni 13. sajadini ministeriaalid, aga ka kaupmehed. Nende kokkusulamine toimus 12.-13. saj jooksul. Patritsiaat rühm, kelle kätte kuulub linnas võim. See rühm oli avatud ja seetõttu muutlik
,,vabatahtlikult". Caligula häbistas aristokraate mõnitavate naljadega. Ühel pidusöögil hakkas Caligula järsku valjult naerma. Kaks konsulit, kes istusid tema kõrval küsisid, et mis teda naerma ajas. Caligula vastas selle peale, et ühe ainsa noogutusega võivad nende kõrid läbi lõigatud olla. Järgnevalt võttis Caligula endale ülesandeks hävitada iga aristokraadi fundamendi: nende au. Caligula kaotas reserveeritud istumiskohad senaatoritele ja rüütlitele teatris. Selle tulemuseks oli lükkamine ja tõukamine ning isega kaklused enne etenduste algust ja kõrgelt hinnatud ühiskonna liikmed olid sunnitud võitlema koha pärast lihtkodanikega. Sellel demonstartsioonil oli kaks mõtet: Caligula tahe häirida aristokraate ja näidata, et auastmete erinevustel oli tähtsust ainult siis, kui Caligula nende taga seisis kui ta ei toetanud neid, siis olid nad tühised
pärinesid senaatorite seast. Senaatori võis juba eemalt ära tunda tema valget rüüd toogat ehtiva purpurpunase triibu järgi. Senaatoritele järgneva ratsanikuseisuse moodustasid samuti rikkad ja mõjukad inimesed. Algselt kuulusid sinna need roomlased, kellel piisas jõukust endale ratsahobuse hankimiseks, ja sõja korral
Hoolimata mõnede roomlaste protestidest, levis kreeka kultuur edasi, kuid rooma ühiskond säilitas põhijoontes oma traditsioonilise ilme. Seisused: Seisusevahelisi piire määratlesid osaliselt ka seadused. Ühiskonna kõige kõrgemal astmel asus pärilik senatiaristokraatia. Senaatorid olid suurmaa- omanikud, kuid saatsid oma elu mööda Roomas kõrgeimates riigiametites. Senaatori võis kaugelt ära tunda tema toogat ehtiva purpurpunase triibu järgi. Senaatoritele järgnes ratsanikuseisus, mille moodustasid samuti rikkad ja mõjukad inimesed. Algselt kuulusid sellesse seisusesse roomlased, kes jõudsid endale ratsahobuse osta, kuid hiljem hõlmas see seisus lihtsalt teatava jõukuse saavutanud Rooma kodanikke. Nende seas oli suur- maaomanikke ning ratsanikud tegelesid ka kaubandusega. Nende hulgast pärinesid rahaasju korraldavad riigiametnikud ning ka kohtunikud.
Seisused Roomas oli seisuslik ühiskond. Kõige kõrgemal astmel olid senatiaristokraatia. Vabariigi ajal said senatisse vaid suursugusemad patriitsi- ja plebeisuguvõsa esindajad, keisririigi ajal aga hakkasid valitsejad valima senati liikmeid ja selle tõttu selle seisuse tähtsus hakkas kaduma. Senaatorid olid suurmaaomanikud, kuid saatsid oma elu mööda Roomas kõrgeimates riigiametites. Ka provintside asevalitsejad ja leegionide ülemad pärinesid senaatorite seast. Senaatoritele järgnesid ratsanikuseisus ja ka nemad olid ka rikkad ja mõjukad inimesed. Algselt olid need lihtsalt roomlased, kes suutsid endale hobuse hankida ja sellega sõja korral appi minna. Selline eritähendus kadus, aga kiiresti ja edaspidi olid ratsanikuseisused need, kes olid saavutanud teatud rikkuse. Ka ratsanikuseisuse esindajad võisid olla suurmaaomanikud, aga senaatoritest erinevalt tegelesid nemad kaubandusega, paljud neist tegelesid ka impeeriumi rahaasjadega
foorumi, kus oli marmorkattega väljak, basiilika, 2 raamatukogu, keisri võidusammas, ratsakuju, külgnes turg (5 korrust) jne. Amfitetrites ümbritsesid areeni igast küljest istmed. Neist suurim, Colosseum, sai oma nime läheduses asuva keiser Nero hiigelkuju ehk kolossi järgi. Colosseum on ovaalse põhiplaaniga betoonist, tellisest, tuffist, lubjakivist marmoriga kaetud amfiteter, mis mahutas kuni 56 000 pealtvaatajat. Kohad olid jaotatud 4-ja sektorisse: keirtile ja senaatoritele, ratsanikele ja kodanikele, vabakslastutele jäi kõige kõrgem osa. Areeni, mille kõrgust sai muuta, all olid teenindusruumid ja loomapuurid. Katus asendati päiksepurjetega välisseina 4 korrusele püstitati 240 masti, nende küljes olev riie tõmmati vajadusel üle. Silmailuks on välisseina esimesed 3 korrust ehitud sammastega, II ja III korruse kaarte alla olid paigutatud skulptuurid. Panteon on siiani kõige paremini säilinud tempel ning vanaaja suurim kuppelehitis. Välissein
sajandil Ameerika vallutamisel konservatiivne alalhoidlik, traditsioonilisi vaateid säilitav ja ajaloolist järjepidevust tähtsustav konservatism alalhoidlikkus, traditsioonilisi vaateid säilitav ja ajaloolist järjepidevust tähtsustav poliitiline õpetus konstitutsioon põhiseadus konstitutsiooniline monarhia riigivalitsemisvorm, mille puhul valitseja võimu ulatus on määratud konstitutsiooni ehk põhiseadusega konsul kõrge riigiametnik (Roomas kaks), kes lisaks senaatoritele juhtis Rooma vabariigi elu kontinentaalblokaad Napoleoni keeld importida Inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse konverents nõupidamine koonduslaager sunnitöö- ja hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati koormised talupoegade kohustused isanda vastu, peamised koormiste liigid olid mõisategu ja loonusrent koraan islami püha raamat
sajandil Ameerika vallutamisel konservatiivne alalhoidlik, traditsioonilisi vaateid säilitav ja ajaloolist järjepidevust tähtsustav konservatism alalhoidlikkus, traditsioonilisi vaateid säilitav ja ajaloolist järjepidevust tähtsustav poliitiline õpetus konstitutsioon põhiseadus konstitutsiooniline monarhia riigivalitsemisvorm, mille puhul valitseja võimu ulatus on määratud konstitutsiooni ehk põhiseadusega konsul kõrge riigiametnik (Roomas kaks), kes lisaks senaatoritele juhtis Rooma vabariigi elu kontinentaalblokaad Napoleoni keeld importida Inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse konverents nõupidamine koonduslaager sunnitöö- ja hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati koormised talupoegade kohustused isanda vastu, peamised koormiste liigid olid mõisategu ja loonusrent koraan islami püha raamat
sajandil Ameerika vallutamisel konservatiivne alalhoidlik, traditsioonilisi vaateid säilitav ja ajaloolist järjepidevust tähtsustav konservatism alalhoidlikkus, traditsioonilisi vaateid säilitav ja ajaloolist järjepidevust tähtsustav poliitiline õpetus konstitutsioon põhiseadus konstitutsiooniline monarhia riigivalitsemisvorm, mille puhul valitseja võimu ulatus on määratud konstitutsiooni ehk põhiseadusega konsul kõrge riigiametnik (Roomas kaks), kes lisaks senaatoritele juhtis Rooma vabariigi elu kontinentaalblokaad Napoleoni keeld importida Inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse konverents nõupidamine koonduslaager sunnitöö- ja hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati koormised talupoegade kohustused isanda vastu, peamised koormiste liigid olid mõisategu ja loonusrent koraan islami püha raamat
Kõige kolossaalsem on Colosseum. Ehitus lõpetati 80. aastal. Tituse valitsemiasajal. Kohad olid 50 000 le pealtvaatajale. Areen võimaldas välja lasta 3000 paari gladiaatoreid. Colousseum on elipsikujulise põhiplaaniga hoone. Kõige pikemast küljest 185 m ja teisest 156 m. Välismüüri kõrgus on 48,5 m. Keskel asus areen, ümberrringi astanguliselt tõusvad kohad pealtvaatajatele.Alumine korrus oli määratud imperaatorile, ta sugulastele, kaaskonnale, senaatoritele. Teisel korrusel olid ratsanikud. Kolmandal Rooma kodanikud. Neljandal vabakslastule, mingi ori, kes tegi midagi. Tegu on ümarfassaadiga. Esikülge pole.Koosneb kolmekorruselistest arkaadidest (kaartest). Neid alumisi kaari on 80 ja mõeldud sissepääsudena. Esimesel korrusel olid dooria sambad, teisel joonia ja kolmandal korintose. Väga levinud olid dekoratiivsed ehistusmälestised triumfikaared. Ehitati nii Roomas kui provintsides. Neid püstitati väejuhtidele Rooma võitude
Sulla lõi Mithridatest, sõlmisid rahulepingu status quo ante bellum. Mariuslased kuulutasid Sulla taas tagandatuks, mis vallandas kodusõja. Sulla vallutas sõjaväega Rooma ning alustas kättemaksu: proskriptsioonid avalik nimekiri inimestest, keda võib tappa. 82. eKr Sulla lasi senatil end diktaatoriks nimetada, tugevdas senatit, suurendas selle liikmeskonda 300à 600, kindlad normid ja seadused sinna saamiseks, kaotas sensori õiguse revideerida, kohtuvolitused senaatoritele. 79 loobus ta võimust. Spartacuse ülestõus 73-71 eKr: Spartakus oli Traakia päritolu endine gladiaator kes alustas orjade ülestõusu Kampaanias. Spartakus kogus orjadest hiigelväe kuni 12 000 meest ning suundus põhja vabaduse poole, kuid pöördus enne Alpe lõunasse tagasi Rooma poole, mida ei rünnanud. 71 eKr lahingus kaotas Crassuse armeele ja langes. 6. Crassus, Pompeius ja Caesar: I triumviraat; Caesari sõjad Gallias; Crassuse surm. Cicero 1
mõistega nobiliteet), Keisririigi ajal hakkasid aga valitsejad arvama senati liikmeteks ja seega ka senaatoriseisusesse roomlaste kõrval üha enam Itaalia linnade ja provintside ülemkihi esindajaid. Senaatorid olid suurmaaomanikud. Nende elu möödus aga Roomas kõrgeimates riigiametites. Ka provintside asevalitsejad ja leegionide ülemad pärinesid senaatorite hulgast. Senaatori võis juba eemalt ära tunda purpurpinase triibu järgi tema valgel rüül - toogal. Senaatoritele järgneva ratsanikuseisuse liikmed olid samuti rikkad ja mõjukad inimesed. Algselt kuulusid sinna need roomlased, kes olid piisavalt jõukad, et hankida endale ratsahobune ja teenida sõja korral ratsaväes. Kuid ratsanikeseisus kaotas juba varakult oma sõjalise tähenduse ja hakkas tähistama lihtsalt teatava jõukuse saavutanud Rooma kodanikke. Nagu senaatorite, nii oli ka ratsanike seas suurmaaomanikke. Kuid senaatoritest erinevalt
hoidmiseks. Vabariigi ajajärgul ulatus tuunika ainult põlvini , keisririigi päevil pikenes aga pahkluuni. Etikett määras mõnede tuunikate kasutamise juhud, teiste puhul aga kandjate ringi. · Tunica angusti clavi: Lubati kanda valitsejatel ja riigiametnikel, eritunnueks kitsas purpurpunane triip kummalgi õlal. · Tunica laticlavia: Laiemate purpursete triipudega rüü senaatoritele. · Tunica palmata: Võidukatele väejuhtidele mõeldud purpurne siidtuunika, mille juurde kuulus samasugusest materjalist toga picta. Komplekti ehtisid kuldtikandid, mis kujutasid stseene väejuhi kuulsusrikkamatest lahingutest. · Tunica recta: Vöötamata tuunika, mida võisid kanda noored mehed ja naised abiellumistseremoonial. · Subucula ja tunica exteriodum: Kaks ühekorraga kantavat tuunikat, millest
hoidmiseks. Vabariigi ajajärgul ulatus tuunika ainult põlvini , keisririigi päevil pikenes aga pahkluuni. Etikett määras mõnede tuunikate kasutamise juhud, teiste puhul aga kandjate ringi. · Tunica angusti clavi: Lubati kanda valitsejatel ja riigiametnikel, eritunnueks kitsas purpurpunane triip kummalgi õlal. · Tunica laticlavia: Laiemate purpursete triipudega rüü senaatoritele. · Tunica palmata: Võidukatele väejuhtidele mõeldud purpurne siidtuunika, mille juurde kuulus samasugusest materjalist toga picta. Komplekti ehtisid kuldtikandid, mis kujutasid stseene väejuhi kuulsusrikkamatest lahingutest. · Tunica recta: Vöötamata tuunika, mida võisid kanda noored mehed ja naised abiellumistseremoonial. · Subucula ja tunica exteriodum: Kaks ühekorraga kantavat tuunikat, millest
leivavilja. Kaasa ei aidanud ka väepealik Mariuse sõjaväereform 2. ja 1.saj. vahetusel eKr. Talupoegadest sõjavägi oli võimatu, hakkas värbama proletaare palgalisteks sõduriteks, relvastuse said väepealikult, pikk teenistus, erru minemisel sai maatüki elukutseline palgaline sõjavägi. Senati ja rahvakoosoleku vastu tunti nüüd vähem aukartust. Sai Rooma vastu välja astuda. Marius Mariuse sõjaväereform, otsis tuge rahvakoosolekult Sulla toetus senaatoritele; 82 eKr kehtestas I riigimehena vägivaldselt ainuvõimu Marius ja Sulla võistlesid omavahel, samal ajal toimus Itaalia liitlaslinnade ülestõus, suruti maha, kuid rahutuste vältimiseks anti kõigile Itaalia elanikele kodakondsus. Triumviraat Crassus, Pompeius ja Caesar, moodustasid riigi juhtimiseks liidu Pompeius vallutused Väike-Aasias ja Süürias Caesar alistas Gallia
Vanimad säilinud komöödiad on pärit Aristophanese (u 446 - 385 e.Kr) sulest. 16 -17. sajandil, mil komöödia sai uuesti populaarseks, arendasid seda edasi inglane William Shakespeare (1564 -1616) ja prantslane Moliere (1622 -1673). Eesti kirjanduses on kunstiküpseid komöödiaid kirjutanud Eduard Vilde (1865 -1033) “Pisuhänd”, Hugo Raudsepp (1883 -1952) “Mikumärdi”, Enn Vetemaa “Püha Susanna ehk Meistrite kool” jt. Konsul – kõrge riigiametnik (Roomas kaks), kes lisaks senaatoritele juhtis Rooma vabariigi elu. Pol riigi ja selle kodanike huve välisriigis kaitsev ametnik; aj Vana-Rooma kõrgem võimukandja; aj keskajal Euroopa linna magistraadi liige; üks Konsulaadi kolmest tippvõimukandjast Prantsusmaal. "Konsul" (ladina sõnast consul) on mitmetähenduslik sõna. Kaks konsulit olid kõrgeimad võimukandjad Rooma riigi vabariigi ajajärgul (hiljem oli konsuliamet formaalne).
annaabi.ee 
