Furtsellaaria-agarik. Agar- tarrendav aine, mida saadakse punavetikatest. Veeõitseng-kahjulik nähtus, vetikate ajutine vohamine veekogus. Porfüüra-Hiinas toiduks kasutatav punavetikas. Hüüf-seeneniit. Mütseel- seeneniidistik. Nõiaring-kui viljakehi moodustab ainult seeneniidistiku noorim osa. Pärmseen-üherakuline organism. Käärimine-pärmseente elutegevuse käigus anaeroobses keskkonnas tekib süsihappegaas ja alkohol. Pungumine-paljunemisviis. Kübarseen-seen, kelle viljakehad koosnevad kübarast ja jalast. Eoslehekesed-kübara alapoolel enamikel kübraseentel kiirtena paiknevad liistakud. Rakk-organismide ehituslik ja talituslik üksus. Eeltuumne rakk-rakus pole rakutuum eristunud. Päristuumne rakk-rakus on rakutuum. Kromosoom-sisaldavad pärilikkusainet, asuvad rakutuumas. Ribosoom-kõige väiksemad organellid, neis sünteesitakse valgud. Mitokonder-varustab rakku energiaga
10 5 15 16 3 7 6 9 17 18 20 12 2 8 13 19 1 4 11 1. Maad ümbritsev elu sisaldav kiht 2. Tuuma poolvedel sisu 3. Varustab rakku energiaga 4. Ainult sellel on olemas nii vakuool, plastiidid kui ka rakukest 5. Seeneniidistik 6. Rohelise värvusega plastiid 7. Kes avastas imetaja munaraku? 8. Organell, mis avastati 1953. a. Pannakse kokku tuumakeses 9. Väikseim üherakuline organism 10. Puuviljade magus või hapu maits tuleneb sellest, et nende ........ Sisaldavad vees lahustunud suhkruid ja orgaanilisi aineid 11. Päristuumne rakk 12. Kes avastas, et kõik organismid on rakulise ehitusega? 13. Pagaripärm paljuneb mittesugul...
samblike tähtsus inimesele: 1)kasutatakse rahvameditsiinis ja ravimite valmistamisel 2) õhtupuhastuse hindamisel 14. samblike paljunemine vegetatiivselt ja eostega 18. 19. hüüf e. seeneniidid mütseel e. seeneniidistik antibiootikum ained, mis pidurdavad bakterite elutegevust või surmavad neid käärimine protsess: pärmseente elutegevuse käigus anaeroobses keskonnas tekib süsihappegaas ja alkohol tallus samblike keha kübarseen seen, kelle viljakeha koosneb kübarast ja jalast mükoriisa seente ja taimejuurte vastastikku kasulik kooselu
SEENED, SAMBLIKUD KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kirjelda seente ehitust, toitumist ja paljunemist. 2. Kirjelda hallitusseent (ehitus, toitumine, paljunemine, kahju, kasu inimesele, tähtsus looduses). 3. Joonista pärmseen märgi juurde osad, kirjelda nende toitumist ja paljunemist, kasutamist. 4. Miks kergitab pärm tainast? 5. Joonista kübarseen, märgi juurde osad, kirjelda nende toitumist ja paljunemist. 6. Too näiteid mürgistest, kupatatult söödavatest, värskelt söödavatest ja lihtsalt mittesöödavatest seentest. 7. Kuidas eristada valget kärbseseent ja arusampinjoni? 8. Miks kasvavad seened just vihmase ilmaga? 9. Nimeta parasiitseeni, kellel parasiteerivad, millist kahju tekitavad? 10.Milles seisneb seente kasulikkus ja kahju looduses? 11.Milles seisneb seente ja taimede vaheline sümbioos? 12
Seened võivad olla ka parasiidid, misjuhul kasvavad nad teiste organismide sees või peal. 12. Sümbioosis elavad seen ja puujuured. 13. Kübarseente paljunemisel valmivad eoslehekestel eosed. Kui eosed on valminud, kukuvad või langevad või kanduvad tuulega nad eoslehekestelt maha. Eos liitub seejärel teise mütseeliga ning moodustub uus seeneniidistik. Kui niidistikud ühinevad tekib kahetuumaline niidistik, millel võivad asuda viljakehad ehk seened. Kübarseen, mis on viljakeha, koosneb jalast ja kübarast. Viljakeha tekkimiseks on vaja niiskust. Mükoriida seenjuur. Tekib seente ja puude sümbioosi puhul. Puujuurte ja seente sümbioosis saab seen puult orgaanilisi aineid ja puule vahendab seen mineraalaineid ja vett. Hallitusseente eoseid leidub õhus alati, seetõttu võib hallitus tekkida pmt igal pool. Nutthallik moodustab esemele koheva valge kihi, millel on väikesed mustad täpid. Need mustad täpid on eosed
fotosünteesivast ainuraksest organismist. Mõisted Parasitism- Organismi eluviis, kus ta elab teise organismi kulul ja tekitab talle kahju. Seeneniit- Niidikujuline rakkude rida. Mütseel- Seeneniidistik ehk harunenud ja omavahel seotud seeneniitide võrgustik. Käärimine- Suhkrute lagunemine hapnikuvabas keskkonnes. Pungumine- Paljunemisviis, kus rakk puhetub ja tema küljelt sopistub välja väiksem tütarrakk. Viljakeha- Seene paljunemisorgan millel valmivad eosed Kübarseen- Kübarast ja seenejalast koosneva viljakehaga seen. Mükoriisa- Seenjuur on sümbioos seene ja taimejuure vahel Lagundajad- Organismid, kes töötlevad orgaanilist ainet ja toituvad sellest. Samblik- Liitorganism, kus elavad sümbioosis seen ja fotosünteesiv organism.
Söödapärmi ja ravimite valmistamisel . On katseobjektiks bioloogia üldiste seaduspärasuste uurimisel. 10.miks kergitab pärm taigent? Pagaripärmina tuntud pärmseened toituvad taignas olevast suhkrust ja paljunevad .Seejuures tekovad südihappegaas ja alkohol.eralduv südihappegaas muudab taigna kobedaks .alkohol aurustub ja aitab samuti kaasa taigna kerkimisel. 10. Joonista kübarseen, märgi juurde osad, kirjelda nende toitumist ja paljunemist. 11. Too näiteid kevad, suve, sügis, taliseentest. Kevad :harilik karikseen , kevadvõluheinik,kurrel, Suve: Sügis: Talve: 12. Too näiteid mürgistest, kupatatult söödavatest, värskelt söödavatest ja lihtsalt mittesöödavatest seentest. 13. Mürgised:tavahelik, kärbseseen , Kupatatult:männiriisikas,kevadkogrits Värsked:kuuseriisikas, timpnarmik,porgandriisikas Mittesöödavad: 14
osaga. NIMETA 1.eluslooduse riigid 1) Loomad 2) Taimed 3)seened(samblikud) 4)protistid (14 = päristuumsed e eukarüoodid) 5)bakterid(bakterid on eeltuumsed e. prokorüoodid) (protistid & bakteridainuraksed, vetikad, aegloomad) 2.biomolekulidena einevad ained1)sahhariided e.suhkrud. 2)lipiidid e. valgud. 3)mekleiinihapped (DNA, RNA) 3.Ainurakseid/hulkrakseid organismeAinuraksed:BAKTERID, PROTISTID(algloomad,üherakulised,vetikad), SEENED(pärmseened). Hulkraksed:LOOMAD, TAIMED, SEENED(kübarseen),PROTISTID(punavetikad) 4.Loomapopulatsioone/taimepopulatsioone NT.kõik oravad rkv'e Tammikus 5.Põhilised koetüübid inimese organismis. epiteel,lihas,närvija sidekude. 6.Elu tunnused Kõikjal, kus on elu, esinevad biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. 7.Eluslooduse peamised organiseerituse tasemedmolekulaarnetase, rakutase, organismitase, riigitase, ökostüsteemitase 8. 3 Eestis esinevat ökosüsteemi NT. Tammed Rakvere tammikus, oravad
-1,5 miljonit liiki Teadus, mis tegeleb seentega on mükoloogia. Seened on eukareütsed (tuumaga) ja heterotroofsed (ainevahetusega): Evolutsioonliliselt vanematel seentel puuduvad rakuvaheseinad -> seenerakud ehk hüüfid (nad on niitjad). Ehitus: seenerakku ümbritseb membraan, mille peal on kitiinkest. Seenerakud ehk hüüfid hargnevad ja moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Osad seentel on mütseel nii tihe, et moodustab palja silmaga nähtava viljakeha (kübarseen). Võrdlus: Seened Taimed Loomad Ei liigu Ei liigu Liiguvad Kest (kitiin Kest ( tselloloos) Puudub (glükokalüks) Plastiidid puuduvad Olemas Puuduvad Glükogeen Tärklis Glükogeen l
Ehitus üherakulised Ühe(nutthallik)- või paljurakuline(pintselhallik) Paljunemine Pungumise ja eostega eostega 9. Mis on käärimine? Käärimine on pärmseente elutegevuse käigus anaeroobses keskkonnas süsihappegaasi ja alkoholi tekkimise protsess. 10. Millest koosnevad kübarseente viljakehad? Kübarseente viljakehad koosnevad kübarast ja jalast. Kübarseen 11. Mis on mükoriisa? Mükoriisa ehk seenjuur on juur koos seeneniitide põimikuga. Seeneniidid varustavad juurt vee ja mineraalidega, ise saavad nad juurtest orgaanilisi aineid (süsivesikuid). Millist kasu toovad taim ja seen teineteisele mükoriisas? http://www.miksike.ee/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-24-1.htm 12. Millised organismid on samblikud? Samblik koosneb erinevatest organismidest. Tallus koosneb seeneniitide põimikust,
Ehitus üherakulised ühe (nutthallik)- või paljurakuline (pintselhallik) Paljunemine pungumise ja eostega eostega 9. Mis on käärimine? Käärimine on pärmseente elutegevuse käigus anaeroobses keskkonnas süsihappegaasi ja alkoholi tekkimise protsess. 10. Millest koosnevad kübarseente viljakehad? Kübarseente viljakehad koosnevad kübarast ja jalast. Kübarseen http://www.miksike.ee/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-20- 1.htm 11. Mis on mükoriisa? Mükoriisa ehk seenjuur on juur koos seeneniitide põimikuga. Seeneniidid varustavad juurt vee ja mineraalidega, ise saavad nad juurtest orgaanilisi aineid (süsivesikuid). http://www.miksike.ee/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8- 2-24-2.htm Millist kasu toovad taim ja seen teineteisele mükoriisas? http://www.miksike
annaabi.ee 
