Soome Kombed ja kultuur Kombed Täpsus on Soomes väga tähtis. Soomlasega rääkides ei ole heakõrgenda häält, eriti avalikus kohas! Liiga valjuhäälset kõnet peetakse ebaviisakaks, kuna soomlased ise on rahulikud. Soomlased võivad tunduda alguses ebasõbralike ja vaiksetena. Nad ütlevad oma arvamuse välja otse ja ausalt. Soomlane tegeleb oma asjadega ja austab teiste privaatsust. Öeldakse, et soomlasega võib olla raske tuttavaks saada, aga sõprus temaga kestab kogu elu. Soomlane tahab kasutada oma aega mõistlikult. Ta planeerib asjad ette ja peab kinni kokkulepitud ajakavadest. Ta peab oma lubadusi ja ootab sama ka teistelt. Kultuur Soome köök Soome kööki iseloomustab suur kala ja liha osakaal, ehedate komponentide kasutamine ja tagasihoidlik maitsestamine. Soome toiduvalmistamist on palju mõjutanud Rootsi köök ja sellesse on tihedalt põimunud Karjala ning Lapimaa toidud...
sai kuulus pidupäevade söögilauda. ● Lihaloomadena peeti sigu ja lambaid, piima ja liha saamiseks veiseid. ● Kodulindudest söödi kanu ja hanesid. ● Kaladest söödi lõhet, ahvenat, latikat, haugi jne. ● Imporditi heeringat ● Kaunviljad on olnud keskaja inimese toidulaual väga olulised, kuna neid oli lihtsam kasvatada, terad olid valgurikkad ja toitvad. ● Kõige enam olid esindatud herned, leidus ka läätsi ● Söödi seapekki koos herneste või ubadega ● Ube keedeti mitte ainult soolaga maitsestatud vees, vaid keeduveele lisati õli, samuti küüslauku ja loorberit ● Köögiviljadest oli tuntuim naeris Söömine keskaja Tallinnas ● Toiduainete tootmises ja tarbimises avaldus sakslaste valitsev positsioon ● Leiba küpsetati saksa eeskujude järgi
sisse päikesekiiri. Siis hiirekuningas ärkas hea tujuga ja palus, et talle toodaks taimetoitu. Kandikul oli rohelist aeduba, pähkleid, porgandit, juustu, rohelist hernest, salatit, sellerit, peterselli, kurke ja tomateid. Kui Päikesekiir lahkus kangelastegusid sooritama, hiirekuningas igatses ta järele ega söönud midagi. Kuningas nägi õudusunenägusid ta karjus unes, sõi hommikuti ainult verivorsti, sinki ja seapekki. Ja öösel nägi taas õudusunenägusid ning karjus kutsus appi. Õudusunenäod lõppesid, kui Päikesekiir tuli tagasi. Ja uuesti avanesid aknad ning jälle oli hiirekuningriigis valgus ja taimetoit. Hiirekuningal oli veel üks rõõmus ja tark hiireke Raamatukoi, kes tegi öötööd. Õhtust hommikuni istus ta raamatukogus ,,Teadus Valgus", kirjutas muinasjutte kuningale, samuti kirjutas kuningriigi ajaloost. Hiirekuningale meeldisid väga öömuinasjutud. Naljakad head
hautada kaanega kaetult tasasel tulel või ahjupotiga ahjus, kuni kõik toiduained on pehmed. Maitsestada soola ja suhkruga. Sibulad võib lisada algul või vähese rasvaga kuumutatult hautamise lõpul. Lauale anda kartulitega või hautatud lihatoitude juurde. VERIVORST 2,5 l vett 1 l seaverd Click to edit Master text styles 1 kg odrakruupe Second level keedusoola Third level 500 g seapekki Fourth level 300 g sealiha Fifth level musta pipart vürtsi majoraani 300 g valget sibulat 2 sl võid 10 m seasoolt HERNESUPP 300 gSea- või loomaliha 100 gSuitsuliha Click to edit Master text styles 1.5 lVesi 200 gHerned Second level
liha ja kondid välja, leem kurnatakse. 3.Kuidas valmistatakse lihatarrendeid? Tarrendi valmistamiseks võetakse 1l lihapuljongi kohta 30 g zelatiini. Puljongilt eemaldatakse rasv. Seejärel valatakse puljong ettevaatlikult põhjasettelt ära ja kuumutatakse keemiseni ning lastakse 10-15 minutit kaane all seista. Puljong kurnatakse. Tarrend jahutatakse. 4.Kuidas valmistakse maksapasteeti? Maksapasteete valmistatakse veise-, vasika-, lamba-, seamaksast. Kasutatakse ka seapekki, puljongit ja võid. Maksal eemaldatakse suuremad sooned ja kelmed, see tükeldatakse. Seapekk tükeldatakse ja pruunistatakse ja lisatakse tükeldatud maitseroheline, seejärel maksatükid ja pruunistatakse need kergelt ning hautatakse. Sool ja maitse taimed lisatakse, kui maks on poolpehme, aetakse 2-3 läbi hakklihamasina ja vahustatakse. Valmis maksapasteet pannakse jahedasse tarduma. 5.Kuidas serveeritakse pasteete ? Pasteete võib serveerida mitmeti: *Üleküpsetatult
võidakse nii mõnelgi pool eelistada valgeid tanguvorste või Raplamaal aga kartulivorste. Verivorst Verivorst on vorst, mille üks koostisosi on veri. Verivorst on eesti rahvustoit, mis kuulub niinimetatud Eesti kööki. Traditsiooniline eesti verivorst valmistatakse seaverest, odratangust, sealihast ja maitseainetest ning topitakse sea peensoolde. Valmistusained: 2,5 l vett 1 l seaverd 1 kg odrakruupe keedusoola 500 g seapekki 300 g sealiha musta pipart vürtsi majoraani Verivorsti valmistamine Pese tangud sooja veega ja jäta tunniks likku. Haki liha võimalikult väikesteks kuubikuteks ja pane veega keema. Hakitud sibul praadida rasvaga läbi Kui lihal on vaht pealt korjatud, lisa tangud, sibulad ja küüslauguküüned ning purustatud loorberilehed. Samuti piisavas koguses vett ning hauta madalamal kuumusel peaaegu pehmeks.
kalaliha heledamaks ja vähendab erilist lõhna ja maitset. Ühtlasi puistatakse kalale soola (l triiki sl. l kg puhastatud kala kohta) ja lastakse jahedas kohas 2030 minutit seista. Siinjuures pidada meeles, et pikemat aega soolaga seismisel muutub kalaliha tuimemaks, sool tõmbab kalalihast mahla välja. Hakkliha valmistatakse lahjemate kalade tursa, haugi, koha jt. puhtast nahata fileest. 500 g kalafilee kohta tuleb arvestada 75100 g saia, 50 g seapekki, võid või rasva, 1/23/4 klaasi piima, l muna, soola, pipart või muskaati. Rasva asemel võib lisada ka koort. Kalaliha lastakse koos piimas leotatud saia ja pekiga l2 korda läbi hakkmasina, lisatakse soola ja pipart, muna, sulatatud rasva või koort (viimaseid siis, kui pekki pole kasutatud) ning segatakse kloppides ühtlaseks massiks. Hakklihamass jagatakse märgade käte abil osadeks ja vormitakse riivsaias kotletid, bitkiid, pallid või kalarull
(või munavõie) ning asetatakse vürtsikilu filee(d), soovi korral ka keedumuna viile, majoneesi, maitserohelist jm. 4 ). Verivorst on vorst, mille üks koostisosi on veri. Verivorst on eesti rahvustoit. Traditsiooniline eesti verivorst valmistatakse seaverest, odratangust, sealihast ja maitseainetest ning topitakse sea peensoolde. Valmistusained · 2,5 l vett · 1 l seaverd · 1 kg odrakruupe · · 500 g seapekki · 300 g sealiha · µ · · µ · 300 g valget sibulat · 2 sl võid · 10 m seasoolt Valmistamine Pese kruubid ja pane kuuma vette. Keeda nõrgal kuumusel. Kui kruubid on paisunud, lisa maitseained ja kuubikuteks lõigatud sealiha. Sega ja hauta. Hautamise ajal putru segada ei tohi, sest puder peab olema sõmer, kruubiterad peavad jääma eraldi. Valminud pudru
paneeringut. Enne paneerimist liha maitsestatakse. Liha pooltooteid võidakse paneerida: 1. jahus 2. riivsaias 3. munasegus ja riivsaias 4. jahus, munasegus, seejärel riivsaias Paneeringukihina võidakse kasutada ka riivjuustu, hakitud pähkleid jne. Lihatükke paneeritakse vahetult enne kuumtöötlemist. Veise ja ulukite liha võidakse pikkida. Pikitakse suuretükilisi pooltooteid neile mahlakuse ja maitse lisamiseks. Pikkimiseks kasutatakse seapekki, porgandit, peterselli, sellerit. Need lõigatakse umbes 4cm pikkusteks kangideks ja torgatakse noa abil piki lihakiudu lihasse SUBPRODUKTIDE EELTÖÖTLEMINE Erinevaid subprodukte töödeldakse erinevalt. Keeled kraabitakse puhtaks, pestakse hoolikalt. Väikesi keeli võib kohe kuumtöödelda, suuri soolatakse eelnevalt. Selleks lõigatakse keele külgedele sisselõiked ning hõõrutakse keeled jämeda soolaga sisse. Keeltel lastakse soolduda ja pannakse need seejärel külma veega keema
Pühade aegsed suured söömatuurid on meie rahvuslik traditsioon. Näiteks aastavahetusel pidi laud alati uhkelt kaetud olema, sest siis polnud kartust, et ka uuel aastal toit otsa lõppeks. Aastavahetuse pidulaual on eestlastel alati aukohal liha (vanades traditsioonides oli erilise tähtsusega seakärsa söömine....). Probleemiks on see, et tihti süüakse liiga rasvast liha. Tegelikult pärineb rasvase toidu eelistamine jällegi eelmistest sajanditest, mil lihatoiduna hinnatigi peamiselt seapekki. Meie jahedavõitu olud ja raske kehaline töö nõudsid rohkesti energiat, mida saab kõige rohkem rasvasest lihast. · · erinevate lihaliikide võrdlus: veise-, lamba-, sea-, linnuliha, CLA · Valge ja punane liha · B1 on sealihas oluliselt rohkem kui teistes lihaliikides · Sealihas on rasva rohkem kui valku (kuni2-3 korda), teistes ~1 : 1 · Rasvhapped KILE, Rasva keskmine rasvhappeline koostis, % kogu rasvhapetest
valmistamiseks. Riis on vaesematele inimestele põhiosa toidukorrast. Eelistatud on pikateraline riis; kleepuvat riisi kasutatakse magusroogade valmistamiseks, riisijahu kastmete ja suppide paksendamiseks. Nisust valmistatakse nuudleid. Nisu ja riisi ei sööda kunagi samal söögikorral. Oder, hirss, mais ja kaer kasutatakse jahu kujul nuudlite, õhukeste pannkookide (nt kevadrullide) valmistamisel. Rasvained. Maapähkliõli, maisiõli ja sojaõli ning rapsiõli on tavalisemad. Seapekki kasutatakse mõnikord praadimisel kuid see pole nii populaarne kui õlid. Võid ei kasutata. Seesamiseemneõli kasutatakse väikestes kogustes põhiliselt maitsestamiseks, eriti köögiviljaroogade puhul. Maiustused, magusained, suupisted. Hiinlasi ei tõmba eriti magusa poole. Teed juuakse magustamata ja magusroad on vähem magusad kui läänelikule maitsele sobiks. Järelroogadeks on värsked või säilitatud puuviljad, vahel kerges aniisi või nelgiga maitsestatud siirupis. Maitsestamine
Kiire sulatamine muudab liha tuimaks ja kuivaks. Toiduks valmistamine Ulukilihast võib valmistada igasuguseid lihatoite. Põdraliha sarnaneb oma maitseomadustelt paljuski veiselihale ning seetõttu võib toiduks valmistamisel kasutada samu võtteid ja soovitusi. Väga levinud on mitmesugused ahjupraed. Lisaks sobib metsloomalihast valmistada suppe, pajaroogasid, ja hakklihatoite. Kuna ulukiliha sisaldab loomulikult vähem rasva, siis võib hakkliharoogade paremaks sidumiseks juurde lisada seapekki. Hakklihatoitude valmistamiseks on lõputuid võimalusi. Võid lisada nt, oliive, päikesekuivatatud tomatid, dijon sinep, seened, tsillikaste, tomatipüree, sidrun koos koorega, seesamiseemned,mitmesugused juustud jne. Maitsestamiseks ja marinaadide valmistamisel võib kasutada kindlasti kadakamarju, mett, musta pipart, majoraani, oregaanot, rosmariini. Alkohol ja ulukiliha sobivad samuti kokku, nt Jäägermeister, punane vein või konjak. Jahindus Eestis
Riis on vaesematele inimestele põhiosa toidukorrast. Eelistatud on pikateraline riis; kleepuvat riisi kasutatakse magusroogade valmistamiseks, riisijahu kastmete ja suppide paksendamiseks. Nisust valmistatakse nuudleid. Nisu ja riisi ei sööda kunagi samal söögikorral. Oder, hirss, mais ja kaer kasutatakse jahu kujul nuudlite, õhukeste pannkookide (nt kevadrullide) valmistamisel. Rasvained Maapähkliõli, maisiõli ja sojaõli ning rapsiõli on tavalisemad. Seapekki kasutatakse mõnikord praadimisel kuid see pole nii populaarne kui õlid. Võid ei kasutata. Seesamiseemneõli kasutatakse väikestes kogustes põhiliselt maitsestamiseks, eriti köögiviljaroogade puhul. Maiustused, magusained, suupisted Hiinlasi ei tõmba eriti magusa poole. Teed juuakse magustamata ja magusroad on vähem magusad kui läänelikule maitsele sobiks. Järelroogadeks on värsked või säilitatud puuviljad, vahel kerges aniisi või nelgiga maitsestatud siirupis. Maitsestamine
äädika marinaadis salatina kuulus peolaudade juurde. Alles 1930 aastal hakati kasutama tomatit. Murrang eestlaste toidu kultuuris tõi kartul, mis sai põhitoiduks. 1781 anti välja esimene eesti keelne kokaraamat. Liha sõi talupoeg vanal ajal vähe. Peamine lihaloom oli siga, keda tapeti jõuludeks. Tehti põhiliselt suppi, looma jalgadest ja peast sülti. Vanim liha säilitusviis oli tuule ja päikse käes kuivatamine. Ainult pühateks ja pidudeks panti liha ahju. Eriti hinnati seapekki. Saarlased ja rannikul elavad inimesed said ka sealihale hülgeliha. Mida keedetud ning see järel soolatud. Verd kasutati ka toiduks. Värsket sea ja lamba verd kasutati verileiva, verikookide ja verivorstide jaoks. Säilitamiseks segati seaveri odrajahust käki taigna sisse. Üks rahvuslik toit on tanguvorsti. Neid valmistati erinevalt: verega ning vereta. Mida praegusel ajal on ning mida vanal ajal ei olnud. SWOT mudel Tugevused: Nõrkused:
allkirja ANNA KITSIG - vanaema käskis korvi laduda 10 muna ja need Ilvesele anda, kui tütar eestuppa tagasi läks, teatas ta, et tahab raamatukogusse minna ja Tommi kaasa võtta, seda ta ka sai - raamatukogust valis ta välja 2 raamatut, mida laenutada tahtis, ühe vahetas Ilves ringi muinasjuttude raamatu vastu, seejärel neiu lahkus kodupoole tagasi ja lubas teinekordki tulla - tüdruk ja Paula-toa Aime hakkasid koos oma koertele Tuksile ja Tommile seapekki söötma seejärel sõid nad ka ise, närisid searibisid - tüdruk esitas järgmiseks ideeks kanu hirmutama minna, kuid Aime sellest ei vaimustunud, niisiis asus neiu ise selle kallale, otsides endale kuurist Saksa maskeerimismantli ja gaasimaski, mis tema arust olid kõige hirmsamad asjad, ja asus hirmutama, Aime tahtis ka nüüd kaasa lüüa, kuid keeldus seda maskita tegemast, niisiis otsis tüdruk temalegi miskit näokatteks (hall kaabu marlilooriga) ja jätkati koos tegevust
soola. Veiseliha keeb 2-2,5h, sea- ja lambaliha 1-1,5h. 10. Kuidas valmistatakse suuri praade? Maitsestatud ja vormitud llihatükid asetatakse äärega ahjupannile 4-5cm vahega, pruunistatakse väheses rasvas. Pannile valatakse vedelikku 2-4 dl 1kg liha kohta ja küpsetatakse praeahjus 175-200kraadi juures. Praad valatakse iga 10-15min järel praeleemaga üle. 11. Kuidas liha pikitakse? Veise ja uluki lihast, suuritükke pooltooteid. Pikkimiseks kasutatakse seapekki, porgandit, peterselli, sellerit. Need lõigatakse umbes 4cm pikkusteks kangideks ja torgatakse noa abil piki lihaskiudu lihasse. 12. Kuidas praetakse portsjontükke lihast? Portsjontükid praetakse pliidil väheses rasvas või grillitakse. Väheses rasvas praadimiseks pannakse pooltooted kuuma rasva sisse ja praetakse mõlemalt poolt helepruuniks. Maitseained raputatakse praetud poolele. Grillitud tooted maitsestatakse peale grillimist. 13. Kuidas hautatakse suuri lihatükke?
Päädikutest ja kehvemast lihast keedeti suppi. Lamba ja vasika peast ja jalgadest keedeti pulmadeks, varrudeks või matusteks või 13 pühadeks jaheliha (sülti), millesse liha jäeti koos kontidega. Kogu lihatagavara soolati sisse. Põhja- ja Lääne-Eestis jäeti soolamisel tailiha ja pekk kokku. Sealiha soolamisel pandi lihatükkide vahele ka pea ja allapoole jalad, nii et pead sai toiduks teha jõuluajal ja jalgu keeta vastlapäevaks. Seapekki ja rasva lisati kogu Eestis oa-, herne- ja läätsesupile, putrudele, kapsastele, vorstipudrule jt toitudele. Loomaliha soolati tavaliselt koos rasvaga, lambaliha ilma. Lambarasva kasutati küünalde tegemiseks. [] Liha vinnutamine oli 19. saj säilinud veel saartel ja Põhja-Eestis. Sea- või lambaliha pekiga riputati mõneks ajaks pärast soolamist välja õue, enamasti tuppa ahjukerise kohale suitsu sisse aeglaselt kuivama. Vinnutatud ja soolalihaga keedeti samu toite kui peki ja
Villa saamise eesmärgil oli taludes võrdlemisi palju lambaid, kellest ületalve hoiti vaid osa. Oli tava mardipäevaks tappa hani, kadripäevaks kana. Valdavalt sügisel peetavaiks pulamdeks tapeti mõni väiksem loom, sama tehti ka matuse puhul. Peamine lihaloom oli siga: 3-4 aastane kõvasti nuumatud. Värsket liha sai süüa vaid peale tapmist. Päädikutest ja kehvemast rinnalihast keedeti tavaliselt suppi. Kogu lihatagavara soolati sisse. Seapekki ja rasva lisati enamustele toitudele. Liha ka vinnutati, pärast soolas seismist riputati õue, enamasti aga tuppa ahjukerise kohale, kus see mitu nädalat suistu sees aeglaselt kuivas. Kokkuhidlikul perenaisel jagus liha kevadeni. Piim ja piimasaadused Kevadest, lehmade poegimise ajast peale kuni nende kinnijäämiseni sügisel oli toidulaual piim. Peamiselt tarvitati hapupiima, rõõska piima üsna vähe. Piima hapendati madalates sõõrikutes lauanõudes, piimapüttides, mida hoiti
Et Tagapere koer Valtu oli nende tuppa saanud (vorstilõhna peale) ja Andres ja Mari ajasid pool õhtut koera toast välja. See oli tuuseldanud Andrese malaka eest tagakambrisse, üle asemete, üle laua ja jumalakirja peale käpajäljed teinud, siis oli Andres teda vihaga veetünnis kastnud kuni koera lõpuks välja said. Suur tähtis sündmus oli verivorsti söömine omatehtud tikkudega. Samuti võis jõuluõhtul kõhu vorsti ja seapekki nii täis süüa, et enam ei mahtunud ja siis õlgelel pikutada kuni uni peale tuli. Esimesel jõulupühal ei tohtinud tulla ühtegi külalist. Alles teisel pühal oli külalisi oodata ja siis võis ka õlgedel möllama hakata. Suure õletolmu tõttu ei seletanud silm viimasel pühal ühest kambriseinast teise. Õlgedel mängiti jõulumägne võideldi mustlast ja pisteti kingsepa silma peast välja. 25. Mäe Liisi ja Oru Joosep (XXXV ptk.)
Lihaskoe välispind on kergelt niiske, kuid mitte kleepuv. Lõhn iseloomulik linnu liigile. Jahutatud linnuliha hoitakse temperatuuril 2...6° kuni 48 tundi ja külmutatud liha temperatuuril mitte üle 18° ja säilimisaeg on 3 kuud. 2.6. Soolatud ja suitsutatud liha Soolatud liha. Kasutatakse kuiv- ja märgsoolamist (soolveega), samuti nn. kiirsoolamist soolalahus pritsitakse süstlaga lihaskoesse. Kõrvuti soolaga võidakse lisada maitseaineid. Soolatakse seapekki, -jalgu jt. Soolatakse ka tooteid, mis lähevad edasisele töötlemisele suitsutamine, kuivatamine. Suitsulihatooted. Suitsutamisel avaldavad saadustele toimet temperatuur, suitsus leiduvad ained ning keedusool. Liigitatakse tooraine järgi sealiha-, veiseliha-, lambaliha- ja linnulihatoodeteks ning termilise töötluse järgi toorsuitsu-, kuumsuitsu-, suitsu-keedu-, keedu- ning küpsetatud ja praetud toodeteks. Kõige paremini säiluvad
Riisijahu on vajalik kastmete ja suppide paksendamiseks. Nisust valmistatakse nuudleid. Nisu ja nuudleid ei kasuta hiinlased kunagi ühel söögikorral. Odrast, hirsist, maisist ja kaerast valmistatakse jahu. Neid kasutatakse nuudlite ja õhukeste pannkookide (kevadrullide) valmistamisel. Rasvained. Tavalisemad on maapähkliõli, maisiõli, sojaõli ja rapsiõli. Seesamiseemneõli kasutatakse köögiviljatoitude maitsestamiseks. Vahel harva kasutatakse praadimisel ka seapekki. Võid ei kasutata. Maiustused, magusained, suupisted. Hiinlased ei armasta eriti magusat. Teed juuakse magustamata, ka magustoidud on vähemagusad. Järelroogadeks on puuviljad. Maitsestamine. Hiina köök on tuntud toitude maitsestamisega. Rohkesti kasutatakse ingverit. Maitseainetena kasutatakse veel sojakastet, hoisin-kastet, austri-kastet, koriandrit, viie-vürtsi-pulbrit (aniisiseemned, fenkol, nelk, kaneel, Sichuan`i pipar).
valmistamiseks. Riis on vaesematele inimestele põhiosa toidukorrast. Eelistatud on pikateraline riis; kleepuvat riisi kasutatakse magusroogade valmistamiseks, riisijahu kastmete ja suppide paksendamiseks. Nisust valmistatakse nuudleid. Nisu ja riisi ei sööda kunagi samal söögikorral. Oder, hirss, mais ja kaer kasutatakse jahu kujul nuudlite, õhukeste pannkookide (nt kevadrullide) valmistamisel. Rasvained. Maapähkliõli, maisiõli ja sojaõli ning rapsiõli on tavalisemad. Seapekki kasutatakse mõnikord praadimisel kuid see pole nii populaarne kui õlid. Võid ei kasutata. Seesamiseemneõli kasutatakse väikestes kogustes põhiliselt maitsestamiseks, eriti köögiviljaroogade puhul. Maiustused, magusained, suupisted. Hiinlasi ei tõmba eriti magusa poole. Teed juuakse magustamata ja magusroad on vähem magusad kui läänelikule maitsele sobiks. Järelroogadeks on värsked või säilitatud puuviljad, vahel kerges aniisi või nelgiga maitsestatud siirupis.
Tahad, nüüd jutustan sulle oma keisermantli loo lõpule. Nii siis: mina käin parajasti mantliga tiira-taara mööda tuba edasi-tagasi ja keerutan tolmu nagu kütist, kui äkki avaneb uks ja sisse astub vana ise. Poisid kõik minema nagu jumala välk ja mina seisan üksi keset põrandat, sest kuhu ma oma keisermantliga pääsen..." Sel silmapilgul jõudsid pärale leivatükid ja sealiha kapsastega. ,,Ma sinu jaoks ei teadnud tellida," seletas Tigapuu Indrekule ja hakkas kohe seapekki ja hapusid kapsaid suhu kühveldama. ,,Kui tahad, lase endale ka tuua, kas või klaas teed suhkrusaiaga. Napoleoni siin vist ei ole, muidu võiks seda võtta, see on kõige parem. Kui nii oma kolm napooleoni oled ära pistnud, siis tunneb kohe, et südamealune läheb kõvaks. Karskuses on nad kõige ette. Seal on napooleonid ja piljard, aga sealiha ja hapu kapsaid ei ole. Oskad sa piljardit mängida? Ei? Sest pole viga, küll mina õpetan. Esteks muidugi mitte raha
annaabi.ee 
