selle ümbruse vastu või vähemalt valjuhäälsete pilkavate äikeseprahvakutega õhku puhastada. Alles süvendavad mitmed tegurid aastatega pessimismi, mis küünib viimse piirini " Ummiklainete " veergudel. Tundlikus poeetilises pildistuses või satiirilises kõverpeeglis registreerib Alle kui ajalaulik kodanliku Eesti esimese aastatosina ühiskondlikku ja vaimset nägu kuni riigilaevukese isikliku elu karilejooksmiseni kapitalistliku maailma majanduskriisi päevil, et sedastada: läbi limuliste müüri laeva ükski vool ei kanna! Asjatult sa otsid randa. (Surnud veed 1) Alle loomingule on üsna iseloomulik algusest peale olnud satiiriline kallak. Juba oma esikkogu lõppu oli ta lisanud mõned epigrammid. " Carmina barbata's " ja
Linnulaht 111 2,0 Oessaare laht 100 1,6 Järise 95 2,5 Paadla laht 80 2,0 Kooru(Suur-Kaanda) 75 1,2 Riksu 50 1,5 Muld. Saaremaa mullastiku kujunemises võib sedastada mitut eripära. Tähtsat osa on etendanud meri On ju peaaegu kogu saar olnud vee all. Merevee uhtuvale toimele viitab muldade pindmiste kihtide vaesumine mulla peenesest ; Meri on töödelnud ka siin laialt esinevate moreenset päritolu muldade ülemist kihti, neid iseloomustab suur kruusasisaldus. Küllaltki tugevasti on muldade kujunemist mõjutanud pealiskorra paas, seda eriti Saaremaa loode- ja põhjarannikul, kus paekõrgendikel puudub pinnakate ning mullad on tekkinud otse paemurendile
Mullutu Suurlaht 1440 2,1 Karujärv 330 6,0³ Koigi 176 1,1 Linnulaht 111 2,0 Oessaare laht 100 1,6 Järise 95 2,5 Paadla laht 80 2,0 Kooru(Suur-Kaanda) 75 1,2 Riksu 50 1,5 (Tabel 2) 5.1. MULD. Saaremaa mullastiku kujunemises võib sedastada mitut eripära. Tähtsat osa on etendanud meri On ju peaaegu kogu saar olnud vee all. Merevee uhtuvale toimele viitab muldade pindmiste kihtide vaesumine mulla peenesest ; Meri on töödelnud ka siin laialt esinevate moreenset päritolu muldade ülemist kihti, neid iseloomustab suur kruusasisaldus. Küllaltki tugevasti on muldade kujunemist mõjutanud pealiskorra paas, seda eriti Saaremaa loode- ja põhjarannikul, kus paekõrgendikel puudub pinnakate ning mullad on tekkinud otse paemurendile
Oessaare laht 100 1,6 Järise 95 2,5 Paadla laht 80 2,0 Kooru(Suur-Kaanda) 75 1,2 Riksu 50 1,5 Muld. Saaremaa mullastiku kujunemises võib sedastada mitut eripära. Tähtsat osa on etendanud meri On ju peaaegu kogu saar olnud vee all. Merevee uhtuvale toimele viitab muldade pindmiste kihtide vaesumine mulla peenesest ; Meri on töödelnud ka siin laialt esinevate moreenset päritolu muldade ülemist kihti, neid iseloomustab suur kruusasisaldus. Küllaltki tugevasti on muldade kujunemist mõjutanud pealiskorra paas, seda eriti Saaremaa loode- ja põhjarannikul, kus paekõrgendikel puudub pinnakate ning mullad on tekkinud otse paemurendile
poolt rääkida üldinimlikust kultuurist, kultuurist üldse – selles või teises areaalis, sel või teisel ajal või selles või teises sootsiumis, mis suuruse poolest võib muutuda jne. Edasi, kuivõrd kultuur on m ä l u või teisisõnu – mälusalvestis sellest, mida kollektiiv on juba läbi elanud, on ta vältimatult seotud m ö ö d u n u d ajalookogemusega. Järelikult sünnihetkel ei saa kultuuri kui niisuguse olemasolu sedastada, teda teadvustatakse alles post factum…. Nõnda on (käitumise) programm suunatud süsteem: programmi koostaja vaatevinklist on programm sihitud tulevikku; käitumise (programmi) realiseerimise vaatevinklist on kultuur sihitud minevikku. … Kultuuri defineerimine kollektiivi mäluna tõstatab küsimuse semiootilistest reeglitest, mille kohaselt inimkonna elukogemus kultuuriks muutub; neid viimaseid saab omakorda tõlgendada p r o g r a m m i n a. …
Tegime laboritöös seda. Sama katset võib teha ka katseklaasides jms. Kuidas hinnatakse raviks vajamineva doosi suurust (MIK ja MBK, E-test, lahjendusmeetod)? Vajalik bakteri puhul, millele on resistentsuse teke omane. E-test – difusioonitest Kirby-Bauer disk – difusioonitest Lahjendustestid – minimaalne inhibeeriv kontsentratsioon (MIK) – antibiootikumi väikseim kontsentratsioon, mille puhul ei ole võimalik sedastada silmaga nähtavat kasvu Antibiogrammi koostamine – isoleeritud mokroobi tundlikkuse määramine erinevate antibiootikumite suhtes Mis on terapeutiline indeks? Terapeutiline indeks – organismi poolt talutava maksimaalse annuse ja minimaalse raviva annuse suhtarv. Mida kõrgem indeks, seda parem – seda vähem toksiline on ravim. Kuidas toimub mikroobide samastamine/identifitseerimine? Milliseid mikroobide omadusi sealjuures hinnatakse?
Alkohoolik on alkoholismi põdev isik. Pole kindlat päevas joodavat alkoholi kogust, mis võimaldaks inimest nimetada alkohoolikuks. On teada, et alkohoolikutel tekib tolerants alkoholi suhtes (vajadus suurendada purju jäämiseks joodava alkoholi kogust). Alkoholsõltuvuse viimases ehk lõppstaadiumis langeb alkoholi taluvus järsult ja piisab vaid paarist õllest, et kogu päev "vines" olla. Pole ka kindlat reeglit, mis ütleks kui tihti peab jooma, et olla alkohoolik. Alkoholismi võimaldab sedastada aga sõltuvus - fakt, et inimene sõltub alkoholist või loodab selle päästvale toimele oma igapäevases elus. Ka patsiendi keha ja aju sõltuvad sel juhul alkoholi olemasolust neis kulgevate keemiliste reaktsioonide läbiviimisel. Ülemaailmne statistika näitab, et alkoholisõltuvus tekib 10-l protsendil meestel ja viiel protsendil naistest. Alkoholismi tekkes on olulised nii pärilikud tegurid kui sotsiaalsed faktorid
Ka nimetatud protsessi kirjelduse aluseks kasutasin mina ainult enda nägemust kuid olen veendunud et kui aluseks võtta rohkem kui ühe või kahe inimese arvamused ja nägemused on võimalik protsessi kontekstdiagramm koostada veel põhjalikum ja sisukam. 16.10.2014 5. Ishikawa diagramm Põhjuse & tagajärje kalaluu diagramm on põhjuslike suhete analüüs, mis võimaldab meeskonnal detailselt sedastada, uurida ja graafiliselt esitada olemasoleva probleemiga seotud põhjuseid ja jõuda nende juurteni. Esimese sammuna kaardistasin probleemi tabeli kujul. Probleem Hulkuvad kassid minu kodukohas Türil · minu pere Kellel? · lähedal elavad naabrid · avaldub igapäevaselt aias viibides · ebameeldivat lõhna on tunda eriti intensiivselt just niiskete ilmadega Millal
palaviku ja valutorgetega ühel rindkere poolel. Lisanduvad piinav kuiv köha, nõrkus ning peavalu. Viirusest põhjustatud pneumoonia võib alata hiilivalt vähese köha, süveneva nõrkuse, suurenenud higistamise ning väikese palavikuga. Esineda võivad ka liigese- ning lihasevalud. DIAGNOOSIMINE Diagnoosimisel on väga oluline röntgenülesvõte kopsudest. Ka kopsude kuulatlusleid, räginate esinemine, on diagnoosi panekul oluline. Vereanalüüsis võib sedastada põletikule iseloomulikke tunnuseid: settereaktsiooni tunduvat kiirenemist, valgeliblede arvu suurenemist ning C-reaktiivse valgu -põletikumarker- olemasolu. Rögakülv - kasutatakse raskelt ja ebatüüpiliselt kulgevate haigusvormide puhul. Sellisel juhul kasutatakse uurimismaterjaliks röga, ninaneelulima, verd või bronhidest saadud sekreeti. RAVI Kopsupõletiku kindlakstegemise järgselt alustatakse kohe antibiootikumraviga olenemata sellest, mis
PSÜHHOFÜÜSIKA uurib psüühiliste elamuste ning nendele vastavate füüsiliste ärritajate muutuste vahelisi kvantitatiivseid seoseid. PSÜHHOFÜÜSIKA PÕHIMÕISTETEKS on lävi ja tundlikkus. Ärritaja minimaalset mõjumäära, mis kutsub veel esile(vaevumärgatava aistingu nimetatakse TUNDLIKKUSE ALUMISEKS ABSOLUUTSEKS LÄVEKS. Mida madalam väärtus on mõõdetud lävel, seda suurem on tundlikkus. Seega on lävi ja tundlikkus pöördmõisted. Aistingud aitavad mitte üksnes sedastada mingite ärritajate olemasolu, vaid ka märgata ja hinnata ärritajate erinevusi ja muutumist. Selles ilmneb tundlikkus erinevuste suhtes ning vastavaks erimõisteks on ERISTUSLÄVI. Seda mõõdetakse kui minimaalset erinevust kahe samalaadse ärritaja vahel, mis tekitab veel(vaevumärgatava) erinevuse aistinguis. Mingi tasemega ärritaja kestval mõjumisel analüsaatorile muutub tundlikkus selle ärritajaliigi suhtes. Kõige levinum nähtus on ADAPTATSIOON, mille tulemusena
tugevusegasuuavamistakistus. Suupõhja flegmooni korral võib takistatud olla kõne, neelamine ja hingamine, kui infiltraat haarab keelepära ja kõri. Silmakoopa flegmooni korral võib esineda tugev laugude turse, punnsilmsus jne. Roiskflegmoon ehk gaasgangreen on kiireloomulise ja raske kuluga ning võib juba 3-4 päeva pärast lõppedasurmaga. Iseloomulikeks tunnusteks on: Nahk on kahvatu ja mõnikord pronksikarva; Infiltraat on tihke ,vähe valulik; Nahaaluses koes võib sedastada gaasi krudinat; Gaasgangreeni tagajärjel kärbuvad lihased ja hiljem teised koed; Flegmooni avamisel ei esine mäda, vaid vinav verine eritis gaasimullikestega; Lihased haavas on hallikad ja elutud, veritsus haavast on vähene; Hiljem võib haavast erituda mäda ja kärbunud koetükke. Ravi on kirurgiline ja seisneb flegmooni avamises, mida tuleb teha aegsasti, ootamata seisundi halvenemist. Flegmooni võib avada kohalikus või üldtuimestuses.
omaduste kohta selliselt, et sõlmatud kolmandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidavust või paikapidamatust. Tuntuim ja vist ka kasutatuim selline test on MMPI(minnesota multiphasic personality inventory). See koosneb suurest hulgast üle 500 küsimustest, millele saab vastata „õige“ või „vale“ vormis. Küsimused esitati vastamiseks nii psüühiliste häirete ja haiguste all kannatavatele inimestele kui ka normgrupile. Projektiivtestidele antud vastuste puhul ei saa sedastada, kas vastus on „õige“ või „vale“. Projektiivtestides esitatakse testiküsimused tajutava materjalina, mida vastaja peab tõlgendama. Eeldatakse, et sellise materjali tõlgendamine ei ole juhuslik, vaid väljendab isiksuse kalduvusi, huvisid, muresid, komplekse,hirme, sunideid. Nii on frutstrasioonitesti kujutatud ebameeldivatele olukordadele võimalik reageerida ekstrapunitiivselt, teisi karistades, rünnates või süüdistades, või impunitiivselt,iseennast haletsedes või parastades
väärtused; b) leida kõikide teiste suuruste arvuliste väärtuste tõenäosusjaotus. 2. Leida oleku muutumise seadus antud tingimustes ja määrata ühest olekust teise ülemineku tõenäosus. Erinevus klassikalise mehhaanika kausaalsusprintsiibist johtub sellest, et kvantmehhaanilne olek ei määra üheselt kõikide suuruste arvulisi väärtusi (mõõtmistulemusi). Seega võime mikromaailmas kausaalsete seoste olemasolu sedastada ainult füüsikaliste suuruste tõenäosuste vahel. Kvantmehhaanikas peame nõudma, et vastavates tingumustes annaksid kvantmehhaanika valemid piirjuhuna klassikalise mehhaanika valemid. 8. Milleks on vaja olekufunktsiooni normeerida? Sellepärast, et normeeritud olekufunktsiooni absoluutväärtuse ruut annab tõenäosuse tiheduse arvulise väärtuse. 9. Kuidas normeeritakse olekufunktsiooni
Analüüs tehakse mükobakterite puhaskultuurist. GenoType testribadel reastatud erinevad DNA fragmendid annavad uuritava DNA fragmentidega hübridiseerimisel värvimuutusreaktsiooni, mida näeme testribal vöötidena. Igale mükobakteri liigile on omane kindel teistest erinev vöötide kombinatsioon, mis võimaldab mükobaktereid identifitseerida liigi tasemini. Lisaks on molekulaarsetest meetoditest tuberkuloosi diagnostikas kasutusele võetud PCR, millega saab haigustekitajat sedastada ka vahetult uuritavas materjalis. RAVIMITUNDLIKKUSE MÄÄRAMINE. Tuberkuloosi kemoteraapia vältab kuid, seepärast määratakse kõikidel haigetelt isoleeritud mükobakterite tüvedel ravimitundlikkus. Ravimresistentsuse määramisele põhirea ravimite suhtes kuuluvad kõik esmashaigetelt puhaskultuurina isoleeritud ja samastatud M.tuberculosis’e tüved, samuti juba ravi saanud patsientidelt puhaskultuurina isoleeritud tüved, kui eelmisest määramisest on möödas vähemalt 3 kuud
Reliaablus garanteerib stabiilsed ja korratavad mõõtmistulemused. Intelligentsuse faktorid Spearmani arvates 2 tüüpi faktorid: üldandekuse faktor (g-faktor) ja erinevad spetsiaalfaktorid (s-factors) Voolav ja kristalliseerunud intelligentsus Probleemide lahendamise võime ja mõtlemiskiirus ja omandatud ja settinud teadmised-kogemused. Isiksusetestid : Objektiivsed küsimustikud, mille vastuseid saab tõelevastavuse seisukohalt kontrollida. MMPI Projektiivsed ei saa sedastada kas vastus on õige või vale. Testiküsimused esitatakse tajutava materjalina. Agressiivsused teooriad agressiivsuse väljendumine sõltub (1) agressiivsete impulsside enda tugevusest, (2) nende impulsside avaldumist piiravate ja pidurdavate kontrollmehhanismide efektiivsusest. Piirangumehhanismideks on sotsiaalne teadvus koos moraalinormidega, empaatiavõime ja-tunne, hirm karistuse ees, süütunne. Instinktiteooriad seal eristame etoloogilisi ja psühhoanalüütilisi teooriaid.
Reliaablus garanteerib stabiilsed ja korratavad mõõtmistulemused. Intelligentsuse faktorid Spearmani arvates 2 tüüpi faktorid: üldandekuse faktor (g-faktor) ja erinevad spetsiaalfaktorid (s-factors) Voolav ja kristalliseerunud intelligentsus Probleemide lahendamise võime ja mõtlemiskiirus ja omandatud ja settinud teadmised-kogemused. Isiksusetestid : Objektiivsed küsimustikud, mille vastuseid saab tõelevastavuse seisukohalt kontrollida. MMPI Projektiivsed ei saa sedastada kas vastus on õige või vale. Testiküsimused esitatakse tajutava materjalina. Agressiivsused teooriad agressiivsuse väljendumine sõltub (1) agressiivsete impulsside enda tugevusest, (2) nende impulsside avaldumist piiravate ja pidurdavate kontrollmehhanismide efektiivsusest. Piirangumehhanismideks on sotsiaalne teadvus koos moraalinormidega, empaatiavõime ja-tunne, hirm karistuse ees, süütunne. Instinktiteooriad seal eristame etoloogilisi ja psühhoanalüütilisi teooriaid
vähem“ (negatiivne tagasiside tähendab regulatsiooni: „mida rohkem, seda vähem; mida vähem, seda rohkem“). Ilmselgelt ei saa üksiku populatsiooni kasv tegelikkuses olla piiramatu – ressursse on ökosüsteemis alati piiratud hulgal ja mingi populatsioonitiheduse juures hakkab ressursipuudus kasvu piirama, s.t. keskkond hakkab avaldama populatsiooni kasvu pidurdavat mõju, i.e. tekib nn keskkonnatakistus (R). Järgnevalt olekski vaja sedastada, mil viisil võiks seda pidurdavat mõju matemaatiliselt formuleerida. On põhjust eeldada, et keskkonnatakistus on seotud populatsioonitiheduse ruuduga. Nimelt vaadeldakse eelnevates võrrandites populatsiooni 30 liikmete arvu mingi ressursse kandva pindalaühiku kohta. Pind on kahemõõtmeline ruum, organismid on aga kolmemõõtmelised. Seega: R = aN2, Kus a on liigi- ja keskkonnaomane parameeter
Laiba vaatlusel selgitatakse: 1) laiba isik või tundmatu laiba puhul antakse selle kirjeldus; 2) laiba asukoht, asend ja poos; 3) laiba juures olevad kuriteojäljed ja asjad; 4) kuriteojäljed laiba katmata kehaosadel, rõivastel ja jalatsitel ning kaetud kehaosadel; 5) koolnutunnused; 6) muud kriminaalasja lahendamiseks vajalikud tunnused. Võimaluse korral toimetatakse laiba vaatlust kohtuarsti või asjatundja osavõtul, kelle ülesanne on: 1) sedastada surma saabumine, kui see ei ole ilmne; 2) abistada uurimisasutuse ametnikku vaatluse toimetamisel, et koguda ja talletada ekspertiisiks vajalikke lähteandmeid. Dokumendi või muu objekti vaatlusel selgitatakse kuriteojäljed ja muud tunnused, mis on vajalikud kriminaalasja lahendamiseks ning on aluseks objekti kasutamisel asitõendina. Kui asitõendiks olevat dokumenti, asja või muud objekti on vaja täiendavalt uurida, tehakse asitõendi vaatlus. Vaatlusprotokolli kantakse:
Ooper haaras ja vapustas kirjanikku, IV vaatuse kuulus kvartett aga jättis temasse sügavaima mulje. "Rigolettot" loetakse täie õigusega Verdi loomingu paremiku hulka. Pingeküllane intriig, konfliktsed karakterid, psühholoogiliselt plastilised monoloogid ja ansamblid, lavaline dünaamika, tugevad kontrastid ning elamuste avar diapasoon kinnitavad küpse meistri kätt ja kõrva. Ning kui tänapäeva ooperisõber teoses romantilisi tunderebestusi ja melodraama sugemeid sedastada võib, jäävad kangelaste emotsioonid ometi veenvaks. Palju meeldivat pakub 14 olustikuintonatsiooniline ja rütmiküllane meloodika. Ehkki hääle osatähtsus on siingi harjumuslikult primaarne ning orkestri ülesandeks jääb kõige olulise lakooniline rõhutamine ja vokaalpartiides avaldamata mõtete lõpuni kõnelemine, kõlab ooperi sümfooniline kulg ometi uudselt.
Või siis kogunisti puududa. Teisalt aga: Molekulaarsete tunnuste kasutamisel fülogeneetiliseks rekonstruktsiooniks on paljud põhimõtted erinevad: nii näiteks morfoloogia puhul oluline homoloogia/analoogia eritlemise printsiip on üsna vähese väärtusega. Samuti ei ole primaarstruktuuri erinevustest tavaliselt võimalik lugeda välja sõnumit loodusliku valiku mõju kohta: igatahes on see veelgi raskem, kui morfoloogiliste tunnuste vaatlemisel. Võib ju mõnel juhul sedastada, et mingi muudatus aminohappelises järjestuses muutis ensüümi aktiivsemaks, termostabiilsemaks vms. - ja seostada siis see teadmine adaptatsiooni ja valikuga. Kuid igatahes praegusel ajal on niisugune süvalähenemine valdavalt võimatu. Enamgi veel - molekulaarsete tunnuste kasutamise teoreetilised alused soovitavad mitmel puhul eelisobjektideks hoopiski niisuguseid geene, millele loodusliku valiku mõju peaks olema minimaalne.
..); · Arsti-patsiendi vahekord; · Haiguste, haigustekitajate käsitlemine arstikutse ja teaduse poolt. Elu ja surma käsitlevad teooriad 20. sajandi alguseks kujunes välja seisukoht, mille kohaselt meditsiini ülesanne ja ideaal peaks olema kehalise surematuse tagamine. Sellisest lähtekohast vaadelgem, mismoodi (arsti)teadlased elu ja surma küsimusi ajaloos vaadelnud on ning millised on olnud kontseptsioonide muutused. Kuigi ühelt poolt võib sedastada, et elu ja surma on Euroopa kultuuris käsitletud vastanditena, pole selline üldistus siiski lõplikult tõene, kasvõi seepärast, et kuni 19. sajandini puudus üldine konsensuslik arusaam, mis on elu. (See on ka põhjus, miks ,,eluteadus" bioloogia sünnib alles paarsada aastat tagasi, üheks ristiisaks sj Tartuski töötanud K. F. Burdach.) Eeskätt huvitus meditsiin kuni 19. sajandini eeskätt inimesest ning vähem teoreetilistest loodusteaduslikest kontseptsioonidest.
hiljem Riigikohus, kusjuures maa- ja ringkonnakohtu tõlgendus ei oleks P. Toobali ja E. T. kahtlustuse esemeks olnud teo karistatavust välistanud. Eelneva valguses pole võimalik väita, et P. Toobaliga seotud paikades läbiotsimiste korraldamise ajal teadis kohtueelne menetleja asjaolusid, mis hiljem läbiotsimiste aluseks olnud kuriteokahtluse välistasid, või jättis need süüliselt tähelepanuta. 62. Kui kriminaalasja materjal ei võimalda sedastada, et läbiotsimist toimetades tegutses menetleja läbiotsimismääruse eesmärgist hälbival viisil, s.t otsides just nimelt kriminaalmenetluse esemega mitteseotud esemeid, saab läbiotsimisprotokolli ja läbiotsimise tulemusena saadud tõendeid käsitada kriminaalmenetluses lubatavate tõenditena (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-28-14, p 17.2). Puudub põhjus väita, et P
sooritamise eest. Seetõttu nimetatavatki kriminaalõiguse normi teist osa mitte dispositsioon 2 vaid sanktsioon. Märgime omalt poolt: tegemist on kriminaalõiguse haru teoreetiliste käsituste traditsiooniga, millega tuleb õppimisel arvestada. *** Kokkuvõtteks. Vaatamata doktriinisisestele kontseptuaalsetele lahknevustele võime sedastada: klassikalise doktriini kohaselt saab olla õigusnormi loogiliselt tunnetatavas struktuuris maksimaalselt kolm elementi (H-D-S). Asjaolu, et empiirilistes (positiivse õiguse tegelikult leiduvates) õigusnormides, nagu nad kontinentaalses suures õigussüsteemis normitehniliselt konstrueeritakse, võime leida vaid H-D- või H-S esitusviise - on tegelikult praktilise õigusloome küsimus. Nii esinevad nad reaalsetena, kuid mitte mistahes juhul maksimaalses mahus ideaalse mudelina
tõlkijatelt ja toimetajatelt on küsitud, mis võiks normingus või selle esitusviisis teisiti olla. Muudame suhtumist normingusse Kes normingut muuta ei jaksa või ei ole lihtsalt valmis seda iga tühja asja pärast ette võtma, aga teiste inimeste keelelist käitumist pidevalt Norm ja norming 231 „valeks” või „veaks” kuulutada ka ei taha, sellel on alati käepärast kolmas tee: sedastada vaidlusaluse keelendi vastuolu norminguga, aga mitte teha sellest probleemi. Küllap saab vastuolu normingu mõnes tulevases versioonis kõrvaldatud, ja isegi kui ei saa, siis miski ju ei sunni tegelikult normingut järgima. Keeleseadus teoreetiliselt küll sunnib, aga ainult mõnes registris ja sealgi pole see nõue reaalsete sanktsioonidega tagatud. Nii et kui kõneleja arvates täidab tema suhtluseesmärki kõige paremini mõni norminguvastane väljendus, siis
annaabi.ee 
