kompleksis: Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid. Ka jalad töötavad paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte tõmbe kohta. Ujuja diskvalifitseeritakse, kui kohtunik leiab, et ujuja jalad või käed ei tee üheaegseid liigutusi või kui ujuja ei puuduta pöördes või finisis seina mõlema käega üheaegselt. Seliliujumine: ujumine toimub seliliasendis, nii käed kui jalad töötavad eraldi. Selili on ainus ujumisviis, mille puhul ei tohi startida pukilt, vaid peab startima veest. Pööretena on lubatud saltopöörded, mille puhul ujuja pöörab ennast vahetult enne seina kõhuli, teeb salto ja tõukab ennast seinast eemale seliliasendis. Finiseerimine peab toimuma seliliasendis. Rinnuliujumine e. konn: ujumine toimub kõhuliasendis, nii jalad kui käed teevad paaristööd
Ujumine Seliliujumine: ujumine toimub seliliasendis, nii käed kui jalad töötavad eraldi. Selili on ainus ujumisviis, mille puhul ei tohi startida pukilt, vaid peab startima veest. Pööretena on lubatud saltopöörded, mille puhul ujuja pöörab ennast vahetult enne seina kõhuli, teeb salto ja tõukab ennast seinast eemale seliliasendis. Finiseerimine peab toimuma seliliasendis. Rinnuliujumine e konn: ujumine toimub kõhuliasendis, nii jalad kui käed teevad paaristööd. Kätetõmme on lühike ega ulatu õlgadest kaugemale, jalalöögi puhul kõverdatakse jalgu samuti tugevalt ning erinevalt teistest ujumisviisidest lüüakse jalgadega otse taha. Pöörde- ja finisiseina peab puudutama mõlema käega samaaegselt, pärast pöördeid ja starti on lubatud teha üks veealune kätetõmme ja jalalöök.
ujumisviisis ja neid kombineerivas kompleksis: Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid. Ka jalad töötavad paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte tõmbe kohta. Ujuja diskvalifitseeritakse, kui kohtunik leiab, et ujuja jalad või käed ei tee üheaegseid liigutusi või kui ujuja ei puuduta pöördes või finišis seina mõlema käega üheaegselt. Seliliujumine: ujumine toimub seliliasendis, nii käed kui jalad töötavad eraldi. Selili on ainus ujumisviis, mille puhul ei tohi startida pukilt, vaid peab startima veest. Pööretena on lubatud saltopöörded, mille puhul ujuja pöörab ennast vahetult enne seina kõhuli, teeb salto ja tõukab ennast seinast eemale seliliasendis. Finišeerimine peab toimuma seliliasendis. Rinnuliujumine e. konn: ujumine toimub kõhuliasendis, nii jalad kui käed teevad paaristööd
kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid. Ujumisstiilid Kuigi vees on võimalik edasi liikuda mitmel viisil, nende hulgas on näiteks koeraujumine ja küliliujumine, toimuvad ametlikud võistlused neljas ujumisviisis ja neid kombineerivas kompleksis: · Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid. Ka jalad töötavad paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte tõmbe kohta. · Seliliujumine: ujumine toimub seliliasendis, nii käed kui jalad töötavad eraldi. Selili on ainus ujumisviis, mille puhul ei tohi startida pukilt, vaid peab startima veest. Pööretena on lubatud saltopöörded, mille puhul ujuja pöörab ennast vahetult enne seina kõhuli, teeb salto ja tõukab ennast seinast eemale seliliasendis. Finiseerimine peab toimuma seliliasendis. · Rinnuliujumine e. konn: ujumine toimub kõhuliasendis, nii jalad kui käed teevad paaristööd
neid kombineerivas kompleksis: · Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid. Ka jalad töötavad paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte tõmbe kohta. Ujuja diskvalifitseeritakse, kui kohtunik leiab, et ujuja jalad või käed ei tee üheaegseid liigutusi või kui ujuja ei puuduta pöördes või finisis seina mõlema käega üheaegselt. · Seliliujumine: ujumine toimub seliliasendis, nii käed kui jalad töötavad eraldi. Selili on ainus ujumisviis, mille puhul ei tohi startida pukilt, vaid peab startima veest. Pööretena on lubatud saltopöörded, mille puhul ujuja pöörab ennast vahetult enne seina kõhuli, teeb salto ja tõukab ennast seinast eemale seliliasendis. Finiseerimine peab toimuma seliliasendis. · Rinnuliujumine e. konn: ujumine toimub kõhuliasendis, nii jalad kui käed teevad paaristööd
kompleksis: · Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid. Ka jalad töötavad paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte tõmbe kohta. Ujuja diskvalifitseeritakse, kui kohtunik leiab, et ujuja jalad või käed ei tee üheaegseid liigutusi või kui ujuja ei puuduta pöördes või finisis seina mõlema käega üheaegselt. · Seliliujumine: ujumine toimub seliliasendis, nii käed kui jalad töötavad eraldi. Selili on ainus ujumisviis, mille puhul ei tohi startida pukilt, vaid peab startima veest. Pööretena on lubatud saltopöörded, mille puhul ujuja pöörab ennast vahetult enne seina kõhuli, teeb salto ja tõukab ennast seinast eemale seliliasendis. Finiseerimine peab toimuma seliliasendis. Seliliujumine oli esimest korda kavas 1900. aasta suveolümpiamängudel. Seal oli distantsiks 200 meetrit
peab olema õiges asendis ja juhtima liikumist. Tõukel tuleb küünarliiges suruda vastu külge ja käsi sirutada. Tõuge lõppeb labakäe vajutusega allapoole. Õlavars tõuseb ja käsi tuleb lõdvalt veest välja. Käe üleviimist tuleb teha sirge käega, suunaga üles-taha-alla. Kõige tähtsam on: · voolujooneline asend · käte vastassuunaline liikumine · hästi liikuvad hüppeliigesed · pöörlemine Seliliujumine toimub seliliasendis, nii käed kui jalad töötavad eraldi. Selili on ainus ujumisviis, mille puhul ei tohi startida pukilt, vaid peab startima veest. Pööretena on lubatud saltopöörded, mille puhul ujuja pöörab ennast vahetult enne seina kõhuli, teeb salto ja tõukab ennast seinast eemale seliliasendis. Finiseerimine peab toimuma seliliasendis. 4.LIBLIKUJUMINE EHK DELFIINIUJUMINE Liblik- ehk delfiiniujumine toimub kõhuliasendis. Kätega tuleb teha paaristõmbeid. Ka jalad
kompleksis: · Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid. Ka jalad töötavad paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte tõmbe kohta. Ujuja diskvalifitseeritakse, kui kohtunik leiab, et ujuja jalad või käed ei tee üheaegseid liigutusi või kui ujuja ei puuduta pöördes või finisis seina mõlema käega üheaegselt. · Seliliujumine: ujumine toimub seliliasendis, nii käed kui jalad töötavad eraldi. Selili on ainus ujumisviis, mille puhul ei tohi startida pukilt, vaid peab startima veest. Pööretena on lubatud saltopöörded, mille puhul ujuja pöörab ennast vahetult enne seina kõhuli, teeb salto ja tõukab ennast seinast eemale seliliasendis. Finiseerimine peab toimuma seliliasendis. · Rinnuliujumine e. konn: ujumine toimub kõhuliasendis, nii jalad kui käed teevad paaristööd
hoiatust stardivad uuesti. Ujumisstiilid Kuigi vees on võimalik edasi liikuda mitmel viisil, nende hulgas on näiteks koeraujumine ja küliliujumine, toimuvad ametlikud võistlused neljas ujumisviisis ja neid kombineerivas kompleksis: · Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid. Ka jalad töötavad paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte tõmbe kohta. · Seliliujumine: ujumine toimub seliliasendis, nii käed kui jalad töötavad eraldi. Selili on ainus ujumisviis, mille puhul ei tohi startida pukilt, vaid peab startima veest. Pööretena on lubatud saltopöörded, mille puhul ujuja pöörab ennast vahetult enne seina kõhuli, teeb salto ja tõukab ennast seinast eemale seliliasendis. Finiseerimine peab toimuma seliliasendis. · Rinnuliujumine e. konn: ujumine toimub kõhuliasendis, nii jalad kui käed teevad paaristööd
Joob tassist, oskab asjast kastist välja võtta, ütleb esimesi sõnu. 11. kuune- liigub kiirelt neljakäpukil, istub kindlalt, liigub toe najal , seisab iseseisvalt lühikest aega. Välja on kujunenud pintsetihaare. Asetab asju üksteise otsa, mängib palli, 12. kuune- Istub, tõuseb püsti, kõnnib ühest käest kinni hoides või iseseisvalt. Joob tassist, õpib lusikaga sööma. Lapse areng 0-3 elukuud Fleksoorne asend esineb nii kõhuli- kui seliliasendis; o Kõhuliasendis: käed rindkere all, pea pööratud küljele (kaitserefleksi väljendus), jalgades spontaansed roomamisliigutused Seliliasendis: pea pööratud küljele, lühiajaliselt hoiab pead keskjoonel Istuvasend. Last kätest istuma tõmmates: jääb pea taha rippuma, käed- jalad on poolpainutatud Kõhuliasendis last tõstes (võttes lapsel kätega ümber keha):
Selline harjumus võib soodustada valu alaseljas. tee kindlasti venitus-ja lõdvestusharjutusi kompleksi lõpus. üldjuhul ei ole ka pärast rasket sünnitust treening vastunäidustatud, kui sul on olnud raske sünnitus või näiteks keisrilõige, siis tasuks nõu pidada harjutuste valiku suhtes oma ämmaemandaga. Kõige esimesed harjutused pärast sünnitust. 1. Harjutus vaagnapõhjalihaste tugevdamiseks. Seda harjutust võid alguses teha seliliasendis, jalad põlvist kõverdatud, hiljem aga ka istudes või seistes. Pinguta vaagnapõhjalihaseid (need lihased ümbritsevad kusitit, tuppe ja pärakut), hoia 3-5 sekundit ja lõdvesta aeglaselt lihased. Korda 10-30 korda (nii kuidas jaksad, ära harjutades kunagi üle pinguta), päeva jooksul võiksid seda harjutust teha mitu korda. Sama harjutuse teine variant on selline, et 10 sekundi jooksul püüad võimalikult kiiresti pingutada ja lõdvestada lihaseid, seejärel puhkad ja teed veel 2-3 korda
vältimiseks, siis välisel vaatlusel puudub võimalus kindlaks teha surmapõhjus. Äkksurma tuvastamiseks on vaja välistada teised surma põhjused. Uuritakse andmeid lapse eelnevast tervislikust seisundist, põletikusümptomitest, oksendamisest, kõhulahtisusest, võimalikust traumast ning uuritakse ka lapse asendit tema leidmisel. Ennetamine: Imiku äkksurma ei ole võimalik ennetada. Kuigi kindlad tõestused magamisasendi olulisusest puuduvad, siis on soovitatav panna imikud magama seliliasendis ning oma voodis. Kasutatud kirjandus: http://inimene.ee/h/hallisurm http://kidshealth.org/parent/medical/sleep/sids.html
ujumisviisis ja neid kombineerivas kompleksis: · Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid. Ka jalad töötavad paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte tõmbe kohta. Ujuja diskvalifitseeritakse, kui kohtunik leiab, et ujuja jalad või käed ei tee üheaegseid liigutusi või kui ujuja ei puuduta pöördes või finisis seina mõlema käega üheaegselt. · Seliliujumine: ujumine toimub seliliasendis, nii käed kui jalad töötavad eraldi. Selili on ainus ujumisviis, mille puhul ei tohi startida pukilt, vaid peab startima veest. Pööretena on lubatud saltopöörded, mille puhul ujuja pöörab ennast vahetult enne seina kõhuli, teeb salto ja tõukab ennast seinast eemale seliliasendis. Finiseerimine peab toimuma seliliasendis. · Rinnuliujumine e konn: ujumine toimub kõhuliasendis, nii jalad kui käed teevad paaristööd
Juba 1953. a. algatas jugoslaavlane Darko Prvan sellise liblikujumise, mida tuntakse nüüd rohkem delfiiniujumisena.Vanast liblikujumisest jäi alles liblika liikumist meenutav käte töö, aga oluline osa liikumishoost saadi delfiini ujumist matkivast jalgade ja alakeha sümmeetrilisest ja võimsast üles-alla liigutamisest. Selili ujuvad tänapäeval kõik võistlejad krooli; seda ujutakse nagu rinnulikrooligi, kuid seliliasendis. Keelatud pole ka selilibrass, aga sellest on võistlejad nüüdisajal loobunud. 9 Selilikrooli võidukäigule pani aluse ameeriklane Harry Hebner Stokholmi olümpiamängudel (1912). Rinnuliasendis ujumise puhul tuleb startida lähetaja käskluse järgi lähtepukilt, hüpates vette, pea ees. Seliliujujad alustavad veest, selg ees. Nad hoiavad kinni basseini seinas olevaist
käsi liigub üles (5). Olümpiamängudel on kavas 100 m ja 200 m distants. 9 Enne stardisignaali peavad ujujad võtma sisse lähteasendi, olles vees näoga stardiseina poole ning hoides mõlema käega käepidemetest. Keelatud on asetada jalgu ülevoolurenni äärele või toetuda sellele varvastega. Peale stardisignaali ja pööret peab ujuja tegema tõuke seinast (pöörde-paneelist) ja ujuma seliliasendis kogu distantsi vältel, sooritades pöörde vastavalt stiilile. Normaalseks seliliasendiks loetakse keha pöörlemist ümber oma pikitelje kuni 90°. Starditõuge peab olema sooritatud seliliasendis. Distantsi jooksul peab ujuja keha mis tahes osa lõikama veepinda, välja arvatud pöörde ajal ning 15 m distantsil peale starti ja igat pööret. Selles punktis peab veepinda lõikama pea. Pöörde ajal võib ujuja pöörata kõhuli ja teha pöördesse
Lapse areng 0-1 aasta 1. Kuu Üsasisene ehk fleksoorne areng(painutusasend) Kõhuliasendis last tõstes horisontaalripe Käed rusikas ja pöial peopesas Jälgib liikuvat eset, kuulab heli ja kõnet Ilmub esimene naeratus Kõhuli asendis üritab pöörata pead 2. kuu Fleksoorne asend esineb kõhuliasendis, kuid on vähenenud. Seliliasendis suudab lühikest aega pead hoida keskjoonel. Last jalgadele toetades püsib pea keskjoonel. Pöörab hääle suunas pead Häälitseb - koogab 3.kuu Suudab pikemat aega olla kõhuliasendis Raskuskese liigub peast jalgade suunas. Pea kontroll on kindel Käed avanenud suudab lühiajaliselt hoida talle kätte pandud mänguasja. Silmitseb keskendunult inimesi ja esemeid Avaldab häälitsemisega rõõmu Kõhuli asendis tõstab ülakeha 4. kuu
Haige asendi muutmine Haige asendi muutmisel kasutage võimalusel abilist. Ergutage alati haiget omaenda jõuvarusid kasutama ja asendi muutmisel kaasa aitama. Seliliasend · Et nihutada seliliasendis haiget ülespoole, kõverdage tema põlved ning nihutage haiget õlgadest ja puusadest voodis ülespoole. · Õige seliliasendi tagamiseks pange haige pea alla väike padi, mis toetab kukalt. · Ristluu all kasutage polstrina lambanahka. · Toetage jalad voodi jalatugede vastu nii, et jalalaba ja säär moodustavad täisnurga ning varbad on suunatud ülespoole. · Toetage haiget jalalabade alt patjade või lambanahaga. · Haige käed seadke kehast pisut eemale, et asend oleks mugav.
korral rinda. 8. Laske beebil kõhuli olla siis, kui teda jälgite: Las beebi veedab ärkvel olles veidi aega ka kõhuli, et ta saaks oma käe- ja õlalihaseid treenida. Pange ta tekiga põrandale või mänguaeda ja andke talle mänguasju, et tal seal põnev oleks. Imiku äkksurma ennetamiseks ei ole kindlaid abinõusid. Kuigi uuringutulemused magamisasendi olulisusest puuduvad, peaksid imikud ikkagi magama seliliasendis ja oma voodis. (joonis 1.) Joonis 1. Soovitatavad magamisasendid. 6 KASUTATUD KIRJANDUS · www.pampers.ee. Imikute äkksurma sündroom. http://www.pampers.ee/et_EE/paren ting-articles/imikute-%C3%A4kksurma-s%C3%BCndroom/14022 (30.11.2012) · Terviseportaal inimene.ee. Hällisurm. http://www.inimene.ee/index.php?disease=h& sis u=disease&did=304 (30.11.2012) · Eesti suurim tervisenõustamise keskkond kliinik.ee
Vaid väga hea pöiapainduvuse korral on võimalik jalgade tööd tehes kiiresti edasi liikuda. Teiseks peab jalaliigutus tingimata meenutama lööki. Esmalt tuleb jalg enne lööki kergelt põlvest painutada, seliliasendus tuleb rõhutada lööki üles, rinnuliasendis lööki alla. Pöiad on löögi sooritamisel lõdvad ja sissepoole pööratud. Krooliks on otstarbekam alustada jalgade töö õppimist seliliasendis, nii saab laps ise oma liigutusi jälgida. Lapsel tuleks istuda madalas vees ning teha jalgadega kordamööda üleslööke. Löök tuleb sooritada nii, et vesi pritsib näo suunas. Järgmisena tuleb lasta tal ujuda selili lamades ja jalgade töötades krooli umbes kümme meetrit. Jälgida tuleb, et varbad ulatuksid veepinnani ja põlved ei tuleks liiga palju veest välja. Käte liikumine on vahelduv
mugavaks, on enne operatsioonile tulemist soovitatav oma kodu kohandada. Eemaldada lahtised vaibad, juhtmed, sättida köögis esemed ühele tasandile, vannituppa mittelibisevad vaibad, kasutada mugavaid jalatseid jne. Postoperatiivne hooldus: valutustamine; sooletegevuse kontroll; trombemboolia preventsioon; puusaliigese nihestuse vältimine. Puusaliigese endoproteesimise operatsiooni on võimalik teostada nii üld- kui ka spinaalanesteesias, külili- või seliliasendis. Operatsiooni käigus eemaldab kirurg 1025 cm pikkuse nahalõike kaudu kulunud liigesepinnad ja asendab need endoproteesi sobivate osadega. Operatsiooni lõpuks veendub ortopeed, et luu külge kinnitatud liigeseprotees on kohe vastupidav eri liigutustele ja samas ei nihestu oma pesast. Operatsioonihaava jäetakse dreen, et juhtida tehisliigese ümbert ära vedelik ja veri. Haav kaetakse pehme sidematerjaliga. Operatsioon kestab umbes 12 tundi.
riietada või tualettpaberit kasutada). Ratastoolis inimestel võib olla raskusi avalike käimlate kasutamisel (puuduvad ülessõiduteed, pole uksed piisavalt laiad). Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus Voodihaiged Kui inimene peab erinevatel põhjustel pikemaks ajaks voodisse jääma, võib kladuda keha ning mao ja soolte lihaste toonus (kõhukinnisus). Uriinipais võib tekkida juhul, kui haiget hooldatakse seliliasendis (raskusjõud aitab kaasa uriini voolamisele neerudest kusepõide). Kui lihaste aktiivsus on vähenenud, on uriinis ka vähem happelisi jääkprodukte ning uriin muutub leeliseliseks (kivide tekkimine). Õendustoiminguteks on pt jälgimine, küllaldane vedeliku ja kiudainete tarbimine ning haige ergutamine võimalikult palju kõiki oma lihaseid kasutama (füsioterapeudi abi oma kõhu- ja vaagnapõhja lihaste arendamiseks). Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus
Vaatluse metoodika, normoloogia ja patoloogia Südame-vereringe seisundi vaatlemisel kirjeldatakse lapse üldseisundit (vaata peatükk 1 „Üldseisundi objektiivne läbivaatus“); füüsilise arengu, lihastoonuse ja kehalise arengu vastavust eale, rühti; jõudlust toitmisel-imemisel ja füüsilisel koormusel; naha ja limaskestade jumet-värvust; hingamist; rindkere kuju. Nähtavaid pulsatsioone ja täpset lokalisatsiooni (kaelal, südame kohal, epigastriumis). Südame tiputõuke nähtavust seliliasendis. Vastsündinutel, imikutel ja asteenilistel lastel – hästi nähtav. Sõrmede ja küünte kuju, värvust. Küüne ja küünevalli vahel on nürinurk. Nähtavate tursete olemasolu. (Lastehaiguste... 1986, Paves 1993, Tunell 1998, Kallas jt 1999, Kantero jt 2005, Saha 2005, Virro 2008, Uibo 2010.) 6 Patoloogia • Üldine väsimus, rahutus, väsimine söömisel-imemisel, füüsilisel pingutusel.
Tuleks pesta ka haige juuksed. Nägu, kael ja kõrvad pesta kindaga ja hoolega loputada. Käevarred pesta kaenlaaugu suunas. Rusikas sõrmed ettevaatlikult avada ja pesta suure veesurvega. Kui sõrmedevahel on seen, pesta antiseptilise pesemisvahendiga. Ülakeha ja kõht pesta, loputada; naistel pöörata tähelepanu rinnaalustele. Enne selja pesemist aidata haige keerata küljele, selg pestakse kuklast allosasse välja. Uuesti seliliasendis pesta kubemevoldid uue pesukindaga. Kui mingeid takistusi pole, siis kõverdatakse haige põlved ja viiakse laiali, et oleks paremad pesemistulemused. 11 Viimasena pestakse jalad uue pesukindaga. Varbavahed pesta ja loputada hoolega, kui on seen, kasutada antiseptilist pesemisvahendit. Haige hoolikalt kuivatada, pikad juuksed keerata rätikusse. Kuivatamine toimub samas järjekorras, nagu peseminegi.
aluseid silte nina kauguselt. 3. HÕLJUTAKSE Kui oskad vees lõdvestuda ja sukelduda, võid õppida hõljumist. Hõljumisasendis võid hiljem õppida ujumisliigutusi. 1. Proovi, kas vesi kannab: kükita lõuani vette, seistes ühe suure varba toel kui baleriin. See õnnestub vees, kuid mitte maal see tähendab, et vesi kannab sind. 2. Sellest asendist võid panna näo vette ja tõsta varba põhjast, siruta keha veepinnale, nii et oled kõhuli hõljumisasendis. 3. Vesi kannab sind ka seliliasendis. Proovi istu vette nagu toolile, vesi ulatub lõuani; pane pea padjale vaata üles; sead ennast magama hõljud nüüd selililamangus, puusad pinnal. 179 4. LIBISTATAKSE Kui tunned, et vesi kannab sind hõljudes, võid õppida libisemist. Libise voolujoonelises asendis kõhuli või selili veepinnal. 1. Libisemisasend on sama, kas oled kõhuli või selili. Võid õppida asendeid madalas vees
veresoonestiku või veenidega seotud operatsioonid, ortopeedilised operatsioonid). Suurema operatsiooni järgne pikemaajaline liikumatu asend võib osutada sügavale jalaveeni tromboosile. A: R: Südame rütmihäirete vastased ravimid. E: Pikem lennureis. V: Sihipärane läbivaatus Sihipärase läbivaatuse ajal keskendutakse haigele jäsemele. Patsient tuleks läbi vaadata seliliasendis, rõivad tuleb eemaldada. Kõigepealt hinnatakse verevarustust. Haige jäseme seisundi hindamine toimub järgmiste kriteeriumide järgi. 1. Mõlema jala rekapillarisatsiooni võrdlemine (naha roosa värvuse taastumine pärast sõrmega vajutust varbaotsale). 2. Varvaste ja jalalaba tundlikkus. 3. Varvaste liikuvus (kõverdage varbaid). 4. Perifeerse pulsi katsumine. 5. Sääremarja või küünarvarre kudede tihedus, turse. 1. punkti juurde (rekapillarisatsiooni võrdlemine)