rääkisin kurvalt. "No mis siis juhtus? Kas midagi kohutavat? küsis Andres kohkunult ja jälle pidin hakkama kõike algusest jutustama. "Need asjad olid siis ikka kohutavad küll! Aga nüüd viin ma su haiglasse ja siis koju puhkama!" püüdis Andres mind lohutada ja me sammusime kopteri poole. Andres helistas haiglasse ja käskis ratastooliga meile haigla kopteri maandumiskohale vastu tulla. "Ma loodan, et Miina tuuakse ka varsti ära ja ta saab terveks," ütlesin kopterisse istudes. "Ma luban, et lasen ta juba täna ära tuua!" ütles Andres lõbusalt ja istus minu kõrvale kopterisse, andis mulle teki ümber ja ma pugesin talle hästi lähedale, et ta saaks mult ümbert kinni võtta. Me tõusime lendu ja 20 minutiga olime haigla kohal. Ma vaatasin alla ja nägin paljusid ajakirjanikke ja arste. Arvatavasti oli see peaarst, kes ratastooliga seal seisis, sest teised arstid kandsid labasemaid arstivorme kui see teine, kes ratastooli hoidis. Kui me
,,Miks sa mulle ei vastanud midagi? Kas vastus on ei? Kadusid nii ruttu ära, mõtlesin, et sa ei tahagi minuga rääkida?" küsis Rando. ,,Ei, anna andeks. Unustasin täitsa ära, läksin koju, ja noh, meelest läks! Aga maitea, ma tunnen sind lasteaiast saati, võimidagi sellist, meil on koos alati tore, me naerame kogu aeg koos, me viskame üksteist lumehunnikusse ja siis solvume üksteise peale, meil olid superajad aga see eilne mul võttis jah pisara silma. Aga kuna sa palusid nii ilusasi vabandust siis ma ütlen sulle ,,jah"!" Ja siis rääkisime veel pikemalt telefonitsi, kuid varsti lõpetasin kõne. Me tegime voodid valmis, käisime pesemas ja läksime magama, kuna kell oli palju ja koolipäev oli meil veel ees. Kell oli 6:30 kui mu äratuskell hakkas helisema, mina ärkasin kohe üles ning seejärel hüppasin Kerdale peale, ka tema hüppas kohese püsti. Sain ma temakäest peksa et ma talle peale hüppasin. ,,Võrratu hommik, mis algab sinikatega," teatasin ma rõõmsalt. ,,Võrratu
Ta aarvab et mulle oleks prille vaja. Iu ma olen ju prillidega kole, ma ei taha neid Magama minnes nägin ma und .. * Mul olid suured ümmargused prillid . Kõik narrisid mind ..Vaaadake kui kole Anx on .... 5 Jätkub ??? Cry// Kristel Kiisk 6 Mul olid suured ümmargused prillid . Kõik narrisid mind ..Vaaadake kui kole Anx on ...ta ei meeldi enam kellelegi .. Järgmisel hetkel ma ärkasin.Issand kui jube uni.Ma luban et kui saangi prillid siis ostan endale läätsed !!! Oh jh juba tulebki ema ja me hakkame silmakontrolli poole liikuma. Õnneks ei pea me kuskile kaugele minema sest kohe järgmise tänava nurgal asubki Optika. Sisse minnes esimene asi mida ma näen: Meie kallis klassijuhataja on müüaks hakanud.Irw kas pole.Nh eh juba lähengi taharuumi silmi kontrollima. Ma pean pea panema kuskile armatuuri peale ning vahtima mingit majakest looduses.Vahepeal läheb see uduseks (rõve tunneb tekib)
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Lebrehtide kolme põlvkonna lugu Uurimustöö Autor: Sander Lebreht 8A Juhendaja: Kaja Kenk Võru 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 5 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema 5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema 6 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida 6 II MINU ISAPOOLSE VANAEMA ERNA LUGU 10 2.1. Lapsepõlv 10 2.2. Kooliaeg 11 2.3. Töö ja oma pere 14 III MINU ISA VALEVI LUGU 17 3.1. Lapsepõlv 17 3.2. Kooliaeg 18 3.3. Töö ja oma pere
|Kutsu Käämer tagasi! {10627}{10670}Sel juhul lähen ka mina. {10683}{10782}Pea hoogu, Ahas! - Mis on?|- Kas sa oled punane komissar või? {10938}{11006}Ma olen Tartu Kommertskooli õpilane. {11221}{11278}Käämer, oota. {11434}{11498}Kaitsku ise|oma paksude valitsust! {11502}{11588}Kohe on punaarmee siin|ja siis lähevad asjad ise paika! {11619}{11674}Aga see on ju võõras võim! {11859}{11959}Olgu või võõras, peaasi,|et mitte Käsperi-taolised! {12743}{12839}Oi! Palun vabandust!|- Ei ole lugu. {13017}{13147}Ma pean siit kuidagi mööda saama.|- Jah, muidugi. {13451}{13553}Paras!|Mobilisatsioonikuulutus kisti maha! {13822}{13901}{y:i}Tere, vennas, kuidas läheb? {13944}{14047}{y:i}No minu kirjutamist andis sul ikka|{y:i}oodata nagu hingeõnnistust. {14054}{14123}{y:i}Mis sa teed, kui seda soolikat|{y:i}sees pole. {14137}{14199}{y:i}Ühesõnaga, ma tulen nüüd|{y:i}Tallinnast ära, tööd ma ei saanud.
Otepää Gümnaasium Kristjan Marcus Sulaoja 8.b klass VASE, RAUA JA ALUMIINIUMI KASUTAMINE IGAPÄEVAELUS Loovtöö Juhendaja: Mariana Naaber Otepää 2016 SISUKORD ....................................................................................................................... 3 Sissejuhatus................................................................................................... 4 1.Ülevaade kirjandusest.................................................................................5 1.1.Vask....................................................................................................... 5 1.1.1.Kasutami
5. Hommikul läksime (Triin oma vanematega ja mina) suvilasse. Seal oli tõesti lahe. Meie Triinuga pidime magama saunas. Käisime koos kalal ja seenel. Õhtul tegime me lõket ja mängisime valetamisevõistlust, mille võitis Triinu ema. 6. Ma vihastasin Triinu peale, sest temale oli ebaõiglaselt palju antud (ema, isa, suvila, punane "Opel!), aga pärast palusin vabandust ja olime jälle sõbrad edasi. Kahjuks oli kätte jõudnud päev kojusõiduks. 7. Koju jõudes oli emal juba palju parem ja ma rääkisin talle oma puhkusest. Ka ema oli omale puhkuse võtnud ja imekombel mainis ta isa nime. 8. Läksime Triinuga randa, kus Triinul päikeseprillid ära varastati. Kui me ära tüdisime, helistasime Triinu isale, et ta meile järgi tuleks
Tallinna Polütehnikum Referaat Alo Paju "Aare" Õpilane: **** Õpetaja: **** Tallinn 2008/2009 Alo Paju ja tema looming Alo Paju on üks Eestis vähetuntud kirjanik. Tema teostest on avaldatud vaid sümboolne arv. Tuntuimate seas "Aare" ning "Muinaslugu". Muinaslugu on 88-leheküljeline taskuformaadis ja pehmes köites moodne muinasjutt, mille lühikirjeldus on järgmine: "Kass Alfred oli rahul nagu tavaliselt. Tänase pidupäeva puhul oli talle isegi tilk poepiima valatud ja nüüd, aeledes mugavalt oma vaibatükil pliidi kõrval, jälgis ta vidukilsilmi üleüldist askeldamist. «Kardulad seie!», röökis ülaltkorra perenaine, ise mingit plekkriista kraapides. Kostis hirmsat kolinat ja vandumist, lapsed siplesid kõigil jalus, -- neil on ju, teadagi, alati lõbus. Aeg-ajalt tuli uusi külalisi. Eemal nurgas istus Artjom, kojamees, mudis oma piipu ja nohises pal
TÕRVA GÜMNAASIUM Kristin Laas, Birgit Pinka, Eneli Uusmets 11.B klass AJALOOÕHTU 6. KLASSILE Praktiline töö Juhendaja: Eve Tilk Tõrva 2016 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1.TÖÖ KÄIK..................................................................................................... 4 1.1 Materjalide kogumine............................................................................5 1.2 Ettevalmistused ajalooõhtuks...............................................................5 1.3 Mängude ettevalmistamine...................................................................5 2.AJALOOÕHTU.............................................................................
vajalikud materjalid. Toote valmistamine ise algab A4 paberite vajalikku formaati lõikamisega. Seejärel tuleb saadud paberitükid voltida kolmnurga kujulisteks osadeks. Need tuleb ühendada ja vajadusel (eelkõige kriitiliste punktide juures) kasutada PVA liimi. Toode peab seisma ja ,,kuivama" ligi tund aega ja siis on tootmisprotsess läbi. Toote arendus Enamus vajaminevad toote erikujude, mis meie õpilasfirmal vaja läheb, on inernetis üleval, aga kuna sõbrapäeva laada jaoks otsustasime teha lilli, kuid internetis leidus ainult suur ja tootmiseks liiga ebasobiv lill, pidime välja töötama ise väiksema lille. Uus lill tuli ligi neli korda väiksem ja seega materjali poolt neli korda odavam toode. Koostöö partnerid Pärnu-Jaagupi Gümnaasium. Tartu Ülikool Pärnu Kolledz. Pärnu-Jaagupi lillepood. Mari Suurväli Lembit Rebane Virve Lohu Lisaks aitasid meie õpilasfirma tegevust meie enda vanemad. Eelkõige saime neilt abi transpordi suhtes.
15 KASUTATUD ALLIKAD JA KIRJANDUS 1. JAADLA, A. Virumaa Teataja: "Pisike poiss Jalgrattal." http:// www.virumaateataja.ee/ ?id=98304 (14.04.2010) 2. Joamets, V. Siitan, T. Eesti heliloojad. Arvo Pärt. http:// www. koolielu. edu. ee/ eesti_muusika/ composers/ part/elu2. Html (23.03.2010) 3. Vaike Kalda(Huik) kiri O.Kirsile 27. Jaanuarist 1994. Säilitatakse Rakvere Muuseumis. 4. KIRSI,H. KIRSS, O.MUIK,M. Rakvere Gümnaasium. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda, 1997. 5. Odette Kirss (elukoht Rakvere), suulised mälestused.(09.04.210) 6. Klassikaalaste mälestused, Kirja pandud 1994. Aastal Odette Kirsi poolt(leheküljed nummerdamata). Käsikiri O. Kirsi valduses. 7. Laine Kriis(Elore) kiri O.Kirsile 30.aprillist 1994. Säilitatakse Rakvere Muuseumis. 8. Malle Kundla(Nõmmeots), mälestused kirja pandud 1994. A. Malle Kundla poolt.
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Teatrikunsti visuaaltehnoloogia õppekava butafooria Carol Põldsaar PRAKTIKAARUANNE Butafooria praktika Vilma majas 16.-23.11.2020. a. Juhendaja : Eero Ehala Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud Viljandi 2020 SISSEJUHATUS Praktika jooksul sain võimaluse lõpetada ära oma pooleli jäänud kooli projekti, milleks oli butafoorse piparkoogimaja meisterdamine ning praktikakaaslastega teha miniatuurseid mände. Tegemist oli tellimusega, teha Tallinna lennujaama kinnisvara firma reklaamiks miniatuurne männimets. AJAKAVA Kuupäev Kellaaeg Koht Tegevus 16. november 10.15 Vilma maja Piparkoogimajakese akende välja lõikamine 10.32 Piparkoogimajakese akende katmine PVA
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
IKE Mis ta nimi on? KIOKO Ma ei mäleta. Vaikus. KIOKO On sul veel midagi vaja? IKE Millal ta tuleb? KIOKO Mis siis? IKE Üks soe duss kuluks ära. Aga ma vist ei jõua, ega? Kioko ei vasta. IKE Vabandust. Ma ei tunneta sündsuse piire. KIOKO Ei, mine. IKE Jah. KIOKO Dusi alla. Siis mine. IKE Aitäh. Ike riietub lahti ja läheb vannituppa dusi alla. Kioko vaatab Ike riideid, uurib neid. Särgil on üks nööp kadunud. Kioko 19
juures. (Kuna sellest ajast algas tuurile registreerimine.) Kolmandal päeval panime üles plakatid ja suunavad sildid, et inimesed teaks kuhu tulla ja nii jääks meile rohkem aega ettevalmistusi teha. Kui tuuri algus oli kell 16:00 siis nihkus algus kella 16:10 peale. Üritust reklaamima hakkasime 2 nädalat enne. Esimese asjana sai valmis tehtud facebooki jaoks banner. Nädala pärast hakkasid valmis saama ka postrid, mis üles sai pandud ainult kaks päeva enne ürituse algust. Plakatid sai pandud: Annelinnas(mingi pood, Eeden, Prisma), Lõunakeskuses, Tartu KHKs, Anne Noortekesuses (ürituse esimesel päeval, sai akna peale pandud plakat), Elva linna reklaampostid ja Elva linnas A-Marketi stendile. Plakateid kulus nii nagu olime arvestanud, ainult 2 jäi alles (osad printis Maarja juurde ja pani koolimajja!). Igal tuuril oli arvestatud maksimum 8 inimesega. Niipalju oli meil ka rattaid ja kiivreid.
Eesti tipp sprinterid 1900-2008 · Eesti 100 m rekordi areng Käsitsiajavõtt 11,0 Johannes Villemson Tallinn 27.09.1914 10,9 Ruudi Toomsalu Tallinn 10.07.1935 10,7 Ruudi Toomsalu Rakvere 25.08.1935 10,6 Toomas Kitsing Tallinn 30.05.1958 10,4 Uno Kiiroja Ugorod 02.10.1959 10,3 Viktor Kirilenko Nalt ik 10.04.1970 Elektronajavõtt 10,54 Mihhail Urjadnikov Kiiev 26.08.1981 10,34 Mihhail Urjadnikov Kiiev 26.06.1984 10,28 Argo Golberg Bydgoszcz 19.07.2003 · Eesti kiirjooksu traditsioonidest Eestlaste saavutused kiirjooksus piirdusid pikka aega regionaalsete võitudega (Baltikumis) ning
Tallinna Sikupilli Keskkool JAN UUSPÕLD Uurimistöö Martin Kristerson 11. klass Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Idee uurida lähemalt Jan Uuspõldu ja tema elukäiku tuli peamiselt tänu sellele, et pean teda kõige silmapaistvamaks ja üheks parimaks eesti näitlejate seas. Olen ka ise käinud teda teatris vaatamas, näinud teda televiisoris ja kuulnud teda raadios. Võin enam kui kindlalt oletada, et suurem enamus eestlasi teavad seda nime ja tunnevad ta näo ära. Kui koolis kohustusliku uurimustöö teemaks öeldi ''Eesti näitlejad või muud kuulsused'', siis tema nimi hüppas esimesena pähe. Tegemist on vaieldamatult ühe tuntuima inimesega, kes on korda saatnud nii mõndagi ja pääsenud lugematutel kordadel meedia huvivaldkonda. Ta on olnud ajalehtedes, raadios, uudistes ja
Näiteks kui te mänguväljakul mitme meetri kauguselt õpilasele viipate või ta enda juurde kut- sute, peate esmalt saavutama silmsideme. See on ilmselt lihtsam, kui me teame õpilase nime. Teooriad, hoiakud ja see raamat Kui me seda ei tea, kõrgendame tema poole vaadates tõenäoliselt häält, ilma et karjuksime, Käitumisjuhtimise ja koolidistsipliini asjus eksisteerib hulk juurdunud teoreetilisi hoiakuid. ja hõikame: „Vabandust (...)! Vabandust (...)!“. Kas me soovime vabandust paluda? Me võime ka Nagu igasuguseid teoreetilisi lähenemisi, jagub ka neid üle skaala, mida erialases kirjanduses hüüda: „Hei (...)! Hei (...)!“. Samuti võime me kasutada üldist „Sõbrad (...)! Sõbrad (...)!“ või „Poisid tavatsetakse piiritleda õpetaja otsesest kontrollist (näiteks teatud kehtestava distsiplineerimise (...)!“ või lihtsamini nende nimesid (juhul, kui neid teame). Taktikaline paus (..
Puutumatu linn trinitau Lennuõnnetus 1970. Kuskil keset Atlandi ookeanit. Ma sõitisin oma eralennukiga ja istusin mugavas nahast toolis suitsetades sigarit. ''Nad ütlesid mulle, poeg sa oled spetsiaalne. Sa kasvad suuri asju tegema. Ja tead mis, neil oli õigus.'' Minu lennukil tekkis probleem ja see kukkus ookeanisse. Mina pääsesin vaevalt eluga. Vee alla kukkudes oleks lennuk mind pea-aegu sodiks litsunud, kuid ma sain vee peale. Ujudes öösel lennuki põlevates rusudes nägin ma kaugelt ühte lossi või vähemalt midagi selle sarnast. See tundus väga imelik, et keset ookeani on üksik maja, kuid mul ei jäänud midagi muud üle, kui sinna ujuda. Trepp maja kõrval oli parim viis sisse saamiseks. Seda kaunistasid põlevad laternad välja arvatud üks mille pirn oli katki ja see vilkus. Maja uks oli lahti ja tundus nagu mind oodatakse. Sees oli täiesti pime ja siis ma kuulsin ust enda taga sulgumas ja
kursis. Püüdsin ajastada sündmuse kehalise kasvatuse tundideks. Kuna tegevus toimus tundide ajal, oli osavõtt kohustuslik. Püüdsin omalt poolt teha kõik, et sündmus jääks meelde lõbusa ja huvitava kogemusena. Järgnevalt käisin üritusest rääkimas Vinni Spordikompleksis. Teavitasin neid oma plaanidest ja vaatasime ühekoos sobivad kuupäevad üle. Lisaks sain loa ujumisvahendite kasutamiseks. Kuu aega enne ürituse toimumist andsin kõikide klassijuhatajate kätte plakatid, mis läksid üles klassiseintele, et kõik informeeritud oleksid. (LISA 1) Lisaks sai iga 7TPS. (2006). Ujumine liikumisharrastusena. [www] http://www.tps.edu.ee/materjalid/ujumine/? Ujumine_liikumisharrastusena.(18.04.2013) õpilane endale sedeli, kus oli kirjas sündmusega seotud oluline informatsioon. (LISA 2) Palusin endale appi mõned koolikaaslased, kes oleksid mulle ujulas abiks ja aitaksid tagada basseinis ohutust. Lisaks sain endale 12. klassist fotograafiahuvilise, kes hea
Mis härrasrahvas? KUUL No on ju! NIKOLAI Kuul, teie mõttelaad on mulle vastik. Teie mõistus on hämar. Te pole siiamaani suutnud aru saada, et kõik endine on tagurpidi pööratud. Pöörake selg. Pärast meid pole miski enam endine! Pöörake selg! KUUL Miks? NIKOLAI Ma ei taha näha teie silmi, kus peegeldub sabotaaž. Võtab kabuurist revolvri ja tulistab talle kuklasse. Kuul kukub surnult maha Oh, kurat. Vabandust. SOLK Mis te tegite? NIKOLAI Ma tahtsin teda ainult hirmutada. SOLK Kui te nüüd süüdi jääte, siis olen mina teie asemel valmis… NIKOLAI Süüdi, mina? Ta oli ise süüdi. See kuramuse täimürk paneb pea virvendama. LUMI Mul lõi üsna selgeks. NIKOLAI Kuulile Jeesus. Mina ütlesin sulle „Jeesus“ või? Teistele Wagner aga tuleb hoopis uputada. Mitte mingil juhul maha lasta. Kirburautaja. Annan aega 24 tundi. Ja nüüd asja juurde. Koristage see reetur siit jalust. SOLK
Üks, LAURA: Kellele vaja? kaks, kolm, neli, viis... OSVALD: Meile. ROLAND (vaikselt Laurale): Nüüd jääb LAURA: Minu kohtumine oli juba ära. sünnipäeval käimata. Rolandiga. See oli ime. Ja teil ei ole seal OSVALD: No mida sa magad või oled. Üks kohta. trillallaa ja trallallaa käib. OSVALD: Imedeni me veel jõuame. Kas sul ROLAND: Vabandust. on mingeid unelmaid, mida sa pead OSVALD: Äkki proovid vaiksemalt olla? täitumatuks? Ju ikka. Minu unelm on sinu (Paus.) Mis kingituse te talle mõtlesite? armastus minu vastu. Ma ei pea seda Minul on olnud kogu aeg kõige raskem asi täitumatuks. kingituste ostmine. Mulle meeldivad LAURA: See on täitumatu. Kuulake nüüd kingitused. Nüüd ma võin teha väga uhkeid mind
läbi. Kohutav ilm. Ja kottpime. Mitte midagi ei näe. Võib ju surnuks külmuda. (Suudleb Laurat.) On kõik hästi. Me ei tee teile tõesti tüli. Võite rahulikult magama heita. OSVALD: (võtab mõned riideesemed seljast, heidab kitsale voodile, tõmbab päevateki peale, jääb selili lamama.) Und ei tule. Üks, kaks, kolm, neli, viis... ROLAND: (vaikselt Laurale) Nüüd jääb sünnipäeval käimata. OSVALD: No mida sa magad või oled. Üks trillalaa ja trallalaa käib. ROLAND: Vabandust. OSVALD: Äkki proovid vaiksemalt olla. (Paus.) Mis kingituse te talle mõtlesite? Minul on olnud läbi elu kõige raskem asi kingituste ostmine. Mulle meeldivad kingitused. Nüüd ma võin teha väga uhkeid kingitusi. Mis kingitus teil oli mõeldud? Huvi pärast? 11 12 ROLAND: Ümbrik. OSVALD: Margiga või ilma? ROLAND: Ilma. OSVALD: Oleks võinud margi peale panna. Praegu on igasuguseid ilusaid marke osta
Ahas ei plaaninud algul minna aga kuna Käämer talle järgi tuli läks ta ikka koosolekult. Kohale jõudes märkasid nad saalis tohutut elevust. Koosolekul arutati et valitsusel pole raha ja kaitset on vaja. Kuperjanovgi oli kohal ja tahtis mehi väkke. Hiljem kooliski käis kibe vaidlus selle üle, kas minna sõdima või mitte. Kohati läks ka kakluseks ning Tääker viskas Käämeri klassist välja. Ahasele see ei meeldinud ja ka tema lahkus sealt, sest klass ei palunud vabandust Käämerilt. Hiljem kuulis Ahas et väga vähesed oli tema klassist omakaitsesse astunud. Edaspidi oli Ahasel ja Käämeril päris igav, sest kool pandi kinni ja sõbrad sõitsid maale. Mõni õhtu käis Ahas Käämeri juures kaarti vaatamas. ( Käämer oli seal punaste sissetungid ära märgistanud). Ühel hommikul kui Ahas välja läks oli linnatänav nii tühi. Käämer oli ka kuhugi kadunud. Kui Ahas rongijaama läks ütles üks mees talle, et koolimütsi peast võtaks
Ahas ei plaaninud algul minna aga kuna Käämer talle järgi tuli läks ta ikka koosolekult. Kohale jõudes märkasid nad saalis tohutut elevust. Koosolekul arutati et valitsusel pole raha ja kaitset on vaja. Kuperjanovgi oli kohal ja tahtis mehi väkke. Hiljem kooliski käis kibe vaidlus selle üle, kas minna sõdima või mitte. Kohati läks ka kakluseks ning Tääker viskas Käämeri klassist välja. Ahasele see ei meeldinud ja ka tema lahkus sealt, sest klass ei palunud vabandust Käämerilt. Hiljem kuulis Ahas et väga vähesed oli tema klassist omakaitsesse astunud. Edaspidi oli Ahasel ja Käämeril päris igav, sest kool pandi kinni ja sõbrad sõitsid maale. Mõni õhtu käis Ahas Käämeri juures kaarti vaatamas. ( Käämer oli seal punaste sissetungid ära märgistanud). Ühel hommikul kui Ahas välja läks oli linnatänav nii tühi. Käämer oli ka kuhugi kadunud. Kui Ahas rongijaama läks ütles üks mees talle, et koolimütsi peast võtaks
Pühkimise meetod Töövahend/masin Eemaldatav mustus Puhastatav pind Kuiv pühkimine Kuiva tolmu siduv Praht, kuiv lahtine Kuiv töövahend mustus (lapid/mopid) või masin Väheniiske Tolmu siduva ainega Praht, kuiv lahtine Jääb hetkeks märg pühkimine niisutatud töövahend mustus helk, mis kuivab (lapid/mopid) või KOHE minimaalse veega töötav masin Niiske pühkimine Pesulahuses Lahtine mustus, Jääb niiskeks, kuivab niisutatud töövahend veeloigud, plekid kohe (lapid/mopid) või vähese veega töötav masin
Korvpalli trenni tulid vaatama ka Marcus ja Raul koos mõne sõbraga. Peale trenni, kui Raili koju läks tuli talle Marcus järele ja hakkas juttu rääkima, Marcus arvas, et Raili oli kade, et ta ei saanud temaga peol kahekesi olla. Esmaspäeval püüdis Raili Marcust vältida, kuigi Marcus oli tal koguaeg mõtetes ja see rikkus isegi Raili korvpalli trenni ära, kuna mõtted olid pidevalt mujal. Peale korvpalli ootas Marcus Railit koos roosiga ja palus vabandust juhtunu üle. Oli selge, et Marcusel on plaan Raili enda tüdrukuks saada. Marcus saatis Raili koju ja lõpus suudles teda. Raili oli sellest ajast alates Marcusesse armunud. Nad käisid õhtuti ka edaspidi jalutamas. Kuna Marcus elas muidu Tallinnas, siis nädalavehetustel teda Oodveres polnud. Järgmisel nädalal neljapäeval kutsus Marcus Raili enda juurde, kuna Marcuse tädi oli Tallinna läinud. Marcus oli Raili tuleku, ette valmistanud ja täitnud elutoa küünaldega
Palun autogrammi! Hommik! Kell on 10.00 ja lõpuks ometi on suvevaheag. Ma pean ärkama, kuid ei suuda. Mõtlen endamisi, et mis ma täna tegema pean ja mida teha tahan? Kõige pealt peaks pesemas käima, sööma ja riidsesse panama. Köögis kohtan ema ja ütlen talle ,, tere hommikust''. Ta küsib minult kas ma mäletan, et täna sõidame me Tallinnasse. Küsisin mis me seal teeme? Tuli välja, et ma sõidame onu sünnipäeavale, sünnipäeav on küll veidi Tallinnast väljas kuid me pidime minema veel ka paariks päevaks linna. Alustasime väljasõiu, ilm oli küll veidi vihmane kuid autosiduks kõlbas. Tegime veel vahepeatuse Tartus, et peale võtta õde ja osta midagi söögi ja joogi poolist. Tartus kulus meil aega umbes 45minutit, kuid pole hullu meil pole kusagile kiiret. Võtsin ühe viineri piruka, paki mahla, ning avasin arvuti, et sõit kiiremini mööduks. Kuid peale 10minutit netis surfamist avastasin, et arvuti aku on tühi ,,no tore on pobis
Kohtunik : Võite istet võtta! Suure saginaga võtab enamus külastajaid istet, mille keskel tormab sisse ka süüdistaja Maria, kes oleks saabunud justkui kohtingult ära meigitud ja uhkete riietega. Tütarlaps tormab esimesse ritta ning istub Liisast võimalikult kaugele pingi otsa ilma, et talle kordagi pilku heidaks. Saalis võtab võimust taaskord vaikus, mille järel astub sisse ka Liisa kaitsja, kes oli riigi poolt talle määratud. Kaitsja : Tere, vabandust hilinemise pärast, jube liiklus on praegusel kellaajal. Kohtunik: Võtke istet, istung on just algamas. Kaitsja ruttab Liisa juurde, vahetab temaga paar kiiremat sõna ja seejärel istub oma toolile, kisub välja kõik võimalikud paberid ja kirjutised mis kotis on, ning hakkab neid ruttu sirvima. Kohtunik : Palun vaikust! Alustame istungiga. Tänasel istungil vaatab kohus läbi Liisa ja Maria kohtuasja ja tõendid. Lisaks kuulab kohus üle tänased tunnistajad, kelleks on
Emadepäeva karusell AVAKÕNE: ,, Tere kallid emad, vanaemad,õed. Meil on väga hea meel näga, et teid on täna siia kogunenud nii palju. Meie rühma lapsed esitavad teile alustuseks ühe ilusa luuletuse." LASTE LUULETUS EMA Feliks Kotta Kes viib mind sängi süles? Kes äratab mind üles? Kes suudleb minu põske, kui põsk on nutust rõske? Kes parandab mu kleidi, kui kleit on katki veidi? Kes hakkab kinnast kuduma, kui kõik on läinud tuduma? Ei keegi muu kui tema, memmeke, mu ema! ( Emalaulud, 1972, 48) SISSEJUHATUS TÄNASESSE ÕHTUSSE: ,, Tänase peo kava on järgmine. Esmalt jagame me teid kõiki rühmadesse. Pärast seda saate te kaardi ( Lisa 1.) mille järgi hakkate koolimaja peal orjenteeruma. Iga grupp alustab sellest klassist mis on tema rühma numbri järgi. ( nt. 1 rühm number 1 juurest ehk muusika klassist jne). Palume kõikidel emadel, vanaemadel, õdedel ühte rivvi viirgu võtta. Kõik lapsed võivad oma emme, vana
kohe, kui mikrolaineahju magnetron välja lülitub. Mikrolained ei jää toidusse ning on seega võimetud muutma nii toitu kui ka ahju radioaktiivseks. (Yannakou 2008) Mikrolainete energia muundub neeldudes soojusenergiaks. Mikrolained neelduvad vaid pealmistes kihtides ning toidu sisemus soojeneb soojusülekande mõjul, ning võib juhtuda, et näiteks külmunud lihatükk näib väljast täiesti küpsenuna, kuid seest on alles külmunud(Shelley 2007). Lained peegelduvad ahju seintelt nii, et toit küpseb ühtlaselt (Oxlade et al 1997: 45).(vt Joonis 3) Lained saavad ahju seintelt peegelduda vaid siis, kui laine intensiivsus samas punktis on null, vastasel juhul lained neelduvad ning ahju seinad soojenevad. Joonis 3. (Vollmer et al 2004: 74) Mikrolaineahi tarbib elektrienergiat üsnagi säästlikult: tavalise kodudes
Viimane mõrva lugu Trrrr....Ja heliseski kell. Kell on 5 hommikul, mil on mul aeg süüa, riide panna ja tööle minna. Sõin sisse paar võileiba ja jooksin ruttu takso peale. Tööl pean istuma oma kontoris ja tegema paberitööd kuni heliseb mu lauatelefon ja mind kutsutakse kuriteo paika. Ja just see juhtusgi. Mu laulatelefon heliseb. ,, Tere Mitch , mina Daniel siin. Tule Quillayute jõe juurde. Leidsime noore naise pea. Tundub alles värske. ,, Olin ehmunud, ma pole veel oma karjääri ajal ainult pead leidnud. ,, Kohe tulen , olen juba poolel teel ,, Kahmasin oma pintsaku ja tormasin kontorist välja. Kohale jõudes olid allveesukeldujad lisaks naise peale ka keha leidnud. ,, Jõudsidki, siin ta meil on , kahes tükis ,, Vaatasin Danieli ja küsisin : ,, Kas detaile on teada, tunnistajaid, kahtlasi inimesi ?,, ,, Teada on, et naine on abielus. Naise pea leidsid kaks vanemat meesterahvast, kes siin iga hommik jalutamas käivad. Üks meestest
TIM Mis siin toimub? FELIX Te jäite hiljaks. TIM Ma küsisin, et mis siin toimub? FELIX Perekondlik koosviibimine. TIM Kus üks naerab ja teine nutab? FELIX Me saime emaga teineteisest valesti aru. TIM Ema nutab. FELIX Esimest korda kahekümne viie aasta jooksul. TIM Esimest või viimast, aga ta nutab. Felix tõstab käe, et veini tellida. TIM Palu ema käest vabandust. FELIX Ma tahtsin lihtsalt tantsida... TIM Palu vabandust. FELIX Olla tema lähedal... TIM Siis vabanda... Ann tuleb tagasi. Kareen tema järel. Nad istuvad lauda. Piinlik vaikus. TIM Isa? FELIX Ma.... Felix võtab lonksu veini. TIM Felix? Vabanda! Ja veel ühe lonksu. FELIX Ma... Ja veel lonksu. Vabandan.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
