maohape hävitab bakterid. 12 sõrmiksool (soolenõre, seedenääre: kõhunääre, sapp:maks) peensoole algus osa, rasvade seedimine, ülejäänud toidu (rasvad, valgud, süsivesikud) seedimine. peensool seeditakse toit lõplikult, pind hatuline, kurviline, et pindala oleks suurem, valkude ja süsivesikute lõhustumis saadused verre ja rasvade lõhustamis saadused lümfi, rasvade, valkude, süsivesikute seedimine, toitainete imendumine. jämesool kogunevad seedumata jäägid, ül vee tagasi imendumine, bakterid kes toodavad k vitam (vere hüübimine), jämesoole lõpus väljaheide: seedumata jäägid, vesi, hukka saanud bakterid. pärasool. pärak väljutatakse tahked jäägid. erituselindkond (nahk, kopsud, neerud, soolestik) ül vedelate jääkide eemaldamine, 2 neeru 2 kusejuha kusepõis kusiti, neer vedelate ainevahetus jääkide eemaldamine, vee mineraal soolade sisalduse reguleerimine veres tagavad püsiva sisekeskkonna, nh3
V 12 Sõrmiksoolt <=soolenõre, seedenõre kõhunääre, peensoole algusosa, sapp, maks · peensool on seest kurruline · seal algab rasvade seedimine <= on vaja E=lipaas (vaja alus. kk.) · jätkub kõigi ülejäänud toitainete seedimine Maks toodab sappi, mis kogutakse sapipõide, sapp aitab seedida rasvu. VI Peensool · lõpeb seedimine · pind hatuline · Valkude/Süsivesikute lõhustumissaadused => hatud, kurrud VII Jämesool · kogunevad seedumata jäägid · ül: toimub vee tagasiimendumine · ül: bakterit toodavad K-Vitamiini Väljaheide= seedumata jäägid + vesi + hukka saanud bakterid Kõhulahtisus - vee tagasiimendumist ei toimu Kõhukinnisus - vee tagasiimendumine liigne VIII Pärak · väljutatakse tahked jäägid Seedenäärmete ja -Ensüümide talitlus · seedimine algab suuõõnes, kus hakkavad amülaasi toimel lõhustuma süsvesikud · maos algab valkude seedimine soolhappe ja pepsiini koostoimel
· Erituselundkond eemaldab kehast ainevahetuse jääkained ja enamiku organismi sattunud mürkainetest. · Neerud erituselundid, mis tagavad uriini moodustumise ning reguleerivad organismis vee ja mineraalsoolade hulka. · L6plik uriin sisaldab vett, kusiainet ja mineraalsooli ning koguneb kusep6ide. · Vahesel maaral osalevad organismist liigse vee eemaldamises ka nahk (higi teke), kopsud (veeaur valjahingatavas 6hus) ning soolestik (vesi valjaheites). · Seedumata toidujaagid valjuvad paraku kaudu, kusjuures valjaheite hulk sõltub toidu koostisest, soomise sagedusest, kehalisest aktiivsusest jms.
neeluks. Suuõõnes paiknevad paljudel liikumatud jätked ning liikuvad hambad. Kesksoole sein koosneb ainsast rakukihist, selle tagaosa läheb üle pärasooleks. Söögitorus paiknevad näärmed, mis toodavad seedimiseks vajalikke esnüüme. Ensüümid on erilised valgud, mida leidub kõikides loomades ning mille mõjul toimuvad kõik keemilised reakstsioonid organismis. Seede-ensüümid satuvad kesksoolde, kus nende abil toit seeditakse. Seedumata toidujäägid eemaldatakse kehast päraku kaudu. Ümarussid võivad ensüüme ka kehast eritada, kusjuures sel juhul toimub neil kehaväline seedimine - seedeensüümi tilgas seedunud toit neelatakse hiljem suu kaudu ning seeditakse sooltorus. Nad on ühed olulisemad orgaanilise aine lagundajad.Ümarussid on enamasti parasiitse eluviisiga, elades taimedes ja loomades ning imedes neist toitu. Nad toituvad ka taimejäänustest, seeneniitidest ja bakteritest.
soolestik. · Erituslundkond eemaldab kehast ainevahetuse jääkained ja enamiku organismi sattunud mürkainetest. · Neerud on erituselundid, mis tagavad uriini moodustumise ja reguleerivad vee ja mineraalsoolade hulka. · Lõplik uriin sisaldab vett, kusiainet ja mineraalsooli ning kogunb sapipõide. · Vähesel määral osalevad organismit liigse vee eemaldamises ka nahk(higi teke), kopsud(veeaur väljahingatavas õhus) ning soolestik(vesi väljadeites). · Seedumata toidujäägid väljuvad päraku kaudu, kusjuures väljaheidete hulk sõltub toidu koostisest, söömise sagedusest, kehalisest aktiivsusest jms.
Toitumine: Väga ablas lind. Kogu talvepäev kulub toiduotsinguile. Sööb hiiglahulgal marju ja mitmesuguseid teisi vilju, sageli tühjendavad täielikult kogu pihlaka, viirpuu, kadaka, kibuvitsa või mõne muu puu. Osa suurest marjade ja viljade kogusest väljub seedetraktist seedumata ja nii aitab neid levitada. Poegi toidetakse enamasti selgrootutega. Pesitsemine: Metsatundras, taiga okas- ja kasemetsades, alustab maikuus. Vanemad ehitavad koos pesa, enamasti 2...15 m kõrgusele kuuse otsa, sageli ka männile. Ehitusmaterjalina kasutab kuivi raagusid, samblikutorte ja sammalt, kasetohu kiude, see on kausjas ja massiivne, põhi vooderdatud sulgedega. Pesas 3...6 (7) muna, haub peamiselt emaslind, isaslind aga toidab teda sel ajal. Inkubatsiooniaeg 14 päeva. Eesti
· Soole seinad kurrulised, väljasopistised ehk soolehatud, millesse siseneb veresoon, mis hargneb võrdustikuks ja seal on ka lümfisooned Jämesool: · kiudained ei seedu, muudavad toitkördi tahkemaks ja soodustavad selle edasiliikumist · seedimist ei toimu · vesi imendub pidevalt vereringesse, soolesisaldis muutub tahkemaks · tahked jäägid eemaldatakse päraku kaudu · bakterid toituvad mittevajalikest seedumata jääkidest, varustavad organismi vitamiinidega ja aitavad vältida tõvestavate bakterite kinnitumist soolestiku seinale ERITUSELUNDID: Kopsud: süsihappegaasi ja veeauru eemaldamine Neeru: liigse vee eemaldamine, reguleerivad vee, mineraalsoolade sisaldust organismis nahk higiga vee eritamine soolestiku kaudu eemaldatakse koos seedimatute toiduosistega ka vett Neerud: · nimmepiirkonnas roiete all kahel pool selgroogu kõhuõõne tagaosas · Oakujulised
tükiks rebida ja lennuvõimestunud poegadele sööta, ent enamasti jääb liiga suur kala kasutamata. Vähem süüakse vesikakandeid, veeputukaid ja putukavastseid; viimaseid, sealhulgas isegi puruvanakesi viiakse väikestele poegadele. Toidujäänuste hulgas on leitud ka väikeste 11 konnade luid. Seedumata toidujäägid, nagu kalaluud, putukate kitiinosised öögitakse välja 8 10 mm läbimõõduga ja kuni 20 mm pikkuste räppetompudena. Toitu varitsedes istub jäälind mõnel vee kohale ulatuval oksal, harvem veest välja ulatuval kivil, vaial või paadiserval. Saaki märgates haarab selle sööstlennult noka vahele, enamasti sukeldudes püstloodis kuni 20 cm sügavusele vette. Saaki pessa viies lendab lind lennuavasse otsejoones, laskumata enne mingile vahepaigale.
kõhulahtisuse korral esineb peamiselt nõndanimetatud peensoole tüüpi kõhulahtisus, mille 6 korral on väljaheidet koguseliselt palju ja roojamine ei ole kuigi sage. Kui soole limaskest on põletikuline ja ärritatud, siis sool kiirendab oma tööd, püüdes ärritavaid toidumasse võimalikult kiiresti edasi (välja) lükata. Kuna toidu ja sooleseina vahelise kontakti aeg lüheneb, jääb roojamassidesse rohkelt seedumata toiduosiseid. Jämesoolepõletike (peamiselt soole bakternakkuste) korral imendub läbi põletikulise sooleseina vähe vett ja soolesisu jääb vedelaks. Ka ei ole soolesein põletiku korral eriti venitatav, seega mahutab sool jääke normaalsest oluliselt vähem. Toidujäägid venitavad soolt, venitamine on valus, sool tõmbab kokku, püüdes ärritajast vabaneda. Selle tagajärjeks on sage roojamine, väljaheide on vesivedel, mahult vähene
fermenteeritakse tärklisest aeglasemalt Ligniin (ei ole süsivesik) vähendab tselluloosi seeduvust (hilissuvine hein!) Lagundamise lõpp-produktideks lenduvad rasvhapped ja CO2 27. Valkude lõhustamine vatsas. Ruminohepaatiline lämmastiku ringlus. proteiinid peptiidid aminohapped Aminohapete desamiinimine ja ammoniaagi teke Vatsas summaarselt: Bakteriaalse valgu süntees + lenduvad rasvhapped + ammoniaak Bakterid ja vatsas seedumata valk lagundatakse libedikus ja peensooles seedeensüümide toimel. Ammoniaak Vereringe Maks karbamiid Vereringe sülg Vats vats 28. Lipiidide lõhustamine vatsas. Triglütseriidid glütserool + rasvhapped Propioonhape 29. Vatsasisu kihistumine. Vatsa motoorika. Vatsa sisu kihistub vastavalt ainete tihedusele. Vatsa pH on 5,8-7,0, madalam vahetult
vajaminev energia 75% jämesooles toodetud VFA-st. Siiski, kui väga palju VFA-d toodetakse, pole see ka hea. See on vaja neutraliseerida bikarbonaatidega (tuleb pankreaselt, niudesoolelt, jämesoolelt), kuid kui väga palju VFA-d on, siis see ka ei aita – pH langeb ja mikroorganismid surevad, aga laktaati sünteesivad bakterid jäävad ellu – laktaat kahjustab epiteeli. Bakterite N vajadus: verest transporditakse uurea jämesoole valendikku ja proteiinid, mis jäid peensooles seedumata – vaja proteiini sünteesivatele bakteritele. See proteiin ei imendu. Koprofaagia esineb jänestel, rottidel – söövad väljaheiteid, saab mikroorganismidelt proteiine ja vitamiine. Süsivesikute käärimise tulemusena lenduvad rasvhapped, piimhape. Bakterid sünteesivad vitamiin K ja B, tiamiin ja riboflaviin. Jämesooles toimub: segmentatsioon – sisu liigutatakse edasi ja tagasi (imendumine ja hoiustamine; liigutab aeglaselt edasi), peristaltika, antiperistaltika (liigub mao poole,
imbub soolhappega läbi. Edasine süsivesikute lõhustumine toimub peensooles. Tärklis lõhustub glükoosiks, sahharaasi toimel lõhustub sahharoos samuti lihtsuhkru molekulideks. Tärklise seeduvus sõltub tärklisetera ehitusest. Teravilja ja keedetud kartuli tärkliseterad seeduvad sea peensooles hästi, toore kartuli tärkliseterad jäävad aga peensooles osaliselt seedumata, sest nende pealispind on _amülaasi suhtes resistentne. Kartuli keetmisel (resp. aurutamisel) see resistentsus kaob. Mikrobiaalne seede toimub umbsooles ja käärsoole proksimaalses osas. Mikroobidest domineerivad sea seedekanalis streptokokid ja laktobatsillid. Mao kardiaalses osas tekkivatest hapetest moodustab piimhape 66–80 molaarprotsenti, seevastu jämesooles domineerivad äädik, või ja propioonhape.
Samas ka osa baktereid rikub meie toitu. Nende tõttu võib hakata toit riknema. 8. Algloomad kui ainuraksed organismid. Nende tähtsus looduses ja inimese elus. Algloomad on üherakulised organismid, kogu nende elutegevus toimub ühes rakus. Vähesed neist elavad kolooniatena. Algloomad sarnanevad toitumistüübilt enamasti loomadega. Nad haaravad ja ,,neelavad" endast väiksemaid toidupalasid, milleks võivad olla bakterid ja üherakulised vetikad. Seedumata toidujäänudsed ja liigse vee eritavad nad ümbritsevasse keskkonda. Hingamisel tarbivad nad vees lahustunud hapnikku. Enamikku algloomi ümbritseb väga õhuke pellikul (tihenenud tsütoplasma väliskiht), mille kaudu toimub ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. Algloomad nagu teisedki organismid osalevad looduse aineringes. Nad osalevad surnud organismide lagundamisel aineteks, mida taimed saavad kasutada. Samuti on nad lüliks paljudes toiduahelates
Energiavoog läbi organismi ja läbi ökosüsteemis. Energiavoog piki toiduahelat. Oli 25.05.18 eksamis (seotud toiduahela küsimusega) Organismis. Toiduahelas. Toiduahelas. L – taimkatte poolt neelatud valgus en; GPP – primaarne kogutoodang (süsteemi poolt omastatud energia); NPP – primaarne puhastoodang (toodetud orgaaniline aine, kättesaadav järgmisele troofilisele tasemele); R – hingamisenergia; B – biomass; NU – bioloogilist str läbinud energia (nt seedumata toit läbi seedekulgla); I – süsteemi sisenev energiahulk (siin toiduna A – assimileeritud energia, E – assimileeritud orgaaniline aine - eraldatud väljaheidete, eritiste näol; SP – sekundaarne, tarbijate produktsioon). LISA: Esimene aste on rohelised taimed Herbivoorid Osa kaob soojusena. Päikesekiirgus muutub soojuskiirguseks. Osa hajub. 1-4% jõuab taimedeni. Kasutegur on väike. Ehitades orgaanilise aine kasutab ta selle enese peale, et hingata. Osa kaob eritiste
Vahelduv isu või isutus (ei söö enam jahu) Piimarasva langus alla 3.0 Kõhulahtisus( vahutav,vesijas) Sagenenud laminiidid või tallahaavandid e. kari lonkab Põletike osakaal suureneb (udara, emaka, liigesepõletikud) Äge atsidoos- istutu, jalutu, hingetu Rooja pH ei korreleeru vatsa pH-ga Rooja hindamisel SARA korral, saab öelda, et roe on pehmem, kollakam, mõnikord vahutav ning magus-lääge lõhnaga sisaldades ka seedumata söödaosasid ning teravilja. Alati tuleb kaaluda ka teisi rooja konsistentsi muutvaid olukordi, näiteks pikkade söödaosade leidmine võib viidata ka vatsas seeduva proteiini vähesusele Rasva/valgu suhe: R:V suhe 1,2-1,4. Alla 1,1- viitab atsidoosile . Üle 1,4 viitab ketoosile . Ühe näitaja alusel ei saa hinnata, tuleb lisada alati muud näitajad nagu rooja välimus, ketotestide tulemused, lehma
Atsidoosi tunnused karjas: ● Vahelduv isu või isutus (ei söö enam jahu) ● Piimarasva langus alla 3.0 ● Kõhulahtisus( vahutav,vesijas) ● Sagenenud laminiidid või tallahaavandid e. kari lonkab ● Põletike osakaal suureneb (udara, emaka, liigesepõletikud) ● Äge atsidoos- istutu, jalutu, hingetu Rooja pH ei korreleeru vatsa pH-ga Rooja hindamisel SARA korral, saab öelda, et roe on pehmem, kollakam, mõnikord vahutav ning magus-lääge lõhnaga sisaldades ka seedumata söödaosasid ning teravilja. Alati tuleb kaaluda ka teisi rooja konsistentsi muutvaid olukordi, näiteks pikkade söödaosade leidmine võib viidata ka vatsas seeduva proteiini vähesusele Rasva/valgu suhe: R:V suhe 1,2-1,4. Alla 1,1- viitab atsidoosile . Üle 1,4 viitab ketoosile . Ühe näitaja alusel ei saa hinnata, tuleb lisada alati muud näitajad nagu rooja välimus, ketotestide tulemused, lehma
sisaldus olema vähemalt 85%. Heina botaaniline koosseis ja keemiline koostis sõltub rohumaa tüübist. Meil on põldhein ja niiduhein, loodusliku heina osatähtsus on vähene. Heina söödetase veistele, hobustele ja lammastele. Põhisöödaks on silo või kuivsilo, seetõttu hobustele antakse heina 6-10 kg, veistele u 6kg. Lisaks silole on lehma kohta 1 tonn heina vaja. Heina niitmise ajast sõltub saak ja kvaliteet. Maksimaalne heinasaak saadakse taimiku õitsemisel, hiljem niites seedumata kiuosa suureneb ja taimed puituvad. Paljuliigilise segu korral koristatakse hariliku aruheina koristusküpsuse alusel. Tavaliselt rajatakse niidud või heinamaad ühe või kahe ühesuguse arengukiirusega domineeriva liigiga. Selle juhtliigi järgi otsustatakse niitmise aeg. Kui tahetakse saada mitu niidet, siis tuleb varem niita, kui on optimaalne aeg. Kui heintaimik lamandub, siis tuleb kohe niita, sest alumised lehed hakkavad mädanema, kaotame saagis ja selle kvaliteedis
Pericarditis suppurativa- mädane perikardiit Percarditis uraemica- ureemiline e. kusiveresusega seotud Pericarditis virosa- viirusperikardiit, viirusest põhjustatud südamepaunapõletik 13. Sooltrakti peamised 4 häiret- 1. Diarröa 2. Obstipatsioon 3. Autointoksikatsioon 4. Tõelised koolikud 5. Soolemeteorism ?? Peristaltika kiirenemine viib soole kiirele tühjenemisele ja tekib kõhulahtisus e. diarröa (diarrhoea). Kõhulahtisuse puhul esineb sooles roojas seedumata toidu osi, mis muutuvad jämesooles peristaltikat kiirendavaks mehhanismiks. Jämesoole peristaltika kiirenemine on kõhulahtisuse tekkes olulisem kui peensoole peristaltika muutused. Diarröa puhul eritub soolde palju lima ja vett. Toidu seedimine toimub puudulikult kujuneb toitainete ja vee puudus. Peristaltika kiirenemist põhjustavad: 1. Limaskesta põletikud 2. Halvasti peenestatud ja seedimata jäänud toiduosade poolt tekitatud mehaaniline ärritus 3
sapphapped, mis aitavad lipiide emulgeerida. Suured rasvatilgad lõhutakse väiksemateks ja kaasatakse mitsellide koosseisu. Sapi ülesanded: • kolesterooli väljaviimine organismist • laguproduktide elimineerimine • rasvade emulgeerimine sapphapete abil. 26. Jämesooles toimuvad protsessid, siin asuva mikrofloora tähendus. Defekatsiooni mehhanism ja selle kontrollime närvisüsteemi poolt. Vaid vähene osa toidust on jämesoolde jõudes seedumata. Seda aitab lõhustada seedetrakti mikrobioom. Jämesooles toimub efektiivsem naatriumi ja vee imendumine. Jämesooles toimub ka sapphapete osaline tagasiimendumine verre. Osa sapphappest väljutatakse väljaheitega - oluline kolesteroolitaseme reguleerimise seisukohast, sest uusi sapphappeid tuleb taas kolesteroolist toota. Inimese ensüümide poolt mitteseeduvad kiudained (nt tselluloos) seovad endaga sapphappe,
Trüpsaiin - lõhustab valke Amülaas - lõhustab süsivesikuid Lipaas - põhiline sooletraktis rasvu lõhustav ferment. Selle aktiviseerivad sapi happed. sapi ülesanded: Sapihapete soolade juuresolekul aktiveerub lipolüüs Sapihapped emulgeerivad rasva Sapihapete abil toimub rasvhapete imendumine organismi --- Seedimist soodustavad ja organismile vajalikud ained: 1) Kiudained Kiudaine läbib seedekulgla seedumata ja selle käigus seob see vett ning mitmeid organismile mittevajalikke või kahjulikke aineid. Leidub taimsetes toiduainetes, näiteks teraviljasaadustes (täisterades, kliides, helvestes), kaunviljades (hernestes, ubades), puu- ja juurviljades, seemnetes (ka maasika- ja vaarikaseemnetes), marjades. Jagunevad: 1) veeslahustuvateks (näiteks pektiin ja inuliin) - vähendavad kõrgenenud kolesteroolisisaldust ja aeglustavad glükoosi imendumist peensooles, mille tulemusel
organismi. Haiguse kliinilisteks tunnusteks on gastroenteriit, isutus, oksendamine, kõhulahtisus ja dehüdratatsioon. Kõhulahtisuse ägedus võib varieeruda, olenedes sea vanusest, varasemast kokkupuutest viirusega, sekundaarsetest haigustest, sea immuunsusest jne. Lahanguleid: Lahangul võib täheldada sarnaseid patoloogilisi muutusi, mis transmissiivse gastroenteriidi puhul: õhenenud soolesein (eriti peensoole osas); seedumata piim maos; vesivedel soolesisu. Diagnoos: Lõpliku diagnoosi kinnitamiseks vajalik laboratoorne uuring. Kliiniliste tunnuste alusel ei ole võimalik PED-i teistest sigade enteriitidega kulgevatest haigustest eristada. Dif.diagnoos: viirushaigustest, nagu näiteks TGE, rotaviirusinfektsioon; bakteriaalhaigustest (Clostridium spp, E.coli, Salmonella spp, Brachyspira spp, Lawsonia intracellularis, jt); parasitaarhaigustest (Isospora suis, Cryptosporidium spp, nematoodid, jt).
Suur osa aga ei saa seda ise seedida ja neil elavad sooles tselluloosi lagundavad algloomad ja bakterid. Termiitidel on neid kümneid liike. Termiidid kasvatavad ka oma pesas toiduks seeni. Allaneelatud seentes sisalduvad ained aitavad samuti tselluloosi lõhustada. Pilt: Termiidipesa ja puidust toituvad termiidid. Enamikul loomadel on kahe avaga seedesüsteem Keerukamad loomad seedivad toidu torutaolises seedesüsteemis. Toit siseneb kehasse suu kaudu ja seedumata toiduosad väljuvad päraku kaudu. Ühesuunaline seedesüsteem on omane ümar- ja rõngussidele, limustele, lülijalgsetele, okasnahksetele ja selgroogsetele. Sel seedesüsteemil on spetsialiseerunud piirkonnad, nt magu ja sooled, ning toidu järkjärguline seedimine ja lõhustumissaaduste imendumine toimub seedekanali eri osades. Toit liigub vaid ühes suunas ning seetõttu toitja seedimatud toidujäägid ei segune. Nii on seedimine ja
kokku võib nimetada ka neeluks. Suuõõnes paiknevad paljudel liikumatud jätked ning liikuvad hambad. Kesksoole sein koosneb ainsast rakukihist, selle tagaosa läheb üle pärasooleks. Söögitorus paiknevad näärmed, mis toodavad seedimiseks vajalikke esnüüme. Ensüümid on erilised valgud, mida leidub kõikides loomades ning mille mõjul toimuvad kõik keemilised reakstsioonid organismis. Seede-ensüümid satuvad kesksoolde, kus nende abil toit seeditakse. Seedumata toidujäägid eemaldatakse kehast päraku kaudu. Ümarussid võivad ensüüme ka kehast eritada, kusjuures sel juhul toimub neil kehaväline seedimine - seedeensüümi tilgas seedunud toit neelatakse hiljem suu kaudu ning seeditakse sooltorus. (http://uus.miksike.ee/docs/elehed/8klass/elundkonnad/9-9-7-1.htm) Sigimiselundkond Ümarussid on üksikute eranditega lahksugulised loomad, mis tähendab, et isassugurakud valmivad isasloomas, emassugurakud aga emasloomas. Isasloomadel on
Laktaasi konsentratsinoon on peensoolenõre mukoosas esialgu väga kõrge ning väheneb põrsaste vanuse suurenedes (oluliselt väheneb nende 8 nädala vanuseks saamisel). Tarbitud sahharoos hüdrolüüsub sahharaasi toimel glükoosiks ja fruktoosiks. Maltoos hüdrolüüsub maltaasi toimel glükoosiks 30-60% kogu seedetrakti sisaldisest, mis jämesoolde jõuab, viibib seal 20-38 tundi (maos 0-6 tundi ja peensooles 2-6 tundi). Sööda süsivesikud, mis jäid peensooles seedumata, seeduvad ja fermenteeruvad jämesooles soole mikrofloora mõjul. 3 Toorkuid lõhustub mikroobide poolt protdutseeritava tsellulaasi, hemitsellulaasi, pektinaaside jt ensmüüdie toimel. Fermeteerimise ulatus (mille tulemusel tekkivad lenduvad rasvhapped) oleneb sööda toorkiu sisadlusest ning lämmastiku, mineraalide ja vitamiinide olmasolust, mis on vajalikud
Vatsa sisu kihistub vastavalt ainete tihedusele. Vatsaseede produktideks on lenduvad rasvhapped. Süsivesikute seede vatsas lahustuvad suhkrud lagundatakse kõige kiiremini, tärklis aeglasemalt. Pektiin, tselluloos ja hemitselluloos fermenteeritakse tärklisest aeglasemalt. Lagundamise lõpp-produktideks on lenduvad rasvhapped ja CO2 Valkude seede proteiinid-> peptiidid-> aminohapped. Bakterite elutegevuse käigus aminohapete desamiinimine ja ammoniaagi teke. Bakterid ja vatsas seedumata valk lagundatakse libedikus ja peensooles. Rasvade ehk lipiidide seede Triglütseriidid -> glütserool + rasvhapped 58) Vatsa motoorika. Vats ja võrkmik funktsioneerivad ühtse õõnena. Võrkmik ja vatsa osad kontraheeruvad kindlas järjestuses, üks tsükkel kestab umbes 1 min. Peale tugevate kontraktsioonide tekivad 2-3 korda minutis pinnapealsed peristaltilised lained. Vatsa kontraktsioon on röhitsustega seotud kontraktsioon.
· Õlitaimede seemned ja nendest valmistatud koogid ning srotid 10.Söötade toiteväärtuse hindamise kaasaaegsed viisid. Söötade seeduvuse määramise viisid a. In vivo (loomkatse) b. In vitro (laboratoorne) jäljendatakse mäletsejaliste seedeprotsessi. Katseklaasi võetakse 5...10 g uuritavat ainet ja pannakse peale looma vatsavedelikku (jääb seisma 48 tunniks) Pärast vaageldakse kui palju jäi seedumata ja siis "pannakse pärismakku". c. Indikaatormeetod d. In sacco vatsakotikese meetod. Riidekoti sisse pannakse 50 mg kuivsööta ja lastakse nööriga vatsa Söötade energeetiline hindamine 1) heinaekvivalent ja heinaühik 2) vilise ühik aluseks on jõusöödasegu (1/3 teraviljajahu, 1/3 õlikooki, 1/3 kliisid) 3) Wende analüüsiskeem ja seedekatsed 4) Seeduvate toitainete summa
annaabi.ee 
