organiseerituse moment, mis väljendub teatava süsteemile asetatud reeglite ja piirangute summana. Ta võtab paratamatult sekundaarse süsteemi kuju, mis ehitub ühele või teisele antud kollektiivis kasutuses olevale loomulikule keelele ning reprodutseerib oma sisemiselt ülesehituselt keele struktuuriskeemi. ... iga kollektiivi kultuur kujutab endast keelte kogumit ning kõik selle liikmed on omamoodi „polüglotid“. ... Niisiis on kultuur ajalooliselt kujunenud semiootiliste süsteemide (keelte) kimp, mis võib moodustada ühtse hierarhia (ülemkeel), kuid võib endast kujutada ka iseseisvate süsteemide sümbioosi. Kuid kultuur ei sisalda mitte ainult teatud semiootiliste süsteemide kombinatsiooni, vaid ka kõigi nendes keeltes ajalooliselt eksisteerinud teadete (tekstide) summat. (Kultuur ja keel. 1970) KULTUUR III Esiteks, kõigi definitsioonide aluseks peetakse veendumust, et kultuuril o n t u n n u s e d.
Morris: see on nii teadus teaduste seas kui ka teaduste instrument. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Loogika kui formaalne semiootika (Peirce). Semiootika formaalne teooria sisaldab situatsioonide algebrat, klassifikatsiooni teooriat ja lingvistilist mõõdet. Lingvistiline mõõde on kombineeritud ähmaste hulkade ja võimalike jaotuste teooriaga. Formaalne semiootika käsitleb teadust teadusest kui semiootiliste süsteemide süsteemi. Teaduse teaduse kirjeldus semiootiliste süsteemide terminites kui kõige adekvaatsem Humanitaarne semiootika kui semioloogia (Saussure). On üks lingvistika osa. semioloogia kui üldise märgiteaduse mõiste, kus uurimisobjektiks on märk (eelkõige keelemärk) ja tähistaja/tähistatava suhe ja mida iseloomustab rekonstruktsioon. Semiootika peasuunad on * biosemiootika - tegeleb kõige sellega, mis oli enne sümbolite kasutuselevõttu
märkide poolt vahendatud. Ökosemiootika mõiste: Winfried Nöth (1996) kirjeldab ajakirjas Zeitschrift für Semiotik ilmunud artiklis Ökosemiotik ökosemiootikat kui kõigi organismi ja keskkonna vaheliste suhete semiootilisi aspekte uurivat semiootika haru. 1998. a Kalevi Kulli artikkel Semiotic ecology: diferent natuures in the Semiosphere täpsustab ökosemiootikat kui inimkultuuri ja keskkonna semiootiliste suhete uurimisega tegelevat paradigma ning pakub välja täpsema loodustüüpida jaotuse. 23.09.15 Semiootilist lähenemist võiks huvitada kõik kvalitatiivsed andmed, nt signaalid, mida organismid üksteisele saadavad; organismide agentsus keskkonnas jne Ökoloogilised tegurid Populatsiooni mõjutavad tegurid jaotatakse sisemisteks ja välimisteks. Sisemised tegurid nt organismide sigivus, kasvukiirus, eluiga, suremus, populatsioonisisene konkurents ja muud omadused
Semiootika e semiootiline lähenemine põhineb seega arusaamisel, et looduses esineb eriline aktiivsuse vorm, semioos /Peirce'i termin) Semioos kui aktiivsuse liik on eriline selle poolest, et ta hõlmab alati kolme elementi, kuid on veelgi erilisem selle poolest, et üks neist kolmest elemendist ei tarvitse olla tegelikult eksisteeriv asi. Inimeste ja teiste loomade vaheliste Orgaanilises vallas Märgitoime ehk semiootiliste mooduste arengu, inimliigi kui sellises (sh SEMIOOS keele ja siit ka ajalooliste traditsioonide endosemiootilised ning kultuuri kaudu üldse: protsessid): INIMSEMIOOS BIOSEMIOOS Taimede ja loomade vaheliste, loomade seas esinevate ning loomade ja ümbritseva füüsilise keskkonna vaheliste semiootiliste mooduste arengu kaudu: ZOOSEMIOOTIKA Taimeriigi siseste ning taimede ja ümbritseva füüsilise keskkonna
Peirce'i järgi ongi semiootika teise nimega loogika ehk teadus üldistest seaduspärasustest, mis toetub fenomenoloogial ja matemaatikal. Loogika kui formaalne semiootika (Peirce). Semiootika formaalne teooria sisaldab situatsioonide algebrat, klassifikatsiooni teooriat ja lingvistilist mõõdet. Lingvistiline mõõde on kombineeritud ähmaste hulkade ja võimalike jaotuste teooriaga. Formaalne semiootika käsitleb teadust teadusest kui semiootiliste süsteemide süsteemi. Teaduse teaduse kirjeldus semiootiliste süsteemide terminites kui kõige adekvaatsem Humanitaarne semiootika kui semioloogia (Saussure). On üks lingvistika osa. semioloogia kui üldise märgiteaduse mõiste, kus uurimisobjektiks on märk (eelkõige keelemärk) ja 2 tähistaja/tähistatava suhe ja mida iseloomustab rekonstruktsioon.
Samas on ka reaalteadused seotud märkidega. Näiteks diagnostika. Humanitaarne semiootika. Humanitaarne semiootika kui semioloogia (Saussure). Formaalne semiootika. Loogika kui formaalne semiootika. Semiootika formaalne teooria sisaldab situatsioonide algebrat, klassifikatsiooni teooriat ja lingvistilist mõõdet. Lingvistiline mõõde on kombineeritud ähmaste hulkade ja võimalike jaotuste teooriaga. Formaalne semiootika käsitleb teadust teadusest kui semiootiliste süsteemide süsteemi. Teaduse teaduse kirjeldus semiootiliste süsteemide terminites kui kõige adekvaatsem. Semiootika peasuunad on * biosemiootika - Uurib märgiprotsessi elusolendites * kultuurisemiootika - Kultuurinähtuste analüüs semiootilise analüüsiga. * sotsiosemiootika - piiritleb ühiskonna märgisüsteemide kaudu. Inimeste omavahelise interaktsiooni analüüs 3. Semiootika ja semioloogia. Semiootika ja semantika. Semiootika
väljatöötamise indiviidiülene mehhanism. Selles mõttes võib kultuuriruumi määratleda kui teatud üldise mälu ruumi, st ruumi, mille raames mingid üldised tekstid võivad säiluda ja aktualiseeruda. Semiosfäärile on omane: · Piiritletus · Semiootiline ebaühtlus · Tuum ja perifeeria · Ilma semiosfäärita keel mitte ainult ei hakka tööle, vaid teda pole olemas · Terviklikkus, hierarhilisus · Semiosfäär kui tervik on homomorfne (samane, võrreldav) teiste semiootiliste ruumidega (nagu tekst ja kultuur) Kunstiteos kui mudel 1 2 3 4 teoreetiline tegelikkus mudel kunst tegelikkus objekt meie kunstiteos tegelikkus, mis on
asendamaks Novgorodi, mille Ivan Julm oli hävitanud ja selleks et taastada kultuuriline tasakaal, mis varasele Venemaale omane oli. Linn pidi olema majanduse ja kultuuri keskus. Peterburgi võib pidada lisaks ,,Aasiale Euroopas" ka ,,Euroopaks Venemaal". Pealinnana, Venemaa sümboolse keskusena, uue Roomana, oli Peterburg riigi sümboliks ja selle väljenduseks, kuid anti-Moskva-meelse valitsusega sai sellest Venemaa vastandus. 1830-ndateks oli Peterburgist saanud kultuuriliste ja semiootiliste kontrastide linn, mida iseloomustas eriti intensiivne intellektuaalne elu. Peterburgi võib pidada ainulaadseks kohaks, kus sümboolsus avaldus, vaatamata oma lühiajalisele eksistentsile, ka arhitektuurilises ja geograafilises reaalsuses. Inimesed mõtestavad neid ümbritsevat ruumi vastanditena: hea vs halb, tõde vs vale, kodu- anti-kodu, meie oma-võõras jne. Reaalne ruum on aga ikooniline pilt semiosfäärist, keel,
· Umberto Eco (1932) Sündis Alessandrias, oli itaalia semiootik, filosoof, kirjanik, kriitik, keskaegse esteetika spetsialist. Õppis filosoofiat. Bologna ülkikooli emeriitprofessor. Esines Tartus kahe loenguga ning Kultuuriteooria tippkeskuse seminaril Tallinnas. Ta oli Itaalia telekanali RAI kultuuritoimetuse kaastöötaja ja kirjutas muuhulgas ajakirjadele "Verri" ja "Rivista di Estetika". Kirjastuse Bompiani filosoofiliste, sotsioloogiliste ja semiootiliste sarjade väljaandja. Semiootikaprofessor Bologna ülikoolis, temast sai ka kommunikatsiooni- ja teatriteaduste instituudi direktor. Kuulus neoavangardistliku rühmitusse. Jätkates futurismi, dadaismi ja sürrealismi avangardiliikumise ajaloolisi traditsioone, pürgis see kirjanike ja teoreetikute liit kehtivate kirjanduslike normide süstemaatilise rikkumise poole. Eksperimentide kaudu lüürika, romaani ja eriti uute teatrivormide alal äratas rühmitus 63 rahvusvahelist tähelepanu
Kultuuri arenemisest rääkides oli Lotmanile oluline rõhutada võimalike arenguteede paljusust ning arengusuuna juhuslikkuse ja seaduspärasuse, lineaarsuse ja plahvatuslikkuse dünaamikat. Semiosfäär: Piiritletus; Semiootiline ebaühtlus; Tuum ja perifeeria; Ilma semiosfäärita keel mitte ainult ei hakka tööle, vaid teda pole olemas; Terviklikkus, hierarhilisus; Semiosfäär kui tervik on homomorfne teiste semiootiliste ruumidega (nagu tekst ja kultuur). Semiosfääri struktuurne ülesehitus: Rajaneb ruumilise sümmeetria-asümmeetria ristumisel ajaliste protsesside intensiivsuse ja vaibumise sinusoidse vaheldumisega; see tekitab diskreetsuse. Need kaks telge on taandatavad üheks parem- ja vasakpoolsuse ilminguks, mis on lähtekohaks dialoogile, kõigi tähendusloomeprotsesside alusele. Semiosfääri üheks olulisemaks tunnuseks on piiritletus: oma semiootilise -- tähendusliku ja
Paralekseem Tekstis realiseerub lekseem alati mingi konkreetse sõnavormina. Viimaseid nimetatakse leksikaalses semantikas ka paralekseemideks (< kr. para ' kõrval, juures'). Leksikoloogia alldistsipliinid Leksikoloogia jaguneb üksteisega seotud alldistsipliinideks. • Sõnavarateadus = leksikoloogia e. sõnavaraõpetus. • Kitsamas mõttes tegeleb sõnavarateadus sõnavara semiootiliste, grammatiliste, kognitiivsete, sotsiolingvistiliste ja strukturaalsete aspektidega. • Sõnamoodustus tegeleb põhiliselt sõnatuletusega ja sõnade liitmisega (= sõnasüntaks). • Sõnamoodustusel on keelespetsiifilised iseärasused. • Leksikaalne semantika (kr. semantikos ’tähendav’) tegeleb lekseemide tähenduste uurimisega. • Jaguneb lause- ja tekstisemantikaks, kuna sõna funktsioneerib alati konkreetses kontekstis
mida antropoloog peak püüdma “lugeda” ja tõlgendada - neid “tihedalt kirlejdama”. Sellist kultuurikäsitlust võib nimetada semiootiliseks. Kultuur koosneb “sotsiaalselt väljakujunenud tähendusstruktuuridest”. Tartu-Moskva koolkonna semiootikud, eesotsas Juri Lotmaniga kujundasid välja teooria, milles kultuur on kui kollektiivne mittepärilik mäli, mis avaldub teatava keeldude ja ettekirjutuste süsteemina. Kultuur on erinevate semiootiliste süsteemide hierarhia, tekstide summa ja nendega seotud funktsioonide kogum, mis genereerib uusi tekste. 2. Mida tähendab kultuuriline pööre? (Viik, T. 2008. Kultuuriline pööre. Keel ja Kirjandus, l k 604-616) Kultuuri mõiste levik ja omaksvõtt. Erinevate teadusharude huvi kultuurinähtuste vastu. Uut tüüpi uurimisobjektiga kaasnevat metodoloogilist segadust ja epistemoloogilist ümberorienteerumise vajadust
määratlustest Nt Montreal ja Birmingham. (Üks kultuuriuuringute rajajaid Stuart Hall töötas pikka aega Birminghami Ülikoolis ja oli pikka aega sealse Kaasaegsete Kultuuriuuringute Keskuse (Centre for Contemporary Cultural Studies) (suleti 2002) juhataja. Eeskätt Birmighami KK-st on pärit subkultuuride teooriad. Juri Lotman 1981. Kultuurisemiootika ja teksti mõiste: Kultuurisemiootika on valdkond, mis uurib erineva ehitusega semiootiliste süsteemide vastastikust toimet, semiootilise ruumi sisemist ebaühtlust, kultuurilise ja semiootilise polüglotistmi paratamatust. * * * Neli keskset vastandust: kultuur-loodus, kultuur-tsivilisatsioon, kultuur-ühiskond, kultuur- indiviid 1. KULTUUR vs LOODUS Küsimus sellest, milline on inimese ja looduse suhe, või kultuuri suhe füüsilise keskkonnaga ulatub väga kaugesse aega.
protsesside vastu. Viimane, 25. köide Tartu semiootika sariväljaandest "Töid märgisüsteemide alalt" oli pühendatud teemale "Ajalugu ja semiootika". Juri Lotmani eessõnast nimetatud köitele: "Ajaloo tunnetamine on muutunud semiootiliseks, semiootiline mõtlemine on aga omandanud ajaloolisi jooni." JURI LOTMAN (1922-1993) Minevikuinimeste mõistmine eeldab nende kultuuri tundmist. Inimeste argikäitumist on võimalik käsitleda tekstina, mida saab analüüsida semiootiliste vahenditega Argikäitumine koosneb omaette elementidest, mida saab fikseerida, nagu ka nende elementide vahelisi suhteid. Laias laastus on kaks argikäitumise tüüpi: üks, mis on orienteeritud tekstilisele eeskujule (elu matkib kunsti), teine, mis püüab ise luua uut teksti (kunst matkib elu). Ajaloolased arvavad, et kui midagi on toimunud, siis see oli paratamstus, ei uurita seda kuidas oleks võinud teistmoodi minna
Kood: informatsiooni korrastatuse viis Topeltkodeeritus: väljendus- ja sisuplaan Teksti modelleeriv funktsioon Tekst kui kondendseeritud informatsiooni kandja. Metakeele modelleeriv funktsioon Tekst on tervikliku tähenduse ja tervikliku funktsiooni kandja ( nt riitus, kujutava kunsti teos või helitöö); Tartu-Moskva kultuurisemiootika koolkonna järgi kultuuri algelement Pidev tekst vs diskreetsed märgid (selle sees) Sellel põhineb kultuuriloovate semiootiliste opositsioonide süsteem loob võimaluse kombinatsiooniliseks mitmekesisuseks Vastandpaaride alusel liigitamine on arhetüüpne tegevus; sisaldub ka pidevates tekstides Informatsiooni hulk antud tekstis määratakse kogu tekstide hulga (semiosfääri) suhtes, samuti tema koht teiste tekstide seas. Teksti all mõistetakse ainult sellist teadet, mis on antud kultuuri sees moodustatud teatud tekstitekitavate reeglite järgi.
seades ülesse mitmeid tänapäeval teravalt aktuaalseid otsedemokraatia probleeme. Väga omapärasena ja ajastut ennetavana mõjub ka Simmeli käsitlus grupi ja võõra vahelisest interaktsioonist, kus võõra olemust kirjeldatakse ostsilleeriva membraanina grupi sise- ja väliskihi vahel ning lahatakse võõra võtmerolli inimgrupi enese-identifitseerimise protsessis. Umbes sel ajal tegeles mitte küll niivõrd semiootiliste, kuid vähemalt sama universaalsete küsimustega itaallane Vilfredo Pareto. Tema poliitiliste vaadete arengus põimusid liberaali, sotsialisti ja anti-demokraadi vahelised vastuolud. Viimastel eluaastatel vaimustus tema 5 "Raha kalkulatiivne iseloom on põhjustanud uudse täpsuse, omaduste ja erinevuste defineerimise ühtsuse, lepingute ja korralduste sõlmimise selge mõõdetavuse esile kerkimise eluelementide omavahelistes suhetes
SOUND SPACE BINOCULAR VISION (binokkel, kaks nägemist üheaegselt): PHENOMENAL EXPERIENCE (pre-reflective, wow-factor, virtuosity, colours, sound..kõik see, mis tekitab vaatajas tunde, et etendus oli imeline, vaimustav, lummav, haarav jne.) SEMIOTIC EXPERIENCE (signs) tantsusemiootika uurib märkide kasutamist tantsukunstis. Theatre act both combined. Teatris kombineeruvad mõlemad- nii emotsionaalne vastukaja etendusele (wow -factor) kui ka semiootiliste märkide oskuslik kasutamine CHOREOLOGICAL ORDER (on movement itself). Koreoloogiline järjestus kuidas keha toimib (N: tõmbudes kokku, järgneb sellele vabanemine, kui liigume üles, järgneb sellele liikumine alla jne. -liikumise loogiline järjestus) We balance opposites: movement in then out, tension and release 4 MOTION FACTORS: TIME (aeglane-kiire) FORCE (tugev-kerge) SPACE (direct plastic) FLOW (bound free) P
Selles kätkeb kultuuri tabuistlik ja metafoorne, poeetiline olemus. Vana-Kreekas iseloomustati inimloomet techne ja poesise mõistete abil, milles esimene rõhutas jäljendamisoskust, teine tegelikkuse taasloomisvõimet. Kultuuri kui teise olemise ehk Lotmani traditsioonis öeldult semioosise areng ongi toimunud selle kahe poole, oskuse ja loovuse vahelise suhte pidevas keerulisustumises. Lotman on võrrelnud semiootiliste süsteemide kokkupõrkeid semiosfääris Vana-Kreeka mütoloogilise Proteusega, kel oli võime teiseneda, jäädes siiski iseendaks. Kultuurisisene dialoog, tõlkelisus, süsteemi avatus oli mitmekesisuse allikaks. Ent seesama kultuuri mitmekesisuse allikas võib muutuda ühel hetkel kaose võimendiks. Kultuurile olemuslikus paisumises, selle teise olemise lõpmatuses kätkeb samas lõplikkuse lõks. Lõks sulgub hetkel, kui kaob side olemise endaga
semiootikuks de Saussure, filosoofide tähelepanu äratasid semiootilised nähtused palju varem, ent kaasaegse semiootika alused rajati alles 20. saj esimesel poolel, alustades Charles Peirce'i töödest. Uue teaduse tegeliku ulatuse tõi esile teine Ameerika teadlane C.W.Morris. Morrise järgi on semiootika ülesandeks välja töötada teaduslike teooriate ühine keel. Kolmeks osaks jagamine: pragmaatika, semantika ja süntaks. Ivici järgi võib kutsutakse semiootiliste probleemidega tegelejaid semantikuteks, jagades nad kahte rühma: üldise semantika ja akadeemilise semantika esindajad. Carnap: deskriptiivne semantika kirjeldab nähtusi, mis tingivad aktuaalsete olemasolevate suhtlemismärkide iseloomu (keeleteadlaste ala). Teoreetilise semantika ülesannetesse kuulub abstraktsetes semantilistes süsteemides märkidega teostatavate operatsioonide väljaselgitamine (loogikute ala). 4
Luuletus kogust ,,Kuldne põli": Alguse relativiseerimine või selle suhtelisuse välja toomine. Algus võib olla ka igal pool mujal. Sõnaline lausumine on mingil moel tinglik kust me alustamine: mis sõna või märkidega. Viitamine Kafkale jne. Valdur Mikita ,,Äparduse rõõm" (2000) ja ,,Rännak impampuule riiki" (2001) tegemist väga eksperimentaalse ja kummalise autoriga. Imelikud vormid, mille puhul on raske öelda, mis zanrid need on. Taust: õppis Tartu ülikooli semiootikat. Semiootiliste mudelite rakendamine oli teksti käivitav jõud alguse loomingus. Järgmised kaks on suuremad organiseerijad: Kiwa (kiwanoid; Jaanus Kivaste) tuli kunstisuunalt. Kiwa projektide puhul on raske öelda, kas see on kunst, kirjandus või veel miski muu. Tal on mitmeid mänge, mis on seotud masina kujutelmaga kuidas sõna ja masin kokku käivad. Arvuti on hakanud tema asemel luuletama. ,,Lastehaiglast põgenenud mänguasjad" (2002) kõige rohkem luulekogu moodi raamat
13 mitmekihilises kultuurikoosluses Nt Montreal ja Birmingham. (Üks kultuuriuuringute rajajaid Stuart Hall töötas pikka aega Birminghami Ülikoolis ja oli pikka aega sealse Kaasaegsete Kultuuriuuringute Keskuse (Centre for Contemporary Cultural Studies) (suleti 2002) juhataja. Eeskätt Birmighami KK-st on pärit subkultuuride teooriad. Juri Lotman 1981. Kultuurisemiootika ja teksti mõiste: Kultuurisemiootika on valdkond, mis uurib erineva ehitusega semiootiliste süsteemide vastastikust toimet, semiootilise ruumi sisemist ebaühtlust, kultuurilise ja semiootilise polüglotistmi paratamatust. *** Kolm keskset vastandust: kultuur-loodus, kultuur-tsivilisatsioon, kultuur-ühiskond, kultuurindiviid 1. KULTUUR vs LOODUS Küsimus sellest milline on inimese ja looduse suhe, või kultuuri suhe füüsilise keskkonnaga ulatub väga kaugesse aega. (1) Esiteks tuleb siin arvesse religioon ja filosoofia küsimus loomisest ja loodust
annaabi.ee 
