määratletav ja tuvastatav): haritud inimesele pakuvad palju mõtlemisainet õigusest ka sellised talle õpetatavad distsipliinid, mis otseselt õigust ei puudutagi, kuid mis käsitlevad õigusvajaduse tekitajaid (infotehnoloogia, geenitehnoloogia jmt).” Õiguse tunnused teaduslikus käsitluses Mario Rosentau käsitluse kohaselt selgub õiguse mõiste: a) õiguse entiteetide (tunnuste) äratundmises ja kirjelduses, b) õiguse entiteetide (tunnuste) süstematiseerimises, c) seletustes õiguse multisubjektsuse tekkimise ja koosseisu kohta, d) õiguse entiteete iseloomustavate üksikute oluliste tunnuste (atribuutide) kirjeldustes ja definitsioonides, e) avastatud oluliste seaduspärasuste formuleeringutes, mis käsitlevad õiguse entiteetide teket, muutumist ja toimimist, f) üldistes hüpoteesides ja teooriates õiguse entiteetide kui sotsiaalsete nähtuste klassi tekkimisest, g) juristide ja õigusteadlaste analüüsides, süstematiseeringutes ja seletustes oma teadmiste
teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping(Võlaõigusseadus, §20). Samuti määravad mõlemad õigusaktid üheselt, et aktsept ehk nõusolek pakkumusega ei ole vaikimine või tegevusetus, vaid oferdile tuleb anda alati selle adressaadi poolt avalduse või muu käitumisega, mis avaldab nõusolekut, otseselt oferdi esitajale tagasiside ehk nõusolek või keeldumine. Samas on Võlaõigusseadus oma lepingutingimuste seletustes oluliselt detailsem, tuues välja erinevad nüanssid nii erinevate tähtaegadega ofertide ja pakkumuse lõppemise, oferdiga nõustumuses, muudatustega nõustumuse kui ka hilinenud nõustumuse puhuks. Viini konventsioonis on need küll märgitud ning lühidalt seletatud, kuid Võlaõigusseadus on siinkohal siiski täpsemalt kõik detailid lahti seletanud. Viini konventsioon annab selle kasutajale oluliselt rohkem tõlgendamis- ja otsustamisruumi kui Võlaõigusseadus, kus on
Otsis voorust ja moraaliküsimust. Archimedes- kuulsaim füüsik ja leiutaja hellenismiperioodil. Avastas, et vanni minnes välja voolava vee hulk on võrdeline tema keha ruumalaga. Leiutas kruvi (kruvi leidis tollal peamiselt kasutust veetõstukina). Konstrueeris linnakindlustusi, sõjatehnilisi seadmeid (kivi- ja nooleheitja), hammasrataste leiutaja. Hippokrates- oli kuulsaim kreeka arst 5. - 4. saj eKr. Mitmeköitelise arstiteadusliku käsiraamatu autor. Tema seletustes polnud haiguste põhjused mitte jumalikud, vaid looduslikud. Tema meelest sõltus tervis nelja ihumahla (vere, lima, musta ja valge sapi) tagajärjest. Hippokratese vanne: arstide ametitõotus kaitsta alati patsiendi elu ja tervist. Ptolemaios- koostas maailmakaardi. Hellenismiajastu matemaatik, geograaf, astronoom. Aleksander Suur- Makedoonia kuningas, suured vallutused, mis panid aluse idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levikule kogu tolleaegses maailmas.
tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping nagu on kirjas ka Võlaõigusseaduses §20. Samuti määravad mõlemad õigusaktid üheselt, et aktsept ehk nõusolek pakkumisega ei ole vaikimine või tegevusetus, vaid oferdile tuleb anda alati selle adressaadi poolt avalduse või muu käitumisega, mis avaldab nõusolekut, otseselt oferdi esitajale tagasiside ehk nõusolek või keeldumine. Samas on Võlaõigusseadus oma lepingutingimuste seletustes oluliselt detailsem, tuues välja erinevad nüanssid nii erinevate tähtaegadega ofertide ja pakkumuse lõppemise, oferdiga nõustumuses, muudatustega nõustumuse kui ka hilinenud nõustumuse puhuks. Viini konventsioonis on need küll märgitud ning lühidalt seletatud, kuid Võlaõigusseadus on siinkohal siiski täpsemalt kõik detailid lahti seletanud. Viini konventsioon annab selle kasutajale oluliselt rohkem
käsitöödega, ja selleks jäi kadripäev mitmeks sajandiks. 17. sajandi käsikirjades viidatakse kadripäevale kui lammaste patrooni Katariina austamise ja teenimise päevale. Kindlasti nii sulasidki kaks kommet ühte ja sügistööde pühast sai püha Katariina päev. Et vanadel algsetel seletustel ja põhjustel on tavaks ununeda ja seoseid luuakse alati käepäraste uuemate teadmistega, selle kohta on mitmeid näiteid ka kadripäevaga seoses. 19. sajandi rahvapärastes seletustes on arvatud, et see püha on näiteks vene keisrinna Katariina järgi oma nime saanud. Teise seletusena on oletatud, et kadripäev on seotud hoopis Martin Lutheri naise Katariinaga, kelle auks toimuvat perede külastamine ja andide kogumine. Kadripäeva ja kadrisid on seostatud esivanemate hingede taassaabumisega. Tulevad nad ju laulusõnutsi "pikka pilliroogu mööda" taevast või kaugelt meie juurde. Ülo Tedre arvates oli algselt
ja käsitöödega, ja selleks jäi kadripäev mitmeks sajandiks. 17. sajandi käsikirjades viidatakse kadripäevale kui lammaste patrooni Katariina austamise ja teenimise päevale. Kindlasti nii sulasidki kaks kommet ühte ja sügistööde pühast sai püha Katariina päev. Et vanadel algsetel seletustel ja põhjustel on tavaks ununeda ja seoseid luuakse alati käepäraste uuemate teadmistega, selle kohta on mitmeid näiteid ka kadripäevaga seoses. 19. sajandi rahvapärastes seletustes on arvatud, et see püha on näiteks vene keisrinna Katariina järgi oma nime saanud. Teise seletusena on oletatud, et kadripäev on seotud hoopis Martin Lutheri naise Katariinaga, kelle auks toimuvat perede külastamine ja andide kogumine. 3 Maskeerimine Kadrisandid on läbi aegade kandnud valgeid ja ilusaid rõivaid, soole vaatamata on riietutud eeskätt naisteks
kadripäev mitmeks sajandiks. 17. sajandi käsikirjades viidatakse kadripäevale kui lammaste patrooni Katariina austamise ja teenimise päevale. Kindlasti nii sulasidki kaks kommet ühte ja sügistööde pühast sai püha Katariina päev. Et vanadel algsetel seletustel ja põhjustel on tavaks ununeda ja seoseid luuakse alati käepäraste uuemate teadmistega, selle kohta on mitmeid näiteid ka kadripäevaga seoses. 19. sajandi rahvapärastes seletustes on arvatud, et see püha on näiteks vene keisrinna Katariina järgi oma nime saanud. Teise seletusena on oletatud, et kadripäev on seotud hoopis Martin Lutheri naise Katariinaga, kelle auks toimuvat perede külastamine ja andide kogumine. Maskeerimine Kadrisandid on läbi aegade kandnud valgeid ja ilusaid rõivaid, soole vaatamata on riietutud eeskätt naisteks. Maskid ei ole olnud reeglina jõulised ega koledad,
taimede kasvatamine ja kaubandus) kõrval. Traditsioonilise ettekujutuse järgi oli linnade tekke eelduseks toidu ülejääk põlluharimisest linna lähedal. Et aga osutub, et linnade ja kaugkaubanduse algus võivad olla palju varasemad, kui seni arvatud, on mõned uurijad selles eelduses kahtlema hakanud. On ka teooria, mille kohaselt linnad on tekkinud kaubanduse tõttu ja põlluharimine linnade toiduvajaduse tõttu. Mõned uurijad kahtlevad esimeste linnade tekke majanduslikes seletustes üldse ning peavad esimesi linnu eelkõige kuningliku või vaimuliku võimu keskusteks. [2] Esimesed asulad üle maailma koosnevad põhiliselt rinigkujulise põhiplaaniga püstkodadest, mis olid maksimaalselt kokkusurutud külad. Püstkojale järgnes pisut keerulisem ümarkoda, mille sõrestik painutati peenematest puuväätidest nii, et ruum sai teatud kõrguseni vertikaalsed seinad. Savirikastel aladel kaeti see omakorda saviga ning nii tekkisid nn savionnid
determinismi definitsioon. Sotsiaalse konstruktivismi põhiidee on, et tehnoloogia ei arene ühiskonnast iseseisvalt ja tehnoloogilised muutused on ennekõike põhjustatud ühiskonnas toimuvatest protsessidest, mitte ei põhjusta neid protsesse. Sotsiaalse konstruktivismi idee seisab vastu leiutaja kui geniaalse eraku ideele, toonitades, et selleks, et leiutised saavutaksid ühiskondlikku kõlapinda, peab ühiskond selleks ka küps olema. Sotsiaalses konstruktivismi pakutavates seletustes sellest, kuidas ühiskond mõjutab tehnoloogia arengut ning lõppulemusena seda ka muudab, on võimalik eristada kolme tasandit. Sotsiaalne konstruktivism isiku tasandil: isik või isikute rühmad, kes mõtlevad välja kontseptsiooni, disaini ja arenduse, ei ole kunagi isoleeritud muust ühiskonnast. Nad on mõjutatud ühiskondlikest protsessidest sotsiaalsete sidemete, hariduse, meedia, sotsiaalsete võrgustike kaudu. Seetõttu on võimalik ka see, et samale avastusele
punkti. Vältida tuleb definitsioonide esitamist valemi kujul. Üksikud sümbolid ja lihtsad matemaatilised avaldised esitatakse reeglina teksti sees omaette reale viimata. Võrdust ja võrratust väljendavad avaldised esitatakse tavaliselt omaette real. Kui töös on mitu valemit, tuleb need nummerdada. Valemi number paigutatakse valemiga samale reale paremale sulgudesse. Valemites ei tooda mõõtühikuid, need esitatakse valemites kasutatud sümbolite seletustes. Valemi sümbolite seletus algab sõnaga "kus" ning seletused kirjutatakse üksteise alla. Näide: Tarbimise eelarvepiirang avaldub: (1) kus pi hüvise hind (kroonides), xi hüvise kogus (tk), n hüviste arv, c tarbimiseelarve (kroonides). Loetelud, mis koosnevad üksikutest sõnadest või lühikestest fraasidest, kirjutatakse üksteise järel ja eraldatakse komaga. 18
kohanimesid. (näit. Hellemegghe, Szure Kulldmeggi), samuti isiku- ja perenimesid (Andres, Claws, Annik) ning ühe eestikeelse lause. 1535 Wanradt'-Koell'I katekismus alamsaksa- ja eestikeelne luteriusu katekismus, mis keelati ja hävitati, kui on säilinud 11 lehe (algselt oletatavasti 120 lk) fragmendid. Selle usuõpiku teksti järjestus on tõenäoliselt ühte langenud Lutheri katekismusega, olles sisulistes seletustes siiski iseseisvam. Raamatukese säilinud lõpust leiame 14-realise alamsaksakeelse iseloomustuse meie murrete kohta, mis on esimeseks katseks eesti keelest midagi teada. Kaudsetele andmetel on 16. saj koostatud ja trükis avaldatud veel mõned luterlikud katekismused (1554. a Tartu Jaani koguduse õpetaja Franz Witte lõunaeestikeelne katekismus, kus olevat olnud 6 eestikeelset vaimulikku laule, rahva seas populaarne), kui säilinud neid pole. Samuti pole
all peab artikli kirjutanud Paul Kaldre ilmselt silmas parteilasi, kuna iga eestimeelne võrulane sai üsna täpselt aru, mida loosungi teksti ,,Vähem valet, seltsimehed!" all mõeldud on, ega vaadanud seda arusaamatus hämmelduses. Ain Saart süüdistatakse lipuvarda ümber keritud, põue topitud kodanlikuaegse riigilipuga ringi käimises. Sellele kommentaariks on Ain kirjutanud, et lippu on võimatu koos vardaga põue pista ning selgitanud sinimustvalge lipu olemust. Ain Saare antud seletustes võimudele ebaseadusliku lipuga ringi käimise kohta on Ain viidanud sellele, et tema arust pole vahet kas käia ringi lipuvarda või luuavarrega, kuid artiklis on väänatud tema sõnu nõnda, et lugejale jääb mulje nagu Ain Saar oleks võimudele väitnud, et lipuvarda asemel kandis ta endaga kaasas luuavart. (Vaata lisa 2) 28 VK: 3572:26 Paul Kaldre. Vähem valet, seltsimehed! -Töörahva Elu, 1987, 28.november. 29
Üksikud sümbolid ja lihtsad matemaatilised avaldised esitatakse reeglina teksti sees omaette reale viimata. Võrdust ja võrratust väljendavad avaldised esitatakse tavaliselt omaette real. Kui töös on mitu valemit, tuleb need nummerdada. Valemi number kirjutatakse ümarsulgudesse valemiga samale reale, soovitatavalt paremale (vt järgnevat näidet). 𝑎2 + 𝑏 2 = 𝑐 2 (valem 1) Valemites ei tooda mõõtühikuid, need esitatakse valemites kasutatud sümbolite seletustes. Valemi sümbolite seletus algab sõnaga “kus” (ilma järgneva koolonita) ning seletused kirjutatakse ülevaatlikkuse mõttes üksteise alla (vt järgnevat näidet). Rakendades valemit 1 𝑆 = 2 𝑎𝑏 sin 𝑦 (valem 2) kus a ja b on kolmnurga küljed (m), γ on nurk külgede a ja b vahel (kraad). 3.3.7. Loetelud Loetelus on reavahe 1 ja loetelu punktid tähistatakse kas märgistega (punktid, tärnid vms) või
3. võimu tasakaalutus on olukord, milles ühel osapoolel on oluliselt rohkem võimu kui teisel Pole suhteid, milles võimu ei rakendata. Tegelikult meil isegi puudub võimalus suhelda võimu kasutamata. Ainus, mida me teha saame, on valida, kas kasutada oma võimu ülesehitavalt või lammutavalt. 3.2 Eelarvamused Eelarvamused tähendavad põhjendamatut negatiivset eelhoiakut teiste inimeste suhtes. Eelarvamused võivad olla nii konflikti põhjuseks kui ka tulemuseks. Seletustes hakkame lähtuma oma hoiakutest ja arusaamadest, mis on mõjutatud vaenlase kujundist ega pruugi olla õiged. Eelarvamus on tavaliselt mingi grupi või rühma suhtes. Selleks võib olla rahvus, kultuur, vastasmeeskond, teise piirkonna elanikud jne. Konflikti puhul on eelarvamuse sihtgrupiks teine osapool. Mida teine ka ei teeks, see tundub ikkagi olevat vaenulik, ebapädev, poolik, riukalik ja kahtlustäratav. Eelarvamuste põhjusteks on:
Austraalia põliselanike totemism seostab inimrühma ning selle keeldude ja käskude süsteemi mõningate loomade ja muude looduslike nähtustega. Edward Burnett Tylor postuleeris arengu animismist polüteismini ning sealt edasi monoteismini. Rituaalide vorm säilib paljude põlvkondade vältel, kuigi nende tõlgendused võivad muutuda, tähendus säilib nii rituaali vormis eneses kui ka teatava rituaalse tegevuse seletustes. Religioonipsühholoogia - teadus, mis uurib religiooniga seotud psüühilisi nähtusi. Peamised esindajad William James, S.Freud, C.G.Jung. Religioonisotsioloogia - teadus, mis uurib religiooni ja ühiskonna vahelisi suhteid. Religioonifilosoofia teadus, mis uurib religioossete ideede filosoofias avaldumise lugu. Religioonifenomenoloogia võrreldes teistega on teistsugune. Eesmärk on religioossete nähtuste
seoses sellega ka mõningaid eesti kohanimesid. (näit. Hellemegghe, Szure Kulldmeggi), samuti isiku- ja perenimesid (Andres, Claws, Annik) ning ühe eestikeelse lause. 1535 Wanradt'-Koell'I katekismus alamsaksa- ja eestikeelne luteriusu katekismus, mis keelati ja hävitati, kui on säilinud 11 lehe (algselt oletatavasti 120 lk) fragmendid. Selle usuõpiku teksti järjestus on tõenäoliselt ühte langenud Lutheri katekismusega, olles sisulistes seletustes siiski iseseisvam. Raamatukese säilinud lõpust leiame 14-realise alamsaksakeelse iseloomustuse meie murrete kohta, mis on esimeseks katseks eesti keelest midagi teada. Kaudsetele andmetel on 16. saj koostatud ja trükis avaldatud veel mõned luterlikud katekismused (1554. a Tartu Jaani koguduse õpetaja Franz Witte lõunaeestikeelne katekismus, kus olevat olnud 6 eestikeelset vaimulikku laule, rahva seas populaarne), kui säilinud neid pole
teistele omadustele. (Cornelli realism – Sturgeon, Boyd, Brink, Sayre-McCord) Moraaliomadused pole samastatavad moraaliväliste omadustega ja neid ei saa nende kaudu ka analüüsida. Moraaliomadused on seotud moraaliväliste omadustega kas kaasumise v mitmeti realiseeritavuse vms teel. Antireduktsionism põhjendab vajadust moraaliomaduste järele sellega, et moraaliomadused esinevad meie parimates seletustes. Eeldatakse, et kui mõne nähtuse seletuses viidatakse teatud omadusele, siis on tegemist reaalse omadusega. Moraalifunktsionalism (Frank Jackson) – püüab leida analüütilisi seoseid moraaliterminite ning naturaalsete terminite vahel. - Moraaliomadusi saab määratleda funktsionaalse definitsiooniga, mis põhineb seostel, mis esinevad rahvamoraali teoorias: see on see omadus, mis täidab rahvamoraali teoorias määratletud rolli.
mõningaid eesti kohanimesid. (näit. Hellemegghe, Szure Kulldmeggi), samuti isiku- ja perenimesid (Andres, Claws, Annik) ning ühe eestikeelse lause. 1535 Wanradt'-Koell'I katekismus alamsaksa- ja eestikeelne luteriusu katekismus, mis keelati ja hävitati, kui on säilinud 11 lehe (algselt oletatavasti 120 lk) fragmendid. Selle usuõpiku teksti järjestus on tõenäoliselt ühte langenud Lutheri katekismusega, olles sisulistes seletustes siiski iseseisvam. Raamatukese säilinud lõpust leiame 14-realise alamsaksakeelse iseloomustuse meie murrete kohta, mis on esimeseks katseks eesti keelest midagi teada. Kaudsetele andmetel on 16. saj koostatud ja trükis avaldatud veel mõned luterlikud katekismused (1554. a Tartu Jaani koguduse õpetaja Franz Witte lõunaeestikeelne katekismus, kus olevat olnud 6 eestikeelset vaimulikku laule, rahva seas populaarne), kui säilinud neid pole
Moraaliomadused on seotud moraaliväliste omadustega kas kaasumise või mitmeti realiseeritavuse vms teel. Näiteks moraaliomadus olla õige. Tegu võib mitmel viisil olla õige. Igal sellisel juhul on õigsus realiseeritud mõne moraalivälise omaduse poolt, ent ei leidu ühte moraaliväliste omaduste hulka, millele see omadus taanduks. Antireduktsionistid põhjendavad vajadust moraaliomadustejärele sellega, et moraaliomadused esinevad meie parimates seletustes. Eeldatakse, et kui mõne nähtuse seletuses viidatakse teatud omadusele, siis on tegemist reaalse omadusega. Nt: On moraalifakt, et Hitler oli moraalselt puudulik. See fakt seletab tema teatud tegusid. Moraalifunktsionalism Frank Jacksoni moraalifunktsionalism: püüab leida analüütilisi seoseid moraaliterminite ning naturaalsete terminite vahel. Moraaliomadusi saab määratleda funktsionaalse
ligimeelitamisel. Seade suudab pöörelda 180/360 kraadi, lubades toiminguid peaaegu iga nurga all. Kuna kiirel on omad piirangud, siis laineosad on lühikese elueaga ning lagunevad laiali kõrvalproduktiks suurema kui 100 m vahemaa puhul. 83 ¾ USA VALITSUSE SALATEHNOLOOGIA Helikoptereid endid on nähtud samades piirkondades kus on raporteeritud UFO-de nägemisest ning seda mitmetes riikides. Huvitavamates seletustes on kirjas, et müstilisi helikoptereid on nähtud koos UFO-ga või siis koheselt peale seda kui märgati UFO-sid. Inglismaal asetleidnud dokumenteeritud müstiliste helikopterite laine seletustes on kirjas, et tuvastamata helikopterite asukad olid idamaise välimusega. Viltuste silmadega, oliivivärvi nahaga, idamaise välimusega asukad on olnud UFO-toimikute keskmes ja ääremail aastaid. Tähelepanuväärse arvuga kurikuulsatel "Mehed Mustas" (Men in Black - MIB) meestel on
building character database is provided. 5 Eess~ ona K¨aesolevas t¨o¨os uurin hiina kirjam¨arkide morfoloogiat ning selgitan selle kasutusv~oimalusi leksikograafilises kontekstis. T¨o¨os kasutan C. S. Peirce m¨argiteooriat ning mitmeid inglise ja jaapani keelseid m¨argis~onastikke. Eesm¨ark on suhteliselt pragmaatiline, p¨ uu¨e luua mingit korda eri m¨argi- s~onastike vastuolulistes seletustes ning esitada m¨argis~onastikule kohane andmebaasi struktuur. Hiina kirjam¨arkide kujunemislugu on ilmselgelt seotud t¨anap¨aeval Hii- nas, Jaapanis ja Taiwanis kasutusel olevate kirjas¨ usteemidega. Tahaksin r~ohutada muistse Hiina m¨argis¨ usteemi globaalset unikaalsust, hiina kirja- m¨argid on ainus kirjas¨ usteem, mis on l¨abi aastatuhandete vastu pidanud muudatustele inim¨ uhiskonnas ning mida 20. sajandi l~opuski veel j¨atkuvalt kasutab u ¨le miljardi inimese
moraaliväliste mõistete kaudu. Moraaliomadused on seotud moraaliväliste omadustega kas kaasumise või mitmeti realiseeritavuse vms teel. Näiteks moraaliomadus olla õige. Tegu võib mitmel viisil olla õige. Igal sellisel juhul on õigsus realiseeritud mõne moraalivälise omaduse poolt, ent ei leidu ühte moraaliväliste omaduste hulka, millele see omadus taanduks. Antireduktsionistid põhjendavad vajadust moraaliomadustejärele sellega, et moraaliomadused esinevad meie parimates seletustes. Eeldatakse, et kui mõne nähtuse seletuses viidatakse teatud omadusele, siis on tegemist reaalse omadusega. Nt: On moraalifakt, et Hitler oli moraalselt puudulik. See fakt seletab tema teatud tegusid. 156. Moraalifunktsionalism Frank Jacksoni moraalifunktsionalism: püüab leida analüütilisi seoseid moraaliterminite ning naturaalsete terminite vahel. Moraaliomadusi saab määratleda funktsionaalse definitsiooniga, mis põhineb
4. T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengukonspekt. Kirjastus JUURA. Tallinn, 2005. (lk 17-44) II referaat: Õigus nähtusena. Õiguse mõiste ja tähtsus. Kuidas defineerida õigust? Missuguste tunnuste alusel saab määratleda õigust? Õiguse tunnused. Õiguse mõiste selgub: õiguse entiteetide (tunnuste) äratundmises ja kirjelduses, õiguse entiteetide (tunnuste) süstematiseerimises, seletustes õiguse multisubjektsuse tekkimise ja koosseisu kohta, õiguse entiteete iseloomustavate üksikute oluliste tunnuste (atribuutide) kirjeldustes ja definitsioonides, avastatud oluliste seaduspärasuste formuleeringutes, mis käsitlevad õiguse entiteetide teket, muutumist ja toimimist, üldistes hüpoteesides ja teooriates õiguse entiteetide kui sotsiaalsete nähtuste klassi tekkimisest, juristide ja õigusteadlaste analüüsides, süstematiseeringutes ja seletustes oma teadmiste allikate kohta
talle õpetatavad distsipliinid, mis otseselt õigust ei puudutagi, kuid mis käsitlevad õigusvajaduse tekitajaid (infotehnoloogia, geenitehnoloogia jmt)." 175 Õiguse tunnused teaduslikus käsitluses Mario Rosentau käsitluse kohaselt selgub õiguse mõiste: a) õiguse entiteetide (tunnuste) äratundmises ja kirjelduses, b) õiguse entiteetide (tunnuste) süstematiseerimises, c) seletustes õiguse multisubjektsuse tekkimise ja koosseisu kohta, d) õiguse entiteete iseloomustavate üksikute oluliste tunnuste (atribuutide) kirjeldustes ja definitsioonides, e) avastatud oluliste seaduspärasuste formuleeringutes, mis käsitlevad õiguse entiteetide teket, muutumist ja toimimist, f) üldistes hüpoteesides ja teooriates õiguse entiteetide kui sotsiaalsete nähtuste klassi tekkimisest, g) juristide ja õigusteadlaste analüüsides, süstematiseeringutes ja seletustes oma teadmiste
modifitseerimisel ehk käitumise energia, suund & püsivus on määratud kinnituste kavadega, midagi enamat pole vaja. · Sotsiaalne õppimine ei vaja kinnituse põhimõtet (Bandura?), ja tuleneb passiivselt vaadeldud informatsioonist Õppimine võib olla lihtsalt teiste käitumise vaatlemise tulemus Õppimine saab toimuda keskkonnast pärinevatest kinnitustest sõltumatult Sotsiaalne õppimine kasutab seletustes tunnetuslikke ideid (tõsi küll, üpris piiratult) Õpitakse mitte üksnes teiste käitumisest, vaid ka nende tagajärgedest. (- sisaldavad varjatud kinnitusi tõenäosusele) 4) Arengu- & meisterlikkuse motivatsioon (eeldus: motiveerib vajadus keskkonnaga edukalt suhtes olla) · Inimesed sünnivad väljakujunemata vajadustega, ent kohanemiseks & edu saavutamiseks tuleb need välja arendada · Arenguks ehk meisterlikkuse saavutamiseks vajatakse info töötlemist & oskuste omandamist
PROBLEEMIDEST HOIDUMINE - Hoia lapsed pidevas loomingulises või aktiivses tegevuses. - Näita lastele, et oled huvitatud nende mõtetest ja ideedest see on väga tähtis. Kuula lapsed ära. - Ära kiirusta liialt, vali kõigile sobiv tempo. - Jälgi, et tegevus oleks sobilik antud vanusegrupile ning lapsi arendav (mitte liiga raske ega ka liiga kerge). - Planeeri vaheldumisi rahulikku ja aktiivset tegevust. - Ole oma seletustes ja soovides järjekindel. - Ole positiivne. - Ole lõbus ja entusiastlik. - Ole positiivne eeskuju lapsed imiteerivad sind. LASTEGA RÄÄKIMINE - Kui kõik laabub hästi, siis räägi rahulikult ja loomulikult. - Kui vaja, siis räägi kindlal häälel (ära karju). - Kasuta kehakeelt, et anda edasi sõnu. - Räägi lastega vastavalt nende vanusele. Väiksemate laste puhul kummardu allapoole ja räägi "silmast silma", mitte alati sirgelt seistes.
annaabi.ee 
