Friedrich II Friedrich oli Friedrich Wilhelm I ja tema abikaasa Sophie Dorothea neljas laps ja kolmas poeg. Kokku oli tema vanematel 14 last, kellest 4 suri enne 3-aastaseks saamist, sealhulgas kaks vanimat poega. Friedrichi ema isa oli Suurbritannia kuningas George I. Friedrich II Friedrichi ajal kasvas Preisimaa pindala peaaegu kaks korda, seda nii kuninga osava diplomaatia kui ka edukate sõdade tagajärjel. Selles oli tal sageli õnne, sest Seitsmeaastases sõjas (1756–1763) oleks ta peaaegu lüüa saanud, vaid Venemaa uue tsaari Peeter III sümpaatia tema suhtes päästis Friedrichi halvimast. Sõjas võitis ta Austrialt Sileesia ja osales Poola esimeses jagamises 1772. Friedrich II (7 aastane sõda) Friedrich II Friedrichit peetakse parimaks näiteks valgustatud monarhist. Ta oli kirjavahetuses Voltaire'i, Immanuel Kanti, Gotthold Ephraim Lessingi, Friedrich Schilleri ja Johann Wolfgang Goethega. 1750
· Nimi pärit sellest paigast leitud imeilusa allika schöner brunnen järgi · Barokklossi rajamist alustati 1686 keiser Leopold I ajal · Kuulsamad lossielanikud: Maria Theresia, kellele olevat 6-aastane Mozart andnud oma esimese kontserdi, ja keiser Franz Joseph I abikaasa Elisabethiga (Sissiga) M. Theresia valitsemisaeg · 1740-1748 puhkes Austria pärilussõda, osalesid paljud Euroopa riigid · Austria kaotas Sileesia, mida ei õnnestnud tagasi võita ka Seitsmeaastases sõjas (1756-1763) *Võttis osa Poola jagamisest koos Preisi- ja Venemaaga. 1772 (I jagamine) ja 1795 (III ) tulemusena sai Austria Galiitsia ja Krakovi linna koos ümbruskonnaga 18. saj. Lõpul rahva arvult Euroopas III kohal (V, Pr)
Gottfried Wilhelm Leibniz-Pööras tähelepanu teaduse arendamisele ja probleemidele.Arvas et teadus peaks tooma praktilist kasu.Wolff-Esitas terve mõistuse filosoofia.Oli ratsionalist. Friedrich II -Oli Preisi kuningas.Pidas vajalikuks piirata teotöö mahtu.Soode ülesharimine ningu uute külada ja talude rajamine.Õpetas preislastele kartulikasvatust.Arenes kooliharidus.Töötatti välja maakoolide reglement.Põhjustas Austria pärilussõja.Osales seitsmeaastases sõjas.Veetis palju aega sõdades.Tema isa oli Friedrich Wilhelm. Joseph II oli esimene Habsburgi-Lotringi soost Saksa-Rooma keiser.Tema ema oli Maria Theresia. Joseph kaotas pärisorjuse, allutas kiriku riigile, deklareeris usuvabadusi ning andis rahvale niivõrd palju kodanikuvabadusi. Paraku ei suutnud enamik toonasest eliidist tema vaimustust valgustusideede osas jagada ning ka lihtrahvas ei mõistnud neid. Tugevalt pahandatud oli ka katoliku kirik. Peeter1-Oli Venemaa tsaar
Ameerika Ühendriikide sünd 8. klass 1. Indiaanlased ja Euroopa kolonistid a) Euroopa kolooniad – väljarändajate asupaigad : Omavahelistes sõdades jäid peale inglased ja prantslased Seitsmeaastases sõjas (1756 – 1763) kaotasid prantslased oma kolooniad inglastele b) Punanahad ja kahvanäod : algul heatahtlik suhtlemine (kaubavahetus ja oskused – mais ja tubakas) vaenu tekkimine maa pärast (pettused ja jõud) indiaanisõjad – 1,5 sajandit kestnud indiaanlaste katsed valgetest vabaneda: 19.saj. alguseks idaranniku indiaanlased hävitati või tõrjuti läände 2. Inglise 13 kolooniat P.-Ameerikas 18.
Nägin merd esimest korda umbes 15-aastasena, ehkki minu sünnikoht oli merest vaid kilomeetri kaugusel. Mul ei olnud juhendajaid, olin iseõppija. Mul olid head teadmised antronoomiast, topograafiast, hüdrograafiast ja navigatsioonist. Minu teadmised polnud väga põhjalikud, sest teoreetilist haridust mõnes mereväeakadeemias polnud ma kunagi saanud. Kuna vanemad vahetasid tihti elukohta pidin õppima erinevates koolides, seega minu haridus piirdus vaid mõne aastaga külakoolis. Osalesin Seitsmeaastases sõjas, mis toimus 1754- 1763. Selles sõjas täitsin ma ühe raske ja olulise missiooni- ma tungisin Prantsuse territooriumile ning vabastasin St. Lawrenci jõe Inglise laevastikule. Osalesin ka 1759. aastal toimunud rünnakus Quebecile, mis lõppes Inglismaa võiduga. 1755. aastal astusin Kuninglikku Mereväkke . Mind saadeti 60-kahurilise laevaga Eagle Ameerika rannikule. Minu tuntus põhineb kolmel ümbermaailmareisil, mille sooritasin 1768-1779. Uurisin põhiliselt
Ehkki teda sageli valgustatud monarhiks ei peeta, olid Maria Theresia reformid tegelikult aluseks Joseph II märksa jõulisematele ümberkorraldustele ning kätkesid endas suhteliselt suurt osa valgustuslikust vaimsusest. Tema ajal muudeti ametikeeleks ladina keele asemel saksa keel ning tsentraliseeriti tunduvalt valitsemisaparaati, muuhulgas rajati ka Schönbrunni loss, mis sai uue õukonna asupaigaks. Preisimaalt revansi võtmine aga ebaõnnestus. Ehkki Austria oli sellele lähedal Seitsmeaastases sõjas, kus pea kogu Mandri-Euroopa oli Preisimaa vastu koondunud, ei õnnestunud Sileesia tagasivõitmine siiski tänu Venemaa ootamatule rahusõlmimisele Preisimaaga. Sileesia jäigi Preisimaale ning Maria Theresia alatiseks Friedrichit vihkama. Samuti tundis ta suurt vastumeelsust teise suure valgustatud absolutisti Katariina II vastu, keda pidas liialt kerglaste elukommetega naiseks.
e) Tegeles rahvavalgustusliku tegevusega f) Ei vähendanud siiski sõjaväe tugevust. g) Kartulikasvatus h) Jätkus koolihariduse areng Suur osa Friedrich II võimuperioodist möödus sõdades. Oma valitsemisaja alguses põhjustas Friedrich II Austria pärilussõja( 1740-1748), kui ta keeldus tunnistamast Maria Theresia pärimisõigust Habsburgide pärusmaadele. Selles sõjas võitis Preisimaa endale Sileesia. Seitsmeaastases sõjas tuli Preisimaal vastu seista Euroopa riikide koalitsioonile. Preisimaa kaotas sõjas küll mitu lahingut, ent Friedrich II suutis vastaseid lüüa ükshaaval ning kokkuvõttes säilitas oma valdused. Kuna ta veetis hulga aastaid sõdades, kaotas Friedrich II suurema osa oma noorusaja valgustusideedest ja valgustuslikust monarhiast kujunes despootia. Austria 1) 1740- 1780 Maria Theresia a) Absolutistlik valitseja, põlgas Prantsusmaa kõmbelõtvust b) Hariduse soosimine
EE S M Ä R K I D E SAAV U TA M I N E · Maria Theresia reformid olid aluseks Joseph II jõulistele ümberkorraldustele ning kätkesid endas suhteliselt suurt osa valgustuslikust vaimsusest. · Tema ajal muudeti ametikeeleks ladina keele asemel saksa keel. · Valitsemisaparaati tsentraliseeriti tunduvalt. E E S M Ä R K I D E S A AV U TA M I N E Preisimaalt revansi võtmine aga ebaõnnestus, ehkki Austria oli sellele lähedal Seitsmeaastases sõjas. Sileesia jäigi Preisimaale ning Maria Theresia alatiseks Friedrichit vihkama. Maria Theresia perekonnaga. M A R I A T H E R E S I A TA A L E R Maria Theresia taaler on suur hõbedast kaubandusmünt, mida vermitakse alates 1741. aastast. Alates Maria Theresia surmast kannavad kõik Maria Theresia taalrid aastaarvu 1780. Varem vermiti neid paljudes Euroopa riikides ja ka väljaspool Euroopat, aastast 1962 aga ainult Viinis. Click to edit Master text styles
Talle oli vastuvõtmatu isa, Friedrich Wilhelm I elulaad. Armastas prantsuse kunsti, kirjandust ja muusikat. Nägi palju vaeva, õpetades preislastele kartulikasvatust. Tema ajal jätkus koolihariduse areng. Pilt Friedrich II-st Pilt kopeeritud aadressilt: http://www.barockgemaelde.de/Friedrich_II..html Ikka sõdades Suur osa Friedrich II võimuperioodist möödus sõdades. Tema põhjustas Austria pärilussõja(1740- 1748). Väejuhi võimeid ilmutas ta Seitsmeaastases sõjas, kus kaotati küll mitu lahingut, kuid suudeti lõppkokkuvõttes edukalt võita. Aitäh kuulamast!
Kuna ta nõudis sõjaväes korda siis saavutas ta mitmeid võite. Ta olulistema võitude hulka kuuluvad Trentoni ja Princetoni lahing. Sinna kuulub ka Yorktowni lahing, millega otsustati iseseisvussõja saatus. Pärast 1783. aasta rahu asus Washington korraldama uue riigi valitsemist ja 1789. hakkas riiki valitsema uue põhiseaduse järgi president, kelleks saigi George Washington. Washington oli president 2 neljaaastast ametiaega. (1789-1797) Washington paistis silma Seitsmeaastases sõjas Briti poolel Prantsusmaaga võideldes. See sõda puhkes ülemvõimu pärast Põhja-Ameerikas. Sõja võitis Inglismaa ja peale seda said inglased Kanada endale. Missisipist lääne poole jääv ala sai hispaanlaste omaks. Kui ameerika sai föderatiivseks riigiks, puhkes äge võitlus föderalistide ja vabariiklaste vahel, mille võitsid föderalistid. Selleks, et ameerika ei sattuks sõtta, kuulutati 22. mail 1793 USA neutraalseks
Kuna ta nõudis sõjaväes korda siis saavutas ta mitmeid võite. Ta olulistema võitude hulka kuuluvad Trentoni ja Princetoni lahing. Sinna kuulub ka Yorktowni lahing, millega otsustati iseseisvussõja saatus. Pärast 1783. aasta rahu asus Washington korraldama uue riigi valitsemist ja 1789. hakkas riiki valitsema uue põhiseaduse järgi president, kelleks saigi George Washington. Washington oli president 2 neljaaastast ametiaega. (1789-1797) Washington paistis silma Seitsmeaastases sõjas Briti poolel Prantsusmaaga võideldes. See sõda puhkes ülemvõimu pärast Põhja-Ameerikas. Sõja võitis Inglismaa ja peale seda said inglased Kanada endale. Missisipist lääne poole jääv ala sai hispaanlaste omaks. Kui ameerika sai föderatiivseks riigiks, puhkes äge võitlus föderalistide ja vabariiklaste vahel, mille võitsid föderalistid. Selleks, et ameerika ei sattuks sõtta, kuulutati 22. mail 1793 USA neutraalseks
Lapsepõlve veetis ta maapoisina ning ta pere oli suhteliselt vaene Ta õppis paljudes erinevates koolides, sest ta pere vahetas tihti elukohti Jamesi isa tahtis, et poisist saaks kaupmees ning saatis ta ühe kaupmehe juurde õpipoisiks. Pärast 18 kuud põgenes ta sealt 18-aastaselt sai tööd laevafirmas, olles õpipoisiks laeval Freelove. Väidetavalt oli see ta esimene merereis 1755. aastal astus Kuninglikku Mereväkke ning sai seal 4 aastaga kapteniks Cook osales aastail 1754-1763 Seitsmeaastases sõjas, mille inglased võitsid Tegeles ka astronoomiaga Tuntus põhineb kolmel ümbermaailmareisil, mille ta sooritas aastatel 1768-1779 Ümbermaailmareisid Esimene ümbermaailmareis toimus 25. augustil 1768 aastal, mille pardal oli 94 meeskonnaliiget ja teadlast. Teine reis toimus 1772 aasta 13. juulil, kus sõideti kahe laevaga Aafrika lõunatippu ja sealt edasi ümber Antarktika Kolmas ja viimane reis (1776-79) kestis 3 aastat ja 18
Kuna ta nõudis sõjaväes korda siis saavutas ta mitmeid võite. Ta olulistema võitude hulka kuuluvad Trentoni ja Princetoni lahing. Sinna kuulub ka Yorktowni lahing, millega otsustati iseseisvussõja saatus. Pärast 1783. aasta rahu asus Washington korraldama uue riigi valitsemist ja 1789. hakkas riiki valitsema uue põhiseaduse järgi president, kelleks saigi George Washington. Washington oli president 2 neljaaastast ametiaega. (1789- 1797) Washington paistis silma Seitsmeaastases sõjas Briti poolel Prantsusmaaga võideldes. Sõda puhkes ülemvõimu pärast Põhja-Ameerikas. Sõja võitnud Inglismaa sai selle tulemusena endale Kanada. Missisipist lääne poole jääv ala sai hispaanlaste omaks. Kui ameerika sai föderatiivseks riigiks, puhkes äge võitlus föderalistide ja vabariiklaste vahel, mille võitsid föderalistid. Selleks, et ameerika ei sattuks sõtta, kuulutati 22. mail 1793 USA neutraalseks ning parandati majandussuhted Suurbritanniaga ( Jay leping 1794 ).
troonile saamist tahtsid kõik Saksa väikeriigid ja Prantsusmaa endale tükikest Austriast. Austrial oli Ungari aadlike toetus, seega olid nad võimelised vastu võitlema. Preisimaa oli samal ajal oma uue kuninga Friedrich II juhtimisel vallutanud Sileesia ning peale pikka vastuseisu pidi ka Maria Theresia tunnistama, et see provints tuleb Friedrichile loovutada, et oleks võimalik teisi vastaseid võita. Peale Sileesia teisi alasi sõjas ei kaotatud. Austria osales ka seitsmeaastases sõjas, kus pea terve Mandri- Euroopa oli Preisimaa vastu. Sileesiast ei õnnestunud siiski tagasi võita Preisimaa ootamatule Click to edit Master text styles Second level Schönbrunni loss Third level Fourth level Fifth level Austria Versailles ehk Schönbrunni loss
sajandil William III ega ka järgmised valitsejad ei astunud samme kuningavõimu taastamiseks. 1714. tuli võimule Hannoveri dünastia, kelle esimene esindaja oli George I (1714-1727)- oskas vaevu inglise keelt, eelistas olla pigem Hannoveri kuurvürst. Parlamentarismi aitas kindlustada ka viigide ülekaal parlamendi alamkojas. Peaministritena läksid ajalukku: -Robert Walpole: 1721-1742, kindlustusid parlamentlikud traditsioonid -William Pitt vanem: 1756-1761, saatis edu Seitsmeaastases sõjas (1756-1763), mis aitas kaasa kolooniavõimu laiendamisele maailmas Stuartite võimuletulekust alanud Inglise ja sotimaa lähenemine lõppes kahe parlamendi ühendamisega 1707. Siit alates on Suurbritannia ametlik nimetus Ühendatud Kuningriik. Iirimaa jäi koloniaalstaatusesse. 1801- said iirlased esindusõiguse Inglise parlamendis, kuid see puudutas vaid protestante.
Lapsepõlve veetis ta maapoisina ning ta pere oli suhteliselt vaene Ta õppis paljudes erinevates koolides, sest ta pere vahetas tihti elukohti Jamesi isa tahtis, et poisist saaks kaupmees ning saatis ta ühe kaupmehe juurde õpipoisiks. Pärast 18 kuud põgenes ta sealt 18-aastaselt sai tööd laevafirmas, olles õpipoisiks laeval Freelove. Väidetavalt oli see ta esimene merereis 1755. aastal astus Kuninglikku Mereväkke ning sai seal 4 aastaga kapteniks Cook osales aastail 1754-1763 Seitsmeaastases sõjas, mille inglased võitsid Tegeles ka astronoomiaga Tuntus põhineb kolmel ümbermaailmareisil, mille ta sooritas aastatel 1768- 1779 Ümbermaailma reisid Esimene ümbermaailmareis toimus 25. augustil 1768 aastal, mille pardal oli 94 meeskonnaliiget ja teadlast. Teine reis toimus 1772 aasta 13. juulil, kus sõideti kahe laevaga Aafrika lõunatippu ja sealt edasi ümber Antarktika Kolmas ja viimane reis (1776-79) kestis 3 aastat ja 18 päeva, mille käigus
Parlament 18. saj. : William III ega ka järgmised valitsejad ei astunud samme kuningavõimu taastamiseks. 1714. tuli võimule Hannoveri dünastia, kelle esimene esindaja oli George I (1714-1727)- oskas vaevu inglise keelt, eelistas olla pigem Hannoveri kuurvürst. Parlamentarismi aitas kindlustada ka viigide ülekaal parlamendi alamkojas. Peaministritena läksid ajalukku:-Robert Walpole: 1721-1742, kindlustusid parlamentlikud traditsioonid- William Pitt vanem: 1756-1761, saatis edu Seitsmeaastases sõjas (1756-1763), mis aitas kaasa kolooniavõimu laiendamisele maailmasStuartite võimuletulekust alanud Inglise ja sotimaa lähenemine lõppes kahe parlamendi ühendamisega 1707. Siit alates on Suurbritannia ametlik nimetus Ühendatud Kuningriik. Iirimaa jäi koloniaalstaatusesse. 1801- said iirlased esindusõiguse Inglise parlamendis, kuid see puudutas vaid protestante. Valgustus: Eeldus: teaduse areng, mis tõstis esile inimmõistuse. Prnt. Filosoof
külade ning talude rajamisega (oli palju vaba maad pärast Kolmekümneaastast sõda); riiklik poliitika ei toetanud eraettevõtlust ega majandusliku tegevuse vabadust; kohtuprotsesse lihtsustati; kaotati surmanuhtlus mõnede tegude eest; jätkus koolihariduse areng (ehitati uusi koolimaju, kuid lahendamata jäi õpetajate ettevalmistamise küsimus); põhjustas Austria pärilussõja (vallutati Sileesia); osales Seitsmeaastases sõjas, kus suudeti säilitada vallutused (Sileesia). 3. Valgustus Austrias Maria Theresia (1740-1780): valgustusideoloogia veendunud vastane, kuid pidas reforme vajalikuks; range tsensuur; majandusliku tegevuse vabadust takistasid monopolid; riigivalitsemine koondati Riigikantseleisse; asutati välisministeerium; reformiti sõjaväge (kaotus
" ,,Riik-see olen mina!" Louis XIV hakkas piirama hugenottide usuvabadust-kehtestati kõrgemad maksud, vallandati riigiametitest. Siiski hugenotid jäid oma usule truuks ja Louis tühistas Nantes'i edikti. Seeläbi saavutati Prantsusmaa usuline ühtsus. 1682.aastal kolis Louis XIV õukond Pariisist Versailles'sse. Pärast Louis XIV surma sai uueks kuningaks Louis XV (1715-1774). Absolutistlikku valitsemisviisi kritiseeriti üha avalikumalt ja teravamalt. Hävitav kaotus tagas Prantsusmaad Seitsmeaastases sõjas. Louis XV-le järgnes Louis XVI, kes lootis riiki majandusreformidega välja tuua üha rohkem süvenevast majanduskriisist. Viljakaubanduse vabakslaskmine riigi kontrolli alt tõi aga kaasa alamkihtide mässu (hindade tõusu tõttu). Reformid kukkusid läbi, Prantsusmaa oli revolutsiooni ääre. Parlamentarismi areng Inglismaal- Pärast Elisabeth I surma, astus troonile James I. Uus kuningas ei saavutanud populaarsust. Kuningas jätkas anglikaani kiriku toetamist, tegemata
FriedrichII valitsusajal jätkus koolihariduse areng. Töötati välja ja avaldati "maakoolide reglement" luterlike ja katoliiklike õppeasutuste jaoks. Ehitati hulgaliselt uusi koolimaju, aga koolmeistrite ettevalmistamine ja õpetaja elukutse polnud tasemel. Ülikoolide edendamiseks ei teinud FriedrichII midagi olulist. Suur osa FriedrichII võimuperioodist möödus sõdades. Ta põhjustas Austria pärilussõja(1740-1748). Väejuhi võimeid ilmutas FriedrichII eriti Seitsmeaastases sõjas(1756-1763), mille käigus Preisil tuli vastu seista Euroopa riikide koalitsioonile. Preislased kaotasid küll mitu lahingut, kuid FriedrichII suutis vastaseid lüüa ükshaaval ning kokkuvõtteks säilitas Preisi oma valdused.
c) Oma õukonna rajas Berliinist eemale Potsdami, kuhu ehitati Sanssouci loss: · Õukonda kutsus haritlasi kogu Euroopast · Vaimustus Prantsuse kultuurist · Oli hea muusik, mängides flööti ja kirjutades muusikapalu · Õhtusöökidel vesteldi kunstist, kirjandusest ja filosoofiast d) Oli ka kuulus sõjamees: · Suur osa ajast möödus sõdades Austria vastu, vallutades Sileesia. · Seitsmeaastases sõjas (1756-1763) seisis vastu Euroopa riikide koalitsioonile, lüües vastaseid ükshaaval ja säilitades oma valdused. USA tekkimine 1. Kolooniad Põhja-Ameerika idarannikul. a) Kolonistid · Esimesed eurooplastest väljarändajad olid hispaanlased . · Seejärel tuli inglasi, prantslasi, hollandlasi. · Sinna rändusid: ·Maata talupojad ·Kaupmehed ·Seiklejad ·Usuliselt
Alexander Sauerweidi käe all. Pärast kuut aastat akadeemias esitles ta 1844. aastal oma esimest maali "Tormijooks Varssavile" (Die Erstürmung Warschaus). Seejärel jätkas ta oma õpinguid 1846. aastal Pariisis ja liikus sealt 1846 edasi Belgiasse, Hollandisse, Itaaliasse ning Saksamaale, misjärel jäi pidama Münchenisse. Seal sai temast Müncheni Kaunite Kunstide Akadeemia auliige ja ta maalis mitmeid suuremõõtmelisi töid Venemaa lahingutest Seitsmeaastases sõjas ja Aleksandr Suvorovi sõjakäikudest. Kotzebue on maetud Müncheni Alter Südfriedhofi. Charles Timoleon von Neff (2/14. september 1804 Püssi (Hof Pühs), Lüganuse kihelkond 24. detsember 1876/5. jaanuar 1877 Peterburi) oli baltisaksa kunstnik, Muuga (Münkenhof) ja Piira (Piera) mõisnik. Sündinud vallaslapsena, saavutas ta andeka ja produktiivse kunstnikuna aadliseisuse, akadeemiku- ja salanõuniku auastme. Tema elu viimased aastad
· Kaotati surmanuhtlus mõnede kuritegude eest ja asendati see eluaegse vanglakaristusega · Töötati välja ,,Maakoolide reglement" luterlike ja katoliiklike õppeasutuse jaoks · Ehitati koolimaju, õpetajateks olid külarätsepad või veisekarjused. Ikka sõdades · Friedrich II põhjustas Austria pärislussõja(1740-1748) keeldus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust Habsburgide pärusmaadele. o Sõja käigus vallutati Sileesia · Seitsmeaastases sõjas (1756-1763) tuli vastu seista Euroopa koalitsioonile · 1760 vallutasid Vene väed Berliini kolmeks päevaks, aga olid sunnitud taganema · Preislased säilitasid lõppkokkuvõttes oma valdused. · Kuna Friedrich II veetis suure aja sõdades kujunes valgustuslikust monarhiast aga hoopis despootia. Austria keisririik. Valgustatud absolutism. Keisririik pärast Vestfaali rahu · Valitsejateks olid Habsburgid · Austria keisririigiga olid liitunud ka Ungari ja Tsehhi
Preisimaa sõjavägi enam kui kaks korda, muutudes tolleaegse Euroopa tugevaimaks. Vaatamata idealistlikele ja kultuurisõbralikele ümberkorraldustele, ei jätnud Friedrich II unarusse armeed, jätkates selle suurendamist ja distsiplineerimist. Samuti avaldus juba Friedrichi esimestel valitsusaastatel tema armeejuhi- ja diplomaaditalent, kui ta suutis Austria pärilussõjas vallutada Sileesia. Õige pea tuli tal seda kaitsta pea kõigi Mandri-Euroopa riikide vastu, kui Seitsmeaastases sõjas sõlmiti Preisimaa-vastane pretsedenditu Prantsuse-Austria liit ja peagi liitus sellega Venemaa. Friedrich näitas taas hiilgavat väejuhiannet, kuid ülekaalukad vastasjõud oleks teda kahtlemata võitnud, kui Venemaal poleks võimule tulnud Friedrichit austav Peeter III, kes sõjast lahkus, ja Prantsusmaa poleks pidanud koloniaalvõitluse tagajärjel Inglismaale alistuma. Hiljem keskendus Friedrich riigi tugevdamisel sõdimise asemel diplomaatiale
tubakakolleegium (juhtis finantsmajandust, sisehaldust), viis sisse koolikohustuse (1717), rakendas protektsionistlikku majanduspoliitikat, rajas manufaktuure) · Võimule sai Friedrich II ehk Friedrich Suur ehk Vana Fritz valgustatud valitseja, kergendas talupoegade olukorda, rajas uusi külasid ja juurutas kartulikasvatust, lasi ehitada Sanssouci lossi, edendas kooliharidust, osales Austria pärilussõjas trooni üle ja Seitsmeaastases sõjas Ptk. 10: Austria keisririik. Valgustatud absolutism. Kuigi Saksamaa lagunes iseseisvateks riikideks ja Habsburgid kaotasid seal võimu, jäid nad võimule Austrias, kus neil oli pärilik võim. Austria keisririigi alla kuulusid ka Ungari ja Tsehhi. · 1683 tungisid türklased Viini alla, kust tõrjuti nad Saksi ja Baieri kuurvürstiriikide kuurvürstide ning Poola kuninga juhtimisel välja, hiljem võideldi türklastega edasi Balkanil
c) Oma õukonna rajas Berliinist eemale Potsdami, kuhu ehitati Sanssouci loss: · Õukonda kutsus haritlasi kogu Euroopast · Vaimustus Prantsuse kultuurist · Oli hea muusik, mängides flööti ja kirjutades muusikapalu · Õhtusöökidel vesteldi kunstist, kirjandusest ja filosoofiast d) Oli ka kuulus sõjamees: · Suur osa ajast möödus sõdades Austria vastu, vallutades Sileesia. · Seitsmeaastases sõjas (1756-1763) seisis vastu Euroopa riikide koalitsioonile, lüües vastaseid ükshaaval ja säilitades oma valdused. 1848-1849. revolutsioonid ( põhjused, riigid, tagajärjed) 1. Revolutsioonide põhjused . 3. Aadli käes oli võim. Kodanlus oli muutunud majanduslikult.väga tugevaks ja soovis ka võimule 4. Majanduskriisi tulemusena oli majanduslik ja sotsiaalne olukord muutunud väga halvaks. 5. Rahvaste soov luua rahvusriigid 2
Inglismaa Gibraltari- tähtsa tugipunkti Vahemere ja Atlandi ookeani vahel.Sõjad muutsid jõudude vahekorda Euroopas. Suurriikide seast langes välja Rootsi ja Holland, vähenes Türgi tähtsus. Tõusuteele asusid Venemaa ja Preisi kuningriik. Põhivastased rahvusvahelistes suhetes olid 18. Saj Suurbritannia ja Prantsusmaa. Teine vastuoluliin läbis Preisi ja Austria suhteid. Austria pärilussõda(1740-1748), mille algatas Preisi Austria vastu. Suurbr toetas Austriat, Prantsusm Preisit. Seitsmeaastases sõjas olid liitlased vahetunud. Osaliseks oli ka Venemaa(Austria poolel). Seitsmeaastane sõda algas 1755. Sõja käigus vallutas Suurbritannia Kanada ja Prantsuse valdused Indias. Austria ja Preisi lepitas alles vajadus võidelda Suure Prantsuse revolutsiooni vastu. 16. Sõjandus Sõda kui ühiskonna loomulik seisund Valitses veendumus, et sõdadeta muutub ühiskond lodevaks ja moraalituks. Sõda peeti põhjendatuks vaid siis, kui seda tehti
Maria Theresia valitsemise ajal said tema poolt valitsevatel aladel oluliseks keeleline rahvuslik ja geograafiline mitmekesisus. Reformide tulemusena loodi tähelepanuväärselt tõhus haldusaparaat. Austria rahandussüsteem stabiliseerus ja riik oli suuteline ülalpidama suur sõjaväge (Beazley 2002:257). Preisimaalt revanši võtmine aga ebaõnnestus, ehkki Austria oli sellele 11 lähedal Seitsmeaastases sõjas (1756–1763), kus pea kogu mandri-Euroopa oli Preisimaa vastu koondunud, ei õnnestunud Sileesia tagasivõitmine siiski tänu Venemaa keisririigi ootamatule rahusõlmimisele Preisimaaga. Sileesia jäigi Preisimaale ning Maria Theresia alatiseks Friedrichit vihkama. Samuti tundis ta suurt vastumeelsust teise suure valgustatud absolutisti Katariina II vastu, keda pidas liialt kerglaste elukommetega naiseks (et.wikipedia.org).
Türklastel loovutada veel Serbia, Bosnia kuid sõda toimus Balkanil edasi. Austria Habsburgid osalesid veel Hispaania pärilussõjas, sealt saadi saagiks Madalmaade Belgia osa ning Lombardia koos Milano linnaga. 1713 kuulutati välja nn pragmaatiline sanktsioon, mis tunnistas pärimisõigust ka naisliinis. Troonile sai Karl VI tütar Maria Theresia. Selle vastu protesteeris Preisimaa ning puhkes Austria pärilussõda. Selles kaotas Austria sileesia, mida ei õnnestunud tagasi võita ka Seitsmeaastases sõjas. Edasine laienemine toimus Poola alade jagamisega Venemaa, Preisimaa ja Austria vahel. 18.saj lõpul oli Austria rahvarvu poolest kolmandal kohal. Austria võimu alt proovisid vabaneda mitmed riigid. Toimusid Ungarlaste ülestõusud. Ungarlastest Austria vastu õitlejaid nimetati kurutsiteks. Ungarlaste vabadusvõitluse kõrgajaks kujunes Ferencz II Rakoczy juhtimisaeg 1703-1711. Rakoczy kutsus madjareid üles iseseisvuse ja Habsburgide võimu maharaputamise eest. Neil õnnestus
1718 läksid võimu alla ka Serbia ja osa Bosniast. Balkan jäi ka edaspidi võitluste alla. Euroopa suurpoliitikas Osalesid Hispaania pärilussõjas ja selle lõpus omandas Austria Hispaania Madalmaad ja P- Itaalia Lombardia ja Milano. Pärimisõigus ka naisliinis, aga Maria Theresia troonile asumise vastu protesteeris Preisi puhkes Austria pärilussõda, milles osalesid paljud Euroopa riigid. Austria kaotas sõja käigus Sileesia, mida ei võidetud tagasi ka Seitsmeaastases sõjas. Ungari vabadusvõitlus Mitmed rahvad püüdsid Habsburgide võimu alt vabaneda, korduvalt tõusid üles ungarlased. Eriti aktiivne 17.saj viimastel aastakümnetel Türgi rünnakut ära kasutades. Kurutsid Austria võimu vastu võitlejad Ungaris. Vabadusvõitluse kõrgajaks oli kurutsite ülestõus Ferencz II Rakoczy juhtimisel. Talupojad lootsid vabaneda pärisorjusest, hiljem rahvuslik vabadusvõitlus. Kurutsid saavutasid edu paljudes lahingutes ja suutsid vabastada
saj kolonialismi vastu kriitikat ei olnud. Robinson rõhutas aspekti, et kol. ei toimunud ühe poolselt vaid peaaegu alati vastastikuselt- hõivatud alade eliit oli huvitatud sellest, oli kohapeale toetus. Hiina-Jaapani sõja 1894-1895 tulemused ja Jaapani kolooniad (Formosa/Taiwan, Korea). lisaks euroopale tekkis ka Jaapani impeerium. 1895 sai Jaapanist tõeline imp., kui laienes Koreasse, Taiwanisse. Euroopa varauusaegse kolonialismi etapi lõpp: Prantsusmaa kaotused Seitsmeaastases sõjas, Ladina-Ameerika Hispaania kolooniate iseseisvussõjad 1810- 1826 (Miranda, Simón Bolķvar, San Martin) ja allesjäänud Kuuba, Puerto Rico ja Filipiinid. Portugal kaotab Brasiilia. 1822 Koloniaalse ekspansiooni uus etapp 1760-1860 ja Suurbritannia: Austriaalia -Cook, Botany Bay, Uusmeremaa- esimene koloonia-vanglakoloonia, 19.saj keskpaigaks oli Aust.toodud 150tuh vangi. 1840ndatel hakkas UK Uusmeremaale kolooniaid looma
novembril 1755, mille ohvrite koguarv jäi 100 ja 200 tuhande inimese vahemikku. Maavärina laiend ulatusid Andaluusiasse Hispaanias ja Põhja-Aafrika rannikuni. Lissaboni linn hävis pea täielikult. Varauusajal Euroopas peetud sõdadest oli laastavaim Kolmekümneaastane sõda Saksamaal (161848), miks tekitas suuri kaotusi ka tsiviilelanikkonna hulgas. Ohvriterohke oli Hispaania pärilussõja lõppfaas Prantsusmaal 1710.-ndate aastate alguses. Seitsmeaastases sõjas (175663) kaotas Preisimaa 10% elanikkonnast. Hiina ja India kõrval oli Euroopa maailma tihedamini asustatud alasid. Samas oli Euroopa rahvastik jaotunud väga ebaühtlaselt. Tihedamini olid asustatud Madalmaade mereäärsed provintsid (kuni 50 in/km2), Prantsusmaa (eriti Pariisi nõgu), Reinimaa, Po jõe tasandik ja Kampaania (Napoli ümbrus) Itaalias. Seevastu Põhja- ja Ida-Euroopa oli asustatud väga hõredalt. Varauusaja lõpuni säilitas Euroopas ülekaalu maarahvastik
väldanud Hiina-Jaapani sõjas palju suuremat kuid endiselt dekadentlikku Hiinat võita. Veelgi enam, kuna konflikti Jaapaniga ei saanud enam tõlgendada ohuna Hiina kultuurile, hakkas Hiina end Jaapaniga kõrvutades ühe enam riigina (mitte kultuurina) määratlema. Peamine tüliküsimus oli, kes valitseb Koread. Jaapan võitles siis enale välja ülaltoodud kolooniad (vist) Euroopa varauusaegse kolonialismi etapi lõpp: Prantsusmaa kaotused Seitsmeaastases sõjas, Prantsusmaa loovutas Suurbritanniale Kanada, Louisiana idaosa, mitu Lääne-India saart ja oma India- valdused ning Hispaaniale Louisiana lääneosa. Ladina-Ameerika Hispaania kolooniate iseseisvussõjad 1810-1826 (Miranda, Simón Bolívar, San Martin) ja allesjäänud Kuuba, Puerto Rico ja Filipiinid. Hispaania kaotas 1810-1826: Francisco Miranda ja Simon Bolivar Venezuela, Columbia, Panama, Ecuador, Peruu ja Boliivia, 1810 (1818) Tsiili ja Argentiina (Jose de San Martin)
annaabi.ee 
